Tallinna Polütehnikum Referaat Soojendus Markus Murulauk MM-16 Tallinn 2016 Sissejuhatus Soojendust on vaja, et vältida vigastusi ja ettevalmistada lihased ning liigesed treeninguga kaasnevale pingutusele. Soojendus kiirendab ainevahetust, mis aitab lihastel paremini kohaneda järgneva intensiivse harjutusega. Lihastesse transporditava hapniku hulk suureneb ja soojad liigesed liiguvad takistusvabamalt ning väheneb pinge kõõlustele. Soojendus konserveerib süsivesikud ja suurendab rasvhapete kasutamist energeetilisel eesmärgil. Soojendus peaks kestma 10-30 minutit. Soojendus Üldsoojenduse korral on vajalik vähemalt üks kolmandik lihaste töösse kaasamine, et mõjutada soodsalt südame vereringe talitlust. Üldsoojendus
Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse piklikajju, uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu aga roietevahelistelt lihastel nende närvide koostisses olevate sensoorsete kiudude kaudu. Sissehingamiskeskuse neuronitele, kus tekib pidurdus ja sissehingamine katkeb. See katkestab iseenda tegevuse
Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks kätejõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid.
LUUD Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luuüdi pehme kude luude keskosas. Liiges kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Aitavad säilitada kehatemperatuuri. Osadel lihastel on kaitseülesanne. Lihased annavad kehale kuju. Vöötlihased e. skeletilihased alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiired. Südamelihased ei allu inimese tahtele, tõmbuvad rütmiliselt kokku. Silelihased ei allu inimese tahtele ja tõmbuvad aeglaselt kokku.
Asend, kus inimene peab viibima ühes asendis või tegema tööd SUNDASE füüsiliselt ebamugavas asendis ND Seega on lihased pideva pinge all (kükitades, põlvitades jne) Inimeste seas, kelle töö on seotud SUNDASEN arvuti kasutamisega üle 56 tunni päevas ning pideva istumise või DID seismisega, näiteks kontoritöötajad, ESINEVAD: autojuhid, juuksurid, õmblejad jne SUNDASENDID Lihastel ei ole võimalust lõtvuda = väsimus, ülepinge = lihaste SUNDASEN ülepingeseisund süveneb = hilisemad DITE TEKE kutsehaigused 1. Ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes 2. Töövõime väheneb = kaebused valu kohta SUNDASEN 3. Võivad kujuneda kindla DITE ETAPID haigusprotsessi tunnused 4. Kroonilise haiguse tunnused 5. Invaliidistumine
Samuti loetakse sundasenditeks füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil asendis. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Töötaja ei tohiks sundasendis töötada üle ettenähtud tööajanormi ja tuleks teha puhkepause. Tuleks vältida raskuste teisaldamist kummargil asendis. Oluline on ka võimlemine ja massaaz, sest see aitab lihastel lõdvestuda ja paraneb verevarustus. Kutsehaigus Kutsehaigus on haigus, mis on põhjustatud tööst. Kutsehaigusi võivad põhjustada nii füsioloogilised, füüsikalised kui ka keemilised ohutegurid. Kutsehaigestumisse ennetamiseks tuleb: · reguleerida töökoht ergonoomiliselt, et oleks mugav ja sobiv tööasend; · täita tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · täita töötervishoiuarsti korraldusi;
(inimese genoom koosneb 24kromooomist) GENOTÜÜP-ühele isendile omane geenide ja selle erivormide kogum (nt.minu ainult) FENOTÜÜP- isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Molekulaargeneetika VALGUD- ENSÜÜMID- bikatalüsaatorid, TRANSPORTVALGUD-(membraanis, hemoglobiin), RETSEPTORVALGUD-(membraanis), HORMOONID-(nt.insuliin), ANTIKEHAD-(antigeenide v võõrmolekulide vastu), LIIKUMISVALGUD- (lihastel), EHITUSLIKUD VALGUD-(karvad..), (ENERGIA TOOTMISEKS) Molekulaargeneetika põhiprotsessid REPLIKATSIOON-DNA SÜNTEES(DNA matriitsi järgi) TRANSKRIPTSIOON-RNA SÜNTEES (DNA matriitsi järgi) TRANSLATSIOON-VALGUSÜNTEES (mRNA matriitsi järgi) GEEN- DNA lõik, mis määrab ühe RNA(promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator) mRNA seostub paljude ribosoomidega, et sünteesida palju valke.Translatsioonil valmib valgu esimest järku struktuur. 2,3,4 järku struktuurid valmivad Golgi kompleksis
) 3.Kõhr ja luukude *Iseloomustus-tugevad ja jäigad *Leidub-lihaste ja elundite seintes *Iseloomustab-pikad kokku tõmbumis võimelised rakud. *Ülesanne- liigutused *N. Südame lihaskude *Leidub-südame seinad *Iseloomustab vöödilised, harulised rakud *Ülesanne- südame kokkutõmbumine. Silelihas kude* Leidub siseelundite seintes.* Iseloomustab -kääviad 1 tuumaga rakud.* Ülesanne siseelundite seinte liikumine. Vöötlihas rakud * Leidub- luustikul, paiknevad lihastel.*Iseloomustab - vöödilised mitme tuumaga rakud. * Ülesanne- keha liigutamine. ORGAN. *Organ on organismi osa mis täidab mingit kindlat ülesannet. *Organisüsteem- ühist ülesannet täitvate elundite kogum.
Vihmaussi siseehitus Vihmaussi keha katab väljast üherakukihiline nahk. Naha all asuvad ringilihased. Ringilihased võimaldavad ussi kehal kokku tõmbudes pikeneda. Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad
Tänapäeval on väga levinud erinevate toitainete vaegused ja nende ravimiseks on inimesel vaja puudu jäävat ainet kiiremas korras saada ja sel juhul on toidulisandid suureks abiks. Muidugi tuleb ka tervise parandamiseks muuta toitumist, et taastada organismis tasakaal. Toidulisandid tulevad appi ka siis, kui mingit toitainet on vaja saada suurtes kogustes, mis muidu nõuaks ebaloomulikkudes kogustes söömist. Näiteks kasutavad spordiga tegeevad inimesed valgujooke, et aidata lihastel kiiremini taastuda. Suurtes kogustes toidulisandite tarvitamisel tuleks muidugi ka arvestada riske, mida see kehale kaasa võib tuua. Toidulisanditel on omad head ja halvad küljed. Nende mõistlikul ja kaalutletul tarbimisel võib nendest palju abi olla. Enne tarvitamist, peaksid inimesed tegema eeltööd ja vajadusel arstiga nõu pidama. Toidulisandid aitavad tihti ravida erinevaid tervisehädasi ja on seega vägagi kasulikud
annab epimüüsium lihasele kuju. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse lihasekõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasosa sabaks. Mõnedel lihastel on kaks pead (kakspealihas), mõnedel kolm pead (kolmpealihas). Lihaseid, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks, nimetatakse kakskõhtlihasteks. Mõnedel lihastel on lihaskiudude kulg katkestatud kõõlusviirgudega (kõhusirglihas). Kui lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga all, on tegemist kahelisulgja lihasega. Kui kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki, siis on see ühelisulgjas lihas. Üle ühe liigese
Homöostaas. Inimesel püsiv veresuhkur, keha temp, vererõhk, vere O2 sisaldus, organismi PH, veehulk kehas. Kehatemperatuuri eest vastutab-nahk, lihased, peaaju, vereringe Vere koostise eest-maks, neerud, kopsud, seedeelundkond, erituselundkond, aju kontrollib Org. Soolasisalduse eest- neerud, aju Võõrvalkude eemaldamise eest- neerud, aju Haiguse korral tekib palavik- vereringe hakkab intensiivselt tööle, antikehad liiguvad kiiremini CO2 käes inimene sureb- seostub vere punalibledega, takistab hapniku transporti Soolast süües tekib janu-sest neerud vajavad vett liigse soola eemaldamiseks Kõht läheb tühjaks- veresuhkur langeb, nii anatakse elundkondadele märku, et tuleb süüa Kuuma käes nahk õhetab- veresooned laienevad, et temp hoida Ehmatuse korral süda lööb kiiremini- adrenaliin kiirendab südame tööd Inimene kasutab energiat hingamiseks, keha temp hoidmiseks, aju tööks, liikumiseks, rakkude uuendamiseks. Energiavajadus oleneb east, soos...
vastupidine protsess: ADP töödeldakse ATP-ks. 15) Kuidas taastavad erinevad organismid ( taimed, seened, loomad ) oma ATP varud ? Et organism ATP-d toota saaks, on tal vaja väljastpoolt energiat juurde saada . Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad aga päiksevalguse käes olema. 16)ATP tootmiseks on 3 võimalust. Nimeta need ja anna juurde lühike kirjeldus, millal nii toimitakse? Fosfageeni süsteem- Lihastel võib ootamatult vaja minna suures koguses energiat. Seetõttu on lihasrakud varustatud süsteemiga, mis võimaldab kiiresti ATP-d vabastada. Fosfageeni süsteem suudab ADP-d ATP-ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP-d äkilise pingutuse ajal kulutavad .Paraku jätkub sellel süsteemil varusid kümneks sekundiks. ( kasutusel on selline süsteem 100 m sprindis ) Glükogeeni -piimhappe süsteem ATP tootmiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakkudes olev varuaine
valima kiire treeningtempo ja lühikesed pausid seeriate vahel. Samuti tuleks rõhku panna aeroobsele osale. Samas loomulikult atleetlikud inimesed peaksid eelistama suuremaid raskusi ja rahulikumat tempot ning ka lühkesi pause seeriate vahel. Mis soodustab lihastugevuse suurenemist. Inimesed kellel on aga kaalus raske juurde võtta peaksid kasutama samuti suuri raskusi ja väiksema arvu kordusi. Pikk paus seeriate vahel aitab lihastel kasvada. Iga harjutus tuleb sooritada teatud arv kordi , mis on jagatud seeriateks. Enamik jõutreeningu programme põhineb sellel süsteemil, kuigi on ka palju erinevaid variatsioone. Võiksid kasutada tervet rida erinevaid tehnikaid. Üks põhjus miks inimesed treenimisel surnud punkti jõuavad, on asjaolu, et nende keha ja vaim kohanevad konkreetse reziimiga, aga erinevat liiki treeningutega katsetamine aitab püsida värske ja motiveerituna. Selle asemel, et kõike uut ühekorraga
Kui kõht ei ole paari kuu jooksul taastunud, võiks appi võtta erinevad kõhulihaste harjutused. Alustada võiks umbes 6-8 nädalat peale sünnitust lihtsamate harjutustega. Pinguta kõhtu väljahingamisel, hingates maksimaalselt välja. Korda 10-15 korda. Enesetunde järgi võid seda harjutust juba kohe peale sünnitust vaikselt tegema hakata. Keisrilõike puhul tuleks kõhulihase harjutustega vähemalt 3 kuud oodata. Mõnel juhul aitab lihastel taastuda spetsiaalse vöö kandmine peale sünnitust. Paremaks tulemuseks on hea bandaaži juba enne sünnitust kandma hakata. Vööd võiks kanda viimasel raseduskuul kuni 6-8 nädalat peale sünnitust. See ei aita mitte ainult lihastel taastuda, vaid vähendab ka seljavalu. Kui kõhulihased on üksteisest liiga kaugele nihkunud ja kõht on ikka suur, aitab viimase lahendusena seda leevendada ka ilukirurgia, mille käigus lihased üksteisele jälle lähemale tuuakse
Lemmikspordiala Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus. Kuid, kui ma jooksen rohkem kui minuti, siis sünteesitakse
Kui tegeleda suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 1. Soojenduse liigid Soojendus koosneb kolmest eri etappist. 1.1 Üldine soojendus Üldine soojendus tagab organismi töövõimekuse tõstmise. Töösse tuleks kaasata vähemalt kolmandik lihastest, et soodsalt mõjutada vereringe talitust. Üldise soojenduse käigus intensiivistub vereringe, tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks
liigutusi, peavad töötama korraga erinevad lihased. Peaaegu kõik lihased paiknevad teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks nendest lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Seega on ühed lihased sirutajalihased ja teised painutajalihased. Peale painutaja- ja sirutajalihase on olemas veel eemaldaja- ja lähendajalihased ning pöörajalihased Igasugusteks keha liigutusteks, näiteks asendi muutmiseks ja ka teatud asendi säilitamiseks tuleb lihastel teha tööd. Lihaste töö on aga seotud energia kulutamisega. Lihased saavad tööks vajaliku energia suhkrust - glükoosist. Glükoosi lagunemiseks vajab organism hapnikku. Kui lihased töötavad kaua ja ilma puhkamata, siis kaotavad nad järk-järgult oma töövõime ja väsivad. Sellest võib loogilised järeldada, et mida kiiremini lihased töötavad ja mida suurem on koormus, seda kiiremini lihased väsivad.
9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. 3. Selgita mõisteid rakk, kude, organ e. elund, organsüsteem e. elundkond. 1) Rakk-Elusorganismide väikseim osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. 2) Kude-Sarnastest rakkudest koosnev organi osa. Kude=Rakk+rakuvaheaine 3) Organ e. Elund-Inimese osa, mis täidab kindlat ülesannet. Tugi ja liikumiselundkond 4. Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis- ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel. · Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja
teevad saavad tavaliselt nii hullu vigastuse et ei saa sportlas karjääri jätkata. Õnneks on suuremosal sportlastel ikka olemas oma treener kes neid juhendab ja nõu annab, kus ja kui palju ning mis lihaseid treenida.Just treenerit tuleb kuulata hoolega, sest neil olemas aastate pikkused kogemused, ning ka saanud koolitust kuidas vigastusi maksimaalselt ennetada. Teatud vanuses hakkavad sportlased tarvitama teatud toidu lisandeid, mis aitavad neil lihastel kiiremini taastuda.Kuid jällegi ilma bioloogiata ei teaks sportlane milliseid ja kui palju aineid ta võtta tohib. Levinuimad ained mida noorsportlased võtavad on proteiin, kreatiin ja erinevad amino happed. Proteiin aitab organismil trennis ,,lõhutud" lihaseid taastada ja taastuse ajal samal ajal neid ka tugevdada. Proteiine on erinevate süsivesikute ja valgu kogustega mida suurem valgu protsent seda rohkem ja kiiremini taastab ja vähem annab massi
sisaldavad kõiki mitte sünteesitavaid aminohappeid. Täisväärtuslikud toiduained on näiteks liha, kala, piim, munad. 3.3 Treening ja valguvajadus Valguvajadus sõltub otseselt treeningu intensiivsusest ja selle suunitlusest. Jõualade sportlased vajavad märksa suuremal määral valke, et lihased välja areneksid. Teine põhjus, miks suureneb valguvajadus on treeningust või võistlusest tingitud lihase vigastused. Kui süüa rohkem valke sisaldavaid toite, aitab see lihastel kiiremini paraneda vigastustest. Lisaks sellele kasvab märgatavalt valguvajadus, kui treening või võitlus nõuab suurt koormuse mahtu ja intensiivsust, siis hakatakse kasutama valke energiaallikana. Kuid see on kehale strukturaalse koha pealt halb, seetõttu on soovitatav juua süsivesikuid sisaldavaid spordijooke. Valgurikkaid toiduained tuleks süüa umbes tund enne treeningut, sest siis on lihased suutelised toidust saadavaid valke kasutama maksimaalselt lihaste arendamiseks.
nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "Valgetes " (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. Skeletilihaste funktsionaalne anatoomia. Igal skeletilihasel (ja suure lihase peal) eristatakse algust - origo (sealt algab proksimaalne kõõlus) ja kinnituskohta (või -kohti) -insertio (sinna kinnitub lõppkõõlus). Jäsemete lihastel on algus ja lõpp selgelt eristatavad (algus kehale lähemal, lõpp kaugemal), kehatüvel aga sageli kokkuleppelised. Tavaliselt on algus vähemliikuval kehaosal (siit nimetus "punctum fixum") ja lõpp rohkem liikuval osal ("punctum mobile"), kuid liigutustegevuse käigus vaheldub kehaosade asend pidevalt ja seega vahetavad kohti ka fikseeritud ja liikuv punkt. NB! Lihase algus ja kinnituskoht on alati erinevatel luudel ja lihas kulgeb üle (või
Olgu Sul alati unistusest veel suurem unistus, nii et kui Su unistus on täitunud, on Sul veel millegi suunas liikuda, sest mida Sa teed kui Sul enam midagi teha ei ole( John Ginger). Edu kartus tuleb tuleb tihti kartusest, et pole enam midagi igatseda. Kasutage oma meeli Õppimine koosneb kahest protsessist: me sisestame informatsiooni ühe või mitme kaudu oma viiest meelest ja reprodutseerime seda informatsiooni vajaduse korral. Kinesteetiline mälu- meie lihastel on mälu, nad teavad kuidas jalgrattaga sõita, joosta bussi peale, hüpata ujumisbasseini.Kinesteetiline mälu on meil pidevalt kasutuses. Iga kord kui laseme oma mõtteil kellestki või millestki panna end halvasti tundma, vüi kui taastameõnnelikke ja meeldivaid mälestusi, reageerivad meie kehad kõigele, mida mälestused manavad. Visuaalsed inimesed näevad enamasti eesmärki ja liiguvad selle poole. Nad juhinduvad silmade järgi ja ei pane tähele kui neid kutsutakse
kompensatoorse kumerselgsuse kujunemist. Selle ennetamiseks on oluline tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid ning venitada nimme-niude ning reie tagakülje lihaseid. Rühihäirete tekkimist võib soodustada ka vale treeningmetoodika, mis seisneb ühekülgses treeningus või mingit piirkonda stabiliseerivate lihaste seisundit mittearvestavas harjutuste valikus. Hea rüht kindlustab meile luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid.
o Energia allikas: Glükoos Toidust Glükogeeni varudest Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest o Kõhunääre e pankreas Insuliin gly rakkudesees tagab glükoosi liikumise rakkudesse, kui insuliini pole/on vähe siis muutud kõhnaks, lihased on lõdvad, glükoos on jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel Glükagoon glükogeenist gly ensüüm, mis tagab glükogeenist glükoosi tekke o Diabeet insuliini tootmine häiritud Südame ehitus Asub roiete vahel otsaga kolmnurgas. - Arterid veresooned, mis viivad verd südamest välja - Veenid toovad verd südamesse - Paremale kotta tuleb hapnikuvaene, surutakse paremasse vatsakesse, viiakse kopsuarterisse,
1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidek...
lükata ja oluliselt suurendada soorituse tõhusust. Hiljutised uuringud näitavad ka, et glütserool võib takistada lihaste lagunemist läbi valgu säästmise. Olles korralikult hüdreeritud, saate ka ära hoida tõsisemaid olukordi nagu näiteks alajahtumist ja isegi insulti. Glütserool võib takistada ka vereplasma kontsentratsiooni langust. Piisav vereplasma tase on vajalik kandmaks lihasrakkudesse olulisi toitaineid ja hapnikku. Vereplasma taseme langus võib suurendada aega, mis kulub lihastel pärast treeningut taastumiseks ning see võib raskendada nahal kiiresti jahtuda. Uuringud näitavad, et sportlased kes treenivad rohkem kui üks tund saavad treenida kauem ja säilitada jahedama kehatemperatuuri, kui nad manustavad vee-glütserooli segu. Glütserooli joomine enne trenni võib vähendada kadunud vee hulka ja kaitsta ohtliku dehüdratsiooni eest. Glütserooli joomine pärast treeningut võib aidata kiiremaks taastumiseks keha kiiremini rehüdreerida.
koosneb ülakehast ja alakehast. Pea tähtsaimad elundid on silmad, nina, suu ja kõrvad. Kui neid poleks ei saaks me näha, haista, maitsta ega ka kuulda. Käte ja jalgade juurde kuuluvad ka sõrmed ja varbad. 2. Toes ehk skelett Luustik ehk skelett on midagi palju enamat kui vaid kogum luid. Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad puul, moodustab ta kandva sõrestiku keha jaoks. Skelett määrab inimese kehakuju, kannab keha raskust ja võimaldab lihastel kinnituda, nii et ta saaks liikuda. Skelett on piisavalt tugev, et kaitsta õrnu siseorganeid nagu süda, kopsud ja aju, ning samal ajal piisavalt kerge, lastes inimesel hüpata, ronida ja ujuda. Reieluu üksi võib taluda koormust kuni 1500 kg ruutsentimeetri kohta. Pealaest varbaotsteni koosneb inimese luustik keskmiselt 206 luust ja kaalub 9-20 kg. Rinnalapse skeletis on umbes 350 luud, kuid need on veel pehmed ja lapse kasvades osa neist liituvad. Luude täielik
· soojusjuhtivuse teel, (soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis) · konvektsiooni teel, (toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooludega) · aurustumise teel, (aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks) · soojuskiirguse teel. Treeningu füsioloogia Lihastel on kolm ATP allikat: · ATP, mis on kohe lihastes olemas. See tagab kiire energiaga varustamise ja võimaldab kohest liikumist. · ATP, mis tekib glükolüüsi käigus. Tekib ainult 2 ATP molekuli. · Aeroobsel hingamisel sünteesitav ATP. Aeroobsel hingamisel toimub näiteks glükoosi molekuli täielik lagunemine, mille käigus
omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib aga temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 3 Kuidas soojendada? Uuringud näitavad, et soojendus oleks efektiivne, peaks see kestma minimaalselt 10 minutit. Tegelikult nõuavad mitmed spordialad pikemat venitust- eriti pallimängudes. Ent soojendus ei tohiks olla nii pikk, et tekib väsimus. Venitused peaksid olema aeglaste liigutustega ja kestma 5-15 sekundit. Soojendus annab ka vaimse ettevalmistuse treeninguks
Lihasjõud sõltub lihase suurusest ja innervatsiooni efektiivsusest. Treenimata inimesel on lihasjõud kõige suurem 20-30 aasta vanuses ja püsib peaaegu muutumatuna 50. eluaastani. Seejärel lihaste jõud hakkab kahanema umbes 1% aastas ja vähenemise kiirus pärast 65. eluaastat 1,5-2%-ti aastas. Hormonaalsete muutuste tõttu hakkab naistel menopausi ajal lihaste jõud kiiremini langema. Alajäsemete ja kehatüve lihaste jõu langus on vananemisel mõnevõrra kiirem kui ülajäseme lihastel. Lihasjõu vähenemine on tingitud eelkõige lihasmassi vähenemisest. Vanuse tõustes väheneb lihasrakkude arv. Vananevale lihasele on omane side- ja rasvkoe suurenemine ja lihasrakkude arvu vähenemine. Sarnased muutused võivad tekkida ka üpris varases nooruses noortel inimestel. Vananemisega seotud lihaste massi kahanemine ning sellest tingitud jõunäitajate vähenemine on suuresti lihaste vähema kasutamise tagajärg.Lihase maksimaalne jõud hakkab 60
Suitsetamise kahjulikkus (6tk) · Energiahulk väheneb · Keskendumisvõime väheneb · Sportlike võimete langus · Kopsuvähk · Trombid, insult, infarkt · Potentsi langus · Pidev köha, bronhiit 31. Energiabilanss inimesel. Kust ja millises järjekorras? · Kulutatud ja saadud energia summa · 16-18 a. Tütarlapse ööpäevane energiavajadus on 2300 kcal. · Rakuhingamine. 32. Kust saavad lihased energiat? Lihastel on 3ATP allikat : - ATP varu, mis on lihastes (3. Sekundiks) - ATP varu, mis tekib glükolüüsi käigus (60. Sekundiks) - ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel. 33. Mis on neuron? Neuron on närvirakk. Kannab edasi närviimpulsse. 34. Mitu liitrit on inimese kehas verd? 5 7 liitrit. 35. Lihaskoe ülesanded Organismi liikumine, emotsioonid. 36. Rasvkoe ülesanded · Varuainete kogumine · Kehavõõraste ainete talletamine
"Piimatooteid täiesti menüüst välja jätta ma siiski ei soovitaks." Saksa mineraalveetootjate infokeskus (www. mineralwasser.com) soovitab peale sportimist ja samuti palava ilmaga tarvitada võimalikult suure naatriumi-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusega vett (kokku umbes 1500 mg/l), et korvata kehast higiga eraldunud sooli. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi kiirendab seedimist, mineraalveega omastatud magneesium aga aitab lihastel lõdvestuda ning parandab lihaste taastumist. Peale trenni joodav mineraalvesi peaks olema jahe (kuni 10 kraadi), sellise temperatuuriga vesi leevendab kõige optimaalsemalt vaheajus asuva janukeskuse ärritust. Väga oluline on regulaarne mineraalvee joomine ka üle 50aastastele inimestele, sest vananedes joob inimene tavaliselt vähem vett. Normaalne oleks, kui üle 50sed tarvitaksid 1,75 liitrit ehk 8 klaasi vett päevas.
kaasa tuua tervisekahjustuse. 53. Milliseid meetmeid kasutatakse töökoha füsioloogiliste riskide maandamiseks? Isikukaitsevahendid, automaatika, ergonoomilised töövõtted, puhkepausid, töökorralduse järgimine. 54. Mille järgi hinnatakse ergonoomilist tööasendit? Inimeste füüsiliste ja vaimsete omaduste järgi. 55. Millised on sagedamini esinevad riskifaktorid staatilise ülekoormusega töötamisel? (Kui mingit objekti tuleb üles tõsta ja üleval hoida, on lihastel staatiline koormus.) Staatilise koormuse tagajärjel lihased väsivad ning mõne aja möödudes võivad hakata valutama, kuna on pidevalt pingutatud olekus. Lihaste staatiline koormus pikema aja jooksul koormab ka südant. Pulss sageneb, kuna veri püsib lihastes. 56. Loetlege tingimusi, mis on vajalikud mugava istumisasendi saavutamiseks. Istekoht peab olema kujundatud nii, et saaks küünitada igasse vajalikku töökoha punkti, ilma et
Omadused: Erutuvus võime ise tekitada erutust ja vastata ärritusele Kokkutõmbe ehk kontraktsioonivõime võib olla üksik, kus toimub korraga 1 kokkutõmme, või siis võib olla kestev ehk detaaniline kontraktsioon, üksikul eristatakse perioode. I periood - aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni II lõhenemiseperiood, lihas tõmbub kokku III lõõgastumise ehk lõtvumise periood Need faasid on erinevatel lihastel erineva pikkusega: silelihasel 5 sek, südamelihasel 1 sek Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poole Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Hambuline teetanus. Sile teetanus. Kontraktuur võib tekkida pärast siledat teetanust 4. Liigutuste koordinatsiooni areng lastel. Lapse psühhomotoorne areng. ERALDI LEHEL OLEMAS 5. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse kilokalorites. Energia tööks saadakse
1) Retikulaarkiud - võrgustik ja kohev 2) Elastiinikiud elastsed, venivad (neid on palju nahas) 3) Kollagenikiud tugevad ja jäigad. Enamasti on küll kõiki kolme, aga hulk ja paiknemine on erinevad. Alamliigid: · sidekude, · luukude, · rasvkude, · kõhrkude. Sidekude: Ülesanne on täita elunditevahelisi vahesid (peamiselt kohev ja elastne sidekude), hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude: kõõlustel ja lihastel). Lisaks kiududele on rakuvaheaines ka rohkelt vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab ilusti rakud ja kiud. Uueneb kudedest kõige kiiremini, nt täites haava paranemisel kahjustuskoha. Just kohev sidekude on kõigi meie organite ümber. (Ma tean, et see jutt sai veidi ebaloogiline, aga ma ise pole ka kindel, mida ma oma vihikus mõelnud olen; vast on parem kui mitte midagi.) Luukude: Tekib enamasti kõhrkoe luustumise teel. Vähe rakke (osteotsüüdid) ja
Mõiste proteiin võttis esmakordselt kasutusele Hollandi keemik Mulder aastal 1840, ajal mil sellest ainete klassist teati veel väga vähe. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast proteios, mis tähendab "primaarne, tähtsuselt esimene". Nagu hiljem järk-järgult selgus, oli nimevalik igati õnnestunud, sest teatud üldistuses võime väita, et valgud on elu aluseks. (Otsus, 2006) Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent, mis annab kehale aminohappeid mis aitavad suurendad ja taastuda lihastel. (Hayward, 2010) Keemiliselt struktuurilt on valgud polüpeptiidid s.t. pikad aminohapete ahelad. Valkude seedimise käigus, mis algab maos ja jõuab lõpule peensooles, peptiidsidemed seede-ensüümide toimel lõhutakse ja aminohapped vabanevad. (Otsus, 2006) On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t. aminohapetest. (Otsus, 2006).
Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil, tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 18. Lihaste kuju ja ehitus Tavaliselt eristatakse analoogiliselt luudele pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Pikad lihased esinevad peamiselt jäsemetel, lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roideid omavahel, laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes. Enamik lihaseid algab ja lõpeb kõõlusega, vaid üksikutes kohtades kinnituvad lihaskiud otse periostile. Pikkadel lihastel nimetatakse keskmist paksenenud osa kõhuks, algusosa peaks ja lõpuosa sabaks. 19. Lihaste jaotus (liht- ja sulgjad lihased) Lihasekiudude erinevate seostusviiside alusel kõõlustega jaotatakse lihsaed liht- ehk dünaamilisteks lihasteks ja sulgjateks ehk statodünaamilisteks lihasteks. Dünaamilistes lihastes kulgevad lihaskiud paralleelselt lihase pikiteljega ning otstes lähevad üle samasuunalisteks kõõluskiududeks.
Aktiivse painduvuse ulatus on passiivsest painduvusest alati väiksem. Joonis 1.2. Passiivne painduvus ( http://ajakirisport.ee/2018/05/24/kuidas-arendada-painduvust/ ) 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus Anatoomiliselt on olulised nn painduvuse retseptorid, mille abil toimub kesknärvisüsteemi kaudu lihastoonuse juhtimine. Nii peavad näiteks selja ja kõhulihased olema alati kindlas toonuses, et keha alati püsti ja õiges asendis hoida. Kui lihastel pole head painduvust, ei tule ka häid sportlikke tulemusi. Lihased, mis koormusel sageli nn lühenevad ja seega venitusharjutusi nõuavad on: suur rinnalihas, reie lähendajalihas, selja nimmepiirkonna sirutajalihased, põlve pinutajalihased, niude-nimmelihas, sääremarja kolmpealihas. 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE Painduvuse arendamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Põhiline on kordusmeetod. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutuse.
13) Kaitse haiguste eest Pidev kokkupuude haigust tekitavate mikroorganismidega(viirused,bakterid,seened).Organism tuleb toime tänu kaasa sündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasa sündinud kaitsemehhanismid- nahk, ripsepiteel, membraan, eritised. Immuunssüsteemi poolt fagotsüüdid, mikroobide vastased valgud, mittespetsiifiline immuunreaktsioon. Omandatud immuunsus- Reaktsioon läbi antikehade, rakuline immuunsus- tapjarakud. 14) treeningu füsioloogia Lihastel on 3 ATP allikat: 1) ATP varu, mis on lihastes (3 sekundit) 2) ATP, mis tekib glükolüüsi käigus(60 sekundit) 3) ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele- südame töö kiireneb, hingamine intensiivistub, vereringe nahas intensiivistub, kaovad soolad ja vesi, glükogeen laguneb. Treeningu pikaajaline mõju- südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. Kopsumaht
tekib ADP (adenosiindifosfaat) . ADP's on võimalik edasi lagundada AMP'ks (adenosiinmonofosfaat), aga selle käigus vabaneb vähem energiat ning seda kasutatakse harvem. ATP lagunemisel vabaneb kokku 30,5 KJ energiat. Keskmine 70kg kaaluv inimene toodab päeva jooksul 40-100 kg ATP'd Seda energiat kasutatakse näiteks: valgu sünteesiks, molekulide transpordiks. ATP tootmiseks on organismis 3 võimalust: →fosfageeni süsteem: lihastel võib ootamatult vaja minna suures koguses energiat. Fosfageeni süsteem suudab ADP'd ATP'ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP'd äkilise pingutuse ajal kulutavad. (Maksimaalselt jätkub 10 sekundiks) näiteks: 100 meetri sprindis →glükogeeni-piimhappe süsteem: see süsteem varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata selleks lisahapnikku. ATP saamiseks lagundatakse anaeroobselt
elundkond. 1) Rakk- kõige väiksem osa, millel on olemas kõik elutunnused. 2) Kude- koe moodustavad ühesuguse ehituse, päritoluga ja ülesandega rakud. 3) Organ ehk elund- organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, moodustuvad kudedest. 4) Organsüsteem ehk elundkond- ühesuguse ülesandega elundid moodustavad elundkonnad. 4. Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis- ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel. Liikumis- ja tugielundkonna ülesandeks on toestada keha, moodustada skelett ja võimaldada liikuda. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde.
103. kas suuremat koordinatsiooni nõudvatesse Vähem, et motoneuron suudaks maksimaalselt kõikide kiudude tööd kontrollida. Täpsemaid liigutusi http://www.fitness.ee/artikkel/591/sarko lihastesse läheb rohkem või vähem alfa-motoneuroneid sooritavatel lihastel (silmalihastel) on närvikiudude/lihaskiudude suhe 1/8 või 1/10. kehaasendit hoidvatel peenia-lihasmassi-haabumise- võrreldes lihtsamaid liigutusi tegevate lihastega? lihastel on see suhe 1/1600
ajal mil sellest ainete klassist teati veel väga vähe. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast proteios, mis tähendab "primaarne, tähtsuselt esimene". Nagu hiljem järk-järgult selgus, oli nimevalik igati õnnestunud, sest teatud üldistuses võime väita, et valgud on elu aluseks. (Otsus, 2006) Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent, mis annab kehale aminohappeid mis aitavad suurendad ja taastuda lihastel. (Hayward, 2010) Keemiliselt struktuurilt on valgud polüpeptiidid s.t. pikad aminohapete ahelad. Valkude seedimise käigus, mis algab maos ja jõuab lõpule peensooles, peptiidsidemed seede-ensüümide toimel lõhutakse ja aminohapped vabanevad. (Otsus, 2006) On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t. aminohapetest. (Otsus, 2006).
