sagedus võib olla sadu või tuhandeid kordi suurem. Mutatsioone tekitavaid keskkonnategureid nim mutageenideks. Tegureid, mis kutsuvad esile vähktõve teket, nim kantserogeenideks Valdav osa mutageene on ka kantserogeenid. Kui mutatsioonid tekivad sugurakkudes ja kanduvad edasi järglastele siis nim neid generatiivseteks mutatsioonideks. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nim somaatilisteks. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus. Mutatsioonid Keskkonnatingimustest tulenevat fenotüübiliste tunnuste varieerumist nim modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nim reaktsiooninormiks. Iga liigi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist. Geenifondiks nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit.
Muutlikkus -Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse:pärilik muutlikkus ehk geneetiline ja mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline. Pärilik muttlikkus: pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosiimides. Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad genoomi, kromosoomi ja geenide struktuur.(3)Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul. Mutatsioonid- muutus pärilikus materjalis(Dna-s). Tekib: keskkonna mõjul, Eristatakase: Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid: On geenisisesed Dna nukleotiidse järjestuse muutused.(...
5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Vale. Tsütokinees on raku jagunemine. Polotsüütides ja ovotsüütides on identsed geenid Õige vastusevariant Inimese sugurakus on : a) 17 b)23 c)46 d)48 kromosoomi Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b) profaasis c) metafaasis d) anafaasis c) telofaasis
2 Täida lüngad 1.Inimese kahesuguseid sugukromosoome nimetatakse ...X...- ja ...Y..- kromosoomiks. 2.Naisel on igas keharakus ..2.. X-kromosoomi, mehel on ..2.. erinevat sugukromosoomi- X ja Y. 3.Monohübriidsel ristamisel jälgitakse... ühe geenipaari pärandumist..., mis fenotüübilt avaldub tunnuste edasikandumises järgmisse põlvkonda. 4.Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele ...sugulisel ...teel, somaatilised mutatsioonid aga.... vegetatiivsel paljunemisel..... 5.Variatsioonirida ja variatsioonikõver iseloomustavad eelkõige ...mittepärilikku... muutlikust. 3 Vasta küsimustele. 1. Mida nimetatakse daltonismiks? Daltonism on üks inimese enamlevinumaid suguliitelisi puudeid mis põhjustab punarohepimedust. 2. Mis on tinglikult letaalsed mutatsioonid? Tinglikult letaalne mutatsioon - mutatsioon, mis põhjustab surma ainult homosügootses olekus. 3
3. Genoommutatsioonid genoomi kordsuse muutused või üksiku kromosoomi kordistumine B. Avaldumise alusel heterosügoodis: 1. Dominantsed mutatsioonid. 2. Retsessiivsed mutatsioonid. C. Olenevalt põhjustajatest: 1. Spontaansed mutatsioonid e. iseeneslikud 2. Indutseeritud mutatsioonid e. esile kutsutud D. Päritavuse alusel: 1. Generatiivsed mutatsioonid- tekivad sugurakkudes, päranduvad edasi sugulisel paljunemisel 2. Somaatilised mutatsioonid- tekivad keharakkudes, sugulisel paljunemisel edasi ei pärandu. Võivad edasi päranduda ainult vegetatiivsel paljunemisel 3. Morbiidsed MUUTLIKKUS PÄRILIK e. GENEETILINE MITTEPÄRILIK e. MODIFIKATSIOONILINE KOMBINATIIVNE MUTATSIOONILINE
valuärritustele. Kuklasagar võtab vastu ja töötleb nägemismeele abil kogutud infot. (vastused: 1. Seljaaju; 2. Piklikaju; 3. Ajusild; 4. Keskaju;(2-4. Ajutüvi) 5. Vaheaju; 6. Ajuripats; 7. Hüpotalamus; 8. Väikeaju; 9. Suuraju; 10. Otsmikusagar; 11; Kuklasagar; 12. Kiirusagar; 13. Oimusagar; 14. Mõhnkeha) 4. Piirdenärvisüsteem närvid (nool = närviimpulss) Sensoorsed e ,,tunde" närvid meeleelundid kesknärvisüsteem Somaatilised e ,,motoorsed" närvid kesknärvisüsteem skeletilihas Autonoomsed e ,,iseseisvad" närvid kesknärvisüsteem silelihased, sisenõrenäärmed Sümpaatiline närvisüsteem - "põgene või võitle" adrenaliin Parasümpaatiline närvisüsteem - ,,puhka ja seedi" 5. Sünaps närvirakkude kokkupuutepunkt, kus eturus/närviimpulss kandub ühelt rakult/jätkelt teisele.
