jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu biokeemia praktikumiraamatus oli: alifaatsed punasega, väävlit sisaldav: oranz , aromaatsed: sinised. Ebaharilikud on: kollageenis on hüdroksülüsiin ja hürdoksüpoliin, karboksüglutamaat verehüübimisvalgud, püroglutamaat bakteriorodopsiin, fosforüleeritud aminohapped, signaaliülekanne nagu fosfoseriin ja fosfotürosiin. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 mõiste, LIGIKAUDSED VÄÄRTUSED. Mis on pI ja kuidas ta avaldub? Slaid 12. pKa1 alfa-positsioonis oleva COOH dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~2; pKa2 - alfa- positsioonis oleva NH2 dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~9; pKa3
1 Aminohapped .. Ained, mille molekul sisaldab aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) Füüsikalised omadused on üsna varieeruvad, kuid paljude vesiniksidemete tekke võimaluse tõttu (nii NH kui OH) on nad vähelenduvad ja suhteliselt hästi vees lahustuvad. Suure molekulmassiga aminohapped lahustuvad muidugi halvemini. Kui aminorühmi ja/või karboksüülrühmi on mitu siis lahustuvus on parem Nimetused üldjuhul lisatakse happe nimele eesliide amino-
Eluks vajalikest aminohapetest eristub kahekümnest aminohappest koosneb rühm,millest loodus ehitab valgud.Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks. Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast
Aminohapped on karboksüülhapped mille alküünrühmas on 1 või mitu H aatomit asendatud rühmaga NH2 Üldvalem Keemilise omadused: 1) Reageerivad hapetega NH2 - CH2COOH + HCl->ClNH3CH2COOH(aminoetaanhape) 2) Reageerivad alustega NH2CH2COOH + NaOH -> NH2CH2COONa + H2O 3) Reageerivad iseendaga moodustades kaksikioone H2N - CH2 - COOH H3NCH2COO Füüsikalised omadused: Tahked kristallilised ained, ei lendu, lahustuvad vees kui kehvasti orgaanilises lahustis, kõrge sulamis temperatuur. Leidub: Kõigis elusorganismides, inimese ja loomasööda vältimatu koostisosa, moodustavad valke
Asendamatud Aminohapped Marta Babenjuk 11 A Metioniin Metioniin toimib organismis võimsa antioksüdandina ning puhastab organismi erinevatest tervisele ohtlikest raskmetallidest. Osaleb ka rasvhapete ainevahetuses ning aitab lõhustada rasvasid maksas ja veresoonestikus, mis kergendab vere ringlemist elundite vahel ning kaitseb sedasi veresoonkonnahaiguste eest. Metioniin vähendab stressi ning aitab vältida nõrkust ja väsimust. Samuti on vajalik karnitiini tootmiseks organismis. Veel hoolitseb juuste, naha ja küünte heaolu eest. Fenüülalaniin Fenüülalaniin on asendatava aminohappe türosiini eelühend. Türosiini kasutatakse meeleolu ja ainevahetust mõjutavate tähtsate hormoonide sünteesis. Fenüülalaniini ülesanded on seetõttu sarnased türosiini omadega, kuid eelkõige tuntakse teda fenüülketonuuria nimelise päriliku haigu...
esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised Lüsiin Arginiin (Lys, K) (Arg, R) Biokeemia 3 Loeng 3 N. Samel Polaarsed neutraalsed (laenguta) aminohapped Glütsiin (Gly, G) Seriin (Ser, S) Asparagiin (Asn, N) Glutamiin (Gln, Q)
Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus
fotoilmuteid, teda kasutatakse veel kummi vulkaniseerimisel ja bensiini detonatsiooni kindluse suurendamiseks. Aminohapped Leidumine Aminohapped on looduses kõige levinumad aminoühendid. Neid leidub kõigis elusorganismides ja nad kuuluvad nii inimese toidu ja loomasööda koostisesse. Füüsikalised omadused Aminohapped on värvitud, kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees ja halvasti orgaanilistes ühendites. Aminohapped sulavad kõrgel temperatuuril, kusjuures tavaliselt nad seejuures lagunevad. Keemilised omadused Aminohapete keemilised omadused on seotud hapete koostisesse kuuluva kahe funktsionaalse rühmaga. Aminorühm NH2 põhjustab aluselisi omadusi ja karboksüülrühm COOH happelisi omadusi. Seos valkudega Aminohapete seos valkudega on otsene. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest. Peptiidid vee molekuli ning aminohapete liitumissaadus, mis sisaldab iseloomulikku aatomirühmitust CO NH
1) Aminohappeid on vaja,et valke ehitada. Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur
AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse valgu mingi spetsfunktsiooni täitmiseks. - Aproteingeensed ei kuulu valkude koostisee. Need on rakus vabalt või mittevalgulistes ühendites. Ornitiin, tsitrulliin, beeta-alaniin, tauriin, homoseriin, betaiin. 2.2 - Asendatavad inimkehas sünteesivad - Asendamatud inimk...
2. Nendest lähtub vitamiin D süntees inimese nahas 3. Vajalikud sapphapete sünteesiks, sapphapete baasil toimub ka nende ühendite väljutamine 4. Vaja suguhormoonide sünteesiks 5. Vaja teiste steroidhormoonide sünteesiks, nt neerupealiste koorehormoonid 6. Kolesterooli liigsus põhjustab veresoonte lupjumist ehk kolesterooli oksüvormi liigsust. Aterosklerootilised naastud ladestuvad veresoone seinte sisse, mite seina pinnale. Aminohapped, peptiidid NH2 R -- C-- H COOH COOH on karboksüülrürm, annab happelised omadused NH2 annab aluselised omadused R on radikaal, igal aminohappel erinev Aminohapete bioloogilised jaotusvõimalused 1. Põhiaminohapped ( olemas 21, inimesel 20) moodustavad valgud, need on määratud geneetilise koodiga 2
CH3 CH COOH 2aminopropaanhape ehk alfaaminopropaanhape ehk alaliin NH2 Isomeer: CH2 CH2 COOH 3aminopropaanhape NH2 Keemilised omadused: · reageerib alustega NH2CH2COOH + NaOH = NH2CH2COONa + H2O naatriumaminoetanaat NH2CH2COOH aminoetaanhape · reageerib happega NH2CH2COOH + HCl = NH3ClCH2COOH · aminohapped reageerivad omavahel O H O N (sinine peptiidside!) NH2CH2C + NCH2COOH = NH2CH2CNCH2COOH + H2O OH N Peptiid on on molekul, mis koosneb ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid koosnevad aminohappejääkidest.
9) Iseloomusta pleksiklaasi (valem, monomeer, omadused, kasutamine) 10) Mis on a) homopolümeer b) kopolümeer? 11) Mis on polüestrid? Nimeta tuntumad esidnajad. 12) Mida tähendab lühend PET? Kus seda ainet kasutatakse? 13) Mis on polüamiid? 14) Iseloomusta nailonit (posit. ja negat.omadused) 15) Mis on silikoonid? Kus kasutatakse? 16) Lahenda lk. 71-72 harjutus 7 A)B)C)D) Valgud (õp. lk. 98-109) 1) Mis on kodeeritavad aminohapped? 2) Kuidas jaotatakse kodeeritavad aminohapped? 3) Mis on peptiid? 4) Mis on oligopeptiid? 5) Millest koosnevad valgud? 6) Mis on a) lihtvalk b) liitvalk? 7) Mis on a) fibrillaarvalk b) globulaarvalk? 8) Mis on valgu denatureerumine? 9) Lahenda lk. 108 harjutus 1; 3
Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga! Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu.Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega ei sobi normaalse metabolismi jaoks toitumisäärmused(veekuurid, paastud jms.). Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina.
KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas
KTkarbonüülühendidaldehüüdid ja ketoonid,karboksüülhapped ja aminohapped,nende valemite koostamine,nimetuste andmine,füüsikalised ja keemilised omadused(võrrandid),metanaali,etanaali,metaanhappe ja etaanhappe omadused ja kasutamine. Karbonüülühendid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Aldehüüdid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja aldehüüdrühma. Ketoonid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja ketorühma. (Füüsikalisised omadused: kergesti lenduvad vedelikud,vees lahustuvad hästi, narkootilise toimega, kesknärvisüsteem)
kõrvuti asetsevad aminohappe jääkide R rühmad on trans - asendis Peptiidsidemes osalevad C=O ja N-H on polaarsed ja võimelised moodustama H –sidemeid Tavatingimustes stabiilne, mitteensümaatiliselt hüdrolüüsub vaid tugevate hapete või alustega kuumutamisel Molekulid võtavad mitmeid sobivaid konformatsioone (vajalikud füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks) Proteinogeensed aminohapped: o Neutraalsed: ALA – alaniin MET – metioniin PHE – fenüülalaniin GLY – glütsiin LEU – leutsiin GLN – glutamiin ILE – isoleutsiin CYS – tsüsteiin VAL – valiin THR – treoniin
tRNA mille küljes on aminohappe jääk. aminoatsyyl-tRNA süntentaas sünteesib aminoatsyyl-tRNAd. 29. Aminohapete lühiiseloomustus. Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Nii amino- kui ka karboksüülrühm aminohappes on võimelised amiidsete sidemete tekitamiseks ja tänu sellele saavad erinevad aminohapped omavahel reageerida moodustamaks dipeptiidi. 30. Valkude lühiiseloomustus. Valgud ehk proteiinid on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet, aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast . Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude funktsioon on eluksvajalike biokeemiliste reaktsioonide katalüseerimine!!! Jagunevad: 1) Lihtvalgud (nt. munavalge) 2)Liitvalgud (koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Nt
17. Aniliini kasutamine (5) · Kummi vulkaniseerimisel · Tekstiili ja naha värvimiseks · Valmistatakse ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, toodetakse plastmasse, fotoilmuteid jne 18. Kirjuta järgmiste amiinide lihtsustatud struktuurivalemid. · Trietüülamiin · Dipentüülamiin · Butüülamiin · Klorometüülamiin 19. Aminohapped. Mõiste. Näide. Aminohapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad nii aminorühmi NH2 kui ka karboksüülrühmi COOH. Näiteks lüsiin. 20. Selgita, mida tähendab, et aminohapped on amfoteersed ühendid? Aminorühm põhjustab aluselisi omadusi ja karboksüülrühm happelisi omadusi. Seetõttu on aminohapped amfoteersed ühendid ehk nad on võimelised reageerima nii aluste, kui ka hapetega ja tekitavad soola. 21. Kuidas liigitatakse valke? (2+2) Mõisted. Näited.
Stereokeemia Alkaanide, tsükloalkaanide konformatsioonid: Tsüklopropaan on: · tasapinnaline · varjestatud konformeer Tsükloheksaani konformeerid, nende üleminekud: Stereoisomeeria, stereogeensed tsentrid, absoluutne konfiguratsioon ja selle määramine. Enantiomeerid, diastereoisomeerid, meso-ühendid. Enantiomeersete ühendite saamine diastereoisomeeride lahutamise teel: Karbonüülühendid Aldehüüdid, ketoonid: Nukleofiilne liitumine karbonüülühenditele: Alkoholide, amiinide liitumise mehhanism: Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism: Wolff-Kishneri, Wittifi reaktsioon, liitumine -küllastamata karbonüülühenditele: Keto-enoolne tautomeeria: Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine: Karbonüülühendite -asendus: halogeenimine, alküleerimine: Maloonsüntees: Karbonüülkondensatsioon: Aldoolkondensatsioon (mehhanism): esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute...
Elusorganismi peamised ehitusmaterjalid on sahhariidid,rasvad ja valgud.Sahhariidid=ssivesikud,koosnevad ssinikust,vesinikust ja hapnikust. nagu vee molekuliski. Suhkrud on viksema molekuliga sahhariidid, mis lahustuvad hsti vees Glkoosi valemiga C6H12O6 leidub viinamarjades, mistttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks. Glkoos on mrudam kui tavaline suhkur. Fruktoos C6H12O6on teistsuguse struktuuriga kui glkoos. Fruktoosi leidub puuviljades =puuviljasuhkur. Fruktoos on kige magusam suhkur. Sahharoosi valem on C12H22O11. Kliister on valge pulbriline aine, mis klmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu hguse lahuse. Tsklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse ja seemnetesse ja vartesse. Tselluloos on teine thtis looduslik polmeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lhustavad bakterid ja seenekesed. Tsellul...
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
Valgud Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks o...
RNA e. RIBONUKLEIINHAPE Monomeerid=nukleotiidid=RIBONUKLEOTIIDID Rna ülülesanne on läbiviia valgusünteesi · mRNA(info RNA) info valgu ehituse kohta, (millised AH-d, millises järjekorras, kui pikk see on, millised aminohapped on ja kui palju) AH- aminohapped · tRNA- transport RNA, toob kohale valgu tootmiseks vajalikud aminohapped 20 erinevad aminohapet, igal on erinev transport RNA · rRNA- ribosoomiRNA, paneb valgumolekule kokku
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis......................................................
praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja aminobutüraadi 3. Proteinoidid. Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal olevad metallid (raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil. 4. Prebiootilised aminohapped. Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Prebiootilistest aminohapetest sünteesitud valk sisaldas pinnal happelisi aminohappeid ja tema struktuuri säilumiseks oli vaja soolast keskkonda. Püstitati hüpotees, et esimesed elusorganismid võisid kasutada sedatüüpi valke oma elutegevuses ja elu võis tekkida soolases vees. 5
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos
Küllastunud(butaanhape-piimrasvast; palmithape-loomsed ja taimsed rasvad; stearhape-loomsed ja taimsed rasvad) tahked, võib kasutada küpsetamisel Küllastumata(olehape-loomsed ja taimsed; linoolhape-taimeõli; linoleenhape-linaõli) vedelad, oksüdeeruvad kergesti, linaõli on ülikasulik, ei tohi kuumutada, taimeõlid aitavad kaasa rasvlahustuvate vitamiinide omandamisele Aminohapped Karboksüülrühma sisaldavad happed Happena reageerivad aminohapped alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 Alustena reageerivad aminohapped hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H 2N- CH(CH3) -COOH + HCl Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) METAANHAPE
Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma: -COOH.Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.Karboksüülh. on palju, paljud on looduslikud, erinevad üksteisest R-I ehituse ja -COOH arvu poolest.Rasvhapped on kõrgemad karboksüülhapped, nad sisald. enamasti üle 10C aatomi ja see on paarisarv. Asendatud karboksüülhapped R-s on asendatud üks või mitu H aatomit mingi asendusrühmaga. Aminohapped on asendatud karboksüülhapped, kus R-s on üks või mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin,
· Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg päevas) täidavad biofunktioone valdavalt ioonsel kujul (Ca2+, Na+, Mg2+. K+, Cl-) · Essentsiaalsed mikroelemendid; Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As, hädavajalik mikrobiogeensete elementide miinimum. 3. Aminohapped: omadused, klassifikatsioon Omadused: Karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Aminohappe funktsionaalsed rühmad võivad liita või loovutada H+ iooni ja omandada seega laengu(sõltuvalt lahuse pH-st)nõrgad puhvrid. Käituvad polüelektrolüütidena, omavad pI, annavad -COOH ja -NH2 jaoks iseloomulikke reaktsioone. Optiliselt aktiivsed. Omab L- ja D-isomeerseid vorme. Eukarüootides on totaalne enamik L- vormis.
tärkliserikka ratsiooniga söötes ligikaudu viis korda rohkem. Toorkiurikka ratsiooni korral olid mikroorganismide populatsioonis ülekaalus toorkiudu lõhustavad, suhkrurikka ratsiooni korral aga streptokokkidele sarnased vormid. Süsivesikute fermentatsiooni kõrval toimub mäletsejaliste eesmagudes omapärane proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Mäletseja loom saab oma elutegevuseks ja toodangu moodustamiseks vajalikud aminohapped kahest allikast: 1) vatsas sünteesitud mikroobsest valgust ja 2) söötades leiduvatest aminohapetest, mis ei lõhustu vatsas, vaid seeduvad ja imenduvad peensooles. Mäletsejaliste eesmagudes sünteesitakse veel B-rühma vitamiine ja vitamiini K, mistõttu täiskasvanud mäletsejalised ei ole sõltuvad nende vitamiinide saamisest söödaga. Kuid vitamiini B12 adekvaatne süntees saab toimuda ainult juhul kui söödas on piisavalt koobaltit (Co kuulub vitamiini B12 koostisse).
a) valkudest; b) nukleiinhapetest; c) sahhariididest; d) lipiididest. 4. Riboos on: a) aminohape; b) monosahhariid; c) nukleotiid; d) lipiid. 5. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks; b) energia saamiseks; c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks; d) valkude sünteesimiseks. 6. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid; b) lihtlipiidid; c) nukleotiidid; d) aminohapped. 7. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid; b) aminohapped; c) ensüümid; d) glükoosi molekulid. 8. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks; b) polüsahhariidiks; c) biheeliksiks; d) polüpeptiidiks. Täitke lünk sobiva sõnaga. 1. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 2. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse.
7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained peamiselt toiduga. KÜSIMUSED LK 32 1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid (Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis) 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb
Valkude tähtsus inimorganismile Valgud Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides. Valkude ülesanded organismis Struktuurne ehk ehitusmaterjali roll - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks. Biokatalüütiline roll – ainevahetuse juhtimine. Regulatoorne roll – ainevahetuse reguleerimine valguliste hormoonide poolt, näiteks insuliin. Kontraktiivne roll - keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks, lihaste töö. Retseptoorne roll – info vahendamine. Energeetiline roll - valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Transpordifun...
Valge kristalne aine. Kasutatakse keemiatööstuses ja toiduainetööstuses konservandina (säilitusainena) E210. 8. Rasvhapped Omega -3 rasvhapped Süsinikearv suurem kui 14, erandiks võihape. AMINOHAPPED Aminphape on aminorühmaga asendatud karboksüülhape. CH3CHCH2COOH HAPE omadus (reageerib alus, metall, sool, aluseline oksiid ja | alkohol) NH2 ALUS omadus (reageerib hape) Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. KARBONÜÜLHAPETE DERIVAADID Karbonüülhapete derivaadid jagunevad: 1. Asendusderivaadid saame, kui toome mingi lisa rühmituse vesiniku asemele (kas hüdroksüülrühm, halogeen, aminorühm-kõige rohkem kasutatakse) Nt. CH3CH(NH2)COOH 2. Funktsionaalderivaadid muudetakse -OH rühma R COOH Jaotatakse kolmeks (joonisel küll neljaks, aga
Monosahhariid koosneb ühest karbonüülrühmast ja mitmest hüdroksüülrühmast. Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Polüsahhariid - polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena. Glükosiidside - side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahe Kodeeritav aminohape - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud Asendamatu aminohape - aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Peptiid - bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega Polüpeptiid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne.