5. Lõõgastus. Kokkutõmme normaalselt on ühekorde ehk üksik kokkutõmme. Juhul kui skeleti ja silelihas saab suure sagedusega ärritub, siis nad summeeruvad. Üksik kontraktsiooni faasil on · Peiteperiood e. latentne faas- aeg ärrituse andmisest kuni lihase lühenemise e. kokkutõmbeni · Lühenemise e. kokkutõmbefaas. Kui lihas kokkutõmmet registreeritakse. · Lõõgastumise e. lõtvumise faas. Erinevatel lihastel on need faasid erineva kestvusega. Kõige lühemad on nad skeletilihastel, seetõttu skeletilihaste kokkutõmme on kõige kiirem. Südamel on kontraktsioon veidi aeglasem. Südamelihasel on peiteperiood vähemalt samapikk kui südamelihase refraktaalsus e. erutumatus ( 0,2-0,22 sekundit). Kui südamelihas pole eelmisest erutusest vaibunud, siis ta uuele ärritusele ei vasta. Südamelihasel ei saa tekkida ärrituse summatsiooni ja kestvat kokkutõmmet
Palavik:Nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavaliselt kõrgemaks. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Temperatuuri tõus stimuleerib keha kaitsemehhanisme, ja pidurdab paljude pantogeenide arengut. Füüsiline pingutus ja homöostaas. Homöostaatilised mehhanismid peavad tagama organismi varustamise energiaga, tulema toime suurenenud hapnikuvajadusega, suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Lihaste liigutamiseks ja pingutuseks on vaja energiat, neid ATP allikaid on lihastel 3. energeetiline pidevus: koosneb kolmest energeetilisest süsteemist, mille toimel toimub organismis pidev energia varustamine: alguses kasutavad pingutuse korral lihased ära juba nendes olemasolevat ATP- d(10sek), Kui pingutus kestab kauem sünteesitakse ATP-sid glükolüüsi käigus(1min). Kui Pingutus toimub veelpikemaajaliselt sünteesitakse ATP-sid aeroobsel hingamisel. (see pidev energia varustamine organismis 3etapis nim energeetiliseks pidevuseks)
Võrkpalli mõju lihastele Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150– 200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks kätejõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid.
Tunneta oma keha ja allu tema soovidele. 9. Harjutused seljale · Toeta seljatoele · Tõsta käed üle pea. · Siruta ennast nii pikaks kui suudad. · Seejärel venita vaheldumisi kord ühte ja siis teist poolt. · Tõmba kõht sisse. · Võta kätega laua äärest kinni ja lükka tooli tahapoole. · Vaata põrandat. Jälgi, et selg oleks sirge. · Lase lihastel venida. · Lõdvesta. 10. Harjutused ülakehale · Võta ühe käega kinni tooli äärest või käetoest. · Lase teise kehapoole käsi rippu. 12 · Lõdvesta. · Pinge alanemisel tee käega ringe. · Kalluta pea rippes oleva käe suunas. Sama teisele poole. · Tee õlaringe vaheldumisi õlgade tõstmisega. 11. Harjutused alaseljale · Istu tooli äärele.
töö tulemusena koos lapse esimeste sammudega (Hermlin 2001:72). Jalalaba piki- ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Pöiavõlvide tekkimisele aitavad kaasa pikad säärelihased. Need algavad säärelt ja kinnituvad varvastele ja pöiale. Kogu toest saab pöid pikkadelt säärelihastelt umbes 20 %. Paljajalu käimine muudab pöia liikuvaks. Lihastel on otsustav osa pöia töös seismisel on võlvid madalad, kuid liikumisel need kõrgenevad. Ebatäiuslik pöid mõjutab ka kehahoidu. Algklassilastel esineb küllalt sageli lampjalgsus, millega kaasneb tihti suurenenud kaal või sünnipärane sidekoe nõrkus (Hermlin 2001:72). 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine Kõigile tuntud ja kõige lihtsam jalalaba seisundi hindamise viis on märjast jalatallast jäänud jälje vaatlus.
ohust südamele. * Pea meeles, et korralik soojendus annab tunduvalt enam kui lihaste valmisoleku võistlusteks. Üksiti saad enne starti lõdvestuda ning positiivseid mõtteid mõlgutades ennast võistlemisele häälestada. Lõdvestus Õige lahendus valu, väsimuse ning vigastuste ärahoidmiseks on korralik lõdvestus peale pingutavat treeningut või võistlust. Tõhus lõdvestus aitab lihastel puhastuda sinna kogunenud jääkainetest ning juhib organismi pingeseisundist tagasi normaalse ainevahetuse juurde. Korralik lõdvestus koosneb kahest osast - kõigepealt 5 -10 minutit hästi aeglast sörkjooksu ja seejärel vähemalt 10 minutit rahulikku kõndi. Eriti oluline on lõdvestus peale kiirust arendavat treeningut, kuna lihased ja südame-veresoonkond kannatavad raske treeningu käigus tugeva stressi all. Jalgade hooldus
annaabi.ee 