PIIMAJÕUDLUSKONTROLL Kontrolllüps piimatoodang võetakse piimaproov Vaata õpimapist Somaatilised rakud on keha rakud. Üle 500000 som raku siis on udar põletikuline Vere valged libled Sündmused -Poegimine, kuupäev, ema nr, vasika nr, sugu, mass, poegimis kergus. -Kinni jätmine kuupäev. -karjast väljaminek kuupäev põhjus mass. -paaritus pulliga-kuupäevade vahemik emas ja pulli loomade nr Seemendused edastab seemendustehnik. Vissuke piimaveiste andmebaas MÄRGISTAMINE Vajalik selleks et teha kontrolllüpsi ja teada millise loomaga on tegemist. VAATA LISA MOODLEST 20 elupäevaks peab olema kõrvanumber kõrvas. Kokku on märgil TAUDITÕRJE SEADUS JÕUDLUSKONTROLL JA MÄRGISTAMINE TK
*geenmutatsiooni tulemusena NT Downi sündroom, Patan, Edwardsi võivad tekkida uued alleelid NT: kassikisa sündroom, sündroom. *reeglina on need retsessiivsed Martin Belli tõbi *kui nad kombineeruvad järglaste genotüüpideks,võivad avalduda haigusena. NT- sirprakulineaneemia 3. generatiivsed/somaatilised mutatsioonid- Generatiivsed mutatsioonid Somaatilised mutatsioonid *sugurakkudes tekivad mitmete mutageenide mõjul *keharakkudes *võivad tekkida lootelise arengu käigus, *sugurakud vigased( vigase pärilikkuseainega) samuti lootejärgses arengus *võivad päranduda sugulisel paljunemisel *hõlmavad enamasti organismi piiratuid osi *päranduvad vegetatiivsel paljunemisel. 4. spontaansed/indutseeritud mutatsioonid- Spontaansed mutatsioonid e
spontaansetest? Organismi normaalses elukeskkonnas „iseeneslikult“ tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks, mis tekivad suhteliselt harva. Indutseeritud mutatsioonid on aga eksperimendi käigus esile kutsutud ning nende tekkesagedus on suurem. 7. Kuidas on võimalik eristada generatiivseid mutatsioone somaatilistest? Generatiivsed mutatsioonid tekivad kui mutatsioonid tekivad organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Somaatilised mutatsioonid tekivad aga keharakkudes ning ei pärandu järglastele. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad sugulisel paljunemisel järglastele, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid kanduvad edasi järglastele vegetatiivse paljundamise käigus. Küsimused lk 176 1. Selgitage geenifondi mõistet. Geenifondiks nimetatakse liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide kogumit. 2. Millest tuleneb modifikatsiooniline muutlikkus
Valdav osa mutageene on samaaegselt ka kantserogeenid ja seetõttu tuleb vältida nendega looduse saastamist. Generatiivne mutatsioon tekib siis, kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgnevatele põlvkondadele. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks. Need võivad organismis tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid võivad kanduda järglastele vegetatiivsel paljunemisel. Mittepärilik muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenevat tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Nendega ei kaasne muudatusi kromosoomides. Tunnuste modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Kitsas reaktsiooninorm on nt inimese juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul
*deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1982-1985) positiivne/negatiivne sümptomaatika *seotud virgatsained: dopamiin (DA( ja serotoniin 5-HT) *ÄGE PSÜHHOOTILINE EPISOOD - äge algus (kahe nädala vältel) - seos ägeda stresiga *SKISOFREENIA
Meioos Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud keharakud Gameedid sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) te...
permi haru: ugri haru a)komi a) handi b) mansi b)udmurdi c) ungari Sõnad mis on tulnud Ugri keelest: Loodus sõnad : jää, kask, öö, rebane Somaatilised sõnad: säär, ihu, ige Sugulus sõnad: veri, vesi, käsi 15. Permi sõnavara Komi keel ja udmurdi keel *Toiduhankimissõnavara *Linnud- kotkas, teder *Somaatilised sõnad- kõrv, kõri *süttima, ehtima, hind, pädev 16. Volga sõnavara Siit tulevad somaatilised sõnad: Hing, oda, sõda, leem, palve, nõid, jumal Arvude süsteem: Kamal (2 käega) KÜMME Kämmal (1 käega 17. Läänemere-Soome keeled + nimeta need keeled * vähemalt 5000 aastat vana *Läänemere-Soome keeled: soome (5milj), eesti (1milj), karjala (200 000), liivi; vadja; isuri (kadumas) *Sõnad: meri, laine, laid, neem, udu, allikas, karu, ilves, sokk, sisask, higi, naerma, aitama, kiitma, sipelgas, kirp, pere, abielu, pulmad, emand, isand, liha,
GENOOMMUTATSIOONID LP-I Sissejuhatus Kõikidelloomaliikidel on kindel kromosoomiarv. Kromosoomides paiknevaid geene, mis pärandatakse järglasele ühelt vanemalt nim genoomiks. Genoommutatsioon(heteroploidsus) tähendab kromosoomide normaalse arvu muutust. Genoommutatsioonide jaotus Euploidsus Haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine Aneuploidsus- kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kohane. (mõlemad võivad põhjustada fenotüübi muutusi) Arvu muutus 47, (+21.) Downi sündroom 47, (+13.) Patau sündroom 47, (+18.) Edwardsi sündroom 45, (XO) Turneri sündroom 47, (XXY) Klinefelteri sündroom 47, (XXX) sündroom Downi sündroom keharakkudes 47 kromosoomi 21. kromosoomi on 3! väike kasv, mongoliidne nägu, vaimne alaareng, mehe...