glutamiini süntaas. Nende reaktsioonidega toimub anorgaanilise lämmastiku sisenemine orgaaniliste ühendite koosseisu. Glutamaadi dehüdrogenaas kasutab NADPH redutseerivaid ekvivalente ammooniumi sidumiseks - ketoglutaraadiga. Glutamiini süntetaas on põhiline ensüüm mida kasutatakse ammooniumi fikseerimiseks. Kasutab ATP energiat reaktsiooni läbiviimiseks. Substraadiks glutamaat. 4. Asendatavad ja hädavajalikud aminohapped. Asendatavad aminohapped on sellised mille biosünteesi rajad on loomadel olemas. Biosünteesi rajad lihtsamad. Hädavajalikud aminohapped produtseeritakse taimede ja bakterite poolt. Biosünteesi rajad on pikemad ja keerukamad. Hädavajalikud: Histidiin, Isoleutsiin, Leutsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin. Asendatavad: alaniin, asparagiin, aspartaat, tsüsteiin, glutamaat, glütsiin, proliin, seriin, türosiin(moodustub fenüülalaniinist, mida ei saa asendada).
Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval. 1. Aminohapete füüsikalised omadused: · värvuseta · kristalsed · lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites, nt. alkohol, benseen) · võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) · aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid) 4. Aminohapete saamine:
valulikkus), piimhappelisel käärimisel (kapsaste hapendamine, piima hapnemine). Mõlemal juhul on tegemist glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadusega. Õunhapet esineb puuviljades ja marjades. Viinhape settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel, kannab siis viinakivi nime. Sidrunhape (anioon: tsitraat) esineb enamikus puuviljades ja marjades. Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. o Aminohapped Asendatud KHtest on tähtsaimad aminohapped, mis on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. Esineb kõigis elusorganismides, vältimatud koostisained inimese toidus ja loomasöödas. Keemilised omadused on määratud happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi, karboksüülrühm aga happelisi. Seepärast on aminohappel amfoteersed omadused, aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega. Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained ega lendu
struktuuri? V: Kuna paljud looduses esinevad nukleiinhapped sisaldavad oma primaarstruktuuris kas osaliselt või täielikult komplementaarse järjestusega piirkondi, siis on läbi spetsiifiliste aluspaaride tekke võimalik lokaalse sekundaarstruktuuri moodustumine nendes piirkondades. 21. Joonistage võimalik kõrgemat järku struktuur, mille antud oligonukleotiid võib moodustada. (erinevad järjestused) UCAGUUGGAGCUUCCAACAUU 22. Mis on valgu monomeerideks? V: Aminohapped. 23. Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) Valiin türosiin -alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. Polüpeptiidi struktuur vaadelduna ühe C juures. Iga C juures on mingi ja väärtuste paar. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet.
15. Mis haigus on ateroskleroos? Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. 16. Lipiidide funktsioonid organismis? Lipiidid on rakumembraanide asendamatud komponendid, millel on oluline regulatoorne roll paljudes rakuprotsessides nagu membraani struktuur, metaboolne- ja geeniregulatsioon, valkude struktuur-aktiivsus, energia tootmine ja signaaliülekanne. 17. Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? ei tea 18. Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest? liitvalgud koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest asadest (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin 19. Nimeta erinevaid valgustruktuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. primaar, sekundaar, tertsiaar, kvaterneerstruktuur 20. Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid? denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus -mehaanilisel teel -temperatuuri tõstmisel -keemilisel teel -kiirguse toimel
ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell reaktsioone ajas/ruumis eraldav rakusisene moodustis.
10)Kaitsefunktsioon 11) Geeniregulatoorsed ülesanded Valkude üldine ainevahetus ja metabolism on lahutamatuses seoses aminohapete omaga. Asendamatuid aminohappeid peab kindalt saama toiduga. Valgud uuenevad pidevalt Oma osa on valkudel ka üldises energeetilises metabolismis. Valgusüntees Seedeensüümid (eriülesandega valgud) lõhustavad toidust saadavad valgud nende koostisesse kuuluvateks aminohapeteks. Seejärel moodustavad teised keharakkude ensüümid uusi valke, ühendades aminohapped uuesti erilisteks ühenditeks, mida kehal on vaja talitlemiseks. Valgusünteesi ajal toimub järgnev: 1) Aminohapped liituvad rasvadega > moodustuvad lipoproteiinid (toimetavad kolesterooli kehas ringi ja sellest välja) Aminohapped liituvad süsivesinikega > moodustuvad glükoproteiinid 2) Proteiinid liituvad fosforhappega > moodustuvad fosfoproteiinid (nt kaseiin, mis on piimavalk) 3) Nukleiinhapped ühinevad valkudega > moodustuvad nukleoproteiinid
K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe
aminohappejääkidest. Valke on eelkõige vaja organismide ülesehituseks, kaitseks, ja metabolismi tagamiseks. Lihtvalgud- valgud mis koosnevad vaid aminohapetest, ning on organismile kergesti omandatavad . Näiteks munavalges leiduv albumiin Liitvalgud- valgud , mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk Aminohape- orgaaniline ühend , mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Aminohapped sisaldavad( C.H.N.O.S ehk süsinik,- vesinik,-lämmastik ja hapnik ) Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida inimese organism ei suuda ise toota. Täiskasvanud inimesel on neid 8 ja laste puhul 10 Valkude struktuur: 1. Primaarstruktuur- selles on märgitud aminohapete järjestus ( aminohapped on seotud peptiidsidemetega ) 2. Sekundaarstruktuur- moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks. Näiteks küünte ja juuste valgud on sekundaarstruktuuri valgud 3
tahkeid rasvu, tervisele kahjulikud. Kolesterool – Lipiidide hulka kuulu molekul, millel on organismis täitsa tähtsaid ülesaneid, kuid mille kõrge tase veres põhjustav südame- veresoonkonna haigusi. Valgud – orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Aminohapped- amino- karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust. Valgu primaarstuktuur – Valgu aminohappeline järjestus. Valgu sekundaarstruktuur- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Valgu tetsiaarstruktuur – sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv keerjas sruktuur. Valgu kvaternaarstruktuur – kahe või enama tertsiaarstruktuuriga
Keemia KT Estrid ja amiidid 1. Valemid ja nimetused o Estrid R – COO – R’ Nimetused: nagu karb.happe sooladel – lõpp –aat Näiteks: CH3CH2COOCH3 – metüületanaat o Amiidid R – CO – NH2 Nimetused: lõpp –amiid Näiteks: CH3CONH2 – etaanamiid CH3CON(CH3)2 – N,N-dietüületaanamiid 2. Derivaadid Karb.happe funktsionaalderivaadid – happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid Karb.happe asendusderivaadid – asendatud karb.happed (aminohapped). Nt: CH3CH(NH2)COOH 3. Estrite ja amiidide omadused Estrid: Amiidid: o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja e...
Elusorganismis O, N, S. 10) Molekulidevaheliste jõudude tugevus, väheneb vasakult paremale: Ioonsed-vesiniksidemed-dipool-Londoni disotsiatsioonijõud. 11) Funktsionaalsed rühmad: Keemiliste reaktsioonide toimumise kohad. VAATA ÜLE! 12) Cis- ja trans-isomeerid: Cis isomeer tekib, kui rühmad asuvad samal pool kaksiksidet. Trans isomeer tekib, kui rühmad asuvad kaksiksidemest vastaspool. 13) Keemilised sidemed. VAATA ÜLE! 14) Aminohapped: Karboksüülhapete derivaadid (teatud ühendist tuletatud), mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino (-NH2) kui karboksüül (-COOH) rühmi. Looduses ca 300, inimesed 60. Inimeses esinevad aminohapped vabalt, peptiidides ja valkudes esinevas α-aminohapetena, põhiaminohapped. Aminohapetes on α-süsinik ja neli asendajat: karboksüülrühm, α-süsinik, α- aminorühm, kõrvalahel (R).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
