Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"oravad" - 112 õppematerjali

oravad on segatoidulised.  Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude
oravad

Kasutaja: oravad

Faile: 0
thumbnail
3
doc

Ungari

Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust.Dunántúli mägedes on pöögimetsi. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad . Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid.Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Maavarasid on vähe.Peamine energiaallikas on süsi, boksiit, maagaas. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ungari

boksiit, kivisüsi, pruunsüsi, viljakad mullad, põllumaa. Toodetakse ka maagaasi ja naftat. (Eneke 4; http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/orszag/foglalkoztatottsag/foglalkoztatottsag_a.html) Loomastik ja taimestik Ungari loomastik paistab olevat suhteliselt sarnane Eesti loomastikule. Nt. Ungaris, nagu ka Eestis on hirved, rebased, jänesed, oravad , metssead,hundid, ilvesed ja koprad. Saakal on siiski üks neist loomadest, keda Eestis ei esine. Ka linnustik on seal mitmekesine. Enamus linde paiknevad Balatoni järve ääres. Kaladena on kõige tüüpilisemad karpkala, haug ja ahven. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhja-aladel, kus kasvavad peamiselt pöögid, valgepöögid, tammed ja vahtrad. Pöögimetsi võib leida Dunàntùli mägedes. Alföldiks kutsutakse Ungaris...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

Loomapidamine - kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, eriti aga veiseid Lääne- Eestis, kus oli enam rohumaid. Lõuna-Eestis kasvatati arvukamalt aga sigu. Küttimine, kalapüük ­ kütiti peamiselt põtru, metssigu, kopraid, jäneseid, kopraid, kärpe, nugiseid, oravad . Kalapüügiga tegeleti põhiliselt sesevetel. Eesti mererannikul puudus elanikkkond, kes oleks pidevalt tegelenud kalastusega, Metsmesindus ­ nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne- Euroopa turul 13. Elamud, külad, talud . KÜLATÜÜBID Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okasmetsad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas ja Euraasias Kliimavööde : parasvööde Mullad : leetmullad Taimed : kuused, nulud, männid, lehised, siberi seedermännid, tsuugad, ebatsuugad Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad , laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad : Taimed : kased, pajud, haavad, jalakad, saared, vahtrad, tammed, pöögid, pärnad Loomad : metskitsed, hirved, metsnugised, halljänesed (Euraasias), skunksid, pesukarud,...

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia mõisted teooria (11kl)

Eluslooduse riigid: taimed, loomad, seened, protistid-rakud päristuumsed, bakterid-puudub rakutuum. Biomolekulidena esinevad ained on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu: sahhariidid(suhkur), lipiidid(rasvad), nukleiunhapped ja vitamiinid. Ainuraksed: bakterid, algloomad(kingloom, amööb, silmviburlane), vetikad(klorela, koppvetikas), seened(pärmseen). Hulkraksed: loomad, taimed, vetikad(pruunvetikas), seened. Loomapopulatsioonid ­ oravad rakvere tammikus, peipsi tint Peipsi järves, karud imevad võmpa. Taimepopulatsoonid ­ seost. alati teatud asukohaga, nt. Tammed RKV Tammikus, Sarapuud Vinni Tammikus. Põhilised koetüübid ­ epiteel-, lihas-, närv-, ja sidekude. Elu tunnused 1. Keerukas organiseeritus 2. Rakuline ehitus 3. Aine ja energiavahetus 4. Stabiilne sisekeskkond e. Homoöostaas 5. Paljunemisvõime ja pärilikkus 6. Kasvamine ja areng 7. Reag. Ärritusele. Eluslooduse peamised...

Bioloogia
109 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Briti saared

Nüüdseks on metsad hävitatud ja nende asemel on rohumaad ja põllud. 10% riigi maa-alast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt Sotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad. Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik. Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad , jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi rahvastik koosnes algul neljast põhirahvast: inglastest, waleslastest, sotlastest ja iirlastest. Germaani päritolu inglaste esivanemad elasid algul Saksamaal, kust nad rändasid Suurbritanniasse ja segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja sotlased põlvnevad otseselt keltidest. Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Rootsi referaat

01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid :...

Geograafia
158 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Referaat oravast

Orav saab saba kasutada ka signaalide edastamiseks teistele oravatele, lehvitades sabaga, et neid ohu eest hoiatada. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. Eluviis Elab okas-, sega- ja lehtmetsades, parkides. Päevase eluviisiga. Orav on hea ronija.Linnaparke asustavad oravad lasevad end väga tihti peost sööta, kuid metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäetud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on ehitatud lehtede, sambla ning harilikult kaheks ruumiks jaotatud. Varjupaigaks kõlbavad lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäetud pesad.Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas...

Loodusõpetus
97 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Stilistika ja reklaamtekst

* Sellepärast tulebki oma eesmärgid ja soovid läbi kaaluda, sest raha avab küll ukse, kuid sulgeb seejuures akna. * Unistus hoida maailma tulevikku vaataval trajektooril on võimalik, kuid selle mõtte teostamiseks oleks vaja, et inimesed muudaksid oma vaenulikku suhtlemist kaaskodanikesse. * Inimesed vuravad nagu oravad rattas, ilma et neil jääks aega mõelda, mis on elus valesti. * Paljude rikaste inimeste võsukesed on ära hellitatud, kelle jaoks on elu ainult lust ja lillepidu. * Roheline mõtteviis koosneb nii paljudest mosaiigi juppidest, et inimestele jääb sageli terviklik pilt ähmaseks. iga inimene peaks tegema oma osa, et säiliks keskkond. * Need inimesed, kes sedasi elavad, on maailma rahvast välja lõigatud...

Reklaam ja imagoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

10 cm pikad, jäigad, saagja servaga, pealkülg tumeroheline ilma õhulõheribadeta, alakülg sinakasroheline õhulõheribadega Käbid: munajad, 3 kuni 5 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus noorelt violetjad, valminult pruunid, tugevasti suletud. Seeme umbes 1 cm pikk, lennutiivata, söödav. Kääbus-seedermännil on Kaug-Ida loomastiku toiduahelas väga suur tähtsus - puu seemnetest (seedripähklitest) toituvad nii sooblid, oravad , karud kui ka taigalinnud ja inimesed. Inimesed koguvad meeleldi enamasti küll siberi seedermänni (P. sibirica) ja korea seedermänni (P. koraiensis) seemneid nii toiduks, kui seedriõli valmistamiseks. Kääbus- seedermänd on juurekaelast tugevasti harunev kuni 3 m kõrgune põõsas, või vahel ka madal, kuni 6 m kõrgune puu. Kasvab jõgede orgudes, alusmetsas ja mägede nõlvadel kuni 3000 m kõrgusel, tihedate läbipääsmatute põõsastikena. Talve saabudes koolduvad põõsaste oksad...

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tundrad

Pisikesed närilised on toiduks mitmetele teistele kiskjatele. Erinevaid loomariigi esindajaid: Taimtoidulised imetajad: lemmingid, uruhiired, põhjapõdrad (karibuud, porod), polaarjänesed ja oravad . Lihatoidulised imetajad: polaarrebased, hundid, jääkaru. Linnud: pistrikud, kaurid, metstildrid, tutkad, hangelinnud, tiirud, mitut liiki kajakaid ja hanesid. Putukad: sääsed, kärbsed, koid, ritsikad, kimalased. Tundrates elavad inimesed Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük....

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kreeka asukoht ja ülevaade

Sammal vaip, nagu nimi juba ütleb, katab maad. Kevadel on see nagu kuldne roheline ja tõmbub tumeroheliseks, kui vanemaks saab. See näeb peaaegu sametine välja. Sambliku lehed kasvavad paralleelselt kõrvuti ja teravneb otsast. Loomad Euroopa punane orav Euroopa punane orav elab Euroopa heitlehelistes metsades. Ta eelistab elada metsas, kuid mõnedes kohtades elavad nad parkides ja aedades. Punane orav, nagu oravad ikka, on näriline. Neil on tugevad hambad, et avada männikäbisid ja seemneid. Neil on igal jalal neli varvast koos pikkade, teravate küünistega, mis aitavad kinni rabada puukoorest, kui nad mööda puid ronivad. Oravad suudavad toetada kogu oma keharaskust kui nad ronivad. Punasel oraval on kohev saba, mis aitab hoida tasakaalu ronides. Orav on umbes 36cm pikk, kaasaarvatud saba. Neil on punakaspruun, punane ning pruunikas karvastik. Enamusel on valge karv rinnal...

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Sega-,leht-,okasmets ja rohtla

KLIIMA Suved on seal jahedad, kuna meri ei lase soojaks minna, ning talved on pehmed sest meri ei lase külmaks minna. MULD toitainerikkad mustmullad, ning kõdunenud lehed annavad värvuse. TAIMESTIK lehtpuud, nt kask, vaher, pöök, tamm. Alustaimestik. LOOMASTIK vähe elupaiku, rebased, metssead, metskitsed, oravad . INIMTEGEVUS põllumajandud, tööstused. KESKKONNAP ülerahvastus, õusaaste, veereostus. ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK ­ kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK ­ närilised ja ka piisonid....

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Suurbitannia

10% riigi maaalast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt Sotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad. Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik. Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad , jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurimad linnad,elanike arv. · London- 3 205 000 (7 620 000) · Birmingham- 1 017 000 · Leeds- 724 000 · Glasgow- 688 000 · Sheffield- 530 000 Suurbritannia impordib: Suurbritannia ekspordib: Liiklusvahendeid Tööstusseadmeid Tööstusseadmeid Teabevahendeid Teabevahendeid Veondusseadmeid Paberit ja Liiklusvahendeid...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Powerpoint esitlus Oravast

Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastikujuurde kuuluvad kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale toiduvarusid. Orav peidab toiduvarud puuõõnde või sambla alla, kust need hiljem lõhna järgi üles otsitakse. Pesaehitus: Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva . Ta võib selleks kasutada: vanu varesepesi, puuõõnsusi ja vahest ka suuremaid lindude pesakaste...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuldnokk

Osad jäävad aga paigale kuni oktoobrini. Kuldnokk otsib toitu valdavalt maapinnal sammudes, kuid samal ajal on ta pääsukese kõrval meie laululindudest kiireim lendaja, arendades kiirust kuni 75 km/h. Inimene peab kuldnokka mõnevõrra tüütuks linnuks, sest aedade rüüstajana võib ta tekitada tõsist kahju. Looduses on kuldnoka elu karm ja sellepärast küünib ta eluiga vaevalt 2 aastani. Talle on vaenlasteks kullilised ja kakulised, poegi ohustavad oravad , varesed ja kärplased. Suur osa täiskasvanud kuldnokki hukkub raskete ilmastikutingimuste tõttu varakevadel ning vastu kõrgepingeliine lennates. Kuldnokk on looduskaitse all....

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti närilised

5 Kasutatud materjalid: ..........................................................................................................6 2 Sissejuhatus Kes on närilised? Närilised on imetajad. Näriliste hulka kuuluvad rotid, hiired, oravad , koprad, suslikud, merisead, okassead ja hamstrid. Suurim näriline maailmas on kapibaara ehk veesiga. Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott,...

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Laanemets

4 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav Orav ehk harilik orav ehk punaorav on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. Orava põliskoduks on laanemetsad ja aktiivsed on nad päeval. Tänu oma teravatele küünistele, millega saab puukoorest kinni hoida, ja pikale kohevale sabale, mis aitab tasakaalu hoida, on orav hästi kohastunud puu otsas elamiseks. Oravad on suurepärased akrobaadid, kes on võimelised raskusteta puudel ringi hüppama. See loom ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maapinnal. Siit leiab ta toitu ja varju. Puu otsa ehitab ta ka pesa. Orava eelistatuim talvine toit on kuuse- ja männiseemned. Suvel ja sügisel on oraval toiduks peale puuseemnete veel marjad, seened, putukad, vahel ka linnumunad ja ­pojad. Talveks varub ta puuõõnsustesse ja oksaharude vahele pähkleid, tõrusid, seeni....

Loodusõpetus
120 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bioloogia uurib elu

prokorüoodid) (protistid & bakteridainuraksed, vetikad, aegloomad) 2.biomolekulidena einevad ained1)sahhariided e.suhkrud. 2)lipiidid e. valgud. 3)mekleiinihapped (DNA, RNA) 3.Ainurakseid/hulkrakseid organismeAinuraksed:BAKTERID, PROTISTID(algloomad,üherakulised,vetikad), SEENED(pärmseened). Hulkraksed:LOOMAD, TAIMED, SEENED(kübarseen),PROTISTID(punavetikad) 4.Loomapopulatsioone/taimepopulatsioone NT.kõik oravad rkv'e Tammikus 5.Põhilised koetüübid inimese organismis. epiteel,lihas,närvija sidekude. 6.Elu tunnused Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 7.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemedmolekulaarnetase, rakutase, organismitase, riigitase, ökostüsteemitase 8. 3 Eestis esinevat ökosüsteemi NT. Tammed Rakvere tammikus, oravad Rakvere Tammikus, Kuused kuusikus 9.Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid. rakuteooria,geeniteooria,...

Bioloogia
175 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Harilik kuusk (referaat)

Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Kuuseokkad on 1,3 - 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Okkad püsivad puul 6 - 7 (10) a. Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud (näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka oravad , hiired jt. Noored kasvud on heaks vitamiin C allikaks. Koort kahjustavad kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Kuusk on paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Kuusel on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber....

Loodusõpetus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun