Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 MEELEELUNDID Silmad Silmad asuvad silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest. Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad. Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi. Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt
nagu näiteks lühikesed iseloomuliku asetusega sõrmed. Väga oluliseks tunnuseks on ka embrüonaalse arengu mahajäämus, mistõttu ajaliselt sündinud lastel on ebanormaalselt väike sünnikaal. Vastsündinud on nõrgad ja loiud, nende imemisrefleks on puudulik ja hääl nõrk. Vastsündinute füüsiline ja vaimne areng on peetunud ja elujõuetus süveneb kiiresti sünnijärgses perioodis. Levinumad sümptomid: Väike kasv Longus ülemised silmalaud Söötmis-/söömisraskused Kokku kasvanud/väändunud Hingamisraskused sõrmed Arengupeetus Väljaarenemata Vaimne väärareng pöidlad/sõrmeküüned Eraldumata munandid poisslastel Kodarluu puudumine Suurem muhk kuklal või peas 2.-3. varba kokkukasvamine Väike pea Kompjalgsus Väändunud/väärarenenud kõrvad Väike vaagnaluu, mis takistab
SILM Mis on silm ? Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka
Sobiv lugemiskaugus? 30-35cm sobiv valgus silmadele? Parim on loomulik valgus Miks kahjustab rappuvas sõidukis lugemine silmi? Tekst rapub ja silmaläätse kumerus kogu aeg suureneb/väheneb Kuidas kahjustab silmi arvuti? Tekib häireid pisaravedeliku moodustamises, kuna arvutis inimene pilgutab silmi vähem Kuidas mõjutab toit nägemist? Eriti vajalik on A-vitamin, samuti ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin Silmaosade ülesanded: Kulmukarvad higi püüdmine ripsmed ja silmalaud kaitsevad tolmud, mikroobide jne. eest Silma välislihased hoiavad silma paigal või liigutavad kõvakest kaitseb ja annab kuju Sarvkest katab ja kaitseb, suunab valgust soonkest varustab hapniku ja toitainetega, reguleerib temperatuuri Vikerkest e iiris kaitseb neegrite silmi UV kiirguse eest pupill reguleerib silma sattuva valguse hulka Lääts- fokuseerib kujutist ripslihas muudab läätse kuju klaaskeha- koondab ja suunab valgust võrkkestale
Eri juhtudel võivad Edwardsi sündroomi väljendusvormid väga erinevad olla. Siiski toon välja levinumad. · Väike kasv · Söötmis-/söömisraskused · Hingamisraskused · Arengupeetus · Vaimne väärareng · Eraldumata munandid poisslastel · Suurem muhk kuklal või peas · Väike pea · Väändunud/väärarenenud kõrvad · Tavatult väike lõug · Väike suu · Lõhe huules/suulaes · Püstakil ninaots · Kitsad silmalaud · Lai vahe silmadel · Longus ülemised silmalaud · Kokku kasvanud/väändunud sõrmed · Väljaarenemata pöidlad/sõrmeküüned · Kodarluu puudumine · 2.-3. varba kokkukasvamine · Kompjalgsus · Väike vaagnaluu, mis takistab puusade liikumist · Lühike rinnaluu · Neerude väärarengud · Ehituslikud südame väärarengud · Kehast väljaulatuv sisikond 5
:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub paiknevad valgustundlikud rakud, millega pindala, 2.väikeaju-reg. lihaste tööd, närvidest, jaguneb kaheks: 1
3. raseduskuu Kolmandal raseduskuul ehk 9.- 13. Nädalal arenevad lotel sõrmed, varbad, keel ja silmalaud. Samuti on nüüd lootel väljaarenenud kõik luud. Loode suudab suud avada ja emakas ringi liikuda. 11. Nädalal on välised suguelundid näha ja saab kindlaks määrata soo. Emal võivad olla sagedased ninverejooksud ja igemed võivad veritseda. Iiveldamine muutub järjest vähemaks. Lapse aju areneb kiiresti- iga minut tekb miljon uut närvirakku. Lootel on arenenud eluks vajalikud organid. 13. nädalal on laps 9–10 cm pikk ja kaalub 28 g. Emal suureneb ka higinäärmete aktiivsus.
tõttu. Kõrvad, mis asusid enne kaelal, on leidnud oma õige koha, samuti ka silmad. Loode kaalub umbes 100 grammi. Loode hakkab kuulma väliskeskkonnast tulevat jutte ja laulu. Loote keha kattev lootevõide kaitseb teda lootevee ärritava mõju eest. 17.-20. nädal Loode hakkab rasva koguma, mis moodustab 2/3 ta kehamassist.Ta kuuleb kindlalt erinevaid helisid. Silmad võivad valgust tajuda, olenemata sellest, et silmalaud on veel suletud. Loote liigutused, hingamistegevus ning südame löögid hakkavad järgima igapäevast tsüklit. 19. nädalaks on loote käed-jalad oma proportsiooni saavutanud, närvid on ühendatud aju ja lihastega, luudes on luuüdi. On tunda loote põksimist. Loode on 25 sentimeetrit pikk, kaalub 300 grammi. Tüdrukul on emakas välja arenenud, poisil hakkavad munandid laskuma. Kuulmiselund on saavutanud oma täiskasvaud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrvas. Loode reageerib
Silm Meie nägemiselund Ehitus v Silma kaitsevad: · Sidekude, mis asub Click to edit Master text styles silmamuna taga Second level · Silmakoobas Third level Fourth level · Silmalaud Fifth level · Ripsmed ja kulmud · Sarvekesterefleks Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte Pilt tekib võrkkesta ette. Kaugele aitavad näha miinus prillid. Lühinägevus Click to edit Master text styles Second level Third level
Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kaitseb eestpoolt läbipaistev sarvkest. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest varustab silma rakke O2ga ja toitainetega.
samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed. Sigimine ja areng Poegivad 1–2 korda aastas. Esimene pesakond sünnib tavaliselt mai alguses, teine juuni lõpus või juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat, mille järel toob emane ilmale 2–3 (5) järglast. Vastsündinud pojad on juba lennunahaga, kuid karvade ja pigmendita. Nii silmalaud kui ka kõrvaavad on suletud, tagajalgade varbad hargnemata. Pärast teist nädalat avanevad poegadel silmalaud. Kahe kuu vanused pojad on juba täiskasvanud loomad ja lahkuvad pesast. Ohutegurid Looduslikeks vaenlasteks on nugised, kanakull, kassi- ja händkakud. Händkaku arvukus on viimasel ajal oluliselt kasvanud ja händkakk asustab tihti lendoravatele sobivaid metsi. Lisaks looduslikele vaenlaste on ohuteguriteks ka haigused, parasiidid ning halvad ilmastikutingimused.
). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvid (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. Nägemiselund (organum visus): Nägemiselundi moodustavad 2 silma (oculus) ja see on inimese tähtsaim meeleelund – nägemise abil saame üle 75% informatsioonist väliskeskkonna kohta! Nägemiselund (silm) koosneb: Silmamuna (bulbus oculi) (silm kitsamas mõttes!) B. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased; 2. Silmalaud; 3. Pisaraaparaat. Silmamuna, silmalihased ja suurem osa pisaraaparaadist asuvad silmakoopas (orbita). Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta eesmine, läbipaistev osa (pole veresooni, kuid väga tundlik!) 2. Soonkest e. choroidea – palju veresooni, selle koostisse kuuluvad ka ripskeha (ümber läätse) ja vikerkest e. iiris – siin palju pigmenti – silmade värv, iirise keskel on silmaava e. pupill. 3
MEELEELUNDID Meeleelundid-seotud närvisüsteemiga ja tagavad organismi suhtlemise väliskeskkonnaga.Silma kaitseb:silmamuna-silmalaud,ripsmed.Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Niisutav pisaratevedelik hoiab silmamuna niiske ja takistab mikroobide arengut,uhub silma pinnalt tolmu,parandab silma optilisi omadusi.Sarvkest-eespool,läbipaistev,suunab valguskiired järgmistele silmaosadele,silma sisse jõudmiseks peavad kiired läbima pupilli.Vikerkest e iiris-sisaldab pigmenti,millest sõltub silmade värv,silma eesoasas.Kõvakest-tagumises osas,nähtav osa on
Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silma ehitus Sarvkest läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab.
Loode on nüüd 5-10 mm pikk ja kaalub 0,1-0,2 grammi. Oma välimuselt ei erine inimloode sellel ajal peaaegu üldse sea- või elevandilootest. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, kasvab nüüd ülakeha kiiremini kui alakeha. 5. elunädalal on loote aju tunduvalt suurem teistest organitest. Tekib ajukoor- liigutuste aktiivsuse ja intellekti juhtija. Moodustuvad rindkere ja kõht, kopsud, käte ja jalgade alged. Silmad on juba näha, silmalaud peavad aga veel arenema. Loode on nüüd 11-14 mm pikkune. 5. ja 6. nädala vältel areneb südamealgest neljakambriline süda. 7. elunädala lõpuks tekivad suguorganite alged, aga soolist vahet veel teha ei saa. 8. elunädalaks on embrüol kõik organid ja kehaosad olemas. Need peavad ainult veel kasvama. Nüüdsest peale nimetatakse teda looteks. Alates 8. Elunädalast algab looteperiood, mis kestab sündimiseni. Organid ja kehaosad ning nende talitus areneb üha intensiivsemalt
.............................................................. 5 Kokkuvõte .......................................................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad ............................................................................................................................................. 7 2 Sissejuhatus Silmalaud (ladina keeles palpebrae) kuuluvad silma kaitseaparaadi hulka, moodustades suletud silma puhul orbita eesmise seina. Üla- ja alalaug (palpebra superior et inferior), kattes silmamuna eestpoolt, kaitsevad seda kuivamise eest, samuti väliskeskkonna mehheeniliste mõjutuste ja ülemäärase valguse eest. Silmalaud koosnevad neljast kihist: õrnast ja õhukesest nahkkihist, m.orbicularis oculi koosnevast lihaskihist, tihedakihilisest launäärmeid sisaldavast lauplaadist ehk
elab Rubanovitsch oma lapsepõlves aga meie hoovis rippus õudne kuu ajasin ma ringi Laps kuu veerev laubal ja sa magasid ei ole lõppu raamatute riiul ma läksin õue naervat treppi mööda ka siis kui mul on sääl kuulas rahvas last fanaatilist kaetud silmalaud ja ma ei julgend tema poole hüüda nii palju näeme tas oli kõike ka dramaatilist meie omi kõrvu tao rauda seni laps rääkis müüril kuni kuum on raud seistes kindlalt jalul mu kõrvakäigus sibas helihark
Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele.
Luustik kolju, mitu kaelalüli selgroog lühem selgroog pikem ja painduv roided selgroo esimestel roided kõigil selgroo lülidel lülidel - rinnakorv Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak silmalaud läbipaistev kaitsekile - ei pilguta silmi haistmine, maitsmine - keele abil kombivad maapinda kuulmine - tunneb maapinna võnkumist Hingamiselundid kopsud Vereringeelundid süda (kolmekambriline, mittetäielik vahesein), veresooned, veri
Silma anatoomia küsimused 1. Nimeta nägemiselundi osad silmamuna, kaitseaparaat (silmakoobas ja silmalaud), kõrvalosad (lihased ja pisarorganid), nägemisteed- ja keskused. 2. Nimeta silmamuna sisu ning kestad välimine e. fibrooskest (skleera ja sarvkest), soonkest (vikerkest, ripskeha, soonkest), võrkkest. Sisu: kambrivedelik, lääts, klaaskeha. 3. Kust siseneb silma silmaarter? koljuaugust, mis asub silmakoopa lõpus. Sealt väljub ka nägemisnärv. 4. Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5
Silm Silm on nägemiselund.Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal
Inimese silmad on hästi kaitstud Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade
c) Tsentraalne suuaju poolkerade oimusagara koor 4. Tasakaaluanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa lookjuhade ampullid ja sisekõrva esik b) Juhtiv osa VIII peaajunärv ja seljaajunärvid c) Tsentraalne osa väike- ja suuraju poolkerade koor 5. Silmamuna ehitus, nimetage silma abiseadeldised Silmamuna koosneb kolmest kestast ja läbipaistvast tuumikust. Kestad on kiud-, soon ja võrkkest. Silma abiseadeldised on kulmud, ripsmed, silmalaud, pisaranäärmed ja silmaliigutajalihased. 6. Nägemisanalüsaatori osad a) Retseptoorne kepikesed ja kolvikesed b) Juhtiv osa II peaajunärv c) Tsentraalne osa kuklasagara koor 7. Haistmisanalüsaator a) Retseptoorne ninaõõne ülemine osa b) Juhtiv osa I peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 8. Maitsmisanalüsaator a) Retseptoorne keele limaskestas b) Juhtiv osa VII ja IX peaajunärv
tundub kena ja turvaline, ei mingit valu- ega ebamugavustunnet". Narkootilise aine kuritarvitamise korral on eesmärk kiiresti saavutada tugev joove, millega kaasneb eufooria ning mis tekitab sõltuvuse. · Mõju poolest on opiaadid üksteisega teataval määral sarnased, kuid mõju võib olla erisuguse tugevusega. Opiaadijoobe tunnused: Füüsilised häired: · ahenenud pupillid ("nagu nõelapead") ja ainitine pilk · rippuvad silmalaud · raske püsida jalgadel ( kokkuvajumine) · süda on paha ja üldine enesetunne halb · aeglane pulss ja madal vererõhk · aeglane hingamine ja aine üledoosimise korral eluohtlik hingamise halvatus. Opiaadijoobe tunnused: Psüühilised häired: · ükskõiksus või unisus ja tugeva annuse korral meelemärkuse kadumine · kõne ebaselgus · kontakteerumisraskused · valutundlikkuse vähenemine. Tänan kuulamast!
efekti. Varjavad väiksemad kortsud ning muudavad naha siledaks ja ühtlaseks. · Kellele see sobiks: naistele üle "30". Samuti sobivad sellised kreemid ideaalselt õhtuse jumestuse tegemiseks. Meik jääb nende peal iseäranis kaunis ja õhtune väsimus on otsekui käega pühitud. Silmameigi aluskreemid: · Silmameigi aluskreem sisaldab ca 4 erinevat mineraalõli-vaha aga säilitusaineid vähem sees. · Kui on vajadus, siis ühtlustada silmalaud ja alused, võib kasutada ka spetsiaalseid silmameigi aluskreeme, mis kantakse jumestuskreemi alla. · Silmaümbruse(kui ka alus) kreeme tuleb kasutada ettevaatlikult. Silmaümbruse nahk on väga õrn, seetõttu on silmaümbruse kreemid paksema konsistentsiga ja rasvasemad kui tavalised niisutajad ja ummistavad poore rohkem. Tolmpuuder: · Uueks ja moodsaks nähtuseks on ka sädelevad puudrid ja illumineerivad jumestuskreemid.
SILM Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligikaudu 90% väliskeskkonnast vastu võetavast informatsioonist. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad
Meeleelundid 1. Inimese silmad on tähtsaimad meeleelundid, mille kaudu saame 90% infost. Mille poolt on inimese silmad kaitstud? (5) Kulmud, ripsmed, silmalaud, silmakoobas, pisaranääre 2. Kus paiknevad inimese nägemisretseptorid, millised 2 tüüpi nägemisretseptoreid tead? Asuvad võrkkestal. Kepikesed – töötavad hämaras, värve ei erista Kolvikesed – töötavad päevavalguses, eristavad värve 3. Nimeta kuulmist kahjustavad tegurid ja kuidas nendest hoiduda? (3) 1) Pidev müra (automüra, lärmamine jms) – kasutada kõrvaklappe, vältida mürarikkaid kohti
AASTATE MOOD ● Kuni II maailmasõjani (1938) püsis mood naiselikum. ● Tegumoed olid enamasti klassikalised, kuid mitmekesisemad kui 1920-te sirge kleit. ● Tänu trükitehnika arengule muutusid populaarseks mustrilised ning detailirohked kangad. MEIKIMINE 1930. aastatel peeti meikimist kohustuslikuks. Maitsekaks ja elegantseks loeti värvikombinatsiooni: mustad küüned, rohelised silmalaud ja oranž põsepuna. Rõhk oli jumestuses kulmudel- kanti pikki ja kitsaid kulme, kusjuures kulmuvahe kitkuti laiemaks. SOENGUD Lõppes poisipea valitsemine – juuksed läksid pisut pikemaks ning lokki. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond. Populaarse come-back’i tegid marcel-lained ehk
Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest) Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha. Lühinägijad: 30%, näevad lähedale hästi ( liiga pikk silmamuna või liiga pikk lääts), nõguslääts, -prillid. Kaugnägaija: 50% ( kõik imikud) näevad kaugule hästi( liiga ümar silmamuna) ,kumerlääts, +prillid.
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 9. KLASS Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine õ.lk.Iosa 94-101;II osa lk.6-13 1. Millised on põhilised silmaosad ja nende ülesanded? Silmamuna Silmamunalihased (liigutavad/ hoiavad paigal silma) ; Silmalaud (kaitseb silma eest, sulgub automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid) ; Ripsmed (takistavad tolmu, teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist) ; Pisaravedelik (niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut) 2. Mis on põhilised nägemishäired (kujutis, prillid, nägemine, silmalääts) ? Nägemishäired tekitavad ähmase nägemise. ( Lühinähevus; kaugelenägevus) 3. Milline on silmaläätse kuju lähedale ja kaugele vaadates? (ripslihas, sidemed, läätse
Refleksikaare etapid Meeleelundite ülesanne Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskonnaga. Inimene võtab infot vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Mis kaitseb silmi? Silma kaitse: silmakoopad koljus: kaitse tagant ja külgedelt kulmukarvad: kaitse vee ja higi eest ripsmed: kaitse tolmu võõrkeha eest silmalaud: kaitsevad silma seestpoolt pisaravedelik: niisutab, vähendab hõõrdumist, silma sattunud võõrkeha eest Silma ehitus Kuidas toimub nägemine? Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Närviimpluss liigub peaajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse ning sealt tekib aisting. Nägemishäirete põhjused ja ravi Põhjused: liiga lähedalt lugemine kehv töökoha valgustus
TOAKÄRBES KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Päriskärblased PEREKOND JA LIIK: Musca domestica Välimus Hallikaspruun keha Pea, rindmik, tagakeha Suu asemel imilont Rindmikul üks paar õhukesi värvituid tiibu Pirinatekitajaks on sumistid (tasakaaluelundid) Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad Silmad on laiad ja punased, neil puuduvad silmalaud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuus peenikest ja pikka jalga Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes ronida laes ja klaaspinnal Käppadel asuvad maitsmiselundid Koht ökosüsteemis Temast toituvad konnad, linnud, sisalikud, ämblikud jt
Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm.
*Peod üleval ehk palun asend viitab tavaliselt isiku soovile, et teda usutaks või olla tunnustatud SILMAD: *Silmade katmine kätega on tõhus viis öelda: "Mulle ei meeldi see mida ma just kuulsin,nägin või teada sain" *Põgus silmade puudutamine vestluse ajal võib vihjata negatiivsele suhtumisele kõnealusesse teemasse. *Viivitus silmade avamisel mingit informatsiooni kuuldes on märk negatiivsest emotsioonist või rahulolematusest. *Tihedalt kokkusurutud silmalaud näitavad, et inimene püüab mingeid negatiivseid uudiseid või sündmusi täielikult tõrjuda. *Me pööritame silmi ning ei taha vaadata otsa inimesele kelle juttu me ei usu HUULED: *Huulte kadumine tähendab stressi või muret *Põgus huulekrimpsutus võib väljendada põlgust ja lugupidamatust *Huulte lakkumine on refleks mis peaks närve rahustama
Koostas: Silma välisehitus · Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad · Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt. · Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme
Violetsed silmad Punane klaas Tuba oli õhtuti valgem Imbus kitsas joon tumepunast ja tumevioletset ehapuna Purpurist baldahhiin Tuba oli kollane Kollane hämarus Kollane kuub Punane müts Taevas oli tuhkhalles madalais pilvis Kõik nii hall Must kuub Halli hingetut tänavat 3 Must sametkuub Tumepunane kuub Helepunane kübar Purpurmantel Kolletanud linarüü Must rist Purpurist vaip Lumivalged juuksed Verine liha Käpad jätsid veriseid jälgi Sinihallid karvatud silmalaud Punased silmad Punane viin Kõik oli valge Punane vateeritud vammus Kokkuvõte: (lähtu järgnevatest küsimustest: Milline on värvikasutus selles novellis?(vt ül 5., 6., 8., 9. küsimus), Millised seosed tekivad värvi ja kujutatava vahel?) Teoses on kasutatud rohkem liitvärvinimesid. Pole kasutatud lihtvärve nagu pruun, oranz, beez. Mõistegrupid: Valgus: Rohekashall, hele kulla-karva, tuhkne, valge, tumevioletne, kollane, tumepunane Riietus:
Silmamuna ehitus: Kiud- ehk fibrooskest Soon- ehk vaskulooskest Võrkkest ehk reetina Sarvkest Vikerkest ehk iiris Kepp- ja kolbrakud Kõvakest ehk skleera Rips- ehk tsiliaarkeha Kolla- ja pimetähn Silmalääts 4 Silmamuna koostiseks on veel läbipaistev sisu ja abielundid. (Silmalaud, pisaraaparaat ning silmalihased). (Aru 2009). Välisteks silma osadeks on silmalaud, mille tööülesanded on: silmade kaitsmine mehhaaniliste vigastuste ja liialt ereda valguse eest ning silmade puhastamine sinna sattunud mustusest. Silmalaugude servale kinnituvad ripsmed, mis kaitsevad silmi liigse valguse ja võõrkehade silma sattumise eest. (Burnie 1995: 68, Galloway jt 2006: 7-13). 1.2. Nägemine
Oopiumid võib leida moonist (moon on lill). Et saada oopiumi, peab kuivatama moonist saadud valmimata kupari piimamahla. Valmistamise protsess 1. Võetakse valmimata kupari piimamahla moonist. 1.1 Kuivatakse valmimata kupari piimamahla. 2. Kui on valmimata kupari piimamahl kuivanud, siis saadakse oopium. 3. Otsitakse oopiumis opiaate ehk alkaloidid. 3.1 Seejärel on opiaadid valmis. Opiaadide ja oopiumi ajalugu Legendi kohaselt tärkas opiaadid kohal, kus Buddha silmalaud puudutasid maad. Andmed opiaadid, oopiumi ja selle valmististe kasutamisest ulatuvad kaugemasse aega. Vanade sumerite kirjades III - IV aastatuhandest e. Kr, samuti Assüüria, Egiptuse ja Antiik-Kreeka allikates mainitakse opiaate. Opiaatide kõrvaltoimed Hea: Paha: 1. Mõjub valuvaigistavalt ja uinutavalt 1. Liigne tarvitamine tekitab sõltuvust 2. On ravim 2. On kergesti kättesaadav
biootilised, abiootilised kui ka antropogeensed tegurid. Biootilisteks teguriteks e. organismide vahelisteks suheteks on konkurents, kommensalism ning koloonialisus. Abiootilisteks teguriteks e. füüsikalised tegurid on niiskus, vee pH ja temperatuur. Antropogeensed tegurid e. inimtegevuse mõju on soode kuivendamine, heitgaasid, naftareostus. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel maismaal ellu jääda- jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. Samuti ka see, et Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt kiiresti, mistõttu võib esmakohtumisel tunduda, et tegemist on hoopiski hiirega. Juttselg kärnkonna võib tegutsemas näha vaid öösiti, sest päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kõrele meeldib elada liivaste muldadega mererandadel ja liivadüünidel, seetõttu on ta ka pruunikates- rohekates- hallikates- kollakates toonides, mistõttu võib olla teda suhteliselt raske eristada liivast
Lapse õhulised sõrmed ja varbad eristuvad teineteisest. 9. NÄDAL 9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Loode oskab veel ka haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada. Närviretseptorid näol, peopesades ja jalataldadel tunnevad õrna puudutust. Vastuseks jalatalla õrnale puudutusele painutab loode ennast puusadest ja põlvedest ning võib varbaid kõverdada. Silmalaud on nüüdseks täiesti kinni. Hääleligamentide nähtavale ilmumine kõris annab märku häälepaelte arenemise algusest. Naissoost loodetel on näha emakat ja ebaküpseid sugurakke ehk oogoone, mis munasarjas paljunevad. Hakkavad eristuma välimised suguelundid, vastavalt siis kas mees- või naissoo omad. 10. NÄDAL Loode on nüüd juba kuivanud ploomi suurune ja hakkab iga päevaga aina rohkem inimese kuju võtma, kehakaal on tõusnud 75%. Tema luud ja kõhred saavad vormingu. Väikesed
metamfetamiin, lsd, kanep, heroiin ja crack. Märgid uimastite tarvitamisest on järgmised: tahtele allumatud naeruhood ülijutukus ja elav käitumine aja, ruumi väärhindamine vähenenud enesekriitika keskendumisraskused mäluhäired, meenutamiseraskused unehäired, raskused uinumisel agressiivsus kergesti erutuv süvenemisraskused, raskusi päheõppimisega kiirelt vahetuvad sõbrad aeglased tahtmatud refleksid koordinatsioonihäired punetavad silmad rippuvad silmalaud enesetapumõtted õpiraskused Kasutatud kirjandus: narko.ee www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.htm www.tmk.edu.ee/~margek/narko.htm eusk.tai.ee www.hot.ee/wp4u/drugs.htm
Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet 1. väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja 2.a)Silmalaud-Kaitseb silmamuna kuivamise, vigastuste organismile ohtlike olukordade kohta. ning liigse valguse eest. b)ripsmed-kaitsevad silmamuna tolmu ja prügi eest. 7.Kuulmisetervishoid: c)Kulmud-juhivad higi ja vee silmamunast eemale. 1.Tuleb vältida müra ja väga tugevaid helisid d)Pisarnäärmed-toodavad pisaravedeliku silmamuna (kõrvaklapid,kõrvatropid mis summutavad helisid) niisutamiseks ja prügi välja uhamiseks silmast. 2
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel.
Tihti oli tal peas tülltanu, mille alt rippus salk halvasti kinnitatud võltsjuukseid. Kõndides vedas ta oma lohverdavaid tuhvleid järel. Ta nägu oli vanaldane ning rasvane, selle keskelt kerkis välja papagoi noka taoline nina. Ta käed olid väiksed ning lihavad ning tekitasid teda ümbritsevates inimestes hirmutunde. Kogu tema isik oli ümarik, kui viljasalve rott. Ka tema rind oli lihav ning vabisev. Ta nägu oli jäine ning silmalaud kortsus. Tal oli klaasine silm ja süütu ilme nagu kupeldajal. Kogu tema isik viitas pansionile, nii nagu ka terve pansion viitas tema isikule. Proua Vaquer’i jaoks oli peamine raha. Pansionäride eest kandis ta hoolt ka täpselt vastavalt nende poolt makstavale rahasummale. Kes maksis rohkem selle eest kanti paremat hoolt ja vastupidi. Ta oli omakasupüüdlik, julm, vaikne, kinnine ning valelik
Kordamine kontrolltööks Bioloogia Meelelundid Õp. lk 68-95 1.Silma ehitus (mis ei sobi loetellu). 2.Silma osade ülesanded (ühenda silma osa ja ülesanne). *kulmukarvad- kaitse vee ja higi eest *ripsmed- kaitse tolmu ja võõrkehade eest *silmalaud- kaitsevad võõrkehade eest ja hoiavad silma pinna niiske *pisaravedelik- niisutab, vähendab hõõrumist, kaitseb silma sattunud võõrkeha eest. *silmalihased- hoiavad silma paigal või liigutavad seda *silmaava- selle kaudu siseneb valgus sisse *sarvkest- katavad silma eestpoolt *pisaranääre- puhastab sarvkesta *vikerkest- annab silmale värvuse *silmalääts- kuju muutmisel võimaldab näha kaugele ja lähedale 3.Lühi- ja kaugelenägelikkuse põhjused, tunnused, milliseid prille peab
endale üldse aru, kui jõhkralt nad käituvad. Mõelgem korraks neile faktidele: Eestis on abort lubatud kuni 11. rasedusnädala lõpuni. Kaheksandaks rasedusnädalaks on lootel moodustunud kõik peamised siseorganid ning hakanud lööma süda. 11. nädalal on lootel välja kujunenud välised suguorganid, ta suudab avada suud ning liigutada keelt, 12. nädalal on lapse jalg juba ühe sentimeetri pikkune, tal arenevad silmalaud. Ultraheliga vaadates on naise kõhus näha väikest inimest, last. Suur protsent aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või metallist toru abil, mis on ühendatud elektrilise või manuaalse vaakumpumbaga. See väike inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Ülejäänud juhtudest kasutatakse ravimeid, mis katkestavad raseduse, sisuliselt mürgitatakse laps surnuks, kuni ema ihu tõrjub ta. Kõike seda
näitavad, et inimesed ei anna endale üldse aru, kui jõhkralt nad käituvad. Mõelgem korraks neile faktidele: Eestis on abort lubatud kuni 11. rasedusnädala lõpuni. Kaheksandaks rasedusnädalaks on lootel moodustunud kõik peamised siseorganid ning hakanud lööma süda. 11. nädalal on lootel välja kujunenud välised suguorganid, ta suudab avada suud ning liigutada keelt, 12. nädalal on lapse jalg juba ühe sentimeetri pikkune, tal arenevad silmalaud. Ultraheliga vaadates on naise kõhus näha väikest inimest, last. Suur protsent aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või metallist toru abil, mis on ühendatud elektrilise või manuaalse vaakumpumbaga. See väike inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Ülejäänud juhtudest kasutatakse ravimeid, mis katkestavad raseduse, sisuliselt mürgitatakse laps surnuks, kuni ema ihu tõrjub ta
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal
X- kromosomaalse ihtüoosi korral tekkivad vastsündinute nahamuutused on oluliselt kergemad kui raskete ihtüooside algstaadiumeis tekkiv nn kolloodiumbeebi. Diagnoos kinnitub biopsia histopatoloogilise ning elektronmikroskoopilise uuringu käigus. Kongenitaalsed ihtüoosid Kongenitaalsed ihtüoosid avalduvad sünnil, vastsündinud on kolloidbeebid ehk niinimetatud kilega kaetud vastsündinud, kelle nahka ümbritseb pigistav, rebenev, kilejas sarvestunud kiht, on kiilaspäised ja nende silmalaud on väljapoole pööratud. Nahka katva kilekatte raskusaste võib olla erinev- alates punetavast, läikiva nahaga vastsündinust kuni tihedalt kogu keha katva kestani. Kõik kongenitaalsed ihtüoosid on prenataalselt diagnoositavad. Seda on võimalik teha loote naha biopsiaga 20- 23. Rasedusnädalal. Loote naha histoloogiliseks uuringuks vajalik umbes 1 mm nahatükk võetakse reie välisküljelt. Bulloosne ihtüoos Kongenitaalse ihtüoosi vorm, mis pärandub autosoom- dominantselt
kratsima ja siis võib nahal näha kratsimisjälgi ja pruune koorikuid (Atoopiline dermatiit i.a.) 4.2 AD LAPSEEAS Atoopiline dermatiit väikelastel ilmneb kõige enam liigeste painutuspindadel, kaelal, randmetel ja säärtel. Kaasneb põletikuline lööve suuümbruses ja silmalaugudel. Võrreldes imikueaga on punetus vähem intensiivne, kuid nahk on kuivem ja ketendab ning põhjustab tugevat sügelust (ITK 2012). Nahk silmade ümbruses on lillakashall, silmalaud sageli punetavad ja ketendavad. Suunurkadest võib leida lõhesid (Nahahaigused i.a). 4.3 AD TEISMELISTEL JA TÄISKASVANUTEL Vanematel lastel ja täiskasvanutel tekib allergiline reaktsioon peamiselt painutuspindadel, näol ja kaelapiirkonnas, sageli kahjustunud ka käed. Nahk on kuiv ja paksenenud. Sügelustunne võib süveneda emotsionaalse stressi ajal ja pärast higistamist. Tugeva sügeluse tõttu on ööuni
annaabi.ee 
