Puit puit koosneb mitmetest liiikidest rakkudest ja nende kogumikest,mis on omavahel tihedalt ühendatud ja moodustavad puidumatoonilise elemendi. Rakkude kuju sõltub nende talitluse,ning ühesuguse ehituseg rakkud. Puidu keemilise töötlemisel lahutatakse ligniin(puhas tselluloos on puuvil) Ligniin-liimitaoline aine ,mis imab endasse vett seejuures paisudes. Kuivalt on ligniin tugevam,kui märjalt,see seletab miks on puit kuivalt tugevam kui niiskelt. Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel,näiteks kallastel või domineeriva tuulte mõju pirkondades on puu pidevas 1 suunse koormuse all ja tulemuseks on puidu rakuehituse muutused tüves moodustab ränipuit. Männil on omadus koguda vaiku teatud puu ossa seda nimetatakse tõrvaks. Paremhüüm koerakkud toodavad vaiku,sobib tule hakkatuseks. KUUSK Estis harilis kuusk maailmas umbes 40 milj
Vali üks või enam: a. mendeboard b. heartwood c. wersalit d. composite plywood Küsimus 11 Vineeri valmistamisel kasutatavad vaigud on Vali üks või enam: a. külmkõvenevad b. kuumkõvenevad Küsimus 12 Miks üldjuhul ei kasutata tisleriplaate välisruumides? Vali üks või enam: a. nõrga pinna tõttu b. madala veekindluse tõttu c. kõrge hinna tõttu Küsimus 13 Millised väided on õige puidu kui komposiitmaterjali puhul: Vali üks või enam: a. sarrus tselluloos, maatriks ligniin b. sarrus hemitselluloos, maatriks ligniin c. sarrus tselluloos, maatriks hemitselluloos d. sarrus ligniin, maatriks tselluloos Küsimus 14 Milliste plaatide rühma kuulub OSB-plaat? Vali üks või enam: a. vineer b. puitlaastplaat c. puitkiudplaat d. tisleriplaat Küsimus 15 Millised faktorid mõjutavad PLPde omadusi? Vali üks või enam: a. laastu suurus b. laastuvaiba niiskussisaldus c. vaigu tüüp d. pressi surve Küsimus 16
4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindlat ülesannet ning on alati rakus. Taimerakk katab rakukest ja rakumembraan ( tselloloos, ligniin, pektiinained) 1. Plastiidid: Kloroplast-roheline(selles toimub fotosüntees koosneb: välismembraanist, lamellide kogumikust ja sisemembraanist), Kromoplast kollane, punane, Leukoplast värvusetu( nendesse võivad koguneda taime tärklisevaru.varuained) 2. Varuaine: tärklis 3. Vakuoolid: suurvakuool membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid 4
.....................................................................6 1.4 Hingamine.........................................................................................................................7 2.Puidu koostis............................................................................................................................8 2.1 Tselluloos........................................................................................................................10 2.2 Ligniin.............................................................................................................................10 2.3 Hüdrolüüs........................................................................................................................11 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis............................................................................11 2.5 Puidu põlemine.....................................................................................
4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. Kokkuvõte
(suured/väiksed). Säsikiired vee ja toitainete liikumine radiaalselt. Varuainete talletamiseks. Üherealine säsikiir Üks rida rakke mis moodustavad radiaalserea. Mitmerealine säsikiir ristlõikes riba mis, kõrvuti asuvad rakud. Laialsäsikiirel on üle viie rakkude rea. Vaigukäigud vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Poorid võimaldavad puidu radiaalsuunas vedelikke transportida. Puidu keemiline koostis tselluloos 40-50%, hemitselluloos (polüsahhariidid) 25-35%, ligniin (puitaine) 20-30%. Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest. Koostisesse kuulub: 50% süsinikku, 43% hapniku, 6% vesinikku, 0,1% lämastikku. Vähesel määral on puidus ka mineraalühendeid, mis põledes moodustavad tuha (0,4%). Kõik algkomponendid asuvad glükoosimolekulides, mis omakorda moodustavad pikad molekulketid, moodustades tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloosi polümerisatsiooni (liitumise) aste võib olla 2000-3000 kuni 8000-1000.
Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (lüsosoomid, tuumamembraanid, ER, Golgi kompleks) on hästi arenenud Ribosoomid esinevad, kuid erinevad Ribosoomid karedapinnalisel ER-l eukarüootide ribosoomidest. Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250.
Kuuma stress Teised rakuseinaga Raku seina polüsahhariidid ja ensüümid Ligniini biosüntees seotud proteiinid Tselluloos Hemitselluloos Pektiinid Ligniin Pektiini külg ahelad Tselluloosi EXP süntaas XTH β-glükosidaas Ksülosidaas Termotolerants Kasvu vähenemine Termotolerants Rakke kaitsev mehhanism Tabelis:
(Olesk, 2008) Teise põlvkonna bioetanool ei ole siiski veel laialdaselt maailma kütuseturgudele jõudnud, sest olenemata mahukatest ja kulukatest arendustöödest seisab teadlastel veel mitu olulist takistust ees. 1 Probleem ja lahendused: Teise põlvkonna bioetanool liigitub lignotselluloosist toodetud etanooli üldnimetaja alla. Kütuse tootmise protsessis osalevad tselluloos, hemitselluloos ja ligniin, mis üheskoos moodustavad taimerakkude seinad ja annavad neile püsti püsimiseks vajaliku jäikuse. Siin ongi probleem, millega teise põlvkonna biokütuseid arendavad teadlased maadlevad. Neid aineid on keeruline lõhkuda. ,,Need kolm komponenti on rakuseinas väga keerukal kujul. Lagundamist ei tee raskeks ainult ligniin, vaid ka see, kuidas tselluloos ja hemitselluloos süsteemis asetsevad"(Kristiina Kruus). Enne kui saab minna piirituseajamise protsessi juurde,
Kui kogu hüdrolüüsil saadud suhkur töödelda söödapärmiks, võib 1 tonnist kuivast puidust saada 200….235 kg söödapärmi. 1 tonni absoluutselt kuiva söödapärmi tootmiseks kulub keskmiselt 5 tonni absoluutselt kuiva puitu, 456 kg väävelhappe ammooniumi (NH4)2SO4, 266 kg superfosfaati [Ca(H2PO4)2·2CaSO4] ja 51 kg kaaliumkloriidi KCl. 1 tonni vedela süsihappegaasi muutmisel nn kuivaks jääks läheb vaja 42 m 3 vett ja 109 kWh elektrienergiat. Ligniin kuulub hüdrolüüsitööstuse jäätmete hulka ja käesoleva ajani kasutatakse teda keemiatööstuse toorainena vähe. Sagedamini leiab ta kasutamist kütusena. Uurimused näitavad, et ligniinist võiks edukalt valmistada aktiivsütt, soojusisolatsiooniplaate ehitusele, orgaanilisi happeid, kasutada keemiatööstuses täiteainena, plastmassitööstuses tsementeeriva ainena, vooderdustelliste koostisosana, väetisena jne. Kirjeldage sulfaattselluloosi tootmist? Sulfaattselluloosi saamine
Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 3.7 1
C42H56 = 2C8H18 + C4H10 + C2H6 + C2H4 + 18C Asfalteen oktaan butaan etaan etyleen koks 9. Puit koostis, omadused Puidu tehnoloogias jagatakse puitu kahte gruppi: 1)pehme puit (softwoods) = okaspuud (vaigurikkad): kuusk, mänd, kanada must kuusk, siberi kuusk, lehis jt. kõva puit 2)(hardwoods) = lehtpuud: kask, vaher, lepp, haab, tamm jt. Puidu tahkest osast on > 95% orgaanika: 1)Tselluloos [C6H7O2(OH)3]m - ~ 45% kuivkaalust 2)Hemitselluloos [C6H7O2(OH)3]n - ~ 20-30% ; n < m 3)Ligniin ~ (20-30%) 4)Ekstraktiivained - ~ (3-10%) 5)Mineraalid Tselluloos: kiulise ehitusega, n.ö puidu ,,skelett", kõrgmolekulaarne polüsahhariid, M= 50000-150000, annab puidule tugevuse ja elastsuse. Tselluloos on tegelikult glükoosi polümeer. Glükoos tekib rohelistes taimedes ja puudes veest ja CO 2-st päikesekiirguse toimel: 6H2O + 6CO2(+klorofüll + päike) = C6H12O6 + 6O2 nC6H12O6 = (C6H10O5)n + nH2O n~10000 Hemitselluloos: samuti polüsahhariidid (heksosaanid,
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa
sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud hilispuidu (sügispuit). Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (1-3%, vihmametsapuudel kuni 15%), rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). PUIDULIIGID · Oksapuit · Lehtpuit · Troopikapuit (vihmametsapuit) TAASKASUTUS, AINELINE JA ENERGEETILINE KASUTAMINE Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega
taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel süsivesikul meie seedetalitluses tähtis roll. Nimelt, nii tselluloos kui ka hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles ja soodustavad lima eritumist jämesooles. Inimtoidu taimses osas on ka mittepolüsahhariidseid kiudaineid, millest olulisem on ligniin. See on looduslik fenüülpropaani tüüpi ühenditest koosnev polümeer, mis ladestub taimerakkude kestades, kindlustades puitumisprotsesside kulgemise. Kõrgemates taimedes on ligniini umbes 25%. Seedekulglasse sattunud ligniin seostub sapphapetega lahustumatuks kompleksiks. Sellega takistab ligniin sapphapete absorptsiooni, toimides sarnaselt mitmete kolesteroolisisaldust vähendava ravimitega (näiteks kolestüramiin jt.). Ligniini loetaks ka
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe
toiduks vajalikke orgaanilisi ühendeid. Nad on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest organismidest, põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi (inimestel eelkõige nahahaigused, jalgadel, kaenla all, kubemes, põhjustavad naha punetust ja ketendust, ravi on pikk ja keeruline). Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele toiduks ei kõlba (tselluloos, ligniin). Sellega puhastavad nad loodust taimsetest jäätmetest, kuid tekitavad ka taimehaigusi. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm.
Viimasel juhul viiakse sobivatesse bakteritesse geenid, mille toimel hakatakse sünteesima toimeparasiitidele toksilisi ühendeid. Parasiitidest vabanemiseks piisab taoliste bakterpreparaadi külvamisest taimekultuuridele. Bakterite poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete-, tekstiili- ja farmaatsiatööstuses. Toiduainete tööstuses juustu tootmisel, neid ensüüme sisaldavad samuti biolisanditega pesupulbrid. Taimeraku kest koosneb tselluloos, ligniin ja pektiin. Taimeraku kestas on poorid, mille kaudu toimub ainevahetud. Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis ümbritsetud ühe membraaniga. Vakuoolid tekivad tsütoplasmavõrgustiku tsisternidest. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vanemate rakkude vakuoolides on jääkained. Vakuoolide ülesanded Säilitusorganell (nii toiainete kui jääkproduktide jaoks), peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat. Rakukesta ülesanne Kaitseb rakku
Plahvatussohtlikud tolmud 2.klass plahvatusohtlikud tolmud , nende alumine süttimiskontsentratsioon on piires alates 16 · 103 kg / m3 kuni 65 · 103 kg / m3 aine alumine süttimiskontsentratsioon (G · 10 ) , kg/m 3 3 al alumiinium 58,0 ligniin 30,2 heinatolm 20,2-70,5 jahutolm 30,2 - 63,0 Tuleohtlikud tolmud 3.klass kõige tuleohtlikumatel tolmudel on isesüttimistemperatuur kuni 2500C, nt tubakatolmul on 2050C, elevaatoritolmul 2500C. 4.klass tuleohtlikud tolmud, mille isesüttimistemperatuur on üle 2500C, nt puidulaastud 2750C. Mõlema klassi tolmude alumised süttimiskontsentratsioonid on üle 65 · 103 kg/m3. tänan
Kromoplast > kloroplast mullast väljaulatuv porgandi juur kromoplast > leukoplast valged laigud redise juurel kloroplast > kromoplast tomati vilja küpsemine kloroplast > leukoplast idandid pimedas leukoplast > kromoplast maasika vilja küpsemine leukoplast > kloroplast mullast väljaulatuv kartulimugul 4. Seente osa looduses, kahjulikkus, seenhaigused, kasutusvõimalused Looduses * lagundajad (taimsete jäänuste lagundajad, tselluloos ja ligniin) * toiduks loomsetele organismidele * aitavad teistel eluprotsessidega toime tulla Kahjulikkus * haiguste tekitamine * mürgised (sisaldavad mükotoksiine, osad mürgid lagunevad kupatamisel) * rikkuvad toitaineid (hallitus, käärimine) * allergiate põhjustamine * puitu lagundavad (maja- ja metsavamm) Seenhaigused * mükoos * mükotoksikoos Kasutusvõimalused * toiduks * toiduainetetööstuses, erinevate toodete valmistamiseks (hallitusjuustud, pagaritööstus)
Jagunevad omakorda päris 1. Majaseeneks 2. Valgeks majaseeneks 3. Kilejaks majaseeneks Peale selle on majaseened ohtlikud ka majaelanikele, sest spooritolm on tugev allergeen. Enam ohtlik on majavamm. Kui niiskus puidus tõuseb üle 20% hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Mädanikseened kahjustavad puidurakkude seinu ja hiljem lagundavad neid seeneniidistikust erituvate fermentide toimel (laguneb tselluloos ja ligniin ning selle tulemusel tekib glükoos, mida seened kasutavad toiduks). Puit kaotab oluliselt oma tugevuses.
