Essee Carola Sulu Kohastumine kui bioevolutsiooni peamine protsess: suhtelisus, erinevus kohanemisest. Loomad ja taimed on muutunud pika aja jooksul palju, ning arenenud selliseks nagu nad praegu on. Selle käigus toimub kohastumine, ehk organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega. [1] Individuaalsed kohastumused on teatud aja vältel ja keskkonnas kasulikud, aga mujal keskkonnas ei saa see nii olla või vajab harjumist.
Evolutsioon Evolutsioon – Kohastumine/Liigiteke (Leheküljed 76-79 & 80-83) Kohastumine Liigiisenditele ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist nimetatakse kohastumusteks ehk adaptatsioonideks. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Päriliku reaktsiooninormi piires elu kestvaid toimuvaid muudatusi nimetatakse kohanemisteks. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja väiehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Lindudel on kohastumised lendamiseks. Imetajatel organismisiseseks arenguks ja sünnijärgseks toitmiseks piimaga. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Osadel organismidel aga hoiatusvärvus. Loomade käitumiskohastumuste näidetest võiks nimetada kiskjate
valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatud liik on sarnane mõne teise liigiga, et muuta ennast nätamatuks(raagritsikas). Varjevärvus:muudab keskkonna taustal märkamatuks(lehetäi). Kõrbetaimed:väga lühike õitseperiood, pikk ja sügav juur. Käitumine: kiskjate saagitabamis viis, lindude ränne, tedremäng(kägu, kes käitub nagu raudkull)
· inimese põhilisi elutalitlusi ja nende neuraalset ja humoraalset regulatsiooni; · inimese kõrgema närvitegevuse iseärasusi; · inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme; · organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga; · ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; · keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme; · inimese mõju keskkonnale ja säästva arengu põhimõtteid; · elutekke hüpoteese ja bioevolutsiooni seaduspärasusi; · liigitekke geneetilisi aluseid; · Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti; · looduses esinevaid mikro- ja makroevolutsioonilisi protsesse · inimese evolutsiooni põhiseisukohti.
eelispaljunemises. Toimub enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. 3)Lõhestav valik-seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Võib tekkida uus liik. Kohastumine ehk adaptatsioon ..on populatsiooni tasandist alates ehituslike ja talituslike pärilike iseärasuste tekkimine. Kohastumusi loob, säilitab ja muudab looduslik valik. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jm organismidele omastes eluvaldustes. Toimub pidev alakohastumus-kõigepealt muutuvad keskkonna tingimused. Seejärel ilmneb, kas tunnus annab eeliseid. Nt: Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, taimedel vahakiht, lihakad varred jne Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire ainevahetus
Nt antibiootikumide resistentsed bakterid. Lõhestav valik eelispaljunevad keskmistest tunnustest erinevate tunnustega isendite rühmad. Nt inimeste jaotumine rassidesse. 14. Selgita kohastumist, too näited Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist, nimetatakse kohastumusteks ehk adaptsioonideks. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamiseks protsessiks. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Nt loomadel varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad märkamatuks; kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lindudel eesjäsemete arenemine tiibadeks. 15. Miks kohastumised on suhtelised? 16. Selgita liigiteket, mõisted geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon
Evolutsioon II Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru. Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - ...
*Lõhestav valik-seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. See võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist. Kohastumine-populatsiooni ja liigi isenditele ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kohanemine-indiviid, kohastumine- populatsioon. See on bioevolutsiooni peamine protsess-see on võimaldanud elul püsida läbi miljardite aastate pidevalt muutuvates tingimustes ning asustada Maa äärmiselt erinevaid elupaiku. Kohanemine-indiviidi sobitumine elutingimuste muutustega-see on mittepäriliku alusega(nt inimesel silmapupilli avardumine ja ahenemine minekul pimedast valgesse ja vastupidi; naha pigmentatsiooni intensiivistumine uv kiirguse mõjul;lihasmassi suurenemine füüsilise töö toimel;mõneajaline immuunsuse teke gripi põdemise järel)
Bioevolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud 1) Kivistunud skeleti osad 2) Mumifitseerunud tervikorganismid (putukad merevaigus) 3) Tegutsemisjäljed 2. Vahevormid. Näiteks: ürglind (omab roomajatele omaseid tunnuseid, lindudele omaseid tunnuseid) 3. Biogeneetiline reegel: otogeneesi algetappidel toimub fülogeneesi lühike kordus, mis on uuniversaalne (esineb ka taimedel). Näiteks: sammaltaimede arengutsükklis eelniit, mis viitab põlvnemisele vetikates. Näiteks: inimesel (sügoodina seos ainuraksetega, moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähts...
erinevateks. Olelusvõitluse tulemusena kas liigid surevad välja või muutuvad uute tingimustega, nii tekivadki uued liigid. 3. Võrrelge kohanemist ja kohastumist * Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv. * Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel( populatsioonil,liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine on pöördumatu. Kohastumine on organism ehituse ja talituse pöördumatu pärilik muutumine, kohanemine aga on organism ehituse ja talituse pöörduv mittepärilik muutumine. Näiteks kohanemisega on tegu, kui punaste vereliblede arv suureneb, et tulla toime kõrgmäestikus (madal hapnikutase), kui tulla jälle normaalse kõrguse peale,siis algne olukord taastub. Kohastumised on
4. Liigid erinevad üksteisest- esineb muutlikkus. 5. Keskkond ei mõjuta evolutsiooni erilisel määral. 6. Loodusliku valik on see, et ogranismides tekivad muutused ehk kohastumused, mis aitavad isenditel ellu jääda ja paremini toime tulla, ning kahjulikud ja ebavajalikud tunnused kaovad. Nii saavad järglased paremini eluga toime tulla. 7. Tekivad uued liigid 8. Evolutsioon vajad väga palju aega Milllised loodusteaduslikud uurigud tõendavad bioevolutsiooni? 1. Fossiilid- elanud organismide jäänused 2. Võrdlev anatoomia- mida sarnasemad on organismid seda lähemas ajas on nende esivanemad. homoloogilised elundid on sarnase ehituse kuid erineva funktsiooniga elundid. Inimestel käed, lindudel tiivad analoogilised elundid on erineva päritoluga kuid täidavad samat ülesannet. Kärbeste tiivad, lindude tiivad. 3. Mandunud elundid ehk vestiigiumid ehk rudimendid- sabakont,
omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Kohastumine- toimub organismi rühmades põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Kohanemiseks- nimetatakse indiviidi sobitumist elutingimuste muutustega elu jooksul on mitte päriliku alusega ja võib olla pöörduv. Kohastumine on bioevolutsiooni paemine protsess, see on võimaldanud elul püsida läbi miljardite aastate. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi biootiliste ja abootiliste teguritega. Kohastumused on suhteliselt kasulikud omadused, kuid pole absoluutselt täiuslikud. Loodusliku valiku kaasabil tekkinud kohastumused on tihti kompromiss lahendused.
• Elusolendite hästikohastuvusele ja ihulise ehituse iseärasustele on ka muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide tekkimine, 1859) looduslikule valikule. Looduslik valik seletab ilma kavandajale viitamata teaduslikult ära eluslooduse näiva otstarbekohasuse (eesmärgipärasuse). • Mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming. 5 Kreatsionism • USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, see on vaade, mille kangemate versioonide järgi ei ole bioevolutsiooni toimunud. Inimene ja loomaliigid on loodud valmiskujul, nii nagu Moosese 1. raamatus kirjas seisab. Kui nüüdisaegses kosmoloogias mõõdetakse universumi vanust miljardites aastates, siis paljud kreatsionistid väidavad, et universumi vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument • Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. • Üldiselt: Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus.
