Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sipelgad" - 346 õppematerjali

sipelgad – pere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle all maa-alustes käikudes (osa liike teeb pesa ainult pinnasesse). Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi (suguvõimetuid emaseid). Töölistel on tööjaotus: haude hooldajad, ehitajad, toidumuretsejad jt. Pesa kaitsmisest võtavad osa kõik töösipelgad.
sipelgad

Kasutaja: sipelgad

Faile: 0
thumbnail
3
doc

Sipelgad

Lautasid õhutatakse, puhastatakse mullast ning kui pere toiduvajadused suurenevad, siis ka pikendatakse mööda puujuuri. Lehetäikolooniaid kaitstakse röövputukate ­ lepatriinude, kiilassilmade jt. eest. Looduse poolt pakutavast toidust ei piisa meie puistutes elavatele metsakuklastele, eriti siis, kui sipelgate arvukus on väga suur ­ nende biomass võib tõusta 300 kg/ha. Seetõttu on meie regiooni sipelgad leidnud sobivaima väljapääsu, "kodustades" lehetäisid, neid kasides ja vaenlaste eest kaitstes. Mõned murelaseliigid ehitavad rohttaimedele lehetäide kaitseks näärmenõrega kokkukleebitud mulla- ja taimeosakestest "lautasid". Võrreldes seenepõllundust viljelevate troopiliste aedniksipelgatega, peavad metsakuklased mõtlema ka toidu säilitamisele. Sügistalvine periood elatakse üle sipelgatesse kogunenud...

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Sipelgad

· Elavad kolooniates. · Emased munevad mune. · Toiduks on tõugud, lehed, seened ju muu selline. · Pikkus: Kuningannal 27-29mm, töölistel 14- 26mm ja isastel 17-21mm. · Kuninganna ja töölised on kuldse- mustakirjud. · Tiivad on ainult isastel ja viljastamata kuningannadel. · Kuninganna toodab mune, töölised on viljatud. LIIK RÄND TÖÖSIPELGAD AEDNIKSIPELG VAARAOSIPELG SIPELGAD AD AD ELUKOHT RÄNDAVAD PESAS PESAS ELAMUD TÄHTSUS SÖÖVAD KAITSEVAD KASVATAVAD PALJUNEDA KAHJUREID PESA JA SEENI OTSIVAD TOITU TOIT PRUSSAKAD, ENAMJAOLT SEENED ENDAST ROTID, TAIMED VAHEL VÄIKSEMAD LUTIKAD PUTUKAD LOOMAD PESA · Metsas olevad kuhilad on kuklaste pesad....

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sipelgad

Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sipelgad ja nende liigrikkus

8 2 Sissejuhatus Sipelgaid leidub pea kõikjal maailmas ja neil on suur mõju maismaa ökosüsteemile. Nad kobestavad maad rohkem kui vihmaussid, nad on elutähtsad toiduahelas ja seemnete levitamises, tähtsad putukkahjuri hävitajad, mulla tekitajad ning tolmendajad. [3] Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet [4] Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid. Üldkirjeldus...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tegevuskava sipelgad

Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed pingi peale istuma ning loen neile juttu Raamat, kuivatatud SISSEJUHAT sipelgad raamatust ,,Sipelgad ei alistu" O. Sekora. Peale jutu lugemist US küsin, kellest jutt oli. Näitan lastele kuivatatud sipelgat. Arutleme teemal, kas lapsed on sipelgaid näinud. II PÕHIOSA Vaatleme lastega raamatust sipelgate ja nende pesa pilti. Pildid sipelgatest, paberid, Lapsed hakkavad joonistama sipelgaid....

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Kiletiivalised

Rahvaseas kutsutakse: kumalane, maamesilane, metsmesilane Herilased Röövtoidulised Toidavad oma vastseid putukatega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level sipelgad ehitavad pesasid, mis võivad olla üle 2 meetri kõrged. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sipelgate referaat

a klass Sipelgad Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sipelgad Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vaaraosipelgad

pessa tassivad. Mürkhõrgutis valmistatakse näiteks inimesele ohutust booraksist: 400 g suhkrut, 100 g mett, 60 g booraksit - lahustada liitris vees. Lahus pannakse madalate tassikestega sipelgate poolt külastatavatesse kohtadesse. Kokkuvõte. Euroopast leiti esimesed isendid Inglismaalt a. 1828, kaminakivide vahelt. Töölissipelgad 2,2-5 mm pikad. Suurim läbimõõt 0.5 mm. Värvus määrdunud kollane Emased sipelgad 2 korda suuremad ja tumedamad. Pesa ehitatakse toidu ja sooja lähedale. Elamiseks vaja suurt õhuniiskust ja 20 kraadi sooja. Miinustemperatuuri juures surevad, 10 kraadi juures muutuvad loiuks. Levitavad erinevaid haiguseid...

Loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kuklased

Nad on eranditult sotsiaalse eluviisiga putukad kiletiivaliste seltsis. Nad on ühiseluliste putukate hulgas kõige enam arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega loomarühm, kes omavad olulist tähtsust metsakoosluste entomofauna arvukuse regulatsioonis ja metsakahjurite masspaljunemiskollete organiseeritud ja kollektiivsete allasurujatena. Sipelgad osalevad raba- ja metsataimede, sh metsamarjade tolmeldamisel ja aitavad kaasa nende viljumisele. Kõik Eestis elavad metsakuklaste liigid on arvatud ka 14 erineva Euroopa riigi rahvuslike punaste raamatute, sh Eesti Punane Raamat, 2001­2002, liikide nimistutesse. Metsakuklased kuuluvad Eestis III kategooria kaitsealuste loomaliikide nimistutesse. Metsakuklaste (Formica s. str.) liigirühm kuulub ka Rahvusvahelise Punase Raamatu (IUCN Red Data Books) ohulähedaste liikide kategooriasse....

Loodus- ja keskkonnakaitse
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Draakon ja kärbes

Draakon ei märganudki, kui Kärbes oli läinud. Isegi suurel Draakonil oli siis jänes põues ja ta oli väga kurb, et porilane tegi sääred. Heasüdamlik Draakon oli kananahk seljas, kuid ta siiski lootis, et Kärbes tuleb tagasi ja aitab ta kuidagi välja. Mõne aja pärast tuligi putukas tagasi koos metsaelanikega. Kõik haarasid kohe härjal sarvist, isegi sipelgad , kes võtsid igaüks ühe kivikese ja tassisid neid kaugemale. Lõpuks oli suur loom vaba. Sellest ajast peale olid Draakon ja Kärbes nagu sukk ja saabas. Nad hakkasid koos elama, enamasti lasi Kärbes sõbra selja peal liugu, sest putukas ei pidanud kunagi toitu otsima, kuna ta sai alati süüa Draakoni ülejääke. Edasine elu läks neil hästi ja nad elasid õnnelikult oma elupäevade lõpuni....

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Ühiselulised putukad

nektarist ja taimemahlast Seemned Sipelgate tähtsus Inimestele Looduses Hävitavad põllu- ja Toiduks teistele metsakahjureid putukatele Huvitavad faktid Et toota üks kilogramm mett, on tarvis 60 000 mesilase päevatööd Kui pesas on aga liiga soe, hakkavad herilased sissepääsu juures tiibu lehvitama, et tekitada jaheda õhu juurdevoolu. http://www.youtube.com/watch?v=lFg21x2sj-M Küsimused Mida saavad inimesed mesilastelt? Mida kasutavad sipelgad enda kaitseks? Kas herilased nõelavad 1 või mitu korda? Täname kuulamast!...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Putukad

Ühiselulised putukad elavad kolooniatena kus pereliikmete vahel on väljakujunenud tööjaotus. Sellised on paljud kiletiivalised putukad (neil on kaks paari kilejaid õhukesi tiibu ning mõnedel liikidel on muneti muundunud teravaks astlaks), nagu näiteks mesilased, herilased ja sipelgad . Inimkaaslejate hulka kuuluvad toakärbsed (elab peamiselt inimasulates, toitub jäätmetest, aastas on mitu põlvkonda, kannab edasi mitmesuguseid haigustekitajaid), toasääsed (vastsed arenevad valamute ja vannide haisulukkude vees, lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses ja unarusse jäetud lilledega vaasi vees, eelistab keskküttega maju, inimest ründab pimedas), prussakad (elavad elamu soojades ja niisketes paikades, nagu köögis, eelistavad tegutseda...

Bioloogia
114 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Pärnu jõgi - esitlus

See kõik ohustab jõeforellide kudemispaiku. · Pärnu jõest püütud isendid on enamasti suured 25...45 cm, 2-3,5 kg, kuid on saadud ka 4kg ja 4,5 kg jõeforelle. Püük on keelatud 15. septembrist 31. detsembrini. Ei kuulu looduskaitse alla. · Toiduahelas on jõeforell II astme tarbija. Nad toituvad mitmekesiselt: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, hiired ja sipelgad on nende toiduks. Kasutatud materjal · http://eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1059 · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koolusleht2.htm · http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=371680/P %E4rnu+joe+KMH+aruanne.pdf · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm · http://www.parnupostimees.ee/150207/esileht/10071955.phphttp://www.jarva...

Bioloogia
109 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Austraalia kliima, maastik ja loomad

Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvede...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Puisniit

kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad , ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad...

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Narkootikumid

Edaspidi tuleb annust suurendada, kuni mitme grammini päevas. Pikapeale isiksus muutub - areneb välja äärmine egoism, huvid piirduvad vaid narkootikumi hankimise muredega, inimene degradeerub, tekivad psüühikahäired - jälitus- ja armukadedusluul jms. Suureneb perifeersete närvide ärritatavus, kokainist kaebab piinavat sügelemist, talle tundub, et tema naha all on loomad- sipelgad , lutikad, et teda piinatakse elektrivooluga. Kokainist võib kujutlustest vabanemiseks muutuda agressiivseks või vigastada end. Kokaiini töötlemisel saadakse sellest mitmeid kordi tugevamat ja kiiremini sõltuvust tekitavat narkootikumi - cracki, mida suitsetatakse. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega ja tekitab kiiresti nii vaimse kui ka füüsilise sõltuvuse ainest. Tavaliselt kestab koka mõju 4-5 tundi, väga kvaliteetne koka pakub leevendust kaheksaks tunniks...

Arvutiõpetus
51 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel ­ nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini ­ silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad ? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes. Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi (suguvõimetuid emaseid).Kord aastas kasvatatakse peres põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paaritumislennule. Isased surevad pärast paarumist. Sipelgad on loomtoidulised. Põllu- ja metsakahjurite hävitamisega toovad nad palju kasu. 45. Milline on putukate veri? Ülesanne....

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

Vaikseookeani äärsetes piirkondades on peamiseks söödavaiks selgroogseteks erinevad lõheliste liigid, suurtest veekogudest eemal aga imetajad. Eestis on karu toidus selgroogsetest loomadest leitud koduveise, kodusea, metssea, kährikkoera, põdra,metskitse, luukala, sisaliku ja linnu jäänuseid. Selgrootutest loomadest on karu toidus tavalisimad sipelgad , Ameerikas on suhteliselt sagedaseks selgrootuks toiduobjektiks maaöölase vastsed. Eesti karude toidust on leitud üle 20 erineva sipelgaliigi. Juhuslikult või koos teiste toiduobjektidega satuvad karu menüüsse ka mardikad, kahetiivaliste vastsed, nälkjad, liblikate röövikud jms. Taimse toidu võib karu puhul jaotada tinglikult 2ks: taimede rohtsed osad ning energiarikkad taimeosad. Rohtsest materjalist eelistab karu enam mahlakaid liike, Eesti oludes on nendeks nt...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõrboja Peremees sisukokkuvõte

kümnekonnaga sattus ta vangi enam kui aastaks, Eevi silmade pärast tappis ta Künka Otto, oli Katku Jüri poeg, 29-aastane Kõrboja Anna - pikk preili, ema surnud, sündinud mitmekümne versta taga välimaal kolme suure küla vahel, koolimajas. Kõrbojale tuli plikana. Kõrboja Oskar - lasi enda maha, pärandas Kõrboja Reinule Kõrboja Mousi - poolpime, poolkurt truu ja ustav koer Kõrboja Rein ­ Kõrboja peremees Madli - pime, töntsi kõrvaga, Reinu õde Jaan - nagu sipelgad teisel püksis(Anna) Leena - heinaline, päevaline, piht peen Liisa - heinaline, päevaline, tugev, tüse Mikk - heinatöö tegija 4...

Kirjandus
304 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Koka ja Kokaiin

Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid: · seksuaalhuvi kadumine · unehäired · tugevad peavalud · keskendumisraskused · närvilisus ja kerge ärrituvus · ängistus · umbusklikkus kuni jälitusmaaniani · hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all · äge agressiivsus, tihti räige vägivald · enesetapumõtted ja enesetapukatsed. Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan ennast ülal pidada. Uimasti tarvitamine võib hävitada ka perekonnaelu. Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse välja oma senisest suhtluskonnast. Sõltuvus...

Keemia
61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun