elementide ühendid. · VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid. Hüdroksiidide keemilised omadused · Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () KUUMUTAMINE · Leelised on kuumutamisele vastupidavad. Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Puhka veidi. Saamine · Leeliseid saab: Vee reageerimisel metalli või metalli oksiidiga. · 1) Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 · 2) CaO + H2O = Ca(OH)2 · Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saab leelise reageerimisel soola vesilahusega. Nimetused
docstxt/14287542517012.txt
Test Type Tension Method Name C:Documents and SettingsAll UsersDocumentsInstronBluehillTemplatesInstron Example Sample name C:Documents and SettingsAndres KrummeDesktopAlina,Olga,Inga,wool_1,is_tens User Sample note 1 Sample note 2 Sample note 3 Geometry Fiber Specimen 1 Specimen label Width 10,000000000 mm Thickness 1,000000000 mm Length 20,000000000 mm Diameter 10,000000000 mm Inner diameter 8,000000000 mm Outer diameter 10,000000000 mm Wall thickness 1,000000000 mm Area 0,100000000 cm^2 Linear density 22,200000000 dtex Sled weight 10,000000000 N Loading span 10,000000000 mm Support span 100,000000000 mm Span ratio 2 Fixture type 4-point Included Final...
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on s...
1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel C. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase D. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged D. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas Score: 2/2 3.
1) Fe2O3 2) ZnO 3) Cu2O 4) Cr2O7 5) MnO2 6) PbO 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid 2) süsinikmonooksiid 3)vääveldioksiid 4) strontsiumoksiid 5) nikkel(IV)oksiid 6)titaan(II)oksiid 5. Lõpeta reaktsioonivõrrandid oksiidide saamise kohta! 1) C+O2 2) Mg+O2 3) Cu+O2 4) CH4+O2 5) S+O2 6) Al+O2 7) Fe+O2 8) C2H6+O2 9) Zn(OH)2 kuumutamine 10) MgCO3 kuumutamine 11) Cu(OH)2 kuumutamine 12) CaCO3 kuumutamine 1. süsinikdioksiid vääveltrioksiid dilämmastikoksiid dilämmastikpentaoksiid tetrafosfordekaoksiid ränidioksiid dikloorheptaoksiid diboortrioksiid 2. Kaaliumoksiid kaltsiumoksiid allumiinium(III)oksiid rubiidiumoksiid magneesiumoksiid 3.
Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus. II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks
Total score: 91/100 = 91% 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response Feedback A. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine D. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response Feedback A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged D. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas Score: 2/2 3. Millised on termotöötluse põhimoodused? Student Response Feedback A. Lõõmutus B. Karastus C
Terase termotöötlus › Assessments › View All Submissions › View Attempt View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Monday 14 March 2011 15:50 Submitted: Monday 14 March 2011 16:00 Time spent: 00:10:08 Total 86/100 = 86% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine C. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase D. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B
Title: Praktikum nr 5. Terase termotöötlus Started: Monday 4 October 2010 05:18 Submitted: Monday 4 October 2010 06:07 Time spent: 00:49:17 Total score: 77/100 = 77% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine D. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda?
Terase termotöötlus Started: Sunday 26 September 2010 09:08 Submitted: Sunday 26 September 2010 09:17 Time spent: 00:08:56 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel B. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase C. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine D. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged D. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas
3)vääveldioksiid-vääveldioksiidSO2 4) strontsiumoksiid- strontsiumoksiid SrO 5) nikkel(IV)oksiid-nikkel(IV)oksiidNi2O4 6)titaan(II)oksiid-titaan(II)oksiidTiO 5. Lõpeta reaktsioonivõrrandid oksiidide saamise kohta! 1. C+O2 CO2 2. Mg+O2 2MgO 3. Cu+O2 2Cu2O 4. S+O2 2SO3 5. Al+O2 2Al2O3 6. Fe+O2 FeO 7. Zn(OH)2 kuumutamine ZnO+H2O 8. MgCO3 kuumutamine MgO+CO2 9. Cu(OH)2 kuumutamine CuO+H2O 10. CaCO3 kuumutamine CaO+CO2
Alustatud: november 4, Lõpetatud: november 4, Kulutatud aeg: 1 tundi, 27 2006 18:40 2006 20:08 min., 55 sek. Küsimus 1 (2 points) Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel b. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine c. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine d. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase Score: 2/2 Küsimus 2 (2 points) Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
valmidusastet. Antrekoot - veise seljatükist ribikondi vahelt lõigatud steek paksusega 2 cm. Bardeerimine - lahja liha pekiviilude (peekoniviilude) sisse keeramine või nendega katmine. Besee - magustoit vahustatud munavalgest ja tuhksuhkrust. Beshamellkaste - valge põhikaste võist, jahust ja piimast, mida vajaduse korral täiendatakse lisanditega nagu mädarõigas, sibul, juust, maitseroheline jne. Blanseerimine - kuumutamine vees või aurus. Broiling grillimine. Brunoise - köögiviljade 1-2 mm suurusteks kuubikuteks lõikamine. Barbecue - ameerikapärane nimetus õues grillimisele. Dekoorimine - dekoorkihi kandmist niiskele lihapinnale eesmärgiga muuta maitset ja välimust isuäratavamaks. Durumjahu - ehk kõvateralise nisu jahu kasutatakse siis, kui ei soovita venivat konsistentsi. Enamus makaronitooteid valmistatakse durumjahust, samuti pitsataigent.
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3
Terase termotöötlus Töö eesmärk: Tutvuda terase termilise Töövahendid:,Rockwelli masin,ahi, töötlemise tehnoloogiaga ning selgitada karastusvann välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele Töö eesmärk Terase termotöötluse põhimoodused : 1.Lõõmutamine-kuumutaine üle faasipiiri Ac1 või Ac3,aeglane jahutamine (koos ahjuga) 2.Normaliseerimine-kuumutamine üle faasipiiri Ac3 või Acm või nende lähedastel temp,jahutus õhus. 3.Karastamine-kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3,kiire jahutamine (soolavannis,vees,õlis) 4.Noolutamine-karastamisele järgnev kumutus allpool faasipiiri Ac1,jahutus- kiirus pole määrav. Terase kõvadus tasakaaluolekus sõltub otseselt terase süsinikusisadlusest, kuid ei ületa 330...350HB.Terase tugevuse,kõvaduse,elastsuse tõstmise üks viis on karastamine.
· Aeroob - vajavad elutegevuseks happnikku o Lõhustumis protsess täielik o Energeetiliselt tulemislikum ja kiire o Soodustavad kõdunemist. · Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumutamine. Kuni 60sek. Temp 40-60 kraadi. Toiduained. Toidu maitse omadused ei muutu. Bakter sureb, hävib, kuid spoor jääb alles. PIIM. Steriilimine - pikaajaline kuumutamine. Kuni 2h. Kuni 120 kraadi(rõhk)
a) paksud kestad. b) vähene veesisaldus (15%) c) allasurutud ainevahetus. d) erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. e) elu säilib pikka aega. NB! Bakterid spooride abil ei paljune -spooride abil elab bakter üle ebasoodsaid tingimusi ja levivad. Tööstuses toimub spooride hävitamine: a) steriliseerimine - menetlus, kus hävitatakse nii rakud kui ka spoorid; töötlus kõrgel temperatuuril ja rõhul b) kõrgpastöriseerimine - kõrgel temperatuuril (140 - 150 kraadi ) kuumutamine paar sekundit.Säilib kaua, kuid laguneb osa vitamiine. c) pastöriseerimine - kuumutamine temperatuuril 72...74 kraadi, 15...20 sekundit - hävinevad rakud, kuid spoorid jäävad alles d) tündaliseerimine (ajalooline) - kuumutamine kõrgel temperatuuril mitu korda, vahejärkudega e) UV -kiirgus f) kuumutamine leegis g) antiseptikum - baktereid ja nende spoore hävitav ühend nt. piiritus, fenool Bakterite muutlikkus :
saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) struktuur. Enamasti soovitakse karastamise lõpptulemusena saada martensiitstruktuuri (martensiidist on põhjalikumalt kirjutatud töö lõpuosas). Kriitilisest jahtumiskiirusest vkr (joonis 5.3) veidi väiksema jahtumiskiiruse korral saadakse karastamisel beiniit, mis on väga peen ferriidi-tsementiidi segu ja ei nõua järgnevat noolutust. Karastamise tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest etappidest: 1) austenisatsioon – terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri (üle Ac1 või Ac3); 2) seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detailis antud temperatuurile vastava struktuuri tekkimine; 3) jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest (vkr; vaata joonis 5.3) suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide (F ja T) tekkimist. Joonisel 5.1 on toodud süsinikteraste optimaalsed karastustemperatuurid (viirutatud ala), mis valitakse alaeutektoidteraste puhul 30…50 oC üle Ac3
FÜÜSIKA Soojusõpetus Isoprotsesside käigus üks olekuparameeter (p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur) ei muutu. Üks olekuparam. võib konstantseks jääda. 3liiki: isobaariline(muutumatu-p), isohooriline(muutum.-V), isotermiline(muutum.-T). pV = const. seletatavad nähtused: gaasi kuumutamine kinnises balloonis on isohooriline protsess., väikeste õhumullide ruumala sõltuvus rõhust vee all on isotermiline prots., Gaasi kuumutamine liikuva kolviga anumas, kui kolvi peal on raskus, on isobaariline prots. Reaalse gaasi molekule ei käsitleta punktmassina ja arvestatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu. Ideealne gaas:1.molekulid on punktmassid, 2. põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, 3. molekulide vahel pole vastastikmõju. Soojusülekande liigid on:1
tugevus ja tagades elastsus. Termika on tähtsamaid tehnoloogilisi protsesse metalli sulamite töötlemisel. Termotöötlemise teooria Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli kuumutamise või jahutuse kiirus, mis graafiliselt kujutatakse kõveraga temperatuur- aeg ja nimetatakse termilise kõveraga. Sõltuvalt lahendatavast ülesandest võivad kõverad olla väga erinevad. Kõveral on kolm osa: kuumutamine, seisutus ja jahutus. Kuumutamine võib olla pidev ja sõltub peamiselt kuumutusseadme võimsusest ja metalli massist. Seisutuse kestus pideval temperatuuril sõltub mitmetest teguritest, neist peamised on kuumutava metalli mass, soojusjuhitavus metallis tekivate faasimuutuste iseloom ja teised. Olulist mõju avaldab ka kuumutamise temperatuur: kõrgetel temperatuuridel kõik TT protsessid aktiviseeruvad, mis vähendab kuumutamise kestust. Erinevalt kuumutamisest jahutuse käigus temperatuur algul langeb kiiresti, siis aga
Na2O + SO3 = Na2SO4 HCl + NH3 = NH4Cl metall peab olema pingereas H vasakul, (B-rühma metallidel oa II) 6. Nõrga happe kuumutamine = happeline oksiid ja vesi 2 4. Amfoteerne oksiid + leelis + vesi = hüdroksüsool NB! konts. H SO ja HNO reageerivad teisiti Al2O3 + 2NaOH + 3 H2O =2 Na[Al(OH)4] H SiO = SiO + H O 2 4 3
Fondüü fondüüpotis valmistatud kuum juustu- vm tihedama konsistentsiga kaste, puljong või kuum rasvaine, mille sisse kastetakse fondüükahvliga erinevaid toiduained Foolium alumiiniumisulamist valmistatud õhuke kile, sobib toiduainete pakkimiseks ja säilitamiseks nii kuumas kui ka külmas keskkonnas ning sellesse pakitud toiduainete küpsetamiseks ahjus või grillil Freesamine kiire rasvas kuumutamine, ilma toodet pruunistamata Fümee hästi tarretuv konsentreeritud pruun puljong, mida kasutatakse suppide ja kastmete maitsestamiseks Gastronoomia- kokakunst Šifonaad Hakkimistehnika, mille tulemusel saadakse imepeened ribad, mida kasutatakse peamiselt roogade kaunistamiseks. Nende saamiseks keerake salati, hiina kapsa või spinati lehed sigarikujuliselt rulli ja viilutage tihedate vertikaalsete lõigetega. Maillardi reaktsioon
Noolutamine on pingete langetamise protsess ja sellel on kaks põhilist funktsiooni. Noolutamine vähendab pingeid, mis tekivad näiteks metalli valtsimise käigus, ning samuti indutseerib noolutamine pehmust ja plastilisus, seega rakendatakse seda, kui on vajalik metalli painutamine või üldine kuju muutmine. Noolutamise puhul tavaline süsinikteras kuumutatakse aeglaselt 398Cni üle ülemise kriitilise temperatuuri. Et kuumutamine toimuks ühtlaselt, peab esemeid ahjus hoidma umbes 1h iga tolli eseme paksuse kohta. Seejärel lülitatakse ahi välja ja lastakse metallil aeglaselt jahtuda, kusjuures ahi hoitakse seejuures suletuna ning esemeid sealt välja ei võeta. Kuumutamine kaotab pingepunktid ja –jooned esemetelt ning aeglane jahutamine väldib nende taastekke. Kokkuvõtlikult: lõõmutamist tehakse terase sitkuse tõstmiseks, selle puhul kuumutatakse metall
vaakumfiltreerimist. Filtritud vase kuivatasin kuivatuskapis, jahutasin ja kaalusin analüütilisel kaalul. Et leida lahusesse jäänud kloriidioonide massi, lahutasin algsest CuxCly · zH2O proovi massist kristallvee ja just leitud vase massi. KATSEANDMED Algne proov Tiigli mass: 14,9971 g Tiiglis oleva vaskkloriidkristallhüdraadi: 15,6879 g Vaskkloriidkristallhüdraadi mass: 15,6879 g – 14,9971 g = 0,6908 g Vee eemaldamine Esimene kuumutamine: Tiiglis oleva vaskkloriidi mass: 15,5422 g Vaskkloriidi mass: 15,5422 g – 14,9971 g = 0,5451 g Teine kuumutamine: Tiiglis oleva vaskkloriidi mass: 15,5408 g Vaskkloriidi mass: 15,5408 g – 14,9971 g = 0,5437 g Kristallvee mass: 0,6908 g – 0,5437 g = 0,1471 g Vase eraldamine Uuriklaasil oleva filterpaberi mass: 24,5729 g Uuriklaasil filterpaberil oleva vase mass: 24,8387 g Vase mass: 24,8387 g – 24,5729 g = 0,2658 g Kloriidiooni mass: 0,6908 g – 0,2658 g – 0,1471 g = 0,2779 g
Nii saavad bakterid elada aastasadu. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel. Bakterid lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid koos teiste heterotroofsete organismidega. Bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Osalevad kõigis peamiste keem. elem. looduslikes ringetes. Jämesooles elavad bakterid lagundavad mitmeid org. üh. Asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Pastöörimine-40s 90* kuumutamine. Steriliseerimine-üle100*C pool tundi kuumutamine. Bakterid ei armasta happeid, suhkruid ja sooli.
Bakterid Bakterid prokaüoodid ehk eeltuumsed Bakterioloogia mikrobioloogia L. Pasteur 1857 a. Tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud,see on kuni 70 kraadini kuumutamine. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878 a. Jõudis ta haiguste juurde Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Ta töötas välja marutaudi vaktsiini. A. Fleming avastas penitsilliini. Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest
Pehmete plastide remont Pehmete TP vigastusi on võimalik parandada tööstusliku kuumaõhupuhuriga 1. Õgevendatava detaili ettevalmistus - tehakse see koht veega niiskeks, et soojus ei leviks laiali. 2. Õgevendatava detaili kuumutamine - sobivad kuumapuhur, soojapuhur või infrapunakuivati. Kuumut. temperatuurini, kui detaili on tagant tuline katsuda. 3. Õgevendamine - kasut. puuklotsi või vasara vart. Väikese vigastuse korral võib kasut lusikat (jahut. kiiresti maha) 4. Jahutamine- detail jahut kohe pärast õgvendamist külma vee ja svammiga või suruõhuga. 5. Lõppviimistlus
OKSIIDID 1.Aluse.oksiid+hape = sool+vesi ( O+2HCl=2NaCl+ O) 2.Aluse.oksiid+happ.oksiid=sool (CaO+ =Ca ) 3.Metal.oksiid+vesi = alus (BaO+ O=Ba(O ) 4.Metal.+hapnik = alusel.oksiid 2Mg+ =2MgO) 5.Hüdr.oksi.+kuumutamine = oksiid + vesi (Ca(O =CaO+ O) 6.Karbona.+kuumut. = alusel.oksi.+hap.oksii. (CaC =CaO+C ) 7.Happe.oksi.+alus = sool+vesi (C +2LiOH= + O) 8.Happe.oksi.+alusel.oks. = sool ( +CaO=2 (P ) 9.Happe.oksi.+vesi=hape (C + O= ) 10.Mittemet.+hapn. = happe.oksi. (S+ =S )
Vorstide pritsimine vorstikestadesse(kasutame naturaalkestasid) Vorstide sidumine või klipsimine Vorstide raamile riputamine Laagerdamine 2-4Cº 24h Termiline töötlemine Kuumutamine 80-100Cº 1-1,5h Keetmine kuni 71Cº 40-90 min Jahutamine 20Cº juures 2-3h Suitsutamine 38-50Cº 12-24h Kuivatamine 10-12Cº 1-2ööpäeva Kvaliteedi kontroll, pakkimine, markeerimine, realiseerimine
Füüsikaline nähtus Ainetega toimuvad muutused kusjuures ained ise jäävad samaks. Keemiline nähtus Ühtedest ainetest tekivad teised kulgeb keemiline reaktsioon. tunnus värvuse muutus , lõhna teke , sademe teke gaasimullide teeke , soojuse eraldumine ja valguseefekt tingimused kuumutamine , süütamine,valgustamine,elektri läbijuhtimine lahus on ühtlane segu Ainet kus oskaesed om ühtlaselt jaotatud nim- lahustiks aine mis teises ühtlaselt jaotunud nim lahustunud aineks. Lahustuvus näitab suurimat aine kogust mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses Valguse levimise kiirus võrdub teepikkus jagatud ajaga. ( v = s / t ) V=valguse levimise kiirus ( 300 000 km / s) s = teepikkus t = aeg
METALLIDE SAAMINE MAAKIDEST Maak→rikastatud maak→metallioksiid→metall Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada Energiat. 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2=Cu+H2O d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3
Pärnu 2010 SISUKORD 1. AEDVILJAKOTLETID........................................................................2 2. VALGE PÕHIKASTE..........................................................................3 3. MAHLAKISSELL VAHUKOOREGA......................................................4 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................5 Aedviljakotletid 1. Köögiviljade puhastamine, riivimine, kuumutamine võis poolpehmeks, lisada piim ja hautada pehmeks 2. Lisada manna, maitseained ja kuumutada kuni manna on paisunud 3. Kotletimass jahutada ja lisada klopitud muna 4. Vormida mass, paneerida ja praadida. Valge põhikaste 1. Sulatada keedunõus rasvaine ja lisada nisujahu 2. Kuumutada 3. Jahutada 4. Lisada piima, segada 5. Kuumutada ja segada aeglaselt 6. Maitsestada. Mahlakissell vahukoorega 1. Mahl kuumutada 2. Lisada suhkur ja tärklise-veesegu
on üheks etapiks toote suitsuga töötlemine. Lisaks eelnimetatule on toimub laagerdamise käigus ka vorstisegu valmimine ja toote värvuse stabiliseerumine. 8. TERMILINE TÖÖTLEMINE Toote termilise töötluse juures eristatakse mitut erinevat etappi. Olenevalt valmistatavast tootest võivad mõned etapid ka ära jääda. Näiteks kui tegemist on keeduvorstiga, siis tema valmistamisel pole kasutatud suitsutamist, kui tegemist pole just ülesuitsutatud keeduvorstidega. 1) Vorstide kuumutamine ehk esimene suitsutamine Laagerdunud vorstid suunatakse kuumutamisele (v.a. toorsuitsuvorstid). Kuumutamine on vorstide pinna lühiajaline töötlemine kuuma suitsuga Kuumutamine erineb suitsutamisest kõrgema suitsutemperatuuri poolest. Kuumutamise alguses hoitakse temperatuuri 90 ˚C juures tõstes seda aeglaselt 100…110 ˚C-ni olenevalt vorstiliigist. Kuumutamise kestus oleneb toote diameetris jäädes 30 minuti (viinerid) ja 180 minuti (suure läbimõõduga vorstid) vahele.
Enamus baktereid on neutrofiilid Steriliseerimine ja desinfitseerimine · Maakera biomassist u 50% on mikroobne · Inimese kehal ja kehas on rohkem mikroobirakke kui inimeserakke · Mikroobid võivad põhjustada: Haigestumist Toiduainete riknemist Korrosiooni jne · Mikroobirakke on võimalik vähendada ja tappa kasutades erinevaid mooduseid: Steriilimisvõimalused Kuumutamine Kiiritamine Filtreerimine Töötlemine kemikaalidega Töötlemine gaasidega Kõrge temperatuur kui mikroobe hävitav tegur: · Kuiv kuumus (leegis või steriliseerimiskappides kuumutamine) Põletab orgaanika, kuid ei sobi kõikidele materjalidele Kasutatakse pintsettide, tühjade kolvide vms puhul Kuiv kuumus toimib oksüdeerijana
Objekti omanik või valdaja. 26.Miks on tuletööde luba vajalik tuletööde tegemisel? Et määratleda tuletööde tegija õigused ja kohustused. 27.Nimetage bituumenmaterjalide lauskeevituse tööde järjekord. · Paika mõõtmine ja parajaks lõikamine · Poole rulli kokku kerimine · Teise poole paika jätmine · Kokku rullitud poole keevitus · Teise poole kokku rullimine ja keevitus 28.Nimetage 4 tegurit, mis tagavad bituumenmaterjalide lauskeevituse kvaliteedi? · Kuumutamine sulamiseni · Bituumenvalli teke rulli ette · Kuumutamine kogu laiuses · Ühtlane temperatuur 29.Kui lai on bituumenmaterjalide ülekatte puhul lubatud sulabituumeni väljavalgumine? 5-10 mm 30.Mis tagab iseliimuva materjali nakke aluspinnaga? Liim 31.Mida tuleb teha iseliimuva materjali puhul materjli ja aluspinna vahele jäävate õhumullidega? Materjal katki lõigata, õhk välja suruda ja materjal liimuv aluspinnaga uuesti. 32
Reaktiivsus erinevate keskkonnategurite suhtes Keha ei tooda piisavalt antimikroobseid peptiide DIAGNOOSIMINE On olemas ka kaks üldist haiguse diagnoosimise viisi: a) Bosi mudel; b) Holdeni ja Parishi mudel Vahel harva nahabiopsia Laboratoorsed uuringud RAVI Elukeskkond Allergiatestid Pesemisvahendid Toitumine (muna, soja, nisu, oder, rukkis) Puu-, juur- ja puuviljade kuumutamine/külmutamine Valgusravi Kortikusteroididega ravi (lokaalne ravi) Süsteemne ravi
KALTSIUM Põhiandmed Ca:+20 | 2)8)8)2) Metall 1s22s22p63s23p64s2 Nr. 20 40,08 Sulamistemperatuur 1115,15 K (842°C) Keemistemperatuur 1757,15 K (1484°C) Tihedus 1,55 g/cm³ O.a tavaliselt +2 Omadused Pehme Hõbedane Läikiv Reageerib kergesti Põleb punase leegiga Avastamine Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsiumamalgaani kuumutamine Robert Bunsen 1855 Isotoobid 6 stabiilset isotoopi 40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca 18 ebastabiilset Kus leidub? Looduses ainult CaCO3 Kasutamine Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509 Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp,
5 Üliõpilane: Rühm: MATB11 Õppejõud: Mart Saarna Esitamise kuupäev: 21.10.09 Töö eesmärk: · Tutvuda terase termotöötluse tehnoloogiaga. · Selgitada välja, kuidas mõjub erineva süsiniku sisaldusega teraste tugevusele lõõmutamine, normaliseerimine, karastamine ja noolutamine ning nende põhimooduste sõltuvus ajast ja jahtumiskiirusest Karastamine: Terase kuumutamine üle faasipiiri Ac või Ac (vastavalt poolkarastus või täiskarastus), kiire jahutamine (soolavannis, vees, õlis) Noolutamine: Karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1 jahutuskiirus pole oluline. Töökäik: 1)Möödame Rockwelliga teraste tugevuse. Viga tuleb kõigepealt leida. 2)Valime terastele karastustemperatuuri ja aja vastavalt C sisaldusele ja kujule. 3)Valime noolutus temperatuuri, kas madal-, kesk- või kõrgnoolutuse jaoks. 4)Tugevuse mõõtmine
9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Soojenemine,ainete kokkupuude, peenestamine,valgus fotosünteesiks,elektrivool 12) Mis kiirendab keemilist reaktsiooni? Kuumutamine, purustamine,segamine. 13) Kiired ja aeglased reaktsioonid? Aeglased: kõdundamine, hingamine, Kiired: põlemine, plahvatamine 15) Laborivahendid? Klaasanumad,katseklaas, keeduklaas, kolbe,pipette,mõõtesilinder,lehter, uhmer,tiiglitangid, portselankauss
hüdroksiid). Li2O, K2O, BaO, Na2O, CaO CaO + H2O → Ca(OH)2 - nõrgalt aluselised oksiidid on vähemaktiivsete metallide oksiidid. Ei reageeri veega. CrO, Fe2O3, FeO, NiO, CuO, ZnO b) REAGEERIMINE HAPETEGA - aluseline oksiid + hape= sool+vesi Tugevalt aluseliste oksiidide korral toimub reaktsioon väga energiliselt. Nõrgalt aluselise oksiidide korral vajalik kuumutamine. BaO + 2HCl →BaCl2 + H2O 2. HAPPELISED OKSIIDID a) REAGEERIMINE VEEGA - enamik reageerib veega, moodustades vastava happe. SO2, NO2, CO2, P4O10, SO3 Veega ei reageeri SiO2 (liiva põhiline koostisosa). SO2 + H2O →H2SO3 - REAGEERIMINE ALUSTEGA Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO3 + 2 NaOH →Na2SO4 + H2O 3. ALUSELISTE JA HAPPELISTE OKSIIDIDE OMAVAHELINE REAGEERIMINE
põhioperatsioonidele. Õgvendada annavad terasest ja värvilistest metallidest ja nende sulamitest leht-, latt- ja varbmaterjali, torusid ning metallist keeviskonstruktsioone. Haprad materjalid (malm, pronks jt.) ei anna õgvendada. Õgvendamist võib teostada kas käsitsi vasara abil, või kasutatakse õgvendusmasinaid. Metalli saab õgvendada nii külmas kui ka kuumas olekus. Terasest toorikuid ja detaile võib õgvendada temperatuurivahemikus 850...11000C. Kõrgemate temperatuurideni kuumutamine võib põhjustada ülekuumenemist, seejärel aga tooriku läbipõlemist, s.o. parandamatut praaki. Latt-, leht- ja varbmaterjali käsitsi õgvendamine. Õgvendamisel tuleb õigesti valida kohad, kuhu suunata löögid. Löögid peavad olema tabavad ja tugevad, vastavalt kõverdumise suurusele, ning pidevalt vähenema, liikudes kõige rohkem kõverdunud kohast vähem kõverdunu poole. Lattmaterjali õgvendatakse käsitsi õgvendusplaadil või alasil lukksepavasaraga
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõ...
Terase termotöötlemine Terase struktuurimuutused termotöötlusel Terase termotöötlemine seisneb terase kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega faasimuutused toimuvad täielikult), · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb
Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. Isomeer on aine millel on ühesugune summaarne valem aga erinev struktuur. Maagaas looduslik gaaskütus. Oksüdeerija liidab elektrone. Redutseerija annab elektrone ära. Redutseerumine elektronide liitmine. Summaarne valem molekulivalem, väljendab aine koostist nt C2H6. Fossiilne kütus geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, mittetaastuv, nt nafta, põlevkivi, kivisüsi. Nafta destilleermine nafta kuumutamine, mille kaudu saadakse erinevaid saaduseid nende keemistemperatuuril. Detonatsioon liiga kõrge temperatuuri juures põlemine, mis asendub plahvatusega. Oktaaniarv näitab isooktaani arvu destillatsioonis. TEP tetraetüülplii ehk antidetanaator. Bituumen destilleerimise jääkaine, asfaldi tegemiseks vajalik. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aine osakeste arvu ühes massiühikus (n).
töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis a) Duralumiiniumiks nimetatakse AlCu sulamit, mille Cu sisaldus on kuni 5%. Meie kasutasime duralumiiniumit AlCu4Mgl ning selle keemiline koostis on järgnev: Cu sisaldus 3,8-4,9 ; Mu sisaldus 0,3-0,9 ; Mg sisaldus 1,2-1,8 ; Si sisaldus 0,5 ; Fe sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasilise tardlahuse - alasse kuumutamine ja kiirelt jahutamine (nt vette) Vanandamine liigse vase eraldumine CuAl2 näol · Loomulik normaaltemperatuuril · Kunstlik kõrgematel temperatuuridel Töökäik Antud materjali (AlCu4Mgl) tugevuse mõõtmine. Esiteks panime materjali ahju 550C 20 minutiks. Järgmiseks karastasime vette ning taas mõõtsime tugevust. Selle järel jaotasime materjali 6ks osaks ning vanandasime keevas vees 100C juures erinevate aegadega (0.5- 20min)
asub merepõhjas, on kokkupõrge veetranspordiga välistatud. Lisaks peab see vastu tormistele ilmadele, tegelikult ongi kõige suurem võimalus energiat toota tormiste ilmade ja suurte lainetega. On teada, et 100 ruutmeetrit vaipa võib toota sama palju energiat kui 6400 ruutmeetrit päikesepaneele (sama suur kui üks jalgpalli väljak). Teadlased usuvad, et selle lahenduse kasutuselevõtt võib langetada märgatavalt mereveest joogivee tootmise hinda. Merevee kuumutamine ja filtreerimine kulutab palju energiat ja see on piiranud puhta joogivee tootmise laiendamist. Mereveest energia tootmine aga aitaks leevendada joogivee puudust ning eriti aidata rannikupiirkondi põua ajal. Hüdraulilise vaiba kasutamise alal oleks ideaalne veesügavus umbes 18 meetrit ning kõige tõenäolisemalt kasutatakse surnud tsoone – mis on siis rannikualad, kus vees on vähe hapnikku ja seega ka väga vähe elusloodust. Õnneks ei pea
Pesta katseklaas alati puhtaks, sest aine mis järgmisena sinna pannakse võib ohtlikult reageerida Katseid tehes kanna prille, et midagi ohtlikku silma ei satuks Kanna kindaid, et nahale ei satuks midagi Järgi täpselt tööjuhendis antud soovitusi, sest omapead katsetamisel võib juhtuda õnnetus 2. Too välja 4 asja, kuidas saab keemilise reaktsiooni kiirust tõsta: Süütamine kuumutamine valgustamine elektrivoolu läbijuhtimine 3. Kas tegemist on keemilise võo füüsikalise omadusega? Füüsikaline- aine jääb samaks, keemiline- tekib teine aine 4. nimeta aine 7 füüsikalist omadust. Iseloomusta lühidalt või too näide 5. Mis on segu? Kas segu koostis on kindel või muutuv? Too näide. Segu on mitme aine segu, koosneb erinevatest ainete osakestest. Segu koostis on muutuv, nt.puit, paber, teras, kütus 6
Selleks võrreldakse visuaalselt uuritava vee läbipaistvust etalonlahuste läbipaistvusega. NB! Enne visuaalset võrdlemist loksutada nii sademega uuritava vee lahus kui ka etalonlahused hoolikalt läbi. SO42- iooni kontsentratsioon: 10-4 M Kokkuvõte: Leidsin kraanivee üld- ja karbonaatse kareduse, mille tulemusel sain määrata tiitrimise teel vee kareduse. Vaatlesin vee kareduse muutumist ja katlakivi eralduse hulka kuumutamisel kolmel viisil. Esmalt vee kuumutamine keemiseni ning siis üldkaredust ja karbonaatset karedust määrates. Teiseks vee kuumutamine 15 kuni 20 minutit ja taaskord mõlemad karedustüübid. Kolmandaks määrates filtreeritud vee, mida samuti kuumutatud 15 kuni 20 minutit, jääküldkareduse. Viimasen määrasin vees sisalduva SO42- iooni ligikaudse kontsentratsiooni etaloniga võrdlemisel.
Oksüdeerumisel: CO2 süsinikdioksiid Metall + hapnik = metallioksiid (aluseline oksiid) Fe2O3 raud(III)oksiid või diraudtrioksiid 2Ca+O2=2CaO Mittemetall+hapnik=mittemetallioksiid (happeline oksiid) C+O2=CO2 2.Lagunemisreaktsioonil (kuumutamine) Sool = metallioksiid + mittemetallioksiid CaCO3 = CaO + CO2 Hüdroksiid = Metallioksiid + vesi Cu(OH)2 = CuO + H2O (va leelismetallide hüdroksiidid) HÜDROKSIIDID NaOH naatriumhüdroksiid 1.Metall (aktiivne)+ vesi = hüdroksiid + vesinik Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid
annaabi.ee 
