t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Maismaa ökosüsteem- mets, veeökosüsteem- järv, mikroökosüsteem- rändrahn 1.5. 1.5. konsument+ näited Konsument on heterotroofne organism. Konsumendid toituvad tootjate poolt loodud orgaanilisest ainest, ise pole nad selle sünteesimiseks võimelised. Konsumentide toituks on produtsendid või teised konsumendid. Nad on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 2. Milline on erinevate loomade valgusnõudlus, näited Aktiivse tegevusaja järgi eristatakse päeva-, öö- ja videvikuloomi
kvaliteetsed järglased Kahanev populatsioon( sündimus < suremus) Haigused suurenevad, toitu vähem, ilmastiku muutus, rohkem vaenlasi. Kui kriitline arvukus on alla 1000, siis on väljasuremis oht. Stabiilne populatsioon (sündimus = suremus) Haiguste suurendamine, toidupuudus, rohkem vaenlasi, stress, konkurents 9. Toiduahel ja toiduvõrk Tootja (produtsent) > orgaaniline aine > I astme tarbija ( herbivoor, konsument) > II astme tarbija ( karnivoor, konsument) > III astme tarbija (karnivoor, konsument) >>>> tipptarbija (viimane lüli, keegi ei toitu) Toiduvõrgu moodustavad ökosüsteemis läbipõimunud toiduahelad. 10.Ökoloogilise püramiidi reegel ja koostamine Reegel: igale järgmisele püramiidiastmele jõuab ligikaudu 10% eelmise astme energiast. Koostatakse arvukuse, juurdekasvu, biomassi järgi. Püramiid saadakse kui toiduahel
sinitihane, sinilille seemned, sipelgad, musträhn, lendorav, maipõrnikas, karihiir, uruhiir. Kasemahl-pistesääsk-sinitihane-punarebane (3p) Joonista välja ökoloogiline püramiid ja paiguta eelnevalt koostatud toiduahelat moodustavad liigid vastavatele troofilistele tasanditele! Nimeta need tasandid! Punarebane Tippkiskja Sinitihane Kolmas troofiline tasand; 2 konsument pistesääsk Teine troofiline tasand; 1 konsument kasemahl Esimene troofiline tasand (1p) Kes on selles süsteemis produtsendid? kasemahl (1p) Kes moodustavad esimese troofilise taseme? kasemahl (1p) Kes on selle süsteemi tipptarbija? punarebane (2p) Kas tipptarbija on alati ka süsteemi tippkiskja? Põhjenda! Jah, tipptarbijaks on see, kes toitub ainult loomadest ning ta on viimane tarbija.
-) Produtsendid on iga toiduahela esimeseks lüliks. -) Suktsessioon kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. -) Washingtoni konvektsioon on ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubitsemist puudutav konventsioon. -) Õhuhapniku konsentratsioon on abiootiline tegur. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Herbivoorid on alati toiduahela: primaarne konsument. -) Kui jooksiklane toitub lehetäist, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Kui ristikhein on toiduks jänesele, siis on ta toiduahela: produtsent. -) Kui tihane/pääsuke toitub sääsest, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Linnupesades elavad koid on: kommensiaalid. -) Metsas elavad kiskjad on: konkutendid. -) Ristämbliku ja toakärbse vaheline suhe on: karnivooria. -) Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: biotsönoosi.
Seotud Maad ümbritseva osooonikihiga. *) 3. Osaleb põlemisprotsessides. -) Tooge produtsentide, konsumentide ja destruentide kohta näiteid. Kuidas on need organismis omavahel seotud? Koostada toiduahel! *) Produtsendid toiduahela tootjad, toiduahela esimene liige. *) Konsumendid toiduahela tarbijad, jagunevad: herbivaarid, karnivaarid ja omnivaarid. *) Destruendid surnud orgaaniliste ainete lagundajad. *) Võilill (tootja) ritsikas konn kurg rebane (lõpptarbija ehk konsument) destruendid võilill (+ kõigist liikmetest nool destruentide suunas). *) Rukis (tootja) hiir rästiks siil rebane (lõpptarbija ehk konsument) destruendid võilill (+ kõigist liikmetest nool destruentide suunas).
mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konsument e. tarbija toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme Ökol.amplituud intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökol.taluvuslävi max. või min. intensiivsusaste, mille tõustes või alanedes organism hukkub. Ökol.tasakaal selline ökosüsteemi seisund, kus populatsioonide arvukus seisab pikemat aega tasakaalus. Ökol.tegur organismidele mõju avaldav KK komponent. Ökol
ehk iga järgnev tase talletab 10% eelneva taseme biomassist ja energiast troofilistel tasanditel peab iga eelnev tase olema järgmisest suurem, väga mitmelülilised toiduahelad ei realiseeru praktikas a. Eksamile klassikaline toiduahel produtsent 1. Astme konsument(taimtoiduline loom) 2. Astme konsument(loom- või segatoiduline) 3. Astme konsument ehk tippkiskja ( lagundajad egk redutsendid) b. Laguahel põhineb surnud orgaanika ja väljaheidete astmelisel kasutamisel toiduobjektina ainult siis kui seda ekstra küsitakse, nt
Toiduahela lüli = troofiline tase Autotroofsed taimed - võtavad keskkonnast anorgaanilisi ühendeid ja sünteesivad päikeseenergia abil orgaanilisi ühendeid. Autotroofsed taimed Tootjad Autotroofsed bakterid - ehk Autotroofsed protistid Produtsendid Protistid(hamööb,kingloom, silmviburlane) ehk ainuraksed loomorganismid Mikroorganismid, seened ja osa selgrootuid loomi - kes lagundavad surnud produtsente ja konsumente Toiduahel = produtsent - konsument - desturent Toiduvõrgustik - omavahel põimunud toiduahelate kogum on isereguleeruva ökosüsteemi alus- populatsioonide arvukuse regulatsioon - ökoloogiline tasakaal iga järgneva troofilise taseme biomasss on u 10% eelneva troofilise taseme biomassist Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust! 1.vale 2.õige 3.õige 4.vale; teiseks lüliks 5.õige 6.vale 7.vale 8.õige 9. D-Toidupuudusest 10. D-Hukkuma 11. D-Biotsönoos 12
sipelgad ei saa aga sellest ei kasu ega kahju.) POPULATSIOON Iseloomustus: · Arvukus · Populatsiooni tihedus · Populatsiooni lained( arvukuse muutus ajas) ÖKOSÜSTEEM Iseloomustab: · Liigiline koosseis · Liigirikkus · Dominant · Biomass · Produktsioon · Toitumissuhted TOIDUAHELAD TOOTJA e. produtsent-> TARBIJAD e. konsument-> LAGUNDAJAD e. destruent Taim taimetoiduline ÖKOLOOGILISE PÜRAMIIDI REEGEL AINERINGED C-ringe peamised protsessid: · Fotosüntees · Hingamine,lagundamine · settimine,põlemine. Süsiheppegaasi molekul->taim->toimub fotsüntees->tekib glükoos ja tärklise molekul->tärklis jõuab mugulasse->siga sööb mugula ära->kehast jõuab väljaheidetesse->hea väetis,viiakse
ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus. Elukooslus- Ökosüsteemi elusosa. Ökotoop- Ökosüsteemi eluta osa. Biotsönoos- Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Toiduahel- Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada , millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Produtsent- Tootja ( õp. lk 19 ). Destruent- Lagundaja . Konsument- Tarbija. Toiduvõrk- Omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Troofiline tase- Toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Populatsioonilained Populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündumus ja suremus on tasakaalus. Kasvav populatsioon Populatsioon, mille sündimus on suremusest suurem. Kahanev populatsioon Populatsioon, mille suremus on sündimusest suurem.
Toitumissuhted ökosüsteemis · Toitumissuhete põhjal jaotatakse organismid troofilistele tasemetele: · Troofiline tase- iga järgneva toiduahela lüli 1) Tootjad ehk produtsendid (Toodavad orgaaniist ainet kogu ökosüsteemi jaoks) 2) Tarbijad ehk konsumendid (tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet) a. esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid ehk kõik taimtoidulised loomad b. teise astme tarbijad ehk sekundaar konsument c. kolmanda astme tarbija ehk tertsiaal konsument d. tipptarbijad 3) Lagundajad ehk destruendid (lagundavad tootjatest ja tarbijatest järele jäänud orgaanilist ainet ja tekitavad lõpuks uuesti anorgaanilist ainet mis läheb edasi tootjatele)
Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Tarbija (konsument) toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist).
mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Ökotoop - ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ja millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. tootja (produtsent) - toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa pro-tistidest ja baktereist). tarbija (konsument) - toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism käsutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. lagundaja (destruent) - surnud organismide koostisaineid lagundavheterotroome organism (bakter, seen, selgrootu loom). Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. laguahel - toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism,
Laguahel- toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija (konsument)- toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel- toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja (produtsent)- toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist)
Autotroofsed taimed,autotr.bakterid,autotr.protistid = tootjad e produtsendid = TOIDUAHELA 1.LÜLI. Loomad-Heterotroofid,kes vajavad eluks valmis orgaanilisi ühendeid. TaimtoidulisedHerbivoorid;LoomtoidulisedKiskjad = tarbijad e konsumendid. Kasutavad toiduks elusaid organisme. TOIDUAHELA 2.LÜLI. Mikroorganismid,seened,osa selgrootuid loomi-kes lagundavad surnud produtsente ja kondumente = destruendid. TOIDUAHELA 3.LÜLI. Toiduahel = Produtsent Konsument Destruent. Toiduvõrgustik-Omavahel põimunud toiduahelate kogum.Isereguleeruva ökosüsteemi alus.Populatsioonide arvukuse regulatsioon.Ökoloogiline tasakaal. Ökoloogilise püramiidi reegel:Iga järgnevad troofilise taseme biomass on ~10% eelneva troofilise taseme biomassist. Püramiid: 1kg 4 tase tertsiaalsed konsumendid 10kg 3 tase sekundaarsed konsumendid 100kg 2 tase primaarsed konsumendid 1000kg 1 tase produtsendid
1. Bioom geograafiliselt piiritlev ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 5. Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus (hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri). 4. Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest (ökosüsteemi elus osa) ja ökotoobist (ökosüsteemi eluta osa). 19. selgita mõisted; tootjad e autotroofid, tarbijad ehk heterotroofid, produtsent, konsument, destruent, herbivoor, omnivoor. Tootjad e. autotroofid organismid, kes toodavad vajaliku orgaanilise aine ise nt taimed Tarbijad e. heterotroofid organismid, kes saavad vajaliku orgaanilise aine väliskeskkonnast toiduga nt inimene Produtsent tootjad nt taimed Konsument tarbijad nt inimesed Destruent lagundajad nt bakterid, seened Herbivoor rohusööja (I astme tarbija) Omnivoor kõigesööja (II astme tarbija)
Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Stabiilne populatsioon - populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Tarbija konsument, toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme, vastavalt asukohale toiduagelad eristatakse, esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel rastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent, toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest)
7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22.Ökoloogiline tegur organismide elutegevust mõjutavad tegurid 23.Ökoloogiline amplituud vahemik, kus saab organism areneda, elada ja paljuneda 24.Ökosüsteem isereguleeruv tervik Ökotoop ökosüsteemi elukeskkond(valitsevad abiootilised tegurid)
protsessis. Ökosüsteem on isereguleeriv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond (s.o. elutu loodus). Toitumisahel. Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Kotkasrebanejänesrohi Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise. Iga järgmisel kõrgemal toiduahela tasemel on saadaval järjest vähem kasulikku energiat. Ökoloogiline püramiid All on produtsendid, järgmine kiht on I astme konsument, siis II astme konsument ja siis III astme konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid
Demograafiline plahvatus ehk rahvastikuplahvatus – Rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel või lühikese perioodi jooksul. Linnastumine ehk urbanisatsioon - Linnastumine ehk urbanisatsioon on linnade pidev ja pidurdamatu kasv ja selle kaasnähtused (keskkonna saastamine, põllumaa kaotsiminek). Produtsent (tootja) – rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet (suhkur). Konsument (tarbija) – organismid, kes otse või kaudselt toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest (loomad). Redutsent (lagundaja) – surnud organismide koostisained, kus orgaanilisi ühendeid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened). Detridofaag – surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid). Autökoloogia – uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid.
Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Sümbioos eri liikide vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija konsument. Toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja desturendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent. Toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism( taim, osa protistidest ja baktereist)
Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks 41. Heterotroof (konsumendid) on organismid, kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismi välist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübil on heterotroofid kemo- või fotoorganotroofid (saavad energiat vastavalt kas valmis orgaanilisest ainest või Päikese valguse kiirgusest). Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. 42. Konsument ehk heterotroofid on organismid, kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismi välist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübil on heterotroofid kemo- või fotoorganotroofid (saavad energiat vastavalt kas valmis orgaanilisest ainest või Päikese valguse kiirgusest). Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. 43. Redutsent Lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid on
seotud geneetiliste muutustega. Kommensalism - on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Konkurents - on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konsument - ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest[1]. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kontiinum - on pidev ning katkematu kulgemine. See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine
selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon (vastastikku piirav kooselu vorm), ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Tavalisimad on eluruumi- ja toidukonkurents. K. võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-I surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Konsument ehk tarbija organismid kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarprodukstsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Konsumendid moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Kontiinum pidevus. Topograafiline k. väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k
Autotroof organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid võivad ise lihtsaist ühendeist (süsinikdioksiidist, veest, mineraalsooladest, ammoniaagist) sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühenditest või päikesekiirgusest. Enamik taimi on autotroofid 41. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Kõik loomad, parasiittaimed ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. 42. Konsument heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 43. Redutsent surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). 44
kooslused, mis on täielikus pimeduses, kuid täiesti autonoomsed *Mariaani süvikust 3600 m sügavusel elavad nuivähid *Galapagose saarte lähedal 2500 m sügavusel olev ökosüsteem (toruussid) 73. Toiduahelad kui toitumissuhete mudelid koosluses? Ökosusteemis ained tegelikult ringlevad, kuid toiduahelate puhul seda klassikaliselt ei käsitleta, st. sealt puuduvad lagundajad. Ahela alguseks on enamasti mõni produtsent (autotroof), edasi tuleb esimese astme konsument (herbivoor), teise astme konsument (karnivoor), kolmanda astme konsument (karnivoor) ja vahel neljanda astme konsument (karnivoor). Enamasti pole toiduahelatel rohkem astmeid kui viis. Sest peamiseks põhjuseks on toidunappus. Iga astme ülalpidamiseks on kasutada järjest vähem toitu. 74. Toiduvõrgud kui toitumissuhete mudelid koosluses? Toiduvõrk koosneb omavahel põimunud toiduahelatest. Nad võimaldavad kujutada organisme, kes toituvad erinevate troofiliste tasandite organismidest
teisele kahjulik. on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Konkurents - on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konsument - vt. tarbija. Kontraktsioonivalk - liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kontrollgrupp - uurimisobjektide võrdlusrühm, mille suhtes muudetavaid katsetingimusi ei kohaldata. Konvektsioon - soojuse liikumine õhu või veevooluga. Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega.
d) Biomassi ja produktsiooni vaheline seos. Kuidas inimene seda ära kasutab? • Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Teades Eesti kuusikutes kasvavate kuuskede aastast juurdekasvu ehk produktsiooni, saame lähteandmeid meie puidutööstuse arengukavade väljatöötamiseks e) Produtsendid, (primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed) konsumendid, destruendid - vaheline seos • Produtsent ehk tootja – rohelised taimed toiduahelas – plankton • Konsument ehk tarbija – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks elusaid organisme – primaarne (vesikirbud) – sekundaarne (koger) – tertsiaarne (ahven) – kvaternaarne (haug) • Destruent ehk lagundaja – surnud tootjad ja tarbijad lagundatakse destruentide poolt (teod) f) Toiduvõrk ja toiduahel. Tee vahet. Ja tea, et need joonised saavad alati alguse nn. rohelisest lülist (tootjatest) g) Kiskja-saakloom mudel
Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained vesinik, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Taimedel neid vaja pole, väldivad. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima. Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka nt hapnik, eriti vee keskkonnas. Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof. Tarbija ehk konsument ehk heterotroof. · Hapnik · Organismid surnud või elusal kujul. Assimileerimine oma organismiga liitmine, omaks võtmine. Tingimusfaktorid Temperatuur väga otseselt elu toetav ja võimaldav eeltingimus. Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane. Poikilotermne ehk püsisoojane. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Woodland on väga hõre mets võrdle forrest. Lisaks veele ja temperatuurile määravad
Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Sümbioos eri liikide vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija konsument. Toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja desturendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent. Toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism( taim, osa protistidest ja baktereist)
Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest. Selleks vajaminevat energiat saadakse päkesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need ogaanilised ühendid on valmistatud autotroofid. Konsument- ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kõik heterotroofsed organismid on konsumendid. Redutsent- ehk lagundaja Parasiit- ehk nugilsed organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis või toitaineid.
Organismid, kui toiduressursid. Troofilised teed: 1) Lagunemine. Surnud organism muutub toiduressursiks lagundajatele. 2) Parasitism. Peremees on elu, kuid teda juba kasutatakse ära kui ressurssi. Parasiit tavaliselt ei tapa oma peremeest. 3) Röövtoitumine. Toiduobjekt tapetakse ja süüakse ära. Konsumendid on need, kes kasutavad teisi organisme oma toiduks. Konsumendid võivad olla ntks polüfaagid (mitmekesise toiduvalikuga loomad). Konsument võib spetsialiseerud ühele liigile või väga kitsale liikide grupile monofaagid (ntks vaarikatest toituv puuviljakärbes). Mida suurem on spetsialiseerumine, seda enam piirdub organismi elu kindla piirkonnaga, kus seda toiduobjekti leidub. Taimede ja loomade toitaine sisaldus kui toit. Tänu tselluloosist rakukestale sisaldavad taimed Lehekülg 13
süsihappegaas). Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). · Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed · Konsument- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. II aste- Lihasööjad kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. · Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. · Parasiit- Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid.
süsihappegaas). Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed Konsument- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid – organismid, kes toituvad ainult taimedest II aste- Lihasööjad – kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. Parasiit- Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete
suurust (reageermistundlikkust) nihkumisel vastava kõvera (nõudlus- või pakkumiskõver) ühest punktist teise, so kaare keskmisena Punktelastsusena arvutatud elastsuskoefitsient näitab elastsuse suurust mingis kindlas nõudlus- või pakkumiskõvera punktis, hindab (protsent)muutusi esialgse koguse, hinna, sissetuleku või teise kauba algse hinna suhtes Pakkumise elastsus Pakkumise elastsuse mõjurid 5. Tarbija valikuteooria alused Tarbija e konsument on ükskõik milline majanduses osaleja e nn majandusagent, kes oma vajaduste rahuldamiseks hüviseid ja teenuseid tarbib Vajadused kitsas majandusteadlikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega. Laiemas mõttes on vajadus tarvidus teatud aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete elutingimuste järele, mille vajakajäämine kutsub esile puudustunde kas
ühendeist ise sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist või päikesekiirgusest. Produtsendid e tootjad: taimed, kemobakterid. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik bakterid. Valmis orgaanilise aine tarbijad: 1) konsumendid e tarbijad; 2) redutsendid e lagundajad. Konsument tarbijad; organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Redutsent lagundajad. Loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Redutsentide tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis.
Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained autotroofidel on vaja vahetult (saavad vesilahusest). H, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima. Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka hapnik, lämmastik, fosfor (eriti vee keskkonnas). (Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof. Tarbija ehk konsument ehk heterotroof.) · Hapnik limiteerib populatsiooni veekogudes ja soodes. Eriti just liikumatu veega veekogus. Nimelt on vees väga palju võimalusi anoksilise keskkonna (hapnikuvaene KK) tekkimiseks: 1) Vees aga on tihti O2 olemas ainult vee pindmistes kihtides, sest seal toimub pidev vee O 2-ga rikastumine. Mida sügavamale, seda vähemaks O 2 jääb. Laguahel hapnik konsumeeritakse. 2) Teine põhjus, miks anoks
seda suurem võib olla ühe liigi osakaal). Dominantidele võib läheneda kahest aspektist: a.) isendi arvukuse tasandil või b.) biomassi tasandil. Ökosüsteemi funktsionaalne lähendus: I toiduvõrgustik- võrgustikuna peetakse silmas omavahel seotud toitumisahelaid. Toiduahel on erinevatest liikidest organismide jada, mida seob toiduobjektiks olemine ja teistes toitumine. Kool käsitleb eritüübilisi toiduahelaid: 1.) klassikaline: produtsent- I astme konsument II astme konsument (tippkiskja) redutsent. Vead: toiduahelat ei alustata produtsendiga, toiduahelat alustatakse eluta keskkonnaga; omavahel seostatakse organismid, kes elavad täiesti eri keskkondades või absull teineteisest ei toitu. Hädaga tuuakse inimene sisse (inimest ei tohi toppida toiduahelasse). Erandid: laguahel- kõdunev leht- vihmauss- hooghännaline- mullalest- bakterid (iga järgnev lüli kasutab eelneva väljaheiteid). Nugiahel: männiokkad- männivaksiku vastne-
ainest. 110. Toiduahelad, troofilised tasemed. Troofilise struktuuri kujunemine ja ökoloogilised püramiidid (arvukuse, energia, biomassi). Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduahela tasemed: I tase – autotroofid II tase – fütofaagid III ja järgnevad tasemed – zoofaagid (primaarne—primaarne konsument—sekundaarne kosnument—tertsiaalne konsument) I astme tarbijad- rohusööjad e herbivoorid II astme tarbijad- kõigesööjad e omnivoorid III astme tarbijad- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduahelad jaotatakse: karjamaa tüüpi toiduahel (selle lõpus kiskahel) laguahel ehk detriitahel nugiahel ehk parasiittoiduahel Näited: viljatera—põldhiir—rebane—ilves Autotroof—heterotroof—heterotroof—heterotroof
annaabi.ee 
