Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude:
Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismikaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Koosneb epiteel- ja sidekoest. (juuksed, nahk, küüned) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja kindla kehaasendi säilitamise. Inimese skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Erituselundkond eem...
Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on
Õistaime organid ja koed Vegatiivsed e kasvuorganid: 1. Juur 2. Vars 3. Leht Generatiivsed e paljunemisorganid: 1. Õis 2. Vili Kude on ühetaolise ehitusega rakkude rühm, mis täidab kindlat ülessannet. Peamised taimsed koed: 1. kattekude 2. põhikude 3. juhtkude Tunnus Kattekude Juhtkude Põhikude Ülesanne Kaitse- ja gaasivahetus, Ainete transportimine Säilitus- ja mullast vee ja tugiülesanne. tugiülesanne, omastamine. fotosüntees. Ehitus Ühekihiline, koosneb Koosneb puidu- ja Õhukese kesta ja suure elusatest värvitutest niineosast
Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Tõmbejuured on krookustel, liiliatel, nurmenukkidel, jänesekapsal. Pika ja nõrga varrega taimedel on ronijuured(luuderohi)Ronijuurte ül on hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude rühma nim koeks. Taimekoed jaotatakse 2 suurde gruppi.(Alg-ja püsikoed)Püsikoed jaotatakse vastavalt ehitusele ja ül nelja rühma(põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude)Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks) Algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis poolduvad kiiresti ja piiramatult. Erinevad püsikoed arenevad algkudedeks. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained:tärklise ja valgusterad, harva õlitilgakesed. Varuained on olulised, et ta saaks hakata uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvada. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes.Kattekoe rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Kattekoe ül on
FS osa evolutsioonis: 1) O2 > O2 atmosfäär > aeroobne ainevahetus 2) O3 > osooniekraan > elu väljus veest 3) tekkis org aine >autotroofne ainevahetus > toit heterotroofiline Võrdlemine FS ja hingamine: FS (org a tekib, O2 eraldub, CO2 kasutatakse, energia seotakse, valgus oluline, ATP sünteesitakse vähe, kloroplastis) Hing (org a laguneb, O2 neeldub, CO2 eraldub, energia vabaneb, valgus pole oluline, ATP sünteesitakse palju, mitokondrites) Lehe ehitus: ülakülje kattekude, põhikude (sammaskude (Fs), kobekude), alakülje kattekude, õhulõhed.
õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeosa ümber (haavakoed/uued organid) Kattekude *epiderm koosneb *epiderm katab noori lehti *õistaimedes ühest kihist tihedalt ja varsi (neis paiknevad paiknevatest elusatest õhulõhed gaasivahetus ja rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb puuduvad) puitunud vart, taime *korkkude vananedes epidermi asemel
Elu omadused: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energia vahetus (hingamine, toitumine, eritamine), stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng. Organiseerituse tasemed: · Molekulaarne tasand · Rakuline tasand esmane organiseerituse tase, millel on kõik elu omadused. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud moodustavad koe: Epiteelkude ehk kattekude: Lihaskude: - katab keha pinda, siseelundeid, moodustab näärmed (higi, sülg, pisarad) - võimaldab liikumist - kaitseb organismi väliskeskkonna eest - rakud kokkutõmbamisvõimelised - näärmed eritavad nõresid - elu jooksul juurde ei tule (pikenevad, laienevad) - rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet
Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenud regeneratsioonivõime · Kudede diferentseerumine Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime Tugikude mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) Generatiivsed õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees
plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Kemosüntees tõhustavad keemilisi ühendeid, millest toitutakse Taim fotosünteesivad, hulkraksed, päristuumsed organismid. Prosenhüümne rakk pikk toruja kujuga rakk Parenhüümsed rakud ristkülgsed, nurgelised rakud Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad üheks rühmaks. Taimedel: kattekude Algkoed: Asendi alusel: a) Tipmised e. apikaalsed koed b) Külgmised e. lateraalsed koed c) Vahelmised e. interkalaarsed koed Tekkeaja alusel: a) Esmased tekivad seemnes b) Sekundaarsed teatud arenguetapil Algkoe rakud (1) intensiivse paljunemisvõimega; (2) tekitavad kõigi kudede rakke; (3) väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed Püsikoed: Kattekude katab taime
10. Mis on osmoos, tähtsus taime elus? Vastus: Osmoos on vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsertatsiooniga lahusest suurema kontretatsiooniga lahusesse. Rakku tunginud vesi tekitab siserõhu, see annab taimedele tugevuse ja kuju. 11. Mis on kude? Vastus: Kude on ühetaolise ehituse ja talitlusega rakkude rühm. 12. Iseloomusta tähtsamaid taimekudesid (algkude, põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude), nimeta nende ülesanded. Vastus: Algkude Väikesed, väljakujunemata, kiiresti paljunevad rakud. Tekitavad teisi kudesid. Kattekude Tihedalt üksteise kõrval, noortel taimedel tavaliselt ühekihiline, värvitud elavad rakud. Mineraalainete omastamine. Põhikude Rakud enamjaolt õhukese kesta ja suure vakuooliga, asub enamasti kloroplastides. Fotosüntees, ainete säilitus ja tugiülesanne. 13. Mis on organ, kuidas jaotatakse taimeorganeid, nimeta. .
tsitruselised Skisogeensed - tekivad rakuvaheruumi laienemisel; männivaigukäigud. 10.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool), missugused orgaanilised ained (toimub laskuv vool). Tõusev vool- ksüleem Laskuv vool - floeem 11.Korgikude (kork) e periderm: a) mis kudede hulka kuulub; b) missugustes taimeelundites ta peamiselt paikneb: c) kunas ta seal tekib; mis teda tekitab a) kattekudede hulka, teisene kattekude b) juurtel ja vartel c) varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne kattekude d) korgikambium 12.Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundeid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 13.Tugikoe liigid! Kollenhüüm ja sklerenhüüm 14.Põhikoed: a) Mida nad endast kujutavad; b) Missugustest rakkudest põhikoed koosnevad?
1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2. (4) Nimetage õieosad väljast sissepoole Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5. Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb? 1. (2) Mis on korp? Kus esineb? Mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude: korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved. 2. (1) Mis on epiderm? Epiderm on kattekude, mis katab enamusi noori taimeosasid. Tavaliselt ühekihiline,
elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Raku kujud: Rasvarakud ümarad Näärmerakud kuupjad st. rakkude kuju on vastavuses nende ülesannetega. Koed: Kattekude Lihaskude Närvikude Side- ja tugikude Rakkude paljunemine: Pärilikkusaine kahekordistub Pärilikkusaine koondub Tütarkromosoomid avalduvad teineteisest ja liiguvad raku poolustele Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks 1)algkude Taimkoed: a) tipmine algkude b) külgmine algkude c) vahealgkude d) juhtkude e) tugikude f) kattekude 2)püsikude a) põhikude b) assimilatsioonikude c) säilituskude Epiteelkude-eritamine, imendumine Loomsed koed:
LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest. · Lehed võivad varrel paikneda mitut moodi: VASTAKULT VAHELDUVALT MÄNNASELISELT. Lehtede rühmad: · LIHTLEHED (Koosneb ühest lehelabast.) · LIITLEHED (Koosneb mitmest osalehest.) Lehe siseehitus: Lehte katab nii alt kui pealt kattekude, mille kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus. Selleks on kattekoes õhulõhed, mis koosnevad õhupilvest ja kahest sulgrakust.
peaaju, seljaaju ; piirdenärvisüsteem närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi teiste keha piirkondadega). Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel. Toimub adrenaliini kaudu, mis tekib neerupealsetes ja kiirendab südametööd. 5. Koed Koed koe moodustavad ühesuguse ehituse ja ülesandega rakud. (juhukude, põhikude, kattekude) 1)Kattekude e epiteelkude rakud on geomeetrilised, paiknevad kihis, eluiga on lühike, kiire taastumisvõime. 2)Lihaskude: 1.Vöötlihaskude luude küljes; alluvad tahtele, treenitavad, pikad, paiknevad kimpudena. 2.Silelihaskude pole treenitav, ei allu tahtele. Paikneb mao, soolestiku ja vereseintes. 3.Südamelihaskude e müokard ei puhka, hakkab tööle raseduse 23. päeval. 3)Närvikude koosneb neuronitest (rakud). Närvid paiknevad igal pool v.a juustes ja küüntes.
-- Inimene on eukarüoot ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Hulkrakses organismis ühesuguse ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Loomorganismi neli koetüüpi (õp. lk. 41) - närvikude - sidekude - lihaskude - kattekude (epiteelkude) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Rakkude suurus - väikseim üherakuline organism on mükoplasma (bakter) - suurim rakk on jaanalinnumuna ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Miks me ei näe palja silmaga inimese vöötlihasrakke (30cm pikad) - kuna nad on imepeenikesed
Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained. Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama. 2. tugikude See koosneb puidukiust, niinekiust ja kivisrakkudest. Tugikude annab erinevatele taimeosadele tugevuse ja aitab toestada juhtkimpe. 3. juhtkude Juhtkude koosneb niineosast ja puiduosast. Juhtkoe ülesandeks on transportida erinevaid aineid. Juhtkude on koondunud juhtkimpudesse. 4. kattekude Kattekude koosneb epidermist, korkkoest ja korbist. Need on ühe rakulised ja elusad. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kattekoe tähtsaim ülesanne on kaitsta taime kuivamise , mikroobide ja väliskonna kahjulike mõjude eest. Kattekoe kaudu toimub ka vee aurumine, mida nimetatakse ka transpiratsiooniks ja toimub ka gaasivahetus. Koed moodustavad organeid: Kudedest moodustavad taimedel igasuguseid organeid. Need jaotuvad
Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega. Epiteel e. kattekude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe. Funktsioonid: katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne. kaitseb teisi kudesid välismõjude eest. Näärme epiteel eritab nõret. Lihaskude Lihaskoe talitluses on kokkutõmbumine e. KONTRAKTSIOON. Kokkutõmbumine toimub müofibrillide abil.
2.2 Inimorganismi ehitus 1.Rakud ja koed · Sama talitlusega ja sarnase ehitusega moodustuvad koe (kude) · Organ ehk elu,koosneb mitmest koest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. · Koos töötavad ja ühtsed ülesannet täitvad organid,moodustuvad organsüsteemi e eludkonna ning organsüsteemid kokku moodustuvad organismi. · Inimesel (loomadel) on neli kude: · 1.Epiteel e kattekude,ta eraldab organismi väliskeskkonnast.Tema ülesanne on kaitsta keha väliskiirguse eest (UV-kiirgus).Eritab igasugused aineid (Nt:higi,rasv,vesi).Väljutavad jääkaineid.Naharakud sünteesitakse aineid. · 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid: kohev ehk elastne sidekude nahas, rasvkude nahas ja elundite vahel, luukude luudes, toes ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse
Põhjustab elundite kasvu laiusesse e. jämenemist. vahelmine e. interkalaarne meristeem (lehe alusel, varres, sõlmevahes) asetseb varre sõlmevahede alumises osa, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu. Haava- ehk kalluse meristeem tekib taime vigastatud koha ümber ja võimaldab haavade kinnikasvamist. Tekkeaja alusel: Esmased - tekivad seemnes Sekundaarsed - teatud arenguetapil (korgikambium) Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed. kattekude juhtkude tugikude põhikude (imikude, erituskude) Haavakude e. kallus on sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. ·Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured.
· Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguskiirgus jõuab Maale päikeselt ja jaotub kolmeks: 1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm
-arengu käigus omandatakse kohanemist keskkonnaga -reageerimine ärritusele Elu organiseerituse tasandid: I TASAND-molekulaarne tasand(biomolekulid nt. Sahhariid)Elu molekulaarset tasandit uurib molekulaarbioloogia. II tasand-rakuline tasand.Kõige väiksem eluüksus on rakk.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE-Rakud moodustavad kudesid. Loomadel-närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. Taimsed koed-kattekude, tugikude, juhtkude ja põhikude. Elu ehk organ-Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Elundid moodustavad elundkondi(nt.hingamiselundkond). Taimedel elundkonnad puuduvad(juur, õis, leht). Organismi tasand-1)neuraalne regulatsioon(närvisüsteem), humoraalne regulatsioon(hormoonid).Organismi ehitust uurib anatoomia.Organismi talitlust urib füsioloogia. Populatsiooni tasand-ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni
· Nukleiinhapped: DNA(Säilitab infot), RNA(Realiseerib infot) 2. Rakuline tase · Organellid on raku koostisosad. · Tsütoloogia uurib raku ehitust ja talitust 3. Koe tase Kude - sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Loomade koed: Lihaskude, närvikude, rasvkude, sidekude, epiteelkude Taimede koed: Juhtkude, tugikode, assimilatsioonikude, säilituskude, puitkude, kattekude, põhikude, meristeemkude(Pooldumisvõimelised rakud) 4. Organ Kudedest koosneb, rakkudest koosneb. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Taimede organid on: Juur - hoiab kinni mullas, toitaineid imeb mullast. Vars - transpordib vett ja mineraalaineid, orgaanilisi aineid. Leht - fotosüntees. Okas on ka leht. Õis - Õistaimedel. Sugulise paljunemise organ. Vili - Seemnete levitamine
molekul - aine vikseim osake, milleks on vastavat ainet vimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis silitab selle aine keemilised omadused. organell - eri talitlusega rakuosa, mis on mbritsetud sisemembraaniga. (nt. mitokonder) rakk - elusorganismide vikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on vimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. (nt. taimerakk) kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime vi looma organi osa. (nt. epiteelkude ehk kattekude) elundid - on organismide kindlaid funktsioone titev kudedest koosnev talitlusksus (nt. leht taimedel vi sda loomadel) elundkond - krgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. (nt. hingamiseludkond) organism - elav terviklik rakuline ssteem. (nt. taim, seen, loom) populatsioon - kik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitomispaigana hist geograafilist piirkonda.
*Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport *Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles toimub energia tootmine ja salvestamine *Lüsosoomid-Seal lagundatakse neid aineid mida organism ei vaja *Plastiidid-Toodavad värve *Suured vakuoolid-Õõnsused mis sisaldavad jääkaineid *Rakukest-Kaitseb rakku 5. Millest koosneb kude? Kude koosneb sarnase ehituse ja talitusega rakkudest 6. Nimeta 4 põhikudet 1) Lihaskude 2) Epiteel kude ehk kattekude 3) Sidekude 4) Närvikude 7. Nimeta 3 erinevat lihaskoe tüüpi 1) Silelihaskude 2) Vöötlihaskude 3) Südalihaskude 8. Millised koed kuuluvad sidekoe hulka? Sidekoehulka kuuluvad: 1) Luu-ja kõhrkude 2) Rasvkude 3) Veri mis on vedelkude 9. Mis moodustub erinevatest kudedest? Too näiteid Erinevatest kudedest moodustuvad erinevad organid ehk elundid. Näiteks:Kopsud, magu, neer jne 10. Mis on elundkond?
Erinevad sademed langevad maapinnale (vihm, lumi, rahe). Üks osa aurab õhukoostisesse tagasi. Teine osa imbub läbi pinnasekihtide ja moodustab põhjavee. Kolmas osa voolab jõgedesse, järvedesse, merre. Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude. Tüüpilised näited on vesiroos, vesikupp, särjesilm, vesikatk ja vesikuusk. Vee loomadest: kalade keha on voolujooneline ja kaetud limase soomuskattega. Ujumiseks kasutab kala uimi. Hingamiseks on kalal lõpused. Ümbritseva tajumiseks on kaladel küljejoon. Sügavust reguleerib kala ujupõie abil. Kahepaiksed Maismaal liigub konn hüpates ja vees ujudes. Maismaal hingab konn kopsudega ja vee läbi naha. Toiduks püüavad nad liikuvaid putukaid oma kleepuva keelega.
· Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike. Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu. · Kui okaspuu koor saab vigastada, immitseb haavast vaiku, mis kaitseb tüve. · Kivistunud vaiku nimetatakse merevaiguks. Juur · enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. · Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem). Juurekarvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid. Mükoriisa · Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud. · Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened. · Mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, · Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid Jugapuu · Eesti looduses leidub
Enamus kasvavad madala toitainete sisaldusega paikades (sood, kõrbed), kus on puudus lämmastikust ja fosforist Eestis 9 liiki, maailmas umbes 630, lisaks üle 300 liigi poolputuktoidulisi (püüavad ja tapavad putukaid, aga ei oska neid seedida või toitaineid kasutada) https://www.youtube.com/watch?v=MnY_cCRELvs Veetaimed Taimed, mis kasvavad vee all: õrnad ja õhukesed lehed varred on nõtked, elastsed ja seal on õhuruumid puudub kaitsev kattekude Veetaimed Taimed, mis kinnituvad veekogu põhja, õis ja lehed aga ujuvad veepinnal: suured nahkjad lehed ja nende pinnal on õhulõhed varred, leherootsud ja õieraod on painduvad ja pehmed Veetaimed Kaldaäärses vees kasvavad taimed: varred on sitked ja vastupidavad kasutavad kasvamiseks vette sattunud orgaanilisi aineid Veetaimed Vees vabalt hõljuvad taimed: lemled vetikad Täname kuulamas t!
Valgusenergia Süsihappegaas + vesi → Glükoos + hapnik Klorofüll Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel, st glükoosi lõhustamisel mitokondrites. energia Glükoos + hapnik → Süsihappegaas + vesi Lehe ehitus Välisehitus – Vars, leheroots, lehelaba ja leherood Siseehitus – Vahakiht, kattekude, põhikude (ülemine kiht on põhiline fotosünteesimise koht, hõredalt paiknevate rakkude vahel on palju rakuvaheruumi, mis võimaldab gaasidel liikuda lehte ja sealt välja), juhtkude (puidu ja niineosa), õhulõhed (kattekoes, süsihappegaas sisse ja hapnik ning veeaur välja) Glükoosi tähtsus 1) Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks.
B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid · doseerimine-manustamine · defekt-viga,rike · dzörsi-lehmatõug,veis · dünaamika- mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul E · Epiderm- rohtsete taimeosade esmane kattekude · Eksportvili-müügiks kasvatatavad põllumaj. saadused · Eksportkultuur-kultuurtaim mida kasvatatakse selle saaduse ekspordiks · Embrüo-viljastunud munarakk · Embrüosiirdamine-ühe looma viljastunud munarakk viiakse teise isendisse · Esmaseemenduskaal-sobilik kaal esmastiinuseks · Esmastiinus-esimene kord mil loom jääb tiineks G · Geoloogia- teadus Maa, eriti maakoore koostisest, ehitusest ja arenemisest
Nahk Nahakihi ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marrasnahk - naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad.
mulla., teine osa energiast kasutatakse ära erinevate kudede ülesehitamiseks. Hingamisel vabanevat energiat ei saa rakk kasutada vahetult. Kõigepealt muudetakse see taimeraku mitokondrite poolt energiarikkaks ühendiks, mida saab kasutada siis, kui energia järele tekib nõudmine. 3. Kuidas taimed hingavad? Taimede hingamine toimub põhiliselt pimedas, kui rakud vajavad rohkem energiat. Taimed võtavad väliskeskkonnast hapnikku lehtede abil. Kuigi lehe pinda katab tihe kattekude, leidub seal erilisi õhulõhesid, mille kaudu saab toimuda lehe gaasivahetus. Õhulõhede rakud saavad vajadusel sulguda ja avaneda, sest neis leidub kloroplaste. Õhulõhesid on enamikul taimedel rohkem lehe alumisel küljel. Kuna hingamisel toodavad taimed süsihappegaasi, pole kasulik magada toas, kus on palju toalilli! 3.Käärimine Mõned elusorganismid (bakterid ja pärmseened) võivad hingata ka ilma hapniku juuresoluta, kuid energiat vabaneb sellisel hingamisel palju vähem
Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa Floeem- taimede juhtkimpude niinosa Puidukuid- puidus kiududena paiknevad puitunud seintega tugikoe rakud Niinekiud- niines leiduvad pikad kiudjad paksukestalisted rakud Juhtkimbud- kudede kimp, mida mööda liigub taimeorganites vesi selles lahustunud mineraal- ja orgaaniliste ainetega. Lõved- gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores Korkkude/ranniksekvoia-kork
Mööda sooni liiguvad mullast üles taime lehtedesse vesi ja mineraalained. Sõeltorudes liiguvad taime teiste organiteni lehtedes valmistatud toitained. Soontes on rakkude vahelised seinad täielikult lahustunud. Lehtedesse, õitesse ja viljadesse tungivad Sõeltorude rakkude vahelised seinad meenutavad sõela juhtkoe kimbud mida näeme leheroodudena. 2. Mis on juhtkude? Mis on juhtkimbud? Mis on nende ülesanded taimes? Juurt ümbritseb kattekude. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse.
on strooma ehk plasma, mis sisaldab ribosoome, RNAd, DNAd. Plastiidid võivad teisteks plastiidideks üle minna. 6. Taimekoed. Jagunevad meristeem- ehk algkudedeks ning püsikudedeks. Meristeemkudede rakud on väiksed, ümarad, püsivalt poolduvad. Asuvad juure, varre, punga kasvukuhikutes (tipmine meristeem), kõrresõlmedes (vahemeristeem), hajusalt lehtedes (hajus meristeem), varre ja juure juhtkimpudes (külgmine meristeem e kambium), vigastatud kohtades (haavakambium). Püsikoed. Kattekude. Jaguneb epidermiks ja peridermiks. Epiderm: noorte/üheaastaste taimede kattekude, puitumata, ühekihiline, rakuvaheruumideta, rakkude vahel on õhulõhed. Periderm e korkkude: puitunud taimedel epidermi asemel. Surnud, puitunud, korgistunud, mitmekihiline. Põhikude e parenhüüm. Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale:
(4) Eukarüootne rakk on päristuumne rakk, mis esineb päristuumsetel organismidel. Järelikult kuuluvad eukarüootide hulka loomad, taimed, seened ja protistid. 13. Tähtsamad organiseerituse tasandid bioloogias on: ökosüsteem, populatsioon, isend, organ, elundkond, kude, rakk, organell, kooslus, molekul, biosfäär Seosta antud sõnad organiseerituse tasanditega. KIRJUTA eluslooduse organiseerituse tasemed õiges järjekorras ja leia sobiv näide! kattekude, ahvenad Peipsi järves, kõik organismid maal, erituselundkond, hobune, tugikoe rakk, mitokonder, süda, kõik taimed niidul, järv, valk (Alustan kõige madalamast tasemest ja liigun kõrgeima suunas) 1. Molekul – valk 2. Organell – mitokonder 3. Rakk – tugikoe rakk 4. Kude – kattekude 5. Organ – süda 6. Elundkond – erituselundkond 7. Isend – hobune 8. Populatsioon – ahvenad Peipsi järves 9. Kooslus – kõik taimed niidul 10
Ribosoomid-ül.valgusüntees Golgi kompleks-ül.valkude lõplik töötlemine , pakkimine põiekestesse , rakumembraani , rakukesta ja lüsosoomide moodustamine Membraan-ül.laseb valikuliselt aineid läbi , kaitseb Tsütoplasma-ül.seob raku osad ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik-ül.raku sisene ainete liikumine Rakk-väikseim elu osake , millel on kõik elu omadused Koed Kude-sarnase ehituse , talitluse ja päritoluga rakkude kogu Epiteelkude-kattekude , paiknevad tihedalt üksteise kõrval , moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi Iseloomustus-tihedasti üksteise kõrval paiknevad rakud ühe või mitme kihilised. Ül.-katab , kaitseb,eritab aineid,tunneb Nt:lameepiteel,kuupepiteel,ripsepiteel Sidekude Leidub- elundite vahel Iseloomustus-rakud on hõredalt , rakkude vahel palju vahe ainet Ül.-kaitse , energia, tugi , transport Rasvkude Leidub-naha all , elundite ümber,rasvikutes, Iseloomustus-sisaldab rasva Ül
Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised
Kodukass Kass Kaslased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomariik 2. Elu tunnused. Oskad nimetada elu tunnuseid 1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel) 4) populatsioon sama liigi esindajad 5) liik taime, looma ja seeneliigid 6) kooslus taime, elu, loomakooslus 7) ökosüsteem mets, järv, põld, meri, raba 8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi. Vee funktsioonid organismides, vee tähtsus. Loode areneb vees, 5.Süsivesikud. Süsivesikute jaotus. Süsivesikute funktsioonid ja näited iga funktsiooni kohta. Oskad eristada loetelust süsivesikud. Süsivesikute üle ja alatarbimise ohud. Süsivesikud ehk sahhariidid.
maa külge ja saab toitaineid ja vett.Lehtsambla kõige tuntum liik on turbsammal. Maksasammal on tunduvalt kergema ehitusega mis tuleneb sellest et nad on ürgsed.Maksasamblaid on kahte tüüpi tallusjaks ning varreks ja lehtedeks eristunud tüüp mis on sarnane lehtsamblale kuid ei ole päris lehtsammal.Maksasamblikul on gametofüüt ja see on kuni 10 sentimeetrine lintjas tallus.Talluses on 4 kihti rakke ja need on maksasambliku algelised koed.Tallusel on kattekude,õhulõhed ja põhikude mis jaguneb kaheks,sälituskoeks ja assimilatsiooni koeks.Assimilatsiooni koes on palju kloroplaste mis tõttu toimub seal fotosüntees.Talluse ülemisel poolel arenevad suguorganite kandjad arhegooni ja anteriidikandjad.Nende vahel paiknevad arhegoonid (mis on emassuguorgan)ja igas arhegoonis areneb üks munarakk.Nende ülapoolel asuvad manajad anteriidid(mis on isassuguorganid.Viljastanud munarakust areneb sporofüüt ja see on lühikese jalaga eoskupar
Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. Sellele järgneb kasvuvööde, milles noored rakud kasvavad. Järgnevas imamis- ehk diferentseerumisvöötmes kujunevad juure püsikoed. Selle piirkonna välimisest kattekoest kasvavad välja juurekarvad. Nende abil saab taim mullast vett ja selles lahustunud toitaineid. Imamisvöötmele järgnevas külgjuurte ehk juhtimisvöötmes moodustuvad külgjuured. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksotermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu
INIMENE 2. Inimese koed, nende üldiseloomustus -Kattekude - on nahk keha pinnal - kaitseb ja katab teisi kudesid. -Närvikude - asub peaajus, seljaajus, kehas - Võtab vastu ja kannab kehas edasi välisärritusi ehk välisinformatsiooni -Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri
Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustumine. Paljunemise võime on arengu näitaja Elu organiseerituse tase 1)Rakk rakku tuuma uurib tsütoloogia Uuritakse kromosoome mis koosnevad DNA-st. Dna uurimine võimaldab: Diagnoosida ja ennetada haiguseid, määrata sugulust, tuvastada kurjategijaid ja määrata loote väärarengut. 2) Kude seda uurib histoloogia Inimesel on 4 põhi kudet: 1)Kattekude e. epiteelkude nahk 2)lihaskude liigutab luid (südamelihas kude, vöötlihas kude, silelihas kude) 3)Närvikude (VÕIB KÜSIDA NÄRVI RAKKU JOONIST) 4)side kude seob organismi terviklikuks nt: veri, rasvkude 3)Elund e. organ Ehitust uurib anatoomia, tegevust füsioloogia 4)Elundkond moodustavad sarnase ülesandega elundid Nt:seede elundkond (vt:õpik lk 15 joonis) 5) Organism e. üks konkreetne elusolend
1.Elusorganismide liigitus:*bakterid *protistid *taimed *loomad *seened. Inimene kuulub loomariiki. Liigituse aluseks on rakuline ehitus 2.Inimese & looma sarnasused/erinevused. S:*rakuline ehitus *samasugused koed *paljunemisviis *ainevahetusprotsessid E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks
Toimib ehituselundina- higi Salvestab vett, mineraalaineid, vitamiine ja rasvu Sünteesib D-vitamiini, päikse UV- kiirte mõju Toodag nahka kaitsvaid rasvainet ja toodab loomade omavahelisi lõhnaineid Koosneb 3mest kihist: Nahaaluskude, Pärisnahk, marrasnaks. Karvad- kabjad Kudede mõiste ja jaotus Loed on ühesuguse ehituse ja talitlusega, raku ja raku vaheliste ainete kogumikk. Epiteelkude Kattekude lihaskude Sidekude, kohev sidekude Närvikude Kõhrkude Luu koed Kude- ühesuguse ehituse ja talitusega , raku ja raku vahelise ainete kogumik Veri vere- ja lümfiringeelundid on tihedalt seatud Lihaskoed Vöötlihas Silelihas Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihased Närvikude Peaaju, väikeaju Närvid
Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiiresti.
Rakud: Kik elusolendid koosnevad rakkudest. Inimese kehas on niteks miljoneid rakke. Nende lesandeks on katta inimese keha, transportida hapnikku, juhtida nrviimpulsse peaajust ja seljaajust organitesse ning tagasi, tagada keha osade liikumine, videlda haigustekitajatega, vimaldada paljunemist jne. Vastavalt oma lesandele on nendel rakkudel ka iseloomulik kuju ja kindel asukoht kehas. Sarnase kuju ja lesandega rakud moodustavad kehas koe. Vib eristata kattekude, sidekude, nrvikude ja lihaskude. Inimese viksemateks rakkudeks on niteks spermid. Kige suuremad rakud on aga lindude munarakud. 6.)
· Stabiilne sisekeskkond (püsi- ja kõigusoojased) · Paljunemine (suguline ja mittesuguline) · Arenemine (otsene ja moondega) · Reageerimine ärritusele 2) Looduse riigid on : · Taimed · Seened · Loomad · Bakterid · Protistid 4) Elu organiseerituse tasemed on : BIOSFÄÄR Ökosüsteem Populatsioon TAIMORGANISM LOOMORGANISM * organ(juur) *organisüsteem * kude(kattekude) ehk elundkond (seedeelundkond) * organ(kops) * kude(lihaskude) 5) Makroelemendid on elemendid, mida iga organism vajab suhteliselt suurtes kogustes ja nad esinevad orgaaniliste ainete koostises. Põhibioelemendid organismides on : C, H, N, O, P, S. Mikroelemendid on elemendid, mida organismid vajavad suhteliselt väikestes kogustes. Kuid organismi normaalseks elutegevuseks on vaja mõlemaid! Põhibioelemendid on : K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, F, I.
zooloogia ja immunoloogiaga. Peale selle on tsütoloogia seotud praegu aktuaalse kloonimise teemaga. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi Epiteelkude epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima (näiteks ninaõõnes) · Kattekude ehk epiderm ehk epidermis on taimede teatud koeliik - Epidermi peamine ülesanne on taime kaitsmine väliskeskkonna kahjulike tegurite, näiteks kuivamise ja mehaaniliste vigastuste eest. Epidermis on enamasti ühekihiline ega sisalda kloroplaste. Kihi moodustavad rakud on sageli paksude rakukestadega ja võivad sisaldada peale tselluloosi ka muid ehituselemente, näiteks räni. Epidermis olevate õhulõhede kaudu toimub taime gaasivahetus
annaabi.ee 