molekulidevahelised reaktsioonid ning nende kontsentreerumine mineraalid. "kuum katlake" vees lahustunud CO sidumine orgaanilisteks polümeerideks püriidi pinnal võis toimuda ookeanipõhja kuumaveeallikates. "jääkamber" elu võis tekkida 0° temperatuuril, kuna mitmed RNA- ja DNA- nukleotiidid pole kõrgemal temperatuuril pikemat aega püsivad. BIOEVOLUTSIOONI TÕENDID Paleontoloogia on teadus kunagi Maal elanud organismidest. Võrdlev anatoomia tegeleb nii praeguste kui ka kunagiste organismiliikide sise-ja välisehituse võrdlemisega (homoloogilised elundid, analoogilised elundid ja mandunud elundid ehk vesitiigiumid (rudimendid)). Arengubioloogia toob tõendeid evolutsiooni toimumisele liikide lootelise arengu võrdlemisest. Molekulaarbioloogia, geneetilised võrdlused on näidanud, et geneetiline kood ning
elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist. 4.Kohastumine- populatsioonija liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid , mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist nimetatakse kohastumuseks e. Adaptsiooniks. Kohastumusi loob muudab ja säilitab looduslik valik. Kohastumine toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jms. Näited kohastumustest: *kõrbetaimed on kohastununud kuivuse talumiseks. Neil on sügav juurestik vee hankimiseks. *liblikõielistel on kujunenud sümbiooos lämmastikku siduvate mügarbakteritega. *Lindudel on kohastumusi lendamiseks. *imetajatel on kohastumusi loodete organismisiseseks arenguks ja sünnijärgseks toitmiseks. *inimesel on kohastumused püstikäimiseks.
HARDY- WEINBERGI SEADUS- populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. ISOLAAT- liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. KOHANEMINE- indiviidi elu kestel sobitumine elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires. KOHASTUMINE- bioevolutsiooni peamine protsess; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. KOHASTUMUS- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. KOHASUS- individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega.
külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega. Mitte igat muutust mis on tingitud vastusena keskkonna tingimustele ei saa kutsuda kohastumiseks! Tegemist võib olla prooviga kohaneda. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused! LV tagajärjel kujunevad sobivatest individuaalsetest muutustest välja tervele populatsioonile või liigile kasulikud muutused. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine ilming. Kohastumused on organismidele vaid suhteliselt kasulikud omadused. Vaid teatud tingimustes! Kohastumine toimub ajalise nihkega. KOHASTUMUSED Kohastumused on pikaajalised evolutsioonilised muutused, mis aitavad organismidel sobituda konkreetsesse elukeskkonda. Kohastumusi iseloomustab 3 süsteemi: 1. Sobivus konkreetsesse keskkonda. Näiteks: a) Taimede kohastumine kõrgete temperatuuridega: · sügav juurestik · lehtede muundumine ogadeks
Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Kohastumine Kohastumusi loob muudab ja säilitab looduslik valik. Kohanemine . mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Koastumused avalduvad prganismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluvaldustes. Erinevatest loomadest näited.... Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liik on loodusllike popultasioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel bioloogiline liigimääratlus.
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Päriliku muutlikkuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega kohastumiseks. Kohastumine toimub põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Iga indiviid võib elu kestel sobituda elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires kohanemine. Naha pigmentatsiooni muutumine, pupillide avardumine ja ahenemine, lihasmassi suuruse muutumine. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Eriti äärmuslikud näited bakteritel, kes elavad nii ookeanide süvikutes kui kõrgmäestikes. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi keskkonna biootiliste ja abiootiliste teguritega. Suurem osa kohastumusi omased paljudele liikidele kas päritud ühistelt eellastelt või iseseisva kohastumisega.
Väljasuremine(liik kaob ära) Pasteur tõestas, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik kõik elus pärineb elusast. Tänapäeval puuduvad maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused. · Hapnik ''põletaks'' ära lihtsad orgaanilised ained. · Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. · Maal elavad organismid kasutaksid toiduks ''isetekkinud'' orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. MÕISTED BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- bioevolutsiooni elu ajalooline areng maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. EVOLUTSIOON-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumise ja keerustumine. EVOLUTSIOONITEOORIA-teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evulutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FOSSIIL-kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend.
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...
hübriididega- populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks(väljarändel) Kohastumine-adaptsioon- populatsioonide pärilikud tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Kohastumusi loob, muudab, säilitab looduslik valik Kohastumine- indiviidi pärilike muutlikuse mistekesisusest kujuneb populatsioonis valik tunnuseid, mis on kooskõlas keskkonna tingimustega kohastumine- bioevolutsiooni peamine protsess *takistab liigi ristumis- ökoloogiline isolatsioon bioloogiline isolatsioon- ei võimalda eri liikidel ristuda(paljuneda)- bioloogilised iseärasused-ökoloogilisi,käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi loomadel on liikidevahelist paaritumise vältimiseks signaaltunnused- väliskuju, lõhn, seksuaalkäitumine(häälitsused, mängud) biokeemiline tegur- sugurakkude biokeemiline sobimatus pärast ristumist viljatu- muulad Liigiteke- geograafilises isolatsioonis
külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega. Mitte igat muutust mis on tingitud vastusena keskkonna tingimustele ei saa kutsuda kohastumiseks! Tegemist võib olla prooviga kohaneda. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused! LV tagajärjel kujunevad sobivatest individuaalsetest muutustest välja tervele populatsioonile või liigile kasulikud muutused. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine ilming. Kohastumused on organismidele vaid suhteliselt kasulikud omadused. Vaid teatud tingimustes! Kohastumine toimub ajalise nihkega. KOHASTUMUSED Kohastumused on pikaajalised evolutsioonilised muutused, mis aitavad organismidel sobituda konkreetsesse elukeskkonda. Kohastumusi iseloomustab 3 süsteemi: 1. Sobivus konkreetsesse keskkonda. Näiteks: a) Taimede kohastumine kõrgete temperatuuridega: · sügav juurestik · lehtede muundumine ogadeks
Nüüdisaegne inimene (H. sapiens sapiens) ligikaudu 100K aastat tagasi. Rassid. Inimene kujunes välja Aafrikas ja rändas välja ning rassid kujunesid välja keskkonnategurite koostoimel. Populatsioonisisesed geneetilised erinevused võivad olla kohati suuremad kui rassidevahelised erinevused. Erinevusi intellekti ja töösse suhtumises ei ole. Kas inimesel toimub looduslik valik- jah, eriti tugevalt enne sündi, kuhu ka meditsiin ei suuda veel liiga palju sekkuda. Kuidas inimene mõjutab bioevolutsiooni a.) inimtegevus põhjustab/kiirendab paljude liikide väljasuremist ja hävitab/muudab elupaiku; b.) inimene kiirendab liigiteket (uute elupaikade teke, paiskab keskkonda palju mutageene). Nähtavasti on evolutsiooni suund rasside segunemisele. Sotsiaalne evolutsioon. I. Isendite vaheline kommunikatsioon (algselt häälitsused, zestid, kõne). Paralleelselt kõne arenguga ka kõrvade areng (häälepaelte arenguga koos ka kõrvade areng). II. Abstraktne
asendada ajamasina tehnoloogiat. Joonis 9 Ajas rändamine on võimalik ainult siis, kui ollakse ajast väljas. http://i.livescience.com/images/i/000/020/311/iFF/speed-tunnel-110923.jpg?1316807778 Ajamasina loomisega kaasneb suur läbimurre ka teistes valdkondades. Näiteks kui võimalikuks osutub ajas rändamine, siis ilma prognoosimine muutuks ülitäpseks ja on võimalik näha planeet Maal välja surnuid liike ning nende bioevolutsiooni aegruumis. Seega on ajas rändamine üks evolutsiooni tõendid. Reaalse ajas rändamisega kaasneb ka ajaloo teaduse uus vorm. See tähendab seda, et tekib täiesti uus uurimismeetod. Ajalugu õpime tundma nüüd hoopis uutmoodi. Näiteks ajas rändamine võimaldab uurida ka tuleviku ajalugu. Ajas rändamist on võimalik kasutada ka kriminalistikas. 13 Joonis 10 Ajamasina tehnoloogiaga on otseselt seotud järgmised regioonid: Universumi
muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide tekkimine, 1859) looduslikule valikule. Looduslik valik seletab ilma kavandajale viitamata teaduslikult ära eluslooduse näiva otstarbekohasuse (eesmärgipärasuse). · Mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming. 98. Kreatsionism USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, see on vaade, mille kangemate versioonide järgi ei ole bioevolutsiooni toimunud. Inimene ja loomaliigid on loodud valmiskujul, nii nagu Moosese 1. raamatus kirjas seisab. Kui nüüdisaegses kosmoloogias mõõdetakse universumi vanust miljardites aastates, siis paljud kreatsionistid väidavad, et universumi vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. 99. Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. Üldiselt: Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus.
Kuidas aga inime- ne selliseid elamusi tajub on muidugi omaette teema. On veel üks põnev nüans sellise nähtuse kõrval. Inimese tajumine iseenda sündimisest seemne- rakust kuni lootearenguni ja siis emaüsast lahkumisest ehk sünnitusest. See ei ole võimatu. Selline kogemus on üks kõige tähelepanuväärsemaid sünniga seotud tajuaistinguid Maailmatajus. Inimene tunnetab ise kuidas ,,mateeria loob teda". Kuidas inimene on kujunenud läbi bioevolutsiooni. See on imeline tunne. Tunne sündimisest eksisteerima. Seda täiesti reaalselt. Tegemist ei ole illusiooniga, vaid on eheda kogemusega, mille sarnast ei ole inimesel mitte kunagi varem kokku puudet olnud. Tajuda iseenda sündimist protsessi algusest kuni lõpuni. See on küll reaalne ajarännak, kuid eelkõi- ge just vaimne ajarännak. Kogeda kõiki loote arengu faase näiteks olla seal väiksena märjas ja pi- medas ema üsas. 5.5 Ülima naudingu määratlus
Kuidas aga inime- ne selliseid elamusi tajub on muidugi omaette teema. On veel üks põnev nüans sellise nähtuse kõrval. Inimese tajumine iseenda sündimisest seemne- rakust kuni lootearenguni ja siis emaüsast lahkumisest ehk sünnitusest. See ei ole võimatu. Selline kogemus on üks kõige tähelepanuväärsemaid sünniga seotud tajuaistinguid Maailmatajus. Inimene tunnetab ise kuidas ,,mateeria loob teda". Kuidas inimene on kujunenud läbi bioevolutsiooni. See on imeline tunne. Tunne sündimisest eksisteerima. Seda täiesti reaalselt. Tegemist ei ole illusiooniga, vaid on eheda kogemusega, mille sarnast ei ole inimesel mitte kunagi varem kokku puudet olnud. Tajuda iseenda sündimist protsessi algusest kuni lõpuni. See on küll reaalne ajarännak, kuid eelkõi- ge just vaimne ajarännak. Kogeda kõiki loote arengu faase näiteks olla seal väiksena märjas ja pi- medas ema üsas. 5.5 Ülima naudingu määratlus
ühendid. Keemilises evolutsioonis eraldatakse kolm etappi: a) lihtsate orgaaniliste ühendite (aminohapete, nukleotiidide, monosahhariidide) teke; b) esimesel etapil moodustunud monomeersete ühendite polümeriseerumine (näit. polüsahhariidide teke); c) polümeersete orgaaniliste ühendite organiseerumine omaette süsteemideks (mikrokerad, mis võisid moodustuda maismaal; koatservaattilgad, mis võisid moodustuda vees). 3) bioevolutsiooni algus. Esimesed elukandjad ilmusid Maale 3,54 miljardit aastat tagasi, nendeks olid nn. protobiondid lihtsa ehitusega ilma tuumata pärmilaadsed anaeroobsed heterotroofsed organismid, kes said hingamiseks vajalikku energiat käärimise teel ja kasutasid toiduks abiootilistes protsessides moodustunud orgaanilist ainet. 4) ilmusid autotroofsed vetikad ja nende elutegevuse tagajärjel hakkas hapnikusisaldus atmosfääris tõusma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