terve pitka päiva, varasest ommikost ilise õhtoni ning peks vaist meest ... 20. sajand Kord oli ühel vanal ausal mehel väga kuri naine, kes sõimas ja kirus terve pika päeva, varasest hommikust hilise õhtuni ning peksis oma vaest meest ... Eesti keele sõnavara päritolurühmad • Omatüved • Laentüved • Võõrtüved • Tehistüved Eesti keele päritolu Omatüved: uurali tüved (4000–5000 eKr; ~120 tüve) • somaatilised (keel, silm, muna) • loodus (jõgi, kõiv, puu, vesi, kuusk, kala, küü ‘uss’, kuu, päev~päike, suvi) • tuli (tuli, süsi, katk ‘suits’) • elatis (nool, peksma ‘nahka parkima’, vask (mingi metall)) • religioon (vägi) • koht (ala, üla, vasak, parem, esi (<*eti), pära • pronoomenid (see, too, ke-, mi-, ku-, me, te) • verbid (ela-, ole-, sõuda-) Omatüved: soome-ugri tüved (3000–4000 eKr; ~300 tüve)
vahetu, retsessiivne mutatsioon Kromosoommutatsioon kromosoomi pikkuse/kuju muutus; liigid: väljalangemine, kahekordistumine, järjestuse muutus, ümberpaiknemine Geenmuatsioonid kromosoomide arv suureneb (mõni kromosoom juurde Downi sün, kromosoomistik kordistunud meioosi viga 2n+n=3n triplod) Mutatsioonide liike spontaansed (iseeneslikudvead replikatsioonis, ristsiirdes, meioosis) või indutseeritud (mutageenide poolt esile kutsutud); generatiivsed (sugurakkudes) või somaatilised (keharakkudes), kasulikud, kahjulikud, neutraalsed Mutageenid ained või tegurid, mis kutsuvad esile mutatsioone; bioloogilised (viirused, bakterid, hallitusseente toksiinid), füüsikalised (kiirgused, müra, vibratsioon), keemilised (alused, happed, ravimid) Geneetika ja meditsiin Haigused pärilikud, päriliku soodumusega, mittepärilikud Meditsiini ülesanne pärilike diagnoosimine, vältimine, ravimine
Primaarne Sekundaarne Menorraagia Metrorraagia Menometrorraa Düsmenorröa PMS amenorröa amenorröa gia M Menstruatsiooni Menstruatsioonid Normaalse Tsükliväline või Vererohke (üle 80 Valulikud Psüühilised ja õ pole kunagi olnud e puudumine üle kestvusega menopausijärgne ml) ja kauakestev menstrutsioonid. somaatilised is kuue kuu verejooks, mille veritsus. ( üle 7 päeva) ja sümptoomid, mis t korral kaotatud ebaregulaarse esinevad fertiilses e verehulk ületab intervalliga eas naistel 80 ml
8,9% platseebo grupis). LSD LSD (lüsergiinhappedietüülamiid) Poolsünteetiline tungaltera alkaloid Sünteesis 1943. a. Shveitsi keemik A. Hoffmann, kes täheldas ka esimesena LSD psühhotoksilist toimet. LSD Edutult püütud rakendada alkoholismi, neurooside jt psüühikahäirete ravis. LSD farmakoloogilised toimed Toimib annustes on 1-2 µg/kg. Serotonino, dopamino ja adrenoretseptorite agonist. 5-HT1A, 5-HT2A, 5-HT2C agonist LSD sündroom Somaatilised sümptoomid minutite jooksul Tajumisega seotud sümptoomid umbes tund pärast manustamist Psüühikaga seotud sümptoomid maks. toime 2-4 tunnil, toime kestab kuni 12 tundi Somaatilised sümptoomid Peapööritus, nõrkus, treemor, iiveldus, rahutus ja paresteesiad. Sümp. NSi aktivatsiooni nähud pupillide laienemine, hüpertermia, tahhükardia, hüperglükeemia, suu kuivus, pisaratevool. Tajumisega seotud sümptoomid Peamiselt nägemisega seotud nähud,
12-16. a. Murdeiga ehk mürsikuiga ehk puberteediiga Füsioloogilised aspektid Füsioloogiline suguküpsus saabub koos sugurakkude valmimisega. Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon, millega heidetakse organismist välja viljastamata munarakk koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene sperma, mis võib erituda pollutsiooniga või tahtlikult stimuleerituna, onaneerides või seksuaal-vahekorra käigus. Koos füsioloogilise suguküpsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tütarlastel arenevad rinnad, kasvavad häbemekarvad ja karvad kaenlaalustel Noormeestel kasvavad häbemekarvad peenise ümbruses ja skrootumil; toimub häälemurre, karvad hakkavad kasvama ka kaenlaalustel ning näo piirkonnas. Sotsiaalsed aspektid Paljudes kaasaegsetes ühiskondades ei tunnustata füsioloogilise suguküpsuse saabumist veel sotsiaalselt aktsepteeritava...
Milline oleks maailm, kui mutatsioone ei esineks Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja püsivad, edasikanduvad muutused.Toimub ümberpaigutus või segadus DNAs. Mutatsioone tekib nii normaal tingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid).Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. · Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. · Generatiivne mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. · Dominantsed mutatsioonid tekivads keharakkudes. Näiteks: polüdaktüülia - sõrmede
ORGANISMIDE ARENG 1. Mitoos Eriline paljunemisviis, mida kasutavad päristuumsed organismid uute rakkude tekkeks · Vaja: *Taastada vanu, vigaseid ja hävinuid rakke *Raku kasvamiseks · Ühest päristuumsest keharakust tekib kaks TÄPSELT SAMASUGUST keharakku · Keharakkudes on iga kromosoom esindatud paarina - Diploidne 2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mito...
Tärkamine Võrsumine Kõrsumine (toimub taimede kiire pikkusse kasv, vajab niiskust ja toitaineid) Loomine (õisik tungib läbi lehetupe, õisik muutub silmaga nähtavaks (v.a oder-ennem õitseb, siis loob) Õitsemine Valmimine (kolm küpsusjärku: 1)piimküpsus; 2)vahaküpsus; 3)täisküpsus). Nisu Rühmad: I. Diploidne rühm (2n=4) somaatilistes rakkudes on 14 v generatiivrakkudes on 7 kromosoomi. Somaatilised rakud on keharakud kõrs. Generatiivrakud on sugurakud õis. (Triticum monococcom üheteranisu). II. Tetraploidne rühme (2n=28). (Triticum dicoccum-kaheteranisu; triticum persicum- pärsianisu; triticum durum-kõva nisu; triticum turgidum-pundnisu; triticum polonicum- poola nisu). III. Heksaploidne rühm (2n=42). (Triticum spelta-spelta nisu; triticum aestivum-pehme nisu; triticum compactum-kääbusnisu). Oder
1. Tekivad iseeneslikult 1.Kutsutakse kunstlikult esile 2. Tekivad organismide 2.Võivad tekkida inimtegevuse teistel normaalses elukeskkonnas põhjustel(tuumakatsed, radioaktiivsete jäätmete lekked) 3. Tekkesagedus väike 3.Tekkesagedus suur Asukoha järgi jaotatakse muutusi: Generatiivsed Somaatilised 1. Tekivad sugurakkudes 1.Tekivad keharakkudes 2. Päranduvad järglastele sugulisel teel 2.Ei pärandu järglastele sugulisel teel 3.Päranduvad järglastele vegetatiivsel paljunemisel Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus *tuleneb keskkonnateguritest
mõlemalt vanemalt pooled tunnused, sugurakkude arenemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire ning igas sugurakus on organismi geenidest ainult 50%) ja mutatsiooniliseks (muutus toimub organismi genotüübis, on hüppeline, mitte sujuv, võib olla väike või ulatuslik, kahjulik (sagedaim), neutraalne või kasulik, spontaanne (iseeneslik) või indutseeritud (esilekutsutud)). Mutatsiooniks nimetatakse üksikut muutust genotüübis. Somaatilised mutatsioonid päranduvad mittesugulisel (vegetatiivsel) paljunemisel, tekivad keharakus. Generatiivsed mutatsioonid tekivad sugurakus, päranduvad sugulisel paljunemisel. Mutageen on mutatsiooni esile kutsuv tegur, liigitatakse füüsikalisteks (kiirgus, vibratsioon), keemilisteks (ravimid, taimekaitsevahendid) ning bioloogilisteks (viirused). Kantserogeenid tekitavad vähki (arüülhüdroksülaasi, mida leidub inimese
k lop). • pankrot - saksa k bank - pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha -> banko rotta Oma näide: 2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), v-c-v (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää). Uurali keeled 1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) - sõnad hala (kala), šijer (hiir). 2. Soome-ugri - sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (8-9 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas. Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või
muhu). · kadalipp rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). · pankrot saksa k bank pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha > banko rotta Oma näide: !2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), vcv (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää). Uurali keeled 1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) sõnad hala (kala), sijer (hiir). 2. Soomeugri sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (89 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas. Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või
Väikesed muutused DNA-s, põhjuseks replikatsioonivead, Pikkuse ja struktuuri muutused, vead meioosis või Homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, võivad tekkida uued alleelid. mitoosis, võib avalduda puude või haigusena. krom. Lahknemise häired, sündroomidena avaldub. 3. Generatiivsed mutatsioonid Somaatilised mutatsioonid Tekivad sugurakkudes Tekivad keharakkudes lootejärgse arengu käigus Päranduvad sugulisel paljunemisel Ei paljune sugulisel paljunemisel 4. Indutseeritud e esilekutsutud mutatsioonid Spontaansed e iseeneslikud mutatsioonid Kaitseloomi mõjutatakse erineva keemiaga, tekkesagedus sadu või Tingitud organismi sisestest teguritest, esinemissagedus tuhandeid kordi suurem kui iseeneslikel mutatsioonidel
-) Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetakase mutogeenideks. -) Heterosügootses olekus dominantse alleeli poolt määratud tunnus avaldub ning retsisiivse alleeli poolt määratud tunnus ei avaldu. -) Heterosügootide omavahelisel ristumisel on moodustuvas järglaspõlvkonnas fenotüübiline lahknemissuhe 1:3 või 1:2:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1. -) Retsessiivseks nimetatakse alleeli, mis avaldub ainult homosügootse genotüübi puhul. -) Somaatilised mutatsioonid tekivad organismi keha rakkudes. -) Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. -) Pärilik muutlikkus jaguneb mutatiivseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. * 4. Osa Lahendage ülesanne -) B-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on B ja AB, abiellus naisega, kellel on AB- vererühm, kuid kelle õel on 0-vererühm. Neil sündis A-vererühmaga laps. Koostage
Kelly Talimaa 12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire Kui vaadelda ainult ärevushäiret, siis see on seotud ajukeemiaga kui vahel võivad olla ka seotud keskkonnaga. Reeglina tekib ärevushäire aja jooksul ja see ei pruugi kogu aeg samasugune välja näha. Näiteks ohutunne suurendavates olukordades võib ärevushäire süvened...
totipotentsed. Selle käigus võetakse loomalt munarakk, see viljastatakse in vitro, embrüo jagatakse moorulastaadiumis osadeks ning saadud osad siirdatakse erinevatele retsipientloomade emakasse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. · Tuumkloonimine: somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku. Vaja on kahte doonorlooma. Ühelt võetakse somaatilised rakud, teiselt munarakud. Munaraku tuum eemaldatakse ja järelejäänu liidetakse somaatilise rakuga elektriimpulsi abil. Seejärel lastakse sügoodil areneda, kui see on jõudnud embrüo staadiumisse, siis siirdatakse see kolmandale isendile. Embrüo areneb surrogaatema kehas. 13. Mis erinevus on reproduktiivsel ja terapeutilisel kloonimisel? Millised on nende rakenduslikud võimalused?
sugurakud haploidse kromosoomistikuga, kuid munaraku viljastumisel on diploidne kromosoomistik. 2. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Õige 3. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär; tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. 4. Viljastatud munarakku nimetatakse ovogooniks. Väär; Munaraku eelasteks on ovogoonid. 5.Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär; Katteseemnetaimed paljunevad risoomida, sibulate, varre- ja lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. 7. Mitoosi ja meioosi alguses on kromosoomid kahekromatiidsed. Õige 8. Viljastatud munarakku nimetatakse gameediks. Väär; Vanemorganismide sugurakke nimetatakse gameediks. II Leia kõige õigem vastusevariant. 9. Replikatsioon toimub raku elutsükli: a) profaasis, b) interfaasis, c) telofaasis, d) metafaasis. 10
MÕISTED LK 167 Alleel- ühe geeni erivorm Analüüsiv ristamine ristimine, millega uuritakse katseloomade või taimede genetüüpide homo- ja heterosügootsust Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Daltonism (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist Dominantne allele- alleel,mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Geenide aheldus- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetodindiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Hemofiilia(vere hüübimatus)..sama jutt, mis daltonismi kohta Heterosügootne organism - Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadel...
Pärlilik muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevuses. Esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Geneetiline muutlikkus jaguneb kaheks: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks.Kombintatiivse muutlikkuse korral kromosoomid või geenid oma struktuurilt ei muutu.Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus.Selle tulemusena saadakse erinevate genotüüpidega järglased.Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikkust muutlikkusest.Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu,et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid. Mutatsiooniline muutlikkus eeldab muutusi kromosoomide või geenide struktuuris.Need tulenevad mutat...
tarbimist. Sõltuvushäired (psüühikahäired psühhoaktiivsetest ainetest) Sõltuvushäirete diagnostika: 1. Tarvitatava aine (või ainete) kindlaksmääramine -anamnees; - aine määramine; - muu info, mis viitab aine kasutamisele 2. Psüühikahäirete kindlaks tegemine - ainest tingitud psüühikahäired, - kaasuvad psüühikahäired 3. Somaatiliste haiguste ja häirete hindamine nt alkoholist tingitud maksa- jt. siseorganite kahjustused. Intoksikatsioon e. joove. 1)psüühika- ja somaatilised häired on vastavuses aine annusega 2) esinevad ainele iseloomulikud intoksikatsiooni tunnused 3) sümptomid ei ole seotud muu kehalise haiguse või psüühikahäirega. Võivad kaasuda kuritarvitamine või sõltuvus, residuaalsed häired. Kuritarvitamine (F1x.1) tervist kahjustav tarbimine. 1) Aine kasutamine on põhjustanud psüühika- või somaatilisi häireid, mis võib viia toimetulekuraskustele või probleemidele suhetes teistega 2) Kahjustuse olemus on selgelt määratav
ekvatoriaaltasand, kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaasis lühenevad kääviniidid ja kromatiidid eralduvad teineteisest, jõuavad lõpuks rakupoolustele. Telofaasis kaovad kääviniidid ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tuumakesed tekivad. Haploidne on meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik. Kahekordne on diploidne. Keharakud on somaatilised rakud ja sugurakud on gameetid. Meioos on sugurakkude küpsemine ja eoste moodustumine. Profaas I- tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad, tsentrioolipaarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid. Erinevus mitoosiga:homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, ristsiire, toimub kauem. Metafaas I- homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile,
VÕRDLUSED. ÜHEMUNUAKAKSIK ERIMUNAKAKSIK Üks munarakk viljastatakse ühe spermi poolt. Viljastatakse kaks munarakku kahe erineva Sügoodist kujuneb 2 loodet/pooldub. spermi poolt. Geneetiliselt täiesti erinevad. Geneetiliselt identsed, väga sarnased. Alati Võivad olla erinevast soost. ühest soost, saab uurida keskkonna mõju. GENERATIIVSED MUTATSIOONID SOMAATILISED MUTATSIOONID Tekivad sugurakkudes, erinevate Tekivad keharakkudes lootelise kui ka mutageenide toimel. Päranduvad sugulisel lootejärgse arengu käigus.Hõlmavad paljunemisel. organismi piirtud osi. Sugulisel paljunemisel ei pärandu, ainult vegetatiivsel. SPONTAANSED MUTATSIOONID INDUTSEERITUD MUTATSIOONID Iseeneslikud. Põhjused on ebaselged
Paljunemine toimub suguorganite abil Toimub taime kasvuorganite abil Toimub pikema aja jooksul Lühikese aja vältel saadakse suur hulk uusi isendeid Saadakse järglasi Mõlemal juhul antakse geene edasi 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea mitoosi tulemust. Mitootiliselt paljunevad somaatilised rakud rakkude asendamiseks, kasvamiseks ja vigade parandamiseks. Mitoosiline paljunemine toimub kogu aeg. Mitoosi tulemuseks on kaks tütarrakku. Faasid: 1) Profaas Kromosoomid keerduvad kokku; rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad; tsentrioolipaarid liiguvad poolustele, nende vahele moodustuvad kääviniidid; tuumamembraanid lagunevad. 2) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ekvatoriaaltasandile; kääviniidid
Bioloogia kordamisküsimused rakenduste leiutamisele ja kasutamisele. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja 1.Fundamentaal- ja rakendusteadused eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad fundamentaalteadustega. Inimesed on ammustest nende paljunemist. aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi Alekander Fleming(1881-1955) penitsilliini praktilistel otstarvetel kasutada.=rak.teadus. avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. 2.Üldbioloogia ja eribioloogilised e. bakteritoksiin mikroobne putukatõrjevahend, Rakendusteadused ...
Eestlaste kollektiividele on iseloomulikumad sagedasemad konfliktid võrreldes teiste rahvustega. Suuremates kollektiivides tunnetatakse teravamalt halba tööõhkkonda, suuremat ebakindlust suhetes juhtkonnaga, õpilaste vägivalda Tervisekaebused (1): 1. Mittesomaatilised kaebused. Ebameeldivustunne tekib oma tervisele mõeldes 26,4% vastanutest. Liigesevaludes õpetajaid on 9,3% ja töö katkestajaid 1,8%. Enim kannatatakse jalgade- (25,7%) ja seljavalude käes (18,7%). 2. Somaatilised valud. Pingepeavaludest mõtlemine tekitab ebameeldivust kolmandikul õpetajatel. Märgatavas valusündroomis töötab 13,4%, samal põhjusel katkestab töö 4,2% õpetajatest. Peavalu esineb 23,8%, pisteid südames 12,8% vastanutest. 3. Kurnatusilmingud. Ebameeldiv/märgatav väsimus tööl 17%, tegevuse katkestamine 3% juhtudest. Tugevat üleväsimust 37%, stressi 26%, silmade kipitust 24% õpetajatest. Tervisekaebused (2): 4. Külmetushädad.
*Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla(nt õhtul diivanil lõsutades vaatad meelelahutussaadet ning ruumitähelepanu on hajunud) *Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelelepanu vasakulej a vähem aktiveeruvad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale. See on seotud lugemissuunaga. Kui on selline reklaam milles ei ole väga suurt emotsioone tekitavat värki siis paiguta reklaami pigem vasakule. Nn. somaatilised markerid ,,somaatilised markerid" metadooriliselt võib kasutada väljendust ,,keha teater" -luuakse tõenäoliselt mejeajus koolitamise ja sotsialiseerimisekäigus spetsiifiliste stiimulite klasside seostamise kaudu spetsiifiliste keha somaatiliste seisundite klassidega. Nendele somaatilistele markeritele toetub rituaal, kui vajaliku teadvusseisunditaasgenereerimise instrument. Peegelneuronid Emotsioonid nakkavad. omavad endas potentsiaali muuta kollektiivseks emotsiooniks.
Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee Eesti koolinoorte kokkupuuted uimastitega tekitavad viimastel aastatel üha enam muret. Kiirabitöös on järjest sagedamini hakanud ette tulema eestlastest patsiente, kellel on mitmesuguseid probleeme uimastitega, näiteks kanepi ja alkoholi koostoimel tekkinud hirmusündroom; alkoholi ja ecstasy segajoove ning selle tüsistused; samuti amfetamiini tarvitamise järgne depressioon, enesetapukatsed ja suitsiidid ning muud isiksuse-, psüühika- ja somaatilised häired. Koolides on uimastikaubandus laialt levinud. Niihästi legaalste kui ka illegaalsete uimastite tarvitamine koolinoorte seas on sagenenud kogu Euroopas, Eesti ületab aga Euroopa riikide keskmist mitme näitaja poolest (Allaste 2008: 46). Tubakat, alkoholi ja kanepit peetakse väravaks uimastite maailma, sest on töenäoline, et neid tarbides tutvuvad noored inimeste ja paikadega, kus tarbitakse ka teisi aineid. Laste uimastitarbimist mõjutab väga tugevasti vanemate seisukoht
sündroomi. o Generatiivsed mutatsioonid tekivad: a) keharakkudes, b) sugurakkudes, c) sugunäärmetes, d) suguorganites. o Isendi reaktsiooninorm tuleneb tema: a) genotüübist, b) fenotüübist, c) sugukromosoomidest, d) autosoomidest. o Päriliku haiguse peamiseks tekkepõhjuseks on: a) modifikatsiooniline muutlikkus, b) somaatilised mutatsioonid, c) kombinatiivne muutlikkus, d) raseda naise eluviisid. o Organismi kogu kromosoomistiku polüploidiseerumine on: a) geenmutatsioon, b) kromosoommutatsioon, c) genoommutatsioon, d) somaatiline mutatsioon. o Kopsuvähk on: a) nakkushaigus, b) pärilik haigus, c) genoommutatsioon, d) päriliku eelsoodumusega haigus. Inimese geenifondi moodustavad kõik geenid:
kergesti ehmumine tühistel põhjustel muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused või pea läheb mõtetest tühjaks kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus hirm kaotada kontroll enese üle või "minna hulluks" või "peast segi" surmahirm tunne, et välised objektid on ebareaalsed (derealisatioon) või 'eemalolekutunne', tunne just kui ma ei oleks reaalselt siin (depersonalisatsioon) 2) Ärevuse somaatilised sümptomid südame kloppimine higistamine värisemine, vappumine suukuivus hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) valud või düskomforditunne rindkeres iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) lihaspinge ja lihaspingega seotud valud kuumad ja külmad hood tuimusetunne või surinad pearingluse-, ebakindlusetunne
asendatakse. Kuid kui sureb juba suurem hulk rakke, ei pruugi organism olla enam taastumisvõimeline. Võib juhtuda ka nii, et rakk jääb ellu, kuid muutub defektseks. Paljunemisel tekitab ta sel juhul hulganisti samasuguseid defektseid rakke. Defektsete rakkude kiire paljunemisega seotud haigusi nimetatakse vähihaigusteks. Seega võib tuumakiirgus olla üheks vähi põhjustajaks. Kiirguse poolt organismile tekitatud kahjustusi võib üldjoontes jagada kaheks: somaatilised (kehasse puutuvad: kr k sôma keha) ja geneetilised. Somaatiliste kahjustuste puhul on tagajärjeks vähktõbi või kiiritushaigus, mille sümptomid on iiveldus, väsimus, juuste väljalangemine jms; ja suuremate kiirgusdooside korral isegi surm. Geneetilised kahjustused on seotud muutustega reprodutseerivates rakkudes, mille mõju avaldub kahjustuse saanud isiku järglastes. Kiirguskaitse aluseks on võimaliku kiiritusriski vähendamine nii minimaalseks kui võimalik.
Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi. juuksevärvus, karvade läbimõõt. Lai- kehakaal, kanade munatoodang, Veiste (väikest kasvu, mongoloodse silmalõikega, lameda näoga, kõrgete põsesarnadega, piimaand. Määratud isendi genotüübi poolt. vaimse alaarenguga, ,,ahvivagu") Somaatilised mutatsioonid- keharakkudes tekkinud mutatsioonid. Vegetatiivsel Klinefelteri sündroom- meestel on kolm sugukromosoomi (XXY) (naiselikud paljunemisel. kehaproportsioonid, vaimne alaareng, suguvõimetud) Variatsioonikõver- variatsioonirea graafiline kujutis. Turneri sündroom- naisel on ainult 1 x-kromosoom, teine puudub. Kokku 45. (ei Variatsioonirida- pannes mingid mõõdetavad tunnused koos nende
ÕIGE ✗ Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. VALE Parandus: Tsütokinees on raku jagunemine. ✗ Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. ÕIGE ✗ Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. VALE Parandus: Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geeni vahetus. ✗ Katteseemnetaimed paljunevad eostega. VALE Parandus: Katteseemnetaimed paljunevad ribosoomidega ja mugulatega. ✗ Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. ÕIGE ✗ Kromatiidid lahknevad meioosi teise jagunemise anafaasis. ÕIGE ✗ Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks. VALE Parandus: Munaraku eellast nimetatakse ovogooniks. 2. Leia õige vastus! ✗ Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu vähenemine kaks korda. ✗ DNA kahekordistumine toimub mitoosi interfaasis. ✗ Spermid moodustuvad spermatogeneesil.
5.Miks inimene paljundab taimi meristeemmeetodil? Nimeta konkreetseid taimi ja põhjusi. Saab pääsata väljasurevaid liike ja palju järglasi, kes/mis on identsed. 6.Miks tuleb selle meetodi puhul vahetada töö käigus söötmeid? Et saada mikrovõrsetest uued koed, tuleb söötmetele lisavad kasvufaktoreid. 7.Mida tähendab mõiste totipotentne? Meristeemrakud võivad anda alguse täiesti uuele taimele, nad on kõikvõimelised! LK.21-23 1.Mille poolest erinevad somaatilised rakud ja sugurakud? Somaatlistel rakkudel pole ülesannet paljuneda, aga sugurakkudel ongi ainult see ülesanne. 2.Kuidas nimetatakse meetodit, kui ühendatatakse erinevad keharakud( isegi erinevatel liikidel), milleks seda tehti, umbes millal (saj.). HÜBRIIDIMINE. See leiutati 1975. 3.#Millel põhineb kromosoomide geenikaartide loomine? 4.Millised rakud ja milleks toodavad antikehi? Mis need on (kehad, ained...)? Antikehad on valgud, mis kaitsevad organismi pahalaste eest
jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku *Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina *Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 5) Somaatilist rakku/ gameeti gameedid on sugurakud:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatilised rakud on organismi ehitusse kuuluvad rakud. Näiteks leukotsüüdid ja epiteelirakud. 6) Mehe/ naise suguelundkonda -Mehe suguelundid jagunevad kaheks - sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid , munandimanused , seemnejuhad ,seemnepõiekesed , ee snääre . Välimised: munandikott , suguti . -Naise suguelundkond: Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud; Munajuhad; Emakas; Tupp; emakakael.
masimaale, putukate sünd. · ~360 miljonit aastat tagasi kahepaiksed · ~300 miljonit aastat tagasi roomajad, kellest arenesid linnud ja imetajad. Evolutsiooni geneetilised alused Individuaalne muutlikust põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. Mutatsioonid: 1. genoommutatsioonid 2. geenmutatsioonid 3. kromosoommutatsioonid 4. generatiivsed mutatsioonid 5. somaatilised mutatsioonid Pärilik mitmekesisus on tingitud ka kombinatiivsest muutlikkusest: · crossing-over · sugurakkude kombinatiivne viljastamine · kromatiitide lahknemine anafaasis Populatsiooni geneetiline struktuur- geeni alleelide ning nendest tekkinud genotüüpide suhteline vahekord populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu.
inimeste tähelepanu keskpunkti. Sotsiaalfoobia tagajärjeks on tavaliselt teatud sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Esineb võrdselt nii meestel kui naistel (M=N). 2.1 Kulg · algus noorukieas. · adekvaatse abi puudumisel võib muutuda krooniliseks. · sotsiaalfoobia võib olla piiritletud või difuusne. Sotsiaalfoobiad on tavaliselt seotud madala enesehinnanguga ja kriitikakartusega. Kaebustes võivad sageli esiplaanil olla ärevuse somaatilised sümptomid, mida patsient võib teadvustada primaarsete probleemidena: · punastamine, · kätevärin, · iiveldustunne, · sagedane tungiv urineerimisvajadus. · ärevuse sümptomid võivad areneda paanikahoo sarnaseks hooks · vältimine on sageli väljendunud ning äärmuslikul kujul viib täieliku sotsiaalse isoleerumiseni. -------------------------------------------------------------------------------- 2.2 Diagnostilised juhised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
