Kepikesed  valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed  valgustundlikud rakud, mis võimaldavad tajuda värvusi Pimetähn  koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn  võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik  värvipime Kanapimedus  võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus  kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi  väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül
Kordamisküsimused bioloogias 9. klassile Meeleelundid Pt 18-21 1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest  valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud  kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks) 2) Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta
organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub paiknevad valgustundlikud rakud, millega pindala, 2.väikeaju-reg. lihaste tööd, närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis eristame musta-valget, tumedat-heledat kooskõlastab erinevaid liigutusi, 3.vaheaju-reg. juhib tahtlike liigutusi, 2.autonoomne, mis juhib kolvikesed- võrkkestal paiknevad
Pimekalal on sisemine kell Valguse muutumisest seavad loomad paika oma ööpäevarütmid. Palju küsimusi aga on tekitanud, kas ka igipimedas elavatel loomadel on ka kell. Küsimusele vastuse leidmiseks on tehtud katseid. Vastuse leidmine küsimusele Uuringutest selgus, et tõepoolest on selline kell ka igipimedas elavatel loomadel. See kell aga sätitakse õigeks söömaaegade järgi. 24 tunni asemel on perioodi kestvuseks 47 tundi. Koopakalal on valgustundlikud valgud. Valgustundlikud valgud aga kahjuks on veidi muteerunud. Allikas: Nature
silma optilisi omadusi.Sarvkest-eespool,läbipaistev,suunab valguskiired järgmistele silmaosadele,silma sisse jõudmiseks peavad kiired läbima pupilli.Vikerkest e iiris-sisaldab pigmenti,millest sõltub silmade värv,silma eesoasas.Kõvakest-tagumises osas,nähtav osa on silmavalge,kõvakesta all paikneb soonkest.Soonkest-sisaldab palju veresooni,varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ja osaleb silma tempi regullimises.Võrkkest-katab seestpoolt silma tagaosa,selles on valgustundlikud rakud-kolvikesed,kepikesed ms võtavad vastu valgusärritusi.Kepikesed-valgustundlikud rakud ms asuvad vürkkestas ja võtavad vastu valgusärritusi,eritavad musta valgest ja objektide heledust,tumedust.Kolvikesed-pmst samad ms kepikesed,a nad võimaldavad tajuda värvust.Võrkkestas kokku u 150milj kepikest,7milj kolvikest.Pimetähn-koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga,selle piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole.Kollatähn-koht kus asuvad ainult kolvikesed,selles on
Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud  kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus
Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn. Kuidas ja mille abil me näeme? Kepikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest
kuulmekäigu ummistamine, viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja ka ravimid. Müra on ohtlik alates 85 detsibellist kuid ka pikalt müra sees olles, liiga valjult muusikat kuulates. Kuulmislangus on siis, kui müra kahjustab sisekõrvas olevaid kuulmisrakkude karvakesi, see on pöördumatu tegevus sest karvakesed ei kasva tagasi. 11)Silma ehitus ja osade ülesanded. Mis on kepikesed ja kolvikesed ja nende ülesanne? Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud retseptorid, mis võimaldavad eristada musta valgest ja need on tundlikumad kui kolvikesed. Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud retseptorid, mis võimaldavad tajuda värvusi. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks( punane, sinine, kollane)
valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris  sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke pole DALTONISM EHK VÄRVIPIMEDUS Punased, rohelised ning siniseid kolvikese d erinevad kolvikesed reageerivad erineva lainepikkusega valgusele.
Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepetteid tekitavad ained Kepikesed inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, hämaras nägemiseks KNS kesknärvisüsteem. peaaju reguleerib kogu elutegevuse Kofeiin legaalne stimulant. Kokaiin legaalne stimulant, põhjustab energiapuhangu Kolvikesed silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, värvuste nägemiseks Kompensatsioon ühe haistinguliigi korvamine teisega Kompimine ehk puudutamine, kindlaks teha eseme kuju, materjali, suurust jne Kurt puudub kuulmine või on tugevalt häiritud. Mõne haiguse või trauma tagajärjel
Silmi kaitsevad veel silmlaud, ripsmed, pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased. Silmamuna koosneb erinevatest kestadest. Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava . Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberp''ratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-,mis võtavad vastu valgus ärritusi. Kolvkesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad bärviimpulsid liiguvad m''da nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
NÄGEMINE JANMAR TORN 8. KLASS MÕNISTE KOOL MIS ON SILM ? • Silm on nägemiselund • Silma kaudu võtame me vastu umbes 90% väliskeskkonna infost SILMA EHITUS SILMA EHITUS • Silmaava kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. • Silma läätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. • Võrkkestale suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired. • Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju. VALGUSTUNDLIKUD RAKUD • Valgustundlikut rakud ehk kolvikesed ja kepikesed. • Silmas on kepikesi ligikaudu 100 miljonit, korvikesi 7 miljonit. • Kepikesed võimaldavad näha hämaras. • Kepikesed on tundlikud valguse heledusel tumedusel, aga mitte värvuse suhtes • Kolvikesi on kolme liiki ühed reageerivad sinisele valgusele , teised rohelisele ja kolmandad punasele valgusele SILMAAVA JA SELLE KÄITUMINE ERINEVA VALGUSHULGAGA • Inimese silm võtab vastu – punast, rohelist ja sinist valgust.
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kait...
Sarvkest  läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest  annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Nägemine Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud  kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer
Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks
Läätse ümbritsevad ripslihased, mis muudavd silmaläätse kuju. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Lääts muutub kumeramaks või lamedamaks. · Klaaskeha- moodustub silma sültjast sisemusest. · Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. · Kolvikesed ja kepikesed- võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud. Kolvikesed võimaldavadtajuda värve ja kepikesed eristavad musta ja vaget ning objektide tumedust ja heledust. Lühinägelikkus · Kujutis tekib võrkkesta ette. · Parandamiseks vaja nõgusaid prilliklaase(+) Kaugelenägevus · Kujutis tekib võrkkesta taha. · Parandamiseks vaja kumeraid prilliklaase(-) Tasakaalu- ja kuulmiselund- kõrv · Inimese kõrvad on tasakaalu- ja kuulsmielundid.
Eemaldajanärv (VS), plokinärv (ÜP), ülejäänuid silmaliigutaja närv. 13. Mida nimetatakse pimetähniks?  Nägemisnärvi väljumise kohta, kus ei asu valgustundlikke rakke. 14. Mida nimetatakse kollatähniks?  Õhukeseim ala reetinal, pupilli vastas, võrkkestal, kus asuvad ainult kolvikesed ja asub teravaima nägemise punkt (foovea). 15. Mida tead reetinast? - Reetina on kõige viimane silma kest, mis koosneb 10 kihist. Temas asuvad valgustundlikud rakud  kepikesed ja kolvikesed, millelt kanduvad impulsid närvirakkudele, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Võrkkestal asub kolvikestest koosnev kollatähn ja pimetähn. 16. Kus tekib pisaravedelik?  Pisaranäärmes. Asub silmakoopa ülemises lateraalses nurgas.
liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb. · Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev kaksikkumer keha, mida hoiab paigal ripslihas. · kord kumeramaks, kord lamedamaks. Läätse ülesandeks on teda läbivate valguskiirte murdmine, nii et need koonduksid ühte punkti. · Soonkesta all on võrkkest. See on silma tagumises osas olev kõige sisemine kiht, mis sisaldab miljoneid närvirakke ja nende jätkeid. · Võrkkestal asuvad närvirakud on valgustundlikud ja kuju järgi nimetatakse neid kepikesteks ja kolvikesteks. · Kepikesed võimaldavad näha nõrgas valguses, aga neil puudub värvide eristamise võime. · Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi, kuid selleks on vaja eredat valgust. Lühinägevus · Lühinägevus esineb eelkõige noortel inimestel. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. · Lühinägelikel inimestel on silmamuna
.............................. 9 Joonis 5. Vikerkaarevärvid tritanoopiaga...............................................................................9 VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Ilma värvitaju häireta ehk normaalnägemisega inimene on suuteline nägema kolme põhivärvust: punast, rohelist ja sinist ning nende segunemisel tekkivaid värvusi (vt lisa 1 joonis 1). Kepikesed ehk kepprakud  silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve. Kolvikesed ehk koonusrakud  silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral (väike valgustundlikkus). Värvipimedus ongi seotud kolvikeste häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust Inglismaalt pärit keemik, meteroloog, füüsik ja
pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunad valguskiires läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kolvikesed(keskosas)(kollatähn) ja kepikesed(äärealadel), mis võtavad vastu valgusärritusi. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest. Kõvakesta all paikneb soonkest. Inimene näeb ruumiliselt. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal
on HP, Samsung, Xerox, Konica Minolta, Brother. hinnavahemik printerikeskus.ee admete näitel jääb 47- 2 913.29 euro vahele, Termoprinter  Termoprintereid on kaht tüüpi: termosiirdeprinter; termokontaktiga printer.  kasutab kujutiste paberile kandmiseks soojusülekannet  võimaldab printida täpseid ja teravaid kujutisi.  üldiselt vastupidavamad kui teised printeritüübid.  tekkinud kujutised on kuumus- ja valgustundlikud.  vähe jäätmeid  termoprinteri osad: termopea - toodab soojust, kannab kujutise paberile, trükisilinder - kummist rull, mis söödab printerile paberit, vedru - surub termopea termopaberile, kontroller - kontrollib printimismehhanisme 3D printer  Selle abil saab CAD-failist (kavandist) tekitada kolmemõõtmelise eseme.  Kolmemõõtmelist printimist kasutatakse peaaegu kõigis tööstusharudes: alates ehte- ja meditsiinitööstusest, lõpetades
Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb
Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus Närvisüsteemi ülesanne ja jagunemine Ülesanne on vastu võtta infot nii väljast kui ka organismist ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlus Kesknärvisüsteem Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenävisüsteemi närvidega liigub info närvide ja peaaju vahel seljaaju juhib tahtele allumatuid ligutusi Peaaju: Suuraju: juhib lihate talitlust
Ilma värvitaju häireta ehk normaalnägemisega inimene on suuteline nägema kolme põhivärvust: punast, rohelist ja sinist ning nende segunemisel tekkivaid värvusi (vt lisa 1 joonis 1). Silmamuna taga paikneb silma võrkkest, kus on kahte liiki rakke, mis osalevad nägemisprotsessis. Need on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud teated lainepikkustega valguse ehk erinevate värvide suhtes. (Color Vision ... 2013). Kepikesed ehk kepprakud  silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve. (Kepikesed ... 2009) Kolvikesed ehk koonusrakud  silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral (väike valgustundlikkus). (Kolvikesed ... 2009) Kõige sagedamini esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi
VÄRVIPIMEDUS VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Värvipimedus on seotud kolvikeste (valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemise ja ruumilise lahutusvõimega) häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli deuteranoopia (rohelise värvi tajumise võimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID
silma liigse valguse eest Sarvkest katab ja kaitseb silma Ripslihas silmamuna liigutamine 2. Kujutise tekkimine Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava ehk pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Võrkkestal tekib vaadelavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud  kolvikesed ja kepikesed , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. 3. Nägemishäired, nende tekkimine ja ravi Kaugnäegevus  korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Kaugnägevatel
info töötlemine.Nägemismeel on meelteist tähtsam , kuna selle kaudu saame kõige rohkem infot väliskeskkonnast .Vikerkest - paikneb silmamuna soonkesta eesotsas , tema värvus oleneb vävri pigmendi hulgast. Silmaava ehk pupill  reageerib valgusvoo tugevust , hämaras valguses pupiil muutub suuremaks , ereda valguses väiksemaks .Lääts  koondab valgust niiet vaadeldavast objektist tekiks selge kujutis.Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud , u 120 mlm kokku .Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks , kolvikesi valguste nägemiseks .Kollaatähn Âvõrkkesta keskosa( kõige tundlikum valguse suhtes ). Pimetähn  võrkkestas asuv punkt , mis on valgustundlikuseta ja mille juurest väljub nägemisnärv .John Dalton (1766-1844) avastas daltanismi , mis on nähtus , kus inimene ei suuuda eritsada mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar  peaajupunkt
kiirus-Füüsikaline suurus mis võrdub valemiga v=s:t ühtlane liikumine-Liikumine mille käigus keha kiirus ei muutu mitteühtlane liikumine-Liikumine, mille käigus keha kiirus muutub suhteline liikumine-Liikumine mille käigus on liikuv keha ruumis ühe keha suhtes paigal, teise keha suhtes liikuv sirgjooneline liikumine-Liikumine mööda sirget trajektoori kõverjooneline liikumine-Liikumine mööda kõverat trajektoori 2. miks me näeme kehi värvilisena? Silma võrkkestal on valgustundlikud rakud  kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesi on 3 liiki, ühed erutuvad punase, teised sinise ja kolmandad rohelise valguse mõjul. Nt. kui silma võrkkestale langeb punane valgus, siis reageerivad need kolvikesed, mis erutuvad punase valguse mõjul. 3. kuidas me näeme värvilisi läbipaistvaid kehi? Värvilised läbipaistvad kehad, ehk valgusfiltrid lasevad endast läbi vaid seda värvi valgust, mis värvi nad ise on. Nt
Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silm Silma ehitus Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on äärmiselt oluline ülesanne: võrkkestas on valgustundlikud rakud  kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kepikesed võimaldavad nägemist nõrgas valguses. Kolvikesed aga vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Vaatenurk
suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. Vikerkest Ümbritseb silmaava, värviline. Reguleerib silmaava suurust. Võrkkest Katab silma tagaosa Sellele tekib vaadeldava objekti seestpoolt. kujutis. Selles on valgustundlikud rakud. Silmalääts Silmaläätsel pole veresooni Koondab valguskiired ja suunab ega närve. need need võrkkestale. Vikerkest See sisaldab pigmenti mis Muudab silmaava suurust annab silmadele värvuse. Sarvkest Silma kõvakesta eesmine, Koondab valguskiired läätsele.
Pilet nr. 18 1 . Vaba punkt - Silm . 2 . Gravitatsioon . 3 . Ülesanne keha kiiruse kohta . 1 . Silm . Silm on nägemiselund. Enamike organismide silma ehitus on sarnane. Tähtsamad silma osad, mis omavad tähtsust optilisest seisukohast on silmalääts, klaaskeha, võrkkest & silmaläätse pingutav lihas. Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta, siis silmaläätse ja klaaskeha, murdub neis ning langeb seejärel võrkkestale. Võrkkesta moodustavad valgustundlikud nägemisrakud kolvikesed & kepikesed. Nendes on eriline aine, mis valguse toimel laguneb. Selle tulemusena tekib rakkude erutus, mis suundub nägemisnärvi kaudu peaajusse, kus tekib valgusetaju. Kolvikesed reageerivad erinevatele värvustele ja nende abil tajume esemeid värvilisena. Kepikesed aga reageerivad nõrgale valgusele ja võimaldavad näha hämaras. Nõrgas valguses paistavad esemed mustvalgena, sest kepikestes tekkiv signaal ei anna infot valguse värvuse kohta.
Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud. · Suhteliselt kõrge sulamis ot. On keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle. · Ühendite moodustamiseks loovutavad nad väliskihilt enamast 2 elektroni. · Enamik siirdemetallide oksiide ja hüdroksiide on vees raskesti lahustuvad. · Siirdemetalli hõbeda tähtsamaid ühendeid: AgNO3  põrgukivi (kasut. meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud · Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. · Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. · Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. · Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus. · Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt
millest sõltub silmade värvus. 3. Kõvakest- katab silmamuna tagumist poolt, eespoolne nähtav osa on silmavalge 4. Soonkest- asub kõvakesta all, sisaldab palju veresooni, ta varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temp. Reguleeriminses. 5. Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestale tekib objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Seal asuvad valgustundlikud rakud nagu kolvikesed ja kepikesed. Kepikesed ja kolvikesed- valgustunlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi. Nendes moodustuvad närviimplusid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kepikesed- ( 150 mil. )- eristavad musta valgest, objektide heledust ja tumedust. Kolvikesed  (7 mil.)võimaldavad tajuda värvusi. Kollatähn- võrkkestal pupillil vastas olev koht, kus kolvikesi on kõige rohkem, see on kõige teravama nägemisega piirkond.
Asuvad B rühmades. Tuntumad (kroom, mangaan, raud, koobalt, nikkel, vask ja tsink). Tähtsaim on neist raud. Suhteliselt kõrge sulamis ot. On keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle. Ühendite moodustamiseks loovutavad nad väliskihilt enamast 2 elektroni. Enamik siirdemetallide oksiide ja hüdroksiide on vees raskesti lahustuvad. Siirdemetalli hõbeda tähtsamaid ühendeid: AgNO3  põrgukivi (kasut. meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus. Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt
Metallide halogeniidid ja ka vesinikhalogeniidid võivad keemilistes reaksioonides
käituda redutseeriana , loovutades elektrone ja muutudes vabadeks halogeenideks.
Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad F-st joodi suunas F
N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved) Transpordifunktsioon N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud. N1. lihasvalgud(aktiin,müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. *soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *soodustab varurasvade sünteesi kehas Retseptoorne funktsioon. a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi (silma võrkkesta rakkude valgud -jopsiin ja rodopsiin) b)Membraani pinnal paiknevad valgud edastavad infot raku sisemusse. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud a) valgud, mis annavad erakordse tugeva magusa maitseaistingu(moneliin, taumatiin) Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski b) Külmumistemperatuuri alandavad valgud. Esinevad nii taimedes , kui
Tahke kloorilubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik tugev kloorilõhn KAALIUMKLORAAT e BERTHOLLET' SOOL KclO3 on ebapüsiv, väga plahvatusohtlik!!!!, kasutatakse mitmete lõhkeainete või süütesegude koostises o HALOGENIIDID Halogeniidid on halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid. Halogeniidide redutseeruvad omadused tugevnevad reas. Lahustuvad vees hästi, v.a hõbeda ja vähem aktiivsete metallide soolad. Hõbehalogeniidid on valgustundlikud, kasutatakse fotograafias. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, hambavaabas. Lisatakse hambapastadele. Joodi esineb kilpnäärmes, joodiühendite puudus toidus võib tekitada kilpnäärmehaigust  struumat. Broomiühendeid kasutatakse meditsiinis, on veel merevees, joodiühendeid sisaldavad vetikad, mereadru o VESINIKHALOGENIIDID Tekivad halogeenide reageerimisel vasinikuga, terava lõhnaga mürgised gaasid, lahustuvad väga hästi
Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Ripslihas: ümbritseb läätse, muudab selle kuju&hoiab ka paigal. Võrkkest: silmamuna tagaosas, soonkesta all. Temas on valgustundlikud rakud, mis võtavad vastu ärritusi- kolvikesed(värviline nägemine)&kepikesed(must-valge nägemine). Pimetähn: piirkond, kus pole valgustundlikke rakke. Koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn: võrkkestal pupilli vastas, koht kus kohtuvad ainult kolvikesed. Seal nägimisteravus kõige suurem, selleks näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid asju. Nägemisaisting: esemelt
Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kukla sagaras. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja nägemise korrektsioon toimub a. plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a. kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga
Silmalääts-Murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Ripslihas-Muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Klaaskeha-Koosneb sültjast ainest, aitab koondada valguskiiri Nägemisnärv-Juhib impulsid ajusse Pimetähn-Koht võrkkestal kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Kollatähn-Koht võrkkestal pupilli vastas kus asuvad kolvikesed ning nägemisteravus on kõige suurem Võrkkest-Katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Soonkest-Rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest-Katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa KEPIKESED- võimaldavad nägemist ka hämaramas, eristavad musta ja valget KOLVIKESED-eristavad värve ja vajavad rohkem valgust. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks. KAUGELENÄGEVUS- inimene näeb kaugele, lähedale mitte, aitab kaksikkumer lääts. Pigem vanemas eas
ehk iiris, msi määrab silma värvuse. Edasi lähevad kiired silmaläätsele, mis sarbnaneb luubiga, lääts muudab kuju sõltuvalt sellest kui kaugele vaadatakse, ripslihas tõmbub kokku siis kui lähedale vaadata ja silamlääts on kumeram, kui lõtvub siis vaadatakse kaugele ja lääts on lame. Läätseees on vedel ja taga on sültjas vedelik, mis moodustab klaaskeha, lääts koondab ja suunab kiired võrkkestale. Võrkkestal on kolvikesed ja kepikesed, nad on valgustundlikud rakud ja võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi(võrkkesta keskosas.Kolvikesi on kolme värvi punase, kollase aj sinise jaoks. Ja kepikesed eristavad musta valgest(äärealadel) tundlikumad kolvikestest mis võimaldavd näha ka nõrgas valguses, pupillivastas on koht kus asuvad ainult kolvikesed, see on kollatähn(nägemisteravus kõige suurem) . Pimetähn on koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, valgustundlikke rakke pole.
Molekule, mis valgust absorbeerivad, nimetatakse kromofoorideks. Nad jaotatakse: Organismis olemasolevad e. endogeensed kromofoorid (keratiin, nukleiinhapped, melaniin, hemoglobin, porfüriin, karoteen, lipoproteiidid jt.). Organismi sattunud e. eksogeensed kromofoorid (fotosensibiliseerivad ravimid ja keemilised ühendid). Erinevatel kromofooridel on spetsiifiline absorptsioonispekter, s.t. et erinevad valgustundlikud molekulid absorbeerivad eri lainepikkusi. Kui absorbeerunud energia kasutatakse ära fotokeemilisteks reaktsioonideks, muutub rakkude molekulide struktuur. Kõige kergemini kahjustavad DNA, RNA, mukopolüsahhariidid, elastin, kollageen ja lüsosoomid. Sirje Kaur ,,Naha Päikesekahjustused" http://www.nedug.ru/library/%D0%B7%D0%B0%D0%B3%D0%B0%D1%80_%D0%B8_ %D1%81%D0%BE%D0%BB%D1%8F%D1%80%D0%B8%D0%B9/%D0%A3%D0%BB %D1%8C%D1%82%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D0%BE%D0%BB
lamedamaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ning lääts kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. 1.3 Kujutiste tekkimine võrkkestale Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestal on valgustundlikud rakud-kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. 1.4 Värvide eristamine Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem
Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Vesivedelik  läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud  kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik  takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse
hankimiseks, lihakad lehed või varred vee kogumiseks, vee aurumist piiravad kitsad lehed *lihatoidulised taimed-hangivad lämmastikuühendid loomset valku lagundades(putukad, ämblikud) *orhideed-tolemldajate meelitamiseks õis meenutab putukat *liblikõielised- sümbioos mügarbakteritega, kes seovad lämmastiku. Kohastumused loomadel: *lindudel kohastumused lendamiseks- kerge luustik, õhukotid, kiire seedimine,tiiva/saba kuju-saba on tüüriks *öise eluviisiga loomad-suured ja valgustundlikud silmad *veelindude varvaste vahel on ujulestad ning nende sulestik on veekindel *paljudel loomadel on kaitsevärvus *hoiatusvärvus- hoiatus mürgisusest*mimikri- sarnasus teise liigiga(nt sirelased meenutavad herilasi;kägu jäljendab raudkulli;mitmed ohutud maod näevad välja nagu mürkmaod)Käitumiskohastumused-lindude ränne,tedremäng, kiskjate saagitabamisviisid. Suguline valik- emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi
kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem.
intensiivsusega  Fotoelektronide väljalennus kineetiline energia sõltub valgusallika sagedusest, mitte valusallika intensiivsusest (UV-kiirgusega parem fotoefekt) Jagunemine:  Väline fotoefekt – toimub elektronide otsene väljalend aine pinnast (Kastuamine : ööbinokkel)  Sisemine fotoefekt – lüüakse elektronid aatomitest välja aine sees [Kasutamine: fotosüntees, valgustundlikud keemilised ained (fotopaber), pooljuhid] 9. Valguse rõhk – milline on Avastas Lebedev. Tema katse nn tiivikuga. Ta avastas, et valguse mõjul tiivik pöördus. Valguse rõhk on tohutult väike. Nt: 1m2 pind risti päikese valgusega. Talle mõjub jõud 4 * 10-6 N . 10. Fotoefekti valemid + tähed  E= h * f E – footomienergia ; f – valguse sagedus ; h – Palneki konstant (h=6,62 * 10-34)
Silma omaduste tundmaõppimine ning pikksilma suurenduse määramine Tööeesmärk: Silma omaduste Töövahendid:Pikksilm suurendusega 7/50 tundmaõppimine ning pikksilma Joonlaud 1 ± 0,005 m suurenduse määramine. Joonlaud 30 ± 0,05 cm Skeem Teoreetilised alused Silma pimetähn Pimetähn on koht silma võrkkestal, kuhu suubub nägemisnärv. Seal puuduvad valgustundlikud närvirakud. Kui mingi eseme kujutis langeb pimetähnile, siis me seda ei näe. Sellele vaatamata ei taju me vaateväljas musta kohta. Valgusaisting antakse peaajule mõlemast silmast ning lisaks sellele aju töötleb valgustundlikest närvidest tulevaid signaale nii, et me näeme nähtamatu piirkonna asemel keskmist kujutist sellest, mis tegelikult lähinaabruses asub. Lisaks sellele ei lange parema ja vasaku silma pimetähnide kohal olevad kujutised kokku (paiknevad vaatevälja keskjoone
tõestatav arutelu. Teadlaste suureks sammuks on olnud meie meelte uurimine, eriti on rakse uurida sellist keerukat meeltesesundit nagu nägemine. Nägemine on meile väga oluline. Nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskonnast 90% infot, ülejäänud 10% saame teiste meeleorganite kaudu. Olulisim, et näha kehi on valgus. Valguse puudumisel on kehade nägemine võimatu. Miks me vajame nägemiseks valgust? Nägemiseks on vaja valgust, sest silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Valgustundlikes rakkudes on aine, mis valguse mõjul laguneb. Selle aine lagunemisel tekib rakkude erutus, mis kandub pikki nägemisnärvi peaajusse. Seda erutust tajume valgusena. Keha näeme siis, kui valgus levib silma. Erinevatel sienditel on vaja keha nägemiseks erinevat valguse hulka, kel rohkem kel vähem. Näiteks kassil on vaja keha nägemiseks öösel vähem valgust, talle piisab ka tähtede valgusest, et näha keha. Inimese silmale on vaja suuremat
annaabi.ee 
