Facebook Like

Otsingule "laengud" leiti 423 faili

laengud on seotud kristallvÔresse vÔi arvuliselt vÔrdne tööga, mida tehakse neutraalsetesse molekulidesse.
1
doc

Elekter ja laengud

Elektrilaeng- e. laeng on fĂŒĂŒsikaline suurus, mis nĂ€itab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmĂ”jus. 2. SĂ”na "elekter" pĂ€rineb kreekast. 3. Positiivne laeng 4. Negatiivne laeng 5. Laengute vastastikmĂ”ju ĂŒldkirjeldus ning laengu mĂ€rgi tuvastamine elektroskoobiga- erinimelised laengud tĂ”mbuvad ja ĂŒhenimelised tĂ”ukuvad. 6. Elementaarlaeng on prootoni vĂ”i elektroni elektrilaeng. 7. P...

FĂŒĂŒsika -
1 allalaadimist
1
docx

Elektrivool, voolu tekkinine, laengud

Elektrivool tekib siis kui on olemas elektriliselt laetud osakesed, mis saavad vabalt liikuda. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. 2 tingimust elektrivoolu tekkimiseks: 1) peavad olemas olema vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) vabadele laengukandjat...

FĂŒĂŒsika - PĂ”hikool
14 allalaadimist
1
doc

Kehade elektriseerumine, vastastikmÔju, juhid ja mittejuhid

HÔÔrutud keha tĂ”mbab endapoole teisi kehasid. HÔÔrdumisel tekkinud omadust, tĂ”mmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on fĂŒĂŒsikaline suurus. Elektrilaengul on mÔÔtĂŒhik, mingi arvuline vÀÀrtus ning...

FĂŒĂŒsika - PĂ”hikool
41 allalaadimist
6
doc

FĂŒĂŒsika 1

p.Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mÔÔtmed vĂ”ib jĂ€tta arvestamata vĂ”rreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) JĂ”ud millega ĂŒks punktlaeng mĂ”jub teisele, on vĂ”rdeline mĂ”lema laengu suurusega ja pöördvĂ”rdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 4p.ElektrivĂ€lja tugevus-Laengud mĂ”jutavad ĂŒksteist elektri...

FĂŒĂŒsika - Tallinna TehnikakĂ”rgkool
316 allalaadimist
6
docx

Alalisvoolu ahel Ă”ppeaines fĂŒĂŒsika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Alalisvooluahel Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond ÕpperĂŒhm: ÜliĂ”pilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmĂ€rk. Potensiaali- ja voolujaotuse mÀÀramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milli...

FĂŒĂŒsika - Tallinna TehnikakĂ”rgkool
201 allalaadimist
1
docx

Alalisvool

Alalisvool: Elektrivool metallides: Metallid on peenekristallilise ehitusega, mille kristallvÔre sÔlmpunktides vÔnguvad positiivsed ja metalli ioonid ja nendevahelises ruumis vabad elektronid . ( vÀliskihi elektronid). Vabade elektronide liikumine neutraalses metallis on kaootiline. Voolutekkimiseks on vaja: · Juhtivus elektrone ( vabad elektronid) · Liikuma panevat jÔudu Elektrivooluks nim...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
5 allalaadimist
1
doc

MÔisted

Laengud looduses-positiivsed(prootonid)negatiivsed(elektronid) Elementaarlaeng-vÀhim vÔimalik laengu vÀÀrtus Juhid-kÔik metallid,neil on vabu elektrone ja sp.juh.hÀsti voolu. Pooljuhid-elektrijuhtivuselt metallide ja isolaatorite vahepeal, nad ei juhi voolu nii hÀsti nagu metallid ega ole pÀris isolaatorid. Dielektrikud-isolaatorid ehk...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
26 allalaadimist
1
doc

Elekter

Elektrostaatika uurimisvaldkond- laetud kehade vastastikmĂ”ju uurimine Laeng- nĂ€itab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmĂ”jus. Kehad elektruseeruvad, sest kokkupuutel lĂ€heb osa elektrone ĂŒle teise keha aatomile. Kehad laaduvad hÔÔrdumisel vĂ”rdselt, vastastikmĂ€rgiliselt. Laengu jÀÀvuse seadus- elektriliselt isoliseeritud sĂŒsteemi kogulaeng on jÀÀv suurus, mille kehtivuse aluseks on laengu...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
23 allalaadimist
1
odt

ELEKTROSTAATIKA

AT 11. kl 1. SÔnasta Coulomb'i seadus, kirjuta seaduse kohta valem + selgitus. Kaks punktlaengut mÔjutavad teineteist jÔuga, mis on vÔrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvÔrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sÔltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
111 allalaadimist
12
docx

KordamiskĂŒsimused fĂŒĂŒsikas

Mida nĂ€itab laeng? Laeng nĂ€itab, mil mÀÀral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmĂ”jus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad ĂŒksteist mĂ”juatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tĂŒukuvad ja erinevad laengud tĂ”mbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on vĂ€ikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille vÀÀrtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise mĂ€rgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jÀÀvuse seadus? Laengu jÀÀvus vĂ€ljendab...