o Nõrgem alus kui amiin 13.Aromaatse amiini reageerimine happega Aniliin + hape → sool Aniliin + HCl → benseen-NH3Cl 14. Aniliini kasutamine, omadused o Värvaine (riiete o Mürgine, kantserogeenne jaoks) o Imendub naha kaudu o Ravimid 15.Fenoolid tehnikas ja nende mõju keskkonnale o Fenooli on põlevkivi- ja puutõrvas o Kirde-Eestis suur keskkonnaprobleem sellega o Ohutu ühend on ligniin (puit) Falvonoidid – taimsed värvained – sinine, violetne, punane o Fenool on plastmassi vahelüli o Nailoni tooraine o Antioksüdandid (säilitusained) Bha, BHT, looduslik on C, E, P-vitamiinid (roheline tee, kakao, šokolaad, kohvi), parandavad organismis „vigu“
Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 1
vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline eeterlike õlide ,valkude jt ainete transpordil ja moodustumisel Golgi kompleks valkude ja lipiide töötlemine, spetsiaalsetes vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõppkohtadesse saatmine. Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekuliga.. Valgud saavad oma kõrgemat järku struktuurid. Taimerakk tärklis, rakukest on(tselluloos, ligniin), vakuool on (1 suur,vesipõhine), toodab toitaineid, vitamiinide süntees on väga hea, kasv koekultuuris on piiramatu. Seenerakk glükogeen, rakukest on (kitiin), vakuoolid on , plastiide ei ole, vitamiinide süntees on hea, kasv koekultuuris on piiramatu, toitained keskkonnast. Loomarakk glükogeen, rakukesta ei ole, plastiide ei ole, vakuoolid on , toitained keskkonnast. Kasv koekultuuris on piiratud (v.a kasvajarakud)
· Läbipehkinud tüveosale, kus üha väljapoole tungiv seeneniidistik on kahjustanud juba maltspuitu ja puutunud kokku välisõhuga. Viimane annab seenele signaali viljakeha moodustamiseks. Tselluloosimolekulid on väga pikad niitjad süsivesiniku molekulid, mis on liitunud jäiga kristalse struktuuriga kiududeks. Puhas tselluloos on valge. Ligikaudu poole puidu kuivainest moodustab tselluloos. See annab puidule sitkuse ja elastsuse. Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel puuperekondadel erinev, mis mõjutab seente võimet seda lagundada; tegu ongi ühe raskemini laguneva loodusliku ühendiga. Okaspuudes on rohkem ligniini ~ 25-35%, lehtpuudes ~18- 25%.
nähtavad. Aastarõngaste abil saame määrata puude vanuse. Puidu koostisosad Kõige rohkem leidub puidus tselluloosi ( 40-50% ) .Tselluloos on looduslik polümeer. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Tselluloos ei lahustu üheski tavalises lahustis. Tselluloos põleb hästi. Tselluloosi summaarne valem on C6H10O5. 3 Ligniini sisaldus on puidus 20-30%. Ligniin on looduslik polümeerne ühend. Ligniin põhjustab rakkude puidustumist. Puidus leiduva tselluloosi eraldamiseks ligniinist tuleb ligniini kuumutada tselluloosi vähe mõjutavate ainete vesilahustes. Tselluloosi ligniinist täielikult eraldada pole võimalik. Hemitselluloosi leidub 20-30%. Hemitselluloos on tavaliselt tselluloosi saateaine. Teda leidub peamiselt taimerakkude kestades. Erinevalt teistest kiudainetest laguneb hemitselluloos üpris kergesti hapetes ja leelistes keetes.
Lõigutud õunatükk, kooritud kartul tumenevad õhu käes Paljud fenoolsed ühendid oksüdeeruvad õhuhapniku mõjul, oksüdatsioonisaadused reageerivad edasi moodustades keeruka koostise ja sageli tumeda värvusega ainete segud. Fenoolide leidumine looduses, saamine. Leidub puu-, põlevkivi-, kivisöetõrvas, fenoolsed ühendid- kõigis kehavalkudes leiduv aminohape türosiin, kõigis taimeorganites leidub, kus neid ka sünteesitakse, sünteesivad ka bakterid, puitunud taimedes ligniin, taimsed parkained tanniinid. C-, E-, P- vitamiin. Leidub kohvis, punases veinis, roh tees, kakaos. Saamine kivisöe-, põlevkivitõrvast, valm sünteetiliselt, aniliini redutseerimisel vesinikuga. Kasutamine Värvainete tootmisel, saadakse polümeere plastmasside tootmiseks, ravimid, antiseptikud, kiudainete tootmisel (nailon). Keemist', lahustuvus. C6H6 ja C6H5CH3(kõige väiks) on vähepolaarsed ja seetõttu on nende lahustuvus väike
Rakustruktuur Ehitus Ülesanne Kest (T) Tselluloos, ligniin, pektiin Ainevahetus (difusioon, osmoos), kaitseülesanne, annab kuju, võimaldab kasvada. Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb
Organismi keemiline koostis Puit Puidu keemiline koostis : süsinikku 50% , hapnikku 43% ,vesinikku 6% , lämmastikku 0,2% , naatriumi , kaaliumi , kaltsiumi , fosforit jt elemente 0,8% . Põhilised koostisosad : tselluloos 43-56% , ligniin 19-30%. Puidu keemilised omadused : Enamlevinud okaspuud on mänd ja kuusk. Nad on pika sirge tüvega, väheste looduslike vigade ja küllaldase tugevusega.Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on määratud torujas- kiulise ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu.
*sõltuvalt puu liigist jääb põlemisel tuhka 0,2...1 % puidu kaalust Puidu ja koore põlemine Puidust saadav soojushulk on arvutatav järgmise valemi järgi, kus C, H, O, W on puidu osatähtsus protsentides Q = 339C+1031H+109O-25W kJ/kg 1kg absoluutselt kuiva puidu põlemisel tekkib 19,6...21,4 MJ/kg turvas 23 MJ/kg masuut 40 MJ/kg 20 MJ = 20 000 kJ / 3600 s = 5,15 kWh Puit koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest tselluloos 40...50% hemitselluloos 25...35% ligniin (e puitaine) 20...30% Tselluloos- polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks e polümeriseerunud e liitunud. Tselluloosi polümerisatsiooni aste on 2000...10 000. Tselluloosi on okaspuidus 53..54%, lehtpuidus 43...45%. Tselluloos on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites
Glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil vabanev energia on 2847 kJ/mol, 38 mol ATP Anaeroobsel 210 kJ/mol, 2 mol ATP Erütrotsüütides on glükolüüs ainus, sest mitokondrid puuduvad. 6.1.5. Miks on vajalikud seedumatud sahhariidid, kiudained. Lahustumatud kiudained: tselluloos ja temaga kaasnevad hemitselluloosid, pentosaanid ei seo sapipigmente, seovad Ca, Mg ja Fe imendumist. Peamised kiudained nisukliides. Mittepolüoossed kiudained ligniin, seostub sapphapetega. Lahustuvad kiudained pektiinained ja gummi, inuliin langetavad kolesteroolitaset, esinevad õuntes, kaerahelvestes. Kiudaineid võivad lõhustada jämesooles elunevas mikroorganismid, tekivad happed (võihape, äädikhape) ja gaasid. Vajalikud on kõik kiudained, kokku 20-35 g päevas. Kiudainete kasulik toime on: 1. kaalukontroll, vähem energiat 2. väldivad kõhukinnisust hoiavad seedekulglas vett, mis muudab soolesisaldise
Turgir tekib siis vesi tungib vakuooli või kui ioonid liiguvad rakust välja.Turgor on tingitud osmoosist. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust.Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Millega tegeleb biotehnoloogia?Elusorganismide abil saadakse vajalikke aineid.(vitamiinid,ravimid jne)
keemiliselt koostiselt sarnased; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas; Iga uus rakk tekib vana raku jagunemise tulemusena. · Raku organellid: Tsütoplasma- raku poolvedel sisekeskkond; Rakku ümbritseb rakuümbris e membraan; Raku ümbris koosneb: rakumembraanist ja selle peal asetsevad sahhariidikihid- loomorganismidel on see üliõhuke; Glükokaluks- taimedel suur tugev kiht, rakukest! Tselluloos ja ligniin. · Membraani ülesanded: piirid ja kuju; teostab ainevahetust; energiavahetus · Rakukesta ülesanded: kaitseb rakku; annab kuju; peab tagama ainevahetuse · Membraan: kahekihiline; teine rida fe(?)sfolipiidid; peal ja sees valgumolekulid; kolesterool · Ainete liikumine rakku läbi membraani käib kahte moodi: Aktiivne(transport): Vajab täiendavat energiat, ATP(vajalik olemasolu ATP järel); läbi valguliste kanalite; kandjaga ja ATPga; fagotsütoos.
Kaardumused – Kaardumus – puidu kõvrdumine piki puitu – Kõmmeldumus – kaardumus laiupidi – Keerdumus - propeller Niiskuse, temperatuuri ja hapniku mõju kahjustuste tekkele Niiskuse vähenemisega suureneb puidu tugevus. Temperatuuri tõstmine vähendab puidu tugevust. Suured temperatuuride kõikumised või liigne niiskus võivad põhjustada pragude ja lõhede tekkimist. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Konstruktiivne puidukaitse – hoida puidu niiskussisaldus madal – vältida puidu märgumist – kaitsta puidu pinda otsese vihma ja päikese eest Keemiline puidukaitse sh immutusvahendid
pektiinainetest jt. polüsahhariididest. Keemilisel analüüsil satub osa nimetatud ainetest lämmastikuvabade ekstraktiivainete hulka, mistõttu toorkiusisaldus on sageli tegelikust madalam. Viimastel aastatel on söötade keemilisel analüüsil hakatud toorkiu koostisse kuuluvaid ühendeid diferentseeritult määrama. Kasutusele on võetud van Soesti meetod, mille järgi määratakse söötadest: NDF neutraalkiud (neutral-detergent fibre), tselluloos + hemitselluloos + ligniin ADF happekiud (acid-detergent fibre), tselluloos + ligniin ADL ligniin Nende fraktsioonide sisalduse järgi saab välja arvutada: hemitselluloosisisalduse = NDF ADF, tselluloosisisalduse = ADF AD Lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus söötades leitakse matemaatiliselt: lämmastikuvabad ekstraktiivained = kuivaine (toortuhk + proteiin + toorrasv + toorkiud) Kui võrrelda taimsete söötade ja looma keha keemilist koostist, siis jämedates joontes ei ole
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe
imendumine vereringesse palju aeglasemalt, eriti kui kasutatavates toiduainetes on tempot aeglustavaid kiudaineid (nt täisteraviljad). Aedviljade kasulikkus seisnebki selles, et need sisaldavad väheses koguses liht- ja suuremas osas liitsüsivesikuid ning nende koortes on üsna palju ka kiudaineid. Liitsüsivesikute hulka koosnevad kiudained jaotatakse omakorda vesilahustuvateks ( nt pektiin) ja vees lahustumatuteks (tselluloos, ligniin, hemitselluloos). Kiudainerikas toit seob vett, annab söömisel kiiresti täiskõhutunde ning kuna inimese seedesüsteem ei suuda neid täies mahus lõhustada, siis jääb organismil nendest energia kätte saamata. See asjaolu teeb kiudainerikkad toidud populaarseteks kaalulangetajatele. Kuid me kõik saame kiudainerikastest toitudest palju kasu, sest need aitavad kasulikult alandada glükoosi imendumise kiirust, vähendavad südame tööle ohtlikult kõrget verekolesterooli sisaldust ning
konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik tõsta puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele. Puitehituse stabiilsus nõrgeneb tänu halvale puidu sisemisele soojusjuhtivusele aeglaselt tulekahju puhul ja kandevõime väheneb peamiselt kandetarindite ristlõike vähenemise tõttu, mitte nende kuumenemise tõttu. · Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Puit ehitusmaterjalina Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale ja üksnes oma tuleohtlikkuse pärast tulekahjude ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti
halvad. Kui lõpeks puidu lagundamine, siis suguline paljunemine- et tagada geneetiline elu lõpeks 40 a jooksul. Süsihappegaasi rekombinatsioon edukate paarumiste kogus atmosfääris saaks häiritud, lisaks tulemusena, mis kindlustab ellujäämise ka sellele materjali kuhjumine. ebasoodsate tingimuste korral (gameedid, Tselluloositööstuses eraldub ligniin, mis on kotteosed). Erandina esined Kottseene keskkonda saastav. Laguained ligniini põleseenel pandlad. Hümeniaalkihis vabanemisel on toksilised. Mädaniku moodustuvad viljakehad. Viljakeha tüübid: 1) valge e korrosioonimädanik ja 2) oluliseim morfoloogiline struktuur on pruun e destruktiivmädanik.. valge- sellised hümeniaalkiht e hümeenium (moodustab
materjali pinnale migreeruda. 16. Miks tekib ebameeldiv lõhn, kui PVC kate paigaldatakse liiga niiskele betoonalusele? Keemilise koostise muutus 17. Kuidas ära tunda, et PVC tootes on taaskasutatud ftalaate? PVC-plastis taastöötluse koodiga (3) kasutatakse tihti ftalaate. • Need koodid on tavaliselt märgitud plastpakendi põhjale. 18. Millised on puidu keemilised komponendid? – Tselluloos; – Polüsahhariidid; – Ligniin; – Ekstraktiivained; 19. Miks peab puitu kahjustav seene liiki määrama asjatundja? Kahjustust tekitavat seeneliiki peab määrama asjatundja. Liigi määramisega saadakse üsna täpselt teada kahjustust põhjustavad asjaolud nagu niiskuse ja soojuse vahekord ehitises seene kasvamise piirkonnas. Erinevatel seentel on erilaadsed nõudmised elukeskkonna parameetritele. Kahjustuse likvideerimiseks on sellel teabel väga suur tähtsus. 20. Miks on bakterid puidule kahjulikud
Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga, nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Korralikuks liimimiseks on iga materjali jaoks oma liim- universaalsed liimivad kõike halvasti. Pilet 7 Puidu keemiline koostis, mõju omadustele. Keemiline koostis Puidu kuivaine sisaldab 48-50% C, üle 6% H, üle 43% O2 ja kuni 1% mineraalaineid. Puidu 2 kõige tähtsamat komponenti on tselluloos (olenevalt puidust ~40%) ja ligniin (~30%). Tselluloos on lineaarsete molekulidega polüsahhariid, ligniin on keerulise koostisega, palju aromaatseid tuumi sisaldav polümeer. Ülejäänud on hemitselluloosid ja erinevad mineraalained (K,S,Ca,Mg jne). Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, puit pundub. Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde.
ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud 8. Kuidas seened toituvad? Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga) 9. Kuidas seened paljunevad? eostega(mittesuguliselt/suguliselt), vegetatiivselt(niidistikuga). 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? - Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. - Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). - Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. - Kahjulikud kõrrelistele taimedele. - Kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 12. Kuidas seeni kasutatakse? + Inimestele toiteaineks. + Tööstuses: o Toiduainetööstus--pärmid, loomasööt, juustud. o Ravimitööstus--penitsilliin, tungalterad.
Tahke aine lahustamiseks vees peab vastasmõju vee ja aine molekulide vahel olema suurem kui aine enda molekulide vahel. • Tselluloosi molekuli sees ja molekuliahelate vahel on hulganisti vesiniksidemeid, kuid nendest ei piisa vee sidumiseks. Toimub hüdrofiilne - polaarne vee molekul seotakse tselluloosi pinnaga - adsorbtsioon. 15. Kus kasutatakse tselluloosi? Paber, papp, puuvill, ravimitööstus, tsellofaan, nitrotselluloos, karboksümetüültselluloos, nanotselluloos 16. Mis rolli mängib ligniin puidus? Lingiin on fenoolpropaanse varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis liidab rakuseina tervikuks ja annab sellele jäikuse 17. Mida teevad hemitselluloosid puidus? Nad on liimaineks, mis liidab tselluloosi lineaarseid molekuliahelaid ligniini maatriksiga ja on taimele tagavara energiaallikaks 18. Mis roll on malts- ja lülipuidul? Maltspuit: tüve väline, heledama värvusega osa ; koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ; kevadpuidu rakud sisaldavad palju niiskust ; imab ja kaotab vett
tihvtpiirkond (juurdekasv). Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke:
struktuurimuutust kutsutakse mädanikuks, rahvakeeles ka kõdunemiseks. Ilma seenteta mädanikku ei teki! Vastavalt struktuurimuutustele võib mädanikud liigitada pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel. Järele jääb vaid rakkudevaheline täiteaine – ligniin, mis on pruunikat värvi ja seetõttu ongi kahjustus saanud nime pruunmädanik. Kõige ohtlikum ja laastavam pruunmädanikku tekitav majaseen on majavamm. Majavamm on väga hästi kohastunud hoonetes kasvamiseks ning kord juba arenema hakanud seeneniidistik levib kiiresti ja jõudsalt, kattes nii anorgaanilisi materjale (nt klaas, metall) kui ka kahjustades kuivi puitmaterjale. Tema kasvuks peab puidu niiskussisaldus olema vähemalt 25%, optimaalne
3.1 Raku areng ja kujunemine Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%). Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid (vt. joonis 22d). Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja raku elutegevus lakkab, moodustub lülipuit. Tänu väiksemale niiskusele on lülipuit
irdumine, vigastusd kattematerjalidel jne). Liigkuivus on iseloomulik kütteperioodil väikese kubatuuriga uutes elamutes, mille ehituskonstruktsioonides on kasutatud mittehingavaid materjale (plastikaknad, vesialuselised kattevärvid jne) On ebasobivad kunstiteoste s.h. muusikariistade hoidmiseks. Vajalik kindlasti õhuniisutusseade, mille odavamate mudelite kasutamine on kahjuks ebamugav. Liigne niiskus (70% ja üle selle). Puidu rakkudes olev ligniin tõmbab endasse ümbritsevast õhust niiskust, puidurakud täituvad veega, paisuvad ja selle tulemusel suureneb puidu ruumala. Puidu paisumisel tekivad kõmmeldumised (sirged tasapinnad kaarduvad), võivad puruneda konstruktsiooni hoidvad tapikeeled ja liimühendused. Tekib soodne elukeskkond kahjurputukatele ja seentele. Väiksemates ruumides aitab liigniiskust vältida tuulutamine ja temperatuuri tõstmine. Suure kubatuuriga ruumides nagu näiteks kirik, on need meetmed vähese efektiivsusega
• Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. • Tugirakkude seinapaksus ületab tunduvalt põhiliselt säilitusfunktsiooni täitvate parenhüümrakkude seinapaksuse. • Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. • Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. • (Levinud arvamuse kohaselt tselluloos ladestub päevavalguses ja ligniin pimedal ajal, seega vaheldumisi.) • Kambiumi raku pooldumisprotsess kestab keskmiselt 1 päev. • Puiduraku kasv tütarrakust trahheiidiks kestab umbes 20 päeva. • Puitumine on elavas rakus toimuva biosünteesi viimane faas, mis kujutab endast põhiliselt ligniini ladestumist. Kui ligniin on ladestunud, siis elava prosenhüümraku tsütoplasma (rakumahla) jäägid ja mineraalained ladestuvad raku sisepinnale vagulise
ümbritsetud kahe membraaniga, koostis välis- ja sisemembraan, maatriks, DNA, ribosoom, tsütoskelett annab rakulekuju, seob organellid ühtseks tervikuks, liikumis organell, tsentrosoom olulised raku jagunemisel käävniidide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise, rakutuuma lähedal, puudub bakterites ja kõrgemates taimedes, koosneb 2 tsentrioolist, taimerakk rakukest tselluloos, ligniin, pektiin, suure vee sisaldusega, õhuke, elastne, raku ja kogu taime toestamine ja kaitse, ainevahetus ül, annab kuju ja tugevuse, tsentraalvakuool taimemahla mahuti, kindlustab siserõhu, jääk ja mürkainete säilitamine, toimuvad lõhustumis protsessid, kaitse ära söömise eest, plastiidid (kahemembraansed) kloroplast roheline värvus, fotosüntees, täidetud stroomaga, ribosoomid, DNA, graan, sise ja välismembraan, kromoplast karatinoidid, kollane, punane,
Paberitööstuse lähteaineteks on puitmass (nii okas- kui lehtpuude puit), üheaastaste taimede õled, põhk (riis, kanep, lina, pilliroog), vanapaber või kaltsud (puuvill ja lina). Olulised parameetrid on kiudude pikkus, paber okaspuutselluloosist (~3 mm) ontugevam kui lehtpuidust ~1mm, kiudude ehitus, okaspuidust paber on tihedam ja tugevam,lehtpuidust läbipaistmatum ja parema imavusega, keemiline koostis, hemitselluloos suurendab tugevust, tihedustja läbipaistvust. Ligniin on vastupidise mõjuga. Paberi tootmine - Jahvatamine, seejärel täiteainete lisamine. Hüdrofobiseerimine, liimimine,mineraalsed täiteained (kaoliin), värvained. Siis pumbatakse masinasse. Sõela peal levitatakse ühtlase kihiga (~90% H2O), vesi eraldatakse, mass tiheneb, kuivatatakse kuumade rullide vahel, pressitakse rullide vahel ja muutub siledaks ja tihedamaks. Lõpuks rullitakse kokku.Paberi liigid pooltselluloosist tehakse pakkepaberit ja pappi. Puitmassist tehakse ajalehepaberit
annaabi.ee 
