Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULATSIOON toimub 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni
Iseseisev tö ö2 –2. viljastumine 1. Võrdle sugurakkude arengut (inimesetaoliselt paljunevate organismide näitel). Mis on sarnast, mis erinevat? Ovogenees Spermatogenees SARNASUSE D ERINEVUSED 2. Miks on naiste munarakud keskkonnategurite poolt rohkem mõjutatavad kui meeste seemnerakud? ............................................................................................... ............................. ....................................................................................................................... ............................... ....................................................................................................................
Kus valmivad spermid ja millist teed liiguvad kehast välja? Spermid moodustuvad poiste munandites ja valmivad munandimanustes. Spermid liiguvad mööda seemnejuhasid kusitisse. Kus valmivad munarakud ja millist teed liiguvad naise kehas? Munarakud valmivad munasarjades. Munarakud liiguvad mööda muhajuhasid. Millised tegurid vähendavad meeste viljakust? Vigased spermid Stress Suitsetamine Varjatult kulgevad põletikud Temperatuuri tõus munandites (kui hoiad arvutit süles) Istuv eluviis Munandite verevarustushäired Mis võib kahjustada loodet tema arengu käigus? Füüsikalised mõjutajad (nt rappumine, põrutused, kitsad riided, löögid, kiirgused)
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(sell...
algselt munajuhade haigust põdevate naiste ja ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laienenud ka mehepoolsele või teadmata põhjusega viljatutele paaridele. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi IVF e. In vitro viljastamine · Algne "katseklaasilapse" tehnika on ilmselt kõige laialdasemalt praktiseeritus viljastamise protseduur maailmas. · IVF käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest. Laboris viljastatakse meespartneri spermatosoididega ning siirdatakse valitud embrüod emakasse raseduse tekkeks. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi Embrüode siirdamine emakasse · Embrüo siirdamise käigus viiakse puhastatud munarakud viljastatud meespartneri sermatosoididega tagasi naise emakasse. · Protseduuril anesteesiat (tuimestust) ei kasutata. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine
neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest närviväätidest. (Närvitänk - närvirakkude kogum). Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud vereringe, kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes. Teod on liitsugulised, ühes sugunäärmes valmivad seemne- ja munarakud. Paaritumisel vahetatakse seemnerakke, mida säilitatakse seemnehoidlas. Munarakud viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Maismaal esinevad kojaga teod (viinamäetigu - looduskaitse all). Magevees elavad teod - mudatigu, sarvtigu, labatigu. Nälkjad on kojata teod, seljal on säilinud mantli jäänused (seateod). Tigude tähtsus looduses: Teod moodustavad olulise lüli looduse aineringes - töötlevad ümber suure osa taimsest
Kokkuvõte: Sugunäärmed · Mehe sugunaarmetes ehk munandites sunteesitakse meessuguhormoone ja seal valmivad ka isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. · Viljastamata munarakk havib ning koos sellega eraldub ka emaka limaskest.
Munand sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. VILJASTUMINE Spermid muutuvad viljastamisvõimeliseks alles siis, kui nad on mõnda aega naise suguorganites olnud. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine seemneraku ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. INIMESE ALGNE ARENG Idulane arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub.
80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a. vanuses. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused (rinnad, puusad, kehakuju jne.). kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas. Valmima hakkavad munarakud suguküpsuse saabudes, üks haaval. Küpsed munarakud eralduvad munasarjadest perioodiliselt (u. iga 28 päeva järel). Munarakkude valmimine kestab 45-50 a. vanuseni. Kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode. Ovulatsioon
· Kolmandat järku kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas. Munarakud on toitainerikkad, sisaldades valku, lipiide ja muud. Nad on idurakud, kuna põlvnevad idunäärmetest (munasarjad). On pärilikkuse kandjad, mis geenidena on rakutuumade kromosoomides. Munarakus on haploidne kromosoomistik see tähendab 23 kromosoomi. Munarakk sisaldab Y kromosoomi. Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes. Munarakud tekivad munasarjades. Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. Neljandal rasedusnädalal tekivad lootel rebukoti seinas munarakkude algrakud, mis jagunevad mitootilisel teel. Kõik algmunarakud ovogoonid tekivad enne sündi. Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 tuhat munarakku, millest valmib elujooksul umbes 400. Munarakkude valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuselt,siis saabub menopaus.
Mõisted: Munand Mehe sugunääre, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid. Sperma Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. Viljastamine Seemne- ja munaraku tuumade ühinemine. Viljatus Võimetus saada järglasi. Idulane Loote algne arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Platsenta - Lootekest, mille kaudu loode ja ema on omavahel seotud. Munasari Naissugunääre, kus moodustuvad munarakud. Loode Inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega. Nabanöör Suurte veresoonte kogumik, mille kaudu toimub ema ja loote vahel ainevahetus. Bioloogiline surm - Aju surm, surm mis tekib peale kliinilist surma, kui ajurakud on hapnikupuuduse tõttu hävinenud. Kliiniline surm Surm, mil inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit. Seega on ka elustamine selle aja jooksul võimalik. 1
Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt mehest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. 1.4 Naise alakehas asuv emakas on lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. 1.5 Naissugunäärmed munasarjad- asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: 1) toodavad suguhormooone, mis nõristuvad verre 2) valmivad naissugurakud e. munarakud 1.6 Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. 1.7 Emakakael - asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. 1.8 Emakas (lad. k
1930.-1950. a. üksikud siirdamised erinevates liikides- küülikud, malmbad. Uuriti ema mõju lootele. Alates 1950 põlumajandusloomadel- avastati hormoon, mille manustamisega vallangus emasloomal superovulatsioon. TEHNOLOOGA (õpik lk 25) 1. Superovulatsioon, mille käigus küpseb ja eraldub korraga kuni 10 munarakku. 2. Kunstilk seemendus 3. 6-8 päeva pärast pestakse viljastunud munarakud välja. 4. Embrüod pannakse söötmele, valitakse välja kõige paremad. 5. Valitud embrüod siiratakse mitme emaslooma kehasse (surrogaatlus e retsipientlus) VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul. Osadel juhtudel kasutatakse doonorspermat või munarakke. Viljastamine toimub in vitrio
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus) o Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks (nt rasedustestid; viiruste, bakterite või protistide tuvastamine) Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro (väliskeskkonnas) Munarakkude saamine · Loomadel o Folliikuleid stimuuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile superovolutsioon (küpseb 5-10 munarakku) o Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast (kasutatakse harvem) · Inimesel o Munarakud võetakse otse munasarjast Viljastamine · Loomadel o Superevolutsiooni korral kunstlik seemendamine emaslooma kehas o Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro · Inimesel o Munarakud viljastatakse katseklaasis seemnerakkudega in vitro o Süstitakse seemnerakk otse munarakku Embrüo areng · Loomadel
sellised juhtumid on tõstatanud eetilisi küsimusi. Tihtiräägitakse embrüosiirdamise teel sündinud lastest kui katseklaasibeebidest. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis (in vitro) ainult 2-5 päeva ja areneb beebiks ikkagi naise organismis 9 kuu vältel. Esimene selline laps sündis Inglismaal 1978. aasta juulis. Pärast seda on embrüosiirdamine kiiresti levinud ja praeguseks arvatakse sellisel teel saadud lapsi olevat üle maailma paari miljoni ümber. Naisel võetakse munarakud otse munasarjast, kasutades ultraheli kuva abil spetsiaalset nõelpipetti. Munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos spermiga (tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta) vajalikke toimeaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 C juurde. Seejärel valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronokleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Juhul,
1.Kirjuta naise või mehe suguelundi osa nimetus Seda mööda liiguvad spermid... seemnejuhad Selles areneb loode...emakas Selles valmivad spermid...munandid Selles valmivad munarakud...munasarjad Selles viljastub munarakk...munajuha 2.Paranda vale sõna lauses õigeks Spermid moodustuvad munajuhades munandites.. Korraga valmib miljoneid sperme, mis talletuvad munasarjades munandimanustes. Küpse munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse mensturatsiooniks ovulatsiooniks Mitte viljastunud munarakk eemaldub organismist ovulatsiooni menstruatsioonikäigus. Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3
7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi.miks?et laps erineks vanematest. spermatogenees ovogenees toimumiskoh munandites munasarjadeks t alguskoht suguküpsuse looteeas alguses lõpp kõrge vanuseni looteeas tulemus seemnerakud munarakud 10.Gameet-organismi sugurakk.Eristatakse kahte tüüpi gameete-munarakud ja seemnerakud(spermid). Sügoot-viljastunud munarakk Sperm-seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogoon-isasorganismis esinev seemneraku(spermi) eellane. Ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Kehasisene Kehaväline viljastumine viljastumine *kahepaiksed,kalad *enamikud
paljude haigustekitajatega) Embrüosiirdamine inimesel Alguses takistasid kaks asjaolu: 1.kehavälise (in vitro) viljastamise metoodika puudulikkus 2.laialdane eetiline vastuseis. Embrüosiirdamist kasutatakse juhul, kui: 1.naise tavalisel viisil rasestumist takistab mingi terviserike(munajuhade või emaka limaskesta kahjustused) 2.meestel esinevad viljakushäired (seemnerakkude arvu ja kvaliteedi muutused) Viljastamiseks in vitro kasutatakse kahte meetodit: 1. spermid ja munarakud viiakse katseklaasis kokku mikroinjektsioon- sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel. Embrüosiirdamise etapid inimesel: 1. munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast. 2. munarakud kontrollitakse, puuetega rakud kõrvaldatakse. 3. munarakud koos spermiga viiakse söötmesse. 4. valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad) mõni kord tuleb kasutada mikroinjektsiooni. 5
puudulikkus * Naise terviserike (nt. munajuha * eetiline vastuseis umbus) * Mehel vähe seepe või permide liikuvus on puudulik Kehavälise viljastumise embrüosiirdamise etapid inimesel: Viljastumine „invitro“ jaguneb kaheks: *Spermid ja munarakud katseklaasis kokku * Mikroinjektsioon (sperm süstitakse munarakku) Munarakud munajuhas või munasarjas. Kasutatakse ultrahelikuva abil spetsiaalset nõelpipetti. Munarakke kontrollitakse, puuetega rakud kontrollitakse. Munarakud + permid sobivale söötmele jäetakse üleöö +37 kraadi juurde. Need viljastunud munarakud, mis sisaldavad kahte tuuma, valitakse välja. Sügoot kasvusöötmesse.
1. Selgita kuidas tekivad mehe ja naise sugurakud! +joonised SPERMID tekivad munandites, seal on mikroskoopilised seemnetorukesed. Tekkimine algab puberteedieas, suguküpsuse saabudes (1214). Korraga tekib palju sperme. Valminud spermid saab talletada mundandimanustes. Spermide tekkimine kestab kuni kõrge vanuseni. Oht: peab jälgima, et oleks madalam temperatuur. MUNARAKUD tekivad munasarjades. Teke algab juba looteeas, sündides on kõik munarakud munasarjades olemas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas. Küpsemine on perioodiline või tsükkliline. Tavaliselt valmib üks munarakk u. 28 päevaga. Küps munarakk eraldub munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Kui munarakk ei viljastu, siis umbes ühe päeva pärast ta hukkub. Munarakkude küpsemine kestab umbes 50. aastani. 2. Võrdle spermide ja munarakkude teket ja neid ise!
· Sügavkülmunud embrüode transportimine on odavam, kuna transportida elusloomi kaugete vahemaade taha. Embrüosiirdamine inimesel: Alguses: · Kehavälise viljastamise metoodika puudulikkus · Laialdane eetiline vastuseis Kasutatakse sel juhul, kui: · Naise tavapärasel viisil rasestumist takistab mingi terviserike. · Meestel esinevad viljakushäired. 1.in vitro meetod: · Embrüo viibiv katseklaasis 2-5 päeva. · Spermid ja munarakud on katseklaasis kokku viidud · Embrüo areneb beebiks ema kõhus 2.in vitro meetod · Mikroinjektsioon-sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku · Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel moorula või blastotsüsti staadiumini ja siirdatakse seejärel naise emakasse. · Embrüosiirdamine inimesel: 1.Etapp-munarakk võetakse otse munasarjast 2.Etapp-kontrollitakse munarakku 3.Etapp-munarakk koos spermiga viiakse söötmesse. 4
1. Suguelundite joonised! 2. Miks arenevad spermid väljaspool kõhuõõnt? kuna nad vajavad madalat temperatuuri ei tohi verega kokku puutuda 3. Nimeta kaks eritingimust, mis tagab spermide arengu organismis? madal temperatuur ei tohi verega kokkupuutuda 4. Millal algab ja lõpeb seemnerakude ja munarakude valmimine? Seemnerakud hakkavad valmima puberteedi eas, ei lõppe Munarakud hakkavad valmima puberteedi eas, lõpeb 4550 aastaselt 5. Kui kaua kestab seemneraku ja munaraku valmimine? Seemnerakud 2,5 kuud (80 päeva) Munarakud 2135 päeva, tavaliselt aga 28 päeva 6. Kaua püsib seemne-ja munarakk viljastumis võimelisena? 7. Nimeta 2 viljatus ravi võimalust! Hormoonravi Kunstlik (kehaväline) viljastamine 8. Nimeta 4 viljatuse põhjust! spermide vähesus spermide arenguhäired
*Suured häbemokad naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. *Tupp asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. *Emakakael naise sisesuguelund, kus toimub viljastumine. *munajuhad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. *Munasarjad naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. *Munarakud *Mõisted Meestega seotud Click icon to add picture Click icon to add picture *Meeste suguelundid mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin. *Suguti mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud.
sügavkülmutamine võimaldab neid veel pikemalt säilitada Miks tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimestel? Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Viljastamine in Vitro inimestel I. Munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast II. Munarakud kontrollitakse. Vigased rakud kõrvaldatakse III. Munarakud koos spermiga viiakse söötmesse IV. Valitakse välja viljastunud munarakud (sügoodid). Mõnikord tuleb kasutada mikroinjektsiooni (sperm süstitakse munarakku) V. Sügoodid kantakse kasvusöötmesse VI. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 moorula või blastotsüsti staadiumis välja valitud embrüot Mikroinjektsiooni põhimõte Sperm süstitakse munarakku.
munasarjast üks munarakk, seda nim. ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Kui munaraku viljastamist ei toimu see eraldub ja heidetakse kehast välja koos viljastamata munaraku ja verega. Miks ei saa naised elu lõpuni lapsi? Sünnihetkel on tüdrukutel olemas kõik munarakud ja elu jooksul neid juurde ei teki. Suguküpsuse saabudes hakkavad munarakud ükshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. Miks ei lubata naistel töötada tervist kahjustavatel töökohtadel ? Tütarlapsed ja naised peavad oma tervist eriti hoidma sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul uusi juurde ei teki. Kahjulikud mõjutused võivad kahjustada korraga kõiki naise munarakke ,mille tagajärjel võivad sündida häiretega järglased.
Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine? Meessugurakkude moodustumist nimetatakse spermatogeneesiks. Spermid moodustuvad seemnetorukestes, nende eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad paljuminema mitoosi abil munandites suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega spermid, igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naissugurakkude moodustumist nimetatakse ovogeneesiks. Naise munarakud valmivad munasarjades, nende eellasteks on ovogoonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine ja tütarlapse 1. eluaasta alguseks on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel areng peatud suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult 1 rakus. Lõpuks saadakse 1 suur viljastumisvõimeline ja 3 väikest viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakud valmivad
küpsemise ja teiseste sugutunnuste arengu murdeeas.Tüdrukutel kasvavad rinnad, mis on tegelikult piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht, mis annab kehale iseloomuliku naiseliku kuju. 2. Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70-85 päeva.Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt.Spermid tekivad sugunäärmetes. Naissugunäärmed -munasarjad- asetsevad kahel pool emakat.Siin valmivad naissugurakud ehk munarakud.Tüdruku sündimisel on tal munasarjades mitusada tuhat munarakku.Elu jooksul neid juurde ei tekki.Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk.Munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse ovulatsiooniks. 3. Esiteks vajavad nad madalat temperatuuri.Sellepärast ei paikne mehe sugunäärmed mitte kõhukoopas, vaid munandikotis.Teine eripära avaldub selles, et nad on kehale võõrad rakud, mistõttu nad ei tohi verega kokku
Kahepaiksete kordamisküsimused 1. Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga
Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode
Esineb sugurakkudes ja eostes. 8. Enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. 9. Seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 10. Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 11. Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 12. Isendi individuaalne areng. 13. Uue organismi areng viljastumata munarakust. 14. Esineb paljudel kaladel ja kahepaiksetel, kelle munarakud viljastuvad vees. Kuna sugurakud ei ole kaitstid väliskeskkonna eest, siis heidetakse vette väga palju sugurakke. 15. Esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Kuna nende liikide munarakud on tunduvalt paremini kaitstud, siis on munarakkude arv tunduvalt väiksem. 16. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Selle käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. 17
Hermafrodiitideks nimetatakse loomi, kellel ühes ja samas organismis võivad esineda ka mõlema sugupoole paljunemisorganid. Seetähendab, et ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isas sugurakke tootvad organd. 10. Kehasisese viljastumise eelised 1. Viljastumise tõenäosus võrreldes kehavälise viljastumisea on oluliselt suurem 2. Kuna viljastumine toimub emaslooma keha sees, on sugurakud kaitstud ärakuivamise eest ning sigimiseks ei ole vaja otsida veekogu 3. Kuna munarakud ja sperma ühinemine toimub emaslooma keha sees, siis on nii sugurakud kui ka viljastunud munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud.
- Spermide areng toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes, mille seintes asuvad spermide eellasrakud. - Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakud. - Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. - Naiste sugurakud on munarakud. - Munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. - Naisel lõpeb munarakkude eellasrakkude mitootiline paljunemine juba looteeas. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes. - Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi u 28-päevaste tsüklitena. Suguline ja mittesuguline paljunemine (eelised ja puudused) SUGULINE PALJUNEMINE - sellisel sigimisel tekib uus organism kahe
sügavkülmutamine võimaldab neid veel pikemalt säilitada Miks tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimestel? Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Viljastamine in Vitro inimestel I. Munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast II. Munarakud kontrollitakse. Vigased rakud kõrvaldatakse III. Munarakud koos spermiga viiakse söötmesse IV. Valitakse välja viljastunud munarakud (sügoodid). Mõnikord tuleb kasutada mikroinjektsiooni (sperm süstitakse munarakku) V. Sügoodid kantakse kasvusöötmesse VI. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 moorula või blastotsüsti staadiumis välja valitud embrüot Mikroinjektsiooni põhimõte Sperm süstitakse munarakku.
Embr. Siirdamise plussid: 1)geneetilist väärtuslikult emasloomalt on võimalik saada palju järglasi. 2)embrüote eluvõimelisena säilitamine sügavkülutamise teekl võimaldab neid transportida kaugele. 3) superovulatsioonil on suurem protsent munarakkudel ellu jääda, kui neid on palju. Inimese viljatuse põhjused: kui mehel või naisel esineb terviserike, mis takistab viljastumist (spermide vähesus või nende puudulik liikumine). Lahendus: surrogaatema- naisel võetakse munarakud munasarjast. Munarakud viiakse pärast kontrollimist spermidega vajalikke toitaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse termostaati. Valitakse välja 2 pronukleusti. Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvuvöötmesse. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja moorula või blastotsüsti staadiumis 2- 3 embrüod, mis siirtatakse ettevalmistatud naisesse. Kloon- isendi, raku või DNA-molekuli koonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond.
Spermid meessugurakud, haploidse kromosoomistikuga väikesed liikumisvõimelised rakud, mida toodetakse munandites. Haploidse kromosoomistikuga. Spermatogenees spermide areng. Pärilikelt omadustelt erinevad. Spermatogoon spermide eellasrakk. Küpsed sugurakud ei jagune enam. Munarakud naissugurakud, inimkeha ühed suurimad rakud, mida toodetakse munasarjades. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Ovogenees munarakkude areng. Ovogoon munarakkude eellasrakk. Ovulatsioon küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Spermid ehk seemnerakud ehk mehe Spermatogenees sugurakud
kombitsaga munad vahetavad niiskuse käes, vahetatvad Munevad seeemnerakud peremeha seemnerakke, selle aja jooksul seemnerakke, mantliöönde, emaslooma maksa, sealt limast tekib vastne, seemnehoidlas, veevooluga mantliõõnde, liiguvad moodustub saastanud munarakud liiguvad emasloom munad kookon ja toiduga satub viljastavad emaskarbi muned mere soolde ja algab inimese soolde, seemnerakud, juurde, munad põhja javalvab siis rohule, munemine, vastne väljub, munad viljastatkase, mune, pärast satub vette, munarakud kandub verega asetataks munast järglaste
ARENGUBIOLOOGIA 1. Iseloomusta sugulist ja mittesugulist paljunemist, too välja nende eelised ja puudused. On kaks paljunemise viisi siis: - suguline - mittesuguline SUGULINE: suguline paljunemine on see, paljunemiseviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõikidele päristuumsetele organismirühmadele. + mitmekesised järglased -vaja on enamasti kahte vanemorganismi -eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu +arenemisvõimelisemad järglased MITTESUGULINE: on paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoliseks ja vegetatiivseks. Pärilik info pärineb ainult ühelt vanemalt. 2. Nimeta mittesugulise paljunemise viisid, too näiteid. (v.t eestpoolt) 3. Interfaasi tähtsus raku elus. Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis , milleg...
kaudu. Purske ajal eritub mitusada miljonit spermi. Sugunäärmed hakkavad talitlema 12-15 a., elu lõpuni. Murdeiga algabki munandite tegevusega. Esmased sugutunnused: seemnerakkude teke, meessuguhormoonide teke. Teisased: karvade kasv näol, tugev arenenud lihaskond, madal hääl, iseloom. kehakuju. Naise välimised suguelundid: tupesuue Sisemised: munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Naissugunäärmed on munasarjad, mis asetsevad kahel pool emakat. Nad toodavad suguhormoone, neis valmivad munarakud. Suguhormoonide (toodetud munasarjas ja ajuripatsis) toimel kujunevad esmased sugutunnused: munarakkude areng. Teisased: rindade kasv, puusade laienemine, varurasvkude naha alla. Vastsündinu munasarjades on rakke mitusada tuhat. Eluea jooksul neid juurde ei moodustu Suguküpsuse saabudes hakkavad munarakud suguhormoonide mõjul valmima. (400 valmib perioodiliselt, iga 21-35p tagant) Ovulatsioon on munaraku vabanemine sarjast. Munasari- kõhuõõs- munajuha- emakas
V. Haistmine, kuulmine ning nägemine. Nägemine ning kuulmine. 7. Mis aitab imetajatel säilitada püsivat kehatemperatuuri? V. Täiuslik vereringe, tihe karvkate ja 4-ssaline süda. Imetajate sigimine ja areng 1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte? V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas. 2)Imetajal on jooksu-ehk innaaeg. 3)Linnu järglane areneb munas. Sarnasused: 1)Mõlemal on järglased. 2)Mõlemal on sigimiselundid. 2. Kus arenevad koeral seemne, kus munarakud? V. Seemnerakud arenevad isasloomas. Munarakud arenevad emasloomas. 3. Kus Hakkab arenema viljastatud munarakk? V. Emakas. 4. Miks on imetaja emasloomas arenevatel järglastel väiksem oht hukkuda kui roomaja ja linnu munas arenevatel järglastel? Kes või mis võiks sinu arvates imetaja ja linnu järglasi ohustada? V. Sest sealne keskkond on sellepoolest ohutum, et sinna ei pääse järglaste ohustajad ligi. Inimene või mingi teine loom. 5. Mitu korda aastas on koeral jooksuaeg
Vereringeelundkond: 1. suurvereringe: Vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem vatsake. 2. väike vereringe: parem koda parem vatsake kopsud vasak koda. Roomajate paljunemine Roomajate paljunemine toimub maismaal. emasloom isasloom munasarjad seemnesarjad munarakud seemnesarjad kehasisene viljastamine Areng toimub nahkkestaga munas, kust koorub välja noor roomaja. Rästikul arenevad pojad ema organismis nii elujõuliseks, et "sünnivad" ilma munakestata. Arusisaliku pojad väljuvad munakestast Kivisisalik muneb, pojad arenevad välja kahe kuu jooksul. Nastik muneb, poegade areng toimub täiendavalt munas. Roomajate mitmekesisus
6. Kõik inimese somaatilised rakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. 7. Mitoosi ja meioosi alguses on kromosoomid kahekromatiidsed. Õige 8. Viljastatud munarakku nimetatakse gameediks. Väär; Vanemorganismide sugurakke nimetatakse gameediks. II Leia kõige õigem vastusevariant. 9. Replikatsioon toimub raku elutsükli: a) profaasis, b) interfaasis, c) telofaasis, d) metafaasis. 10. Munarakud küpsevad keskmiselt: a) 12-päevase, b) 23-päevase, c) 28-päevase, d) 46-päevase intervalliga. 11. Meioos esineb: a) sügoodi jagunemisel, b) spermatogeneesil, c) vegetatiivsel paljunemisel, d) somaatiliste rakkude pooldumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) eoseliselt, b) mitoosi teel, c) meioosi teel, d) vegetatiivselt. 13. Interfaasi lõpuks on inimese keharakkude kromosoomides DNA molekule kokku: a) 92, b) 23, c) 46, d)12. III Vasta küsimustele. 15
Kuidas toimub meristeempaljundus: Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele Meristeemi ehk algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmisele, mis stimuliseerib juurte kasvu Juurdumissöötmisel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud Embrüosiirdamine : Inimesel- 1978. Aastal esimene juhtum. Embrüo- varases arengujärgus loode Munarakk- hormoon, mis sunnib munasarja tootma rohkem munarakke Munarakud eraldatakse munasarjast . Kuntslik viljastamine. Esimesed jagunemised toimuvad katseklaasis ja siis siirdatakse 2-3 embüot emakasse
Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna. Seedeelundkonda kuuluvad suus, neel, sgitoru, magu, soolestik, hambad, keel, sljenrmed, maks khunre. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku ja seemneraku hinemine. Loode areneb emakas. Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis. Nii peaajust kui ka seljaajust vljuvad nrvid. Need ulatuvad kikidesse kehaosadesse ja elunditesse. Nrvissteemi abil reageerib inimene kigele, mis teda mbritseb. Hormoonid mjutavad vere kaudu erinevate elundite td
kehakuju, madal hääl. Mehel toimub erektsioon ehk suguti jäigastumine. Mehe seemnerakud on väga liikuvad ja nende eluiga on umbes 72 tundi. Ühe seemnepurskega eraldub tavaliselt mitusada miljonit spermi. 0 Naistel:Naise suguelundkonna eesmärk viljastumine ning raseduse kandmine. Võivad viljastuda vaid ovulatsiooni ajal. Munasarjad hakkavad talitlema suguküpsuse saabudes, s.o 1114 a vanuses. Naissugunäärmetes ehk munasarjades paljunevad ja valmivad naissugurakud ehk munarakud. Munarakkude alged tekivad juba looteeas. Hiljem neid juurde ei teki.Suguküpsel naistel valmib 34 nädala järel üks munarakk. Korraga vabaneb suguküpsel naisel üks munarakk (eluaja jooksul kokku umbes 400). Munasarjad toodavad naissuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused: rinnad, laiemad puusad, naiselik kehakuju. Toimuvad menstruaaltsükkel ja ovulatsioon. Üle 4550 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem aga lakkab täielikult
Munand - Mehe peamine suguorgan Sperma - Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme Ovulatsioon - Munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine Munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Viljatus Võimetus saada järglasi Idulane Varajane arengukäik kus väline sarnasus inimesega puudub Platsenta Lootekest mille kaudu on ema lootega ühenduses Munasari Nais-suguorgan kus moodustuvad munarakud Loode Areneb idulasest, omab inimesega sarnaseid jooni Nabanöör Ühendab loodet platsentaga Bioloogiline surm Pöördumatu surm Kliiniline surm Surmaseisund kust on võimalik elustada Sugurakkude valmimine: Suguorganid:
Kehavälisel viljastumisel on Roomajatel,lindudel ja sugurakke palju ja Kaladel ja imetajatel on viljastumise kahepaiksetel on kehasisene viljastumine. tõenäosus väike. kehaväline viljastumine. Emaslooma Selleks, et liigid kehas valmivad säiliksid ja elu munarakud ja jätkuks, peavad isaslooma kehas elusolendid seemnerakud. paljunema. Kõik selgroogsed Selgroogsete loomad paljunemine Sugurakkude paljunevad ühinemist suguliselt
Toetad Eesti majanduslikku arengut Võimaldad koguda andmeid Eesti rahva tervise kohta Katseklaasi lapsed Eestis on ligi 20 000 viljatut paari. Viljatuse enamlevinud põhjused: Naistel: · munarakkude küpsemise ja vabanemise häired · munajuha või emaka limaskesta kahjustused Meestel: · seemnerakkude arvu ja kvaliteedi muutused. · Kehavälisel (IVF)- protseduuril viljastatakse munarakud seemnerakkudega katseklaasi, ehk in vitro tingimustes ja viljastatud munarakud arenevad inkubaatoris 1-5 päeva. Esimene selline laps sündis Suurbritannias 1978.a. Eestis sündis 1995.a. · Siirdamisest üle jäänud embrüod külmutatakse ning siiratakse emakasse IVF- protseduuri ebaõnnestumisel. · Kehavälise viljastamise protseduur koosneb kolmest etapist ja kestab 30-50 päeva. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis ainult 2-5 päeva.
Põllumajandusloomadel on embrüosiirdamisel peamiselt kaks kasulikku tagajärge: 1. Geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine. Järglaste arv võib ületada saja piiri 2. Sügavkülmutamine võimaldab embrüoid transportida kaugete vahemaade taha. Seetõttu kaob vajadus transportida elusloomi, mis on kulukam ja toob kaasa nakatumisohud haigustega. Embrüosiirdamine Inimestel · Naisel võetakse munarakud otse munasarjast, kasutades ultrahelikuva abil spetsiaalset nõelpipetti · Munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos spermidega vajalikke toimeaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 kraadi juurde. · Valitakse välja viljastunud munarakud, is sisladavad kaht pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad) · Sügoodid pannakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse
Edasi toimub lõigustumine (mitoos Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke. Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. Embrüosiidramise etapid inimesel Munarakud võetakse otse munasarjast, läbi tupe ülaosa, nõelpipetiga. Seemnerakud tavaliselt samal päeval. Viljastumine toimub katseklaasis. In vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva. Emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot. Enne siirdamist ning siirdamisejärgselt saab naine hormoonravi. Embrüot on võimalik ka külmutada. Embrüogenees Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