FĂŒĂŒsika ja elektrotehnika - Keskkool
6 allalaadimist
5
doc

Elekter

abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapÀrast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool vÔib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mÔjutab jÔuga teisi elek...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
130 allalaadimist
4
doc

ElektrivÀlja ja aine vastastikmÔju

KordamiskĂŒsimused kontrolltööks ,,ElektrivĂ€lja ja aine vastastikmĂ”ju" 11 klass 1. Milles seisneb elektrivĂ€lja ja aine vastastikmĂ”ju? Aines kutsub elektrivĂ€li laetud osakeste ĂŒmberpaiknemise vastavalt nende laengule (positiivsed laengud elektrivĂ€lja suunas,...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
222 allalaadimist
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

Elektrostaakika vĂ€li vaakumis 1.1. Elektrilaengute vastastikune mĂ”ju Olemas + ja ­ laenguid, elementaarlaeng e, mistahes laeng q on e kordne ­ elektrilaeng on kvanditud q = ne n Z . Elektriliselt isoleeritud sĂŒsteemis on laengute algebraline summa muutumatu ­ laengu jÀÀvuse seadus. Elektrilaengu suurus ei sĂ”ltu taustsĂŒsteemist....

FĂŒĂŒsika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
606 allalaadimist
7
pdf

Seadused ja MÔisted

MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmĂ”ju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud sĂŒsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) tĂ€isarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja...

FĂŒĂŒsika ii - Tallinna TehnikaĂŒlikool
294 allalaadimist
1
doc

Elekteriga seonduvaid mÔisteid

keskkonna dielektriline lĂ€bitavus nĂ€itab,mitu korda on elektrivĂ€lja tugevus homogeenses dielektrikus vĂ€iksem samade laengute poolt vaakumis tekitatud vĂ€ljatugevusest. =o/ 2.Vabadeks laenguteks nim laenguid, mis saavad elektrivĂ€lja mĂ”jul vabalt ĂŒmber paikneda. 3. elektrostaatilise vĂ€lja punkti potentsiaaliks nim sellesse punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 4. kahe punkti pote...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
153 allalaadimist
2
doc

Elektrivooluga seonduvad mÔised

Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapÀrast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide vÔi ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapÀrast suunatud lii...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
75 allalaadimist
1
doc

Kontrolltöö - Arvo Mere

Kontrolltöö, variant 5. 1. Leida vĂ€ljatugevus kahte punktlaengut 14,0 nC ja --20,0 nC ĂŒhendava sirglĂ”igu keskpunktis. Kaugus laengute vahel on 40 cm. 2. Laeng 1000 nC paikneb juhtivast materjalist sfÀÀri tsentris. SfÀÀri raadius on 15 cm. Tsentrist 25 cm kaugusel on elektrivĂ€lja tugevus 2,0 kV/m ja suunatud radiaalselt tsentrisse. Leida sfÀÀri laeng....

FĂŒĂŒsika ii - Tallinna TehnikaĂŒlikool
800 allalaadimist
12
doc

Claude Lévi-Strauss "Metsik mÔtlemine"

Claude LĂ©vi-Strauss "Metsik mĂ”tlemine" Esimene peatĂŒkk - Konkreetse teadmine Usk pĂ”lisrahvaste intellektuaalsesse piiratusse abstraktsete/spetsiifiliste sĂ”nade hulga jĂ€rgi nende keeles on vĂ€gagi ennatlik. Leidub palju rohkemate abstraktsete sĂ”nadega 'metslaste' keeli kui eurooplased normaalseks peavad. Ja Ă”igupoolest on sĂ”na 'pöök' sama abstraktne kui sĂ”na 'puu' (mis mĂ”nedes pĂ€rismaalaste keeltes kokkuv...

Kirjandus - Keskkool
49 allalaadimist
3
doc

Kaasaegne ja Bohri aatomimudel

Bohr Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on Ă”ige ĂŒksnes mittekiirgava aatomi korral 1913. a. muutisTaani fĂŒĂŒsik Niels Bohr selle vastuolu seaduseks, sĂ”nastades oma esimese postulaadi: Elektronid vĂ”ivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. -> Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
263 allalaadimist
18
doc

FĂŒĂŒsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 pĂ”hisuurust ja pĂ”hiĂŒhikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfĂŒĂŒsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusĂ”petus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) TĂ€iendavad ĂŒhiku...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
1269 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse kĂŒpsiseid. Kasutamist jĂ€tkates nĂ”ustute kĂŒpsiste ja veebilehe ĂŒldtingimustega NĂ”ustun Sulge