Otsingule "aminohapped" leiti 954 faili

aminohapped on ├╝liolulised, kuna neid kasutatakse keha poolt teatud hormoonide, n├Ąrvivahendusainete (epinefriin, serotoniin, norepinefriin ja t├╝reoidhormoon) ja muude kehale oluliste ainete moodustamiseks (n├Ąiteks koliin, karnitiin, RNA ja DNA). Valguvajaduse rahuldavad ka ainu├╝ksi juur-, tera- ja kaunviljad, tagades samas toidu piisava kaloraa├żi. Niisuguse dieedi puhul aga peab toiduaineid teadlikult valima, et saada k├Ątte k├Áik asendamatud aminohapped.
1
doc

Aminohapped

Aminohapped on karboks├╝├╝lhapped mille alk├╝├╝nr├╝hmas on 1 v├Ái mitu H aatomit asendatud r├╝hmaga ┬şNH2 ├ťldvalem Keemilise omadused: 1) Reageerivad hapetega NH2 - CH2COOH + HCl->ClNH3CH2COOH(aminoetaanhape) 2) Reageerivad alustega NH2CH2COOH + NaOH -> NH2CH2COONa + H2O 3) Reageerivad iseendaga moodustades kaksikioone H2...

Keemia - Keskkool
47 allalaadimist
1
doc

Aminohapped

Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).K├Áik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid s├╝nteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide v├Ái pol├╝amiide, kus a...

Keemia - Keskkool
138 allalaadimist
3
doc

Lipiidid, vahad, peptiidid, aminohapped

Lipiidid Lipiidid on ├╝hendid, mis koosnevad estersidemega seotud rasvhappej├Ą├Ąkidest ja alkoholist. Jaotus: 1. Lihtlipiidid: ├Álid, rasvad, vahad 2. Liitlipiidid: fosfolipiidid, gangliosiidid 3. Ts├╝klilised lipiidid: kolesteriidid, f├╝tosteriidid Lipiidide f├╝├╝sikalis-keemilised omadused: 1. h├╝drofoobsed 2. veest v├Ąiksem eritihedus 3. olekud kas...

├ťldbioloogia - Tartu ├ťlikool
43 allalaadimist
2
docx

Aminohapped

AMINOHAPPED . PEPTIIDID. 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete ├╝ldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ├╝he- ja kolmet├Ąhelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminor├╝hm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apola...

├ťldbioloogia - Tartu ├ťlikool
130 allalaadimist
3
docx

Aminohapped ja valgud

Aminohapete l├╝hiiseloomustus Aminohapped (aminokarboks├╝├╝lhapped) on keemilised ├╝hendid, mis sisaldavad funktsionaalsete r├╝hmadena nii aminor├╝hmi(NH2) kui ka karboks├╝├╝lr├╝hmi(C+). Aminohapped on karboks├╝├╝lhapped, mille alk├╝├╝lradikaalis on ├╝ks v├Ái mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminor├╝hmaga. Kahek├╝mmend peamist (standardset) aminohapet m...

Geenitehnoloogia - Tallinna Tehnika├╝likool
27 allalaadimist
7
docx

Aminohapped ja amiinid k├Â├Âgis

Aminohapped ja amiinid k├Â├Âgis AMINOHAPPED Kaksk├╝mmend peamist aminohapet moodustavad enamiku organismide valgud. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise s├╝nteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, pii...

Toidukeemia - Kutsekool
2 allalaadimist
3
docx

Valgud ja aminohapped

Neid on 20 erinevat, t├Ąhistatakse kolme t├Ąhega. Koosnevad amino- ja karboks├╝├╝lr├╝hmast. Asendatavad aminohapped ┬ş neid suudavad rakud ise l├Ąmmastiku├╝henditest s├╝nteesida. Asendamatud aminohapped ┬ş organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise s├╝nteesida. Nt: metioniin, fen├╝├╝lalaiin, l├╝siin. Peptiidside ┬ş tekib...

Mikrobioloogia - Keskkool
14 allalaadimist
3
rtf

Aminohapped

1 Aminohapped .. Ained, mille molekul sisaldab aminor├╝hma (-NH2) ja karboks├╝├╝lr├╝hma (-COOH) F├╝├╝sikalised omadused on ├╝sna varieeruvad, kuid paljude vesiniksidemete tekke v├Áimaluse t├Áttu (nii NH kui OH) on nad v├Ąhelenduvad ja suhteliselt h├Ąsti vees lahustuvad. Suure...

Keemia - Keskkool
70 allalaadimist
6
ppt

Asendamatud aminohapped

Asendamatud Aminohapped Marta Babenjuk 11 A Metioniin Metioniin toimib organismis v├Áimsa antioks├╝dandina ning puhastab organismi erinevatest tervisele ohtlikest raskmetallidest. Osaleb ka rasvhapete ainevahetuses ning aitab l├Áhustada rasvasid maksas ja veresoonestikus, mis kergendab vere ringlemist elundite vahel ning kaitseb sed...

Keemia - Keskkool
37 allalaadimist
8
pdf

Apolaarsed aminohapped

Apolaarsed (h├╝drofoobsed) aminohapped Leutsiin (Leu,L) Proliin (Pro, P) Alaniin (Ala, A) Valiin (Val, V) Kaks ├╝lemist happelised Aspartaat (Asp, D) Glutamaat, Glu, E) Neli alumist Metioniin, Met, M) Tr├╝ptofaan (Trp, W) apolaarsed Fen├╝├╝lalaniin (Phe, F) Isoleutsiin (Ile, I) Kolm Treoniin (Thr, T) Ts├╝steiin (Cys, C) esimest polaarsed, neutr. (laenguta)...

Keemia -
2 allalaadimist
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 S├╝siniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on s├╝sinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli ├╝ksiksidet 109028┬┤ CH4 jne...

Keemia - Keskkool
993 allalaadimist
23
doc

Keemia konspekt

KEEMIA Alused ehk h├╝drooksiidid Koosnevad metallis ja h├╝drooksiid r├╝hmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium h├╝drooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse j├Ąrgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud h├╝drooksiidid...

Keemia - Kutsekool
464 allalaadimist
11
doc

Arvestused 12. kl

3 VALGUD..............................................................................................................4 POL├ťMEERID...

Keemia - Keskkool
128 allalaadimist
18
doc

P├Áhjalik referaat valkude kohta

c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste T├Ástamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus...

Bioloogia - Keskkool
134 allalaadimist
2
doc

Spikker

*Karboks├╝├╝lhappe asendusderivaadid ehk asendatud karboks├╝├╝lhapped on halogeenhapped, h├╝droks├╝happed, aminohapped jms.*Karb.happe. funkts.derivaatidest on t├Ąhtsaimas estrid ja amiidid. *Ester on vedel v├Ái tahke aine, paljudel neist on meeldiv l├Áhn.Kuigi estrid iseenesest ei...

Keemia - Keskkool
133 allalaadimist
24
doc

Geenitehnoloogia

Suhkrute l├╝hiiseloomustus. (CH2On) e s├╝sivesikud on org.├╝hendid : koostis s├╝sinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud ┬ş monosahhariidid. Liitsuhkrud ┬ş *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi j├Ą├Ąki); *pol├╝sahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi j├Ą├Ąke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu j├Ąrgi (trioos, tetroos); *funk.├╝hma j├Ąrgi (a...

Arstiteadus - Tartu ├ťlikool
322 allalaadimist
9
doc

11. klassi arvestus

Nimetuses l├Áppliide ┬şaan. ├ťldvalem CnH2n+2 Hargnenud ├╝hendites esinevad asendusr├╝hmad e alk├╝├╝nr├╝hmad. 1.(CH3┬şmet├╝├╝l, C2H5 - et├╝├╝l) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi ├╝les k├Áige pikem s├╝siniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas s├╝siniku aatomid nii et k├Árvalahelad saaksid v├Áimalikult v├Ąikesed koha...

Keemia - Keskkool
435 allalaadimist
2
docx

Orgaanilise keemia eksami kordamisk├╝simused

Orgaanilise keemia eksami kordamispunktid 1) ORGAANILISTE ├ťHENDITE EHITUS ┬Ě Tetraeedriline s├╝sinik ┬Ě S├╝siniku valentsolekud ┬Ě HONC-i reegel ┬Ě Konformatsioon ┬Ě Molekuli-ja struktuuri valemite koostamine 2) ALKAANID ┬Ě Homoloogiline rida ┬Ě Alifaatsed-ja ts├╝klilised alkaanid ┬Ě Alkaanide nomenklatuur ja valemite koostamine ┬Ě Isomeeria ja isomeerid ┬Ě...

Keemia - Keskkool
121 allalaadimist
1
docx

Orgaanilise keemia t├Ąhtsamad m├Áisted

Orgaanilise keemia t├Ąhtsamad m├Áisted ALKAANID on k├╝llastunud s├╝sivesinikud, milles on 4 ├╝ksikseost. ALKEENID on k├╝llastumata s├╝sivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALK├ť├ťNID on k├╝llastumata s├╝sivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed s├╝sivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline ts├╝kkel ehk benseeni aromaat...

Keemia - Keskkool
124 allalaadimist
2
doc

Valgud kui k├Áige t├Ąhtsaimad toitained

Valgud Valgud on k├Áige t├Ąhtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ├╝kski rakk. Spetsiifilised valgud kuuluvad ens├╝├╝mide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on v├Árreldav s├╝sivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. Keemiliselt on valgud keerukad ├╝hendid. Enamik loom...

Bioloogia - Keskkool
28 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !