12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast 1g 38,9 kJ Ehituslik rakumembraani koostis, määrab kehakuju, mesilasvahast kärjed Varuaineline loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes ja viljades, pruun rasvkude, kuis toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine(imikutel) Kaitseline kaitsevad organeid teatud põrutuste eest, kaitseb keha mahajahtumise eest, veelindudel kaitseks märgumise eest Bioregulatoorne hormoonid Ainevahetuslik metaboolne vesi, lipiidide lõplikul lahustumisel tekib vesi ja süsihappegaas (omane kõrbeloomadel nagu koi ja kaamel), toidulipiidid stimuleerivad sapi eritamist
* Tselluloos puuvill, taimerakukestad * Kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13
reaktsiooni kuna meie kehatemp on liiga madal, kuid ei osale selles. Valgud on ensüümid ehk starterid ehk katalüsaatorid. 2. Osad hormoonid on valgud. Osad valgud on lipiidid. 3. Retseptorid (miski mis tunneb miski ära, nt lukk ja võti), asub rakumembraanis 4. Ehituslik funktsioon. Tsütoskelett (rakuskelett), küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid (kude). 5. Liikumine. Näiteks lihase liikumine 6. Varuaineline ehk toiteline funktsioon. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna, piim) 7. Energia 8. Kahjustuste funktsioon. Albumiinid seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 9. Transport. Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) 10
* Tselluloos – puuvill, taimerakukestad * Kitiin – lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen – maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13
b) inimese ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 55- 60% ehk enamuse (sportlastel kuni 75%). See tuleb katta valdavalt tärklise arvelt. c) iga kehakaalu kilo kohta ööpäevas on vaja 4-6g süsivesikuid. 2. Ehituslik, struktuurne a) taimerakukestades leiduv tselluloos (20-40% kestast) b) seenerakukestades kitiin (30-40%) + lülijalgsete välisskelett kitiinist c) membraani välispinnal oligosahhariidsed retseptorid 3. Varuaineline a) taimedes varuaineks tärklis - muundunud võsudes, viljades, seemnetes b) inuliin - korvõielistes taimedes nt takjates, võililles, maapirnis c) glükogeen - seenerakkudes, loomarakkudes (loomades koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt rohkem maksas, absoluutselt rohkem lihastes). 4. Ligimeelitav a) õistaimede nektar - erinevate suhkrute 15-30% lahus b) suhkrurikkad viljad - kõrge konsentratsioon nt datlites 5. Transpordi 6. Kaitseline 7. Toiteline
Mõisted: makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses. biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsio...
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
Valgud Valgud on polümeerid mille molümeerideks on aminohapped. Aminohapped on orgaanilised happed. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, minorühm (annab aluseli omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused ja vesinik. ) Esinevad organismides : 1) vabalt 2) valkude koostises Põhiaminohapped 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. Harvaesinevad AH-d umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites. Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munav...
Valkude biofunktsioonid 1. Energeetiline a) 1g valkude lõhustumisel vabaneb praktikas 4kcal, teoorias 6kcal. (valkude lagundamine ei lähe lõpuni, organismides peatub kusiaine ehk uurea ehk karbamiidi tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket) b) Ööpäevasest energiavajadusest peaks valgud katma kuni 15%, erandkorras sportlastel kuni 20% c) Iga kehakaalu kilo kohta on ööpäevas vaja 1-1,1g valku. Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
· Suguhormoonid östrogeen, testosteroon. 19. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. 20. Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline, · ainevahetuslik, · struktuurne, · kaitse, · varuaineline. 21. Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keelilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui kakarboksüülrühmi. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 22. Lihtvalgud koosnevad vaid AH jääkidest. Liitvalgud koosnevad ka mittevalgulisest osast: 23. Valgustruktuurid: · Globullaarsed. · Fibrillaarsed. 24. Renaturatsioon on valkude kõrgemat järku struktuuri taastumine, denaturatsioon nende hävitamine. 25
Maltoos , Sahharoos , Laktoos 3. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Taimsed: Tärklis kartulis Tselluloos kõik taime raku kestades Loomsed: Kitiin putuka väliskest Glükogeen loomne varuaine.Leidub maksas ja lihastes. SAHHARIIDIDE ÜLESANDED · Energeetiline funktsioon ( glükoos) · Ehituslik funktsioon ( tselluloos, kitiin) · Kaitse ( tselluloos,kitiin) · Varuaineline funktsioon · Toiteline funktsioon ( laktoos) LIPIIDID Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid ja vahad. 1. LIHTLIPIIDID e. rasvad on propaantriooli ja rasvhapete estrid. ÜLESANDED: · Energeetiline funktsioon · Kaitse( vooderdab) · Ehituslik funktsioon ( mesilasvaha) 2. LIITLIPIIDID moodustavad , kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega.
.. 11. Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Rasvad, vahad, õlid, steroidid vees mittelahustuvad ühendid. 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. (?) 13. Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline organismidele energiaallikaks; ehituslik aitab vältida jahtumist, annab kehale kuju; varuaineline rasvkoest saavad energiat (talveunes olevad loomad); kaitseline halvad soojusjuhid, kaitseb siseorganeid välismõjutuste eest; bioregulatoorne - ...; ainevahetuslik endogeenne vesi (?); lahustid rasvhappes talletuvad hüdrofoobsed ühendid. 14. Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. (Nt metssiga tahke rasv, vedelad rasvadesinevad taimede ja loomade rakkudes.) 15
saada, kuid mõjub südamele rohkem; naistel alakehatüüpi rasvumine - puusad, reied, tuharad. See tervisele ohtlik pole, maha võtta raskem, kuna see on paljunemisorganite läheduses). 4. Lahustina a) rasvahustunult saame vastavaid vitamiine - A, D, E, K, Q b) rasvlahustunud kujul saame ka toidust keskkonnamürke - Eestis peamine selline toiduaine on rasvane merekala, nt suured räimed, kes sisaldavad dioksiine, mis tekivad plastmasside põlemisel. 5. Varuaineline a) varuõlid taimede seemnetes, viljades (oliivid, avokaadod, pähklid) b) varuasvad loomades a) naha all ja b) kõhuõõnes 6. Ainevahetusliku vee tekitamine 1 kg rasva annab lõplikul lõhustamisel 1,1 kg vett, sest O2 lisandub, nt kaamel jt kõrbeloomad 7. Sapi sünteesi ergutamine Pidevalt rasvavaese toidu söömine soodustab sapikivide teket, eriti naistel 8. Toidurasvad annavad toidule erilise lõhna, maitse ja pehmuse Vahad
· Ehituslik funktsioon - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne) · Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks (näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud) · Varuaineline ehk toiteline funktsioon - valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin) · Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest · Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja
Valgud Valgud mõjutavad toidu maitset. On aroomiühendite ja värvuse prekursoriteks. Valkude koostises: 1) Süsinik 4855% 2) Hapnik 2034% 3) Lämmastik 1519,5% 4) Vesinik 57,5% 5) Väävel 0,32,5% Ülesanded inimorganismis 1) Ensümaatiline/biokatalüütiline funktsioon 2) Regulatoorne funktsioon 3) Retseptoorne funktsioon 4) Struktuurne funktsioon 5) Kontraktiilne ehk mehhanokeemiline funktsioon 6) Varuaineline ehk troofiline roll 7) Energeetiline funktsioon 8) Detoksikatsioon 9) Transpordifunktsioon 10)Kaitsefunktsioon 11) Geeniregulatoorsed ülesanded Valkude üldine ainevahetus ja metabolism on lahutamatuses seoses aminohapete omaga. Asendamatuid aminohappeid peab kindalt saama toiduga. Valgud uuenevad pidevalt Oma osa on valkudel ka üldises energeetilises metabolismis. Valgusüntees Seedeensüümid (eriülesandega valgud) lõhustavad toidust saadavad valgud nende
Toidulisandid 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust, kehamassi, kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja ilusana. (Mango 2009) Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda kõrgele tasemele söödes ainult tavalist toitu. Just toidulisandid aitavad inimese kehale eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009) Paljud arvavad, et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult toidulisandid ei anna inimesele jõudu, tervist ja ilu, kui neid valesti kasutada ei anna nad üldse mitte midagi. Toidulisandid on ainult abivahendid. Kui toituda valesti või teha valesti trenni, siis pole nendest mingit kasu. (Wolter, 2003) Sellised lisad võivad sisaldada vitamiine, min...
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorof...
emotsioone ei saa enam väljendada, mõne aja jooksul süsteem jälle taastub. Taimedest kõige mürgisemaks valguks on ritsiin. Seentest kõige mürgisemaks valgust on amanitiin, falloidiin. Kõige mürgisem valk loomadel on kerakala valk tetrodotoksiin. 9) Detoksifikatsiooni funktsioon valgud võivad pöördumatult siduda teatud kahjulikke ühendeid. a) raskmetallid. b) valgud vähendavad alkaloidide mõju kohvi või tee joomine piima või koorega. 10) Varuaineline funktsioon. Nt seemnete ja viljade valgud, sojauba 36% valke. Loomorganismides varuvalgud vaid tinglikud muna, piima valgud. Indiviidi tasandil on varuvalguks lihaste valgud. 11) Temperatuuri muutude eest kaitsvad valgud. A) madalad temperatuurid antifriis tüüpi valgud. Nt polaaraladel elavad kalade vereplasmas. Lumi- ja märtsikellukesed. B) kõrgete temperatuuride eest kaitsvad valgud kuumashoki vastased valgud.
kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühendamisel. Glükoos+fruktoos=sahharoos, 2 glükoosijääki=maltoos(linasesuhkur), glükoos+galaktoos=laktoos. 10. Mis on polüsahhariidid? Nimeta neid. - Kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. 11. Mis on sahhariidide 2 peamist ülesannet? - Energeetiline funktsioon (glükoos), ehituslik funktsioon (tselluloos, kitiin). Kaitse (tselluloos, kitiin), varuaineline funktsioon, toiteline funktsioon (laktoos). 12. Mis on lipiidid, nende ülesanne? - Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Organismi energiaallikas. 13. Millised ühendid kuuluvad steroidide hulka? - Kolesterool, mitmed hormoonid (suguhormoonid), vitamiin D (kaltsiferool). 14. Kus moodustuvad hormoonid? - Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. 2.4 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist.
BIOLOOGIA 2010 · Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahariidide jäägid. TAIMSED Tärklis kartulis; Tselluloos taime rakukestades. LOOMSED Kitiin putukate väliskelett; Glükogeen maksas. Sahhariidide ülesanded: 1. Energeetiline funktsioon (glükoos) 2. Ehituslik (Tselluloos, kitiin) 3. Kaitseline funktsioon (tselluloos, kitiiin) 4. Varuaineline funktsioon (glükogeen ja taimede puhul tärklis) 5. Toiteline funktisoon (laktoos piima koostisosa) 6. Biosünteetiline funktsioon (Riboos ja desoksüriboos) NUKLEIINHAPPED, 13. 01 DNA Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA Nukleotiid koosneb kolmest komponendist: · desoksüriboos · fosfaatrühmast · Lämmastikalusest (A,G,C,T) A adeniin
(Viik, 2004). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004) Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. (Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004) Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004) Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad
Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid...
suhkur(glükoos 10s), esimesed 9s aga ATP arvelt 2. Ehituslik-struktuur · Raku kestas olevad süsivesikud - Taimerakkude tselluloos, Kitiin seeneraku kestades. · Kitiinist välistoes lülijalgsetel(koorikloomad, putukad). · Rakumembraani välispinnal olevad oligisahhariidid(annavad individuaalse ehituseliku mustri) 3. Varuaineline · Taimedes:Tärklis leidub muundunud võsades või viljades, inuliin ka varuaineks. · Loomades varuaineks glükogeen: maksas ja lihastes. Seentes varuaineks glükogeen. · Miks on loomades varuaineks glükogeen aga taimedes tärklis? Läbi energia hargnev see suudab kiiresti glükoosi kiiresti lagundada, loomad liiguvad, aga taimed on paiksed. 4. Ligimeelitav ehk atraktiivne
- lagunemine (kõik polüoosid lagunevad) Süsivesikute biofunktsioonid : 1) energeetiline : 1g süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Inimese ööpäevasest vajadusest peavad süsivesikud moodustama 55%. MITOKONDER - lõhustab kõik energiat andvad ühendid. 2) struktuurne : a) kitiinkest b) tselluloosi sisaldus rakukestas taimedel. Struktuurset funktsiooni saab vaadelda ka kaitsefunktsioonina. 3) varuaineline : a)Tärkliseterad või inuliin taimerakkudes. b) Glükogeen looma ja seenerakkudes. 4) ligimeelitav : vaid õistaimedel N: nektar. NEKTAR : 15-70% monosahhariidide vesilahus. 5) transpordifunktsioon : a) taimedes transpordisuhkruks sahharoos b) loomades on glükoos e. veresuhkur.(norm : 1g/l) 6)Kaitseline : kaitse madalate temperatuuride eest. N: taimedel biovedelike suhkrustumine talveperioodil
), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). 7 1. Ehituslik funktsioon- siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). 2. Varuaineline ehk toiteline funktsioon- see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. 3. Energeetiline funktsioon- 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. 4. Kaitsefunktsioon- aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere
karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini. • Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (kapsiid). 5. kontraktsiooni kindlustamine (s.t. tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks) • lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. 6. Varuaineline ehk toiteline funktsioon (valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin jt.). ) • Tsirkuleeriv valk, põhiliselt albumiinid, on kudede toiteallikaks. Albumiinid moodustavad valguvaru, mida organism käsutab nälguse korral. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) 7. energeetiline funktsioon. • 1 grammi valgu täielikul lõhustumisel – vabaneb umbes 4,3 kcal energiat (17,6 kJ) 8. kahjustamise funktsioon
(hemogolobiin transpordib hapniku ja süsihappegaasi). 8 4. rakuvälise info edastamine raku sisemusse retseptorvalgud 5. regulatoorne ülesanne valgulised hormoonid reguleerivad ainevahetust ja metabolismi. (Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust organismis). 6. kaitseülesanne antikehad. 7. organismi liikumise ülesanne konraktsioonivalgud (lihasvalgud) 8. varuaineline ülesanne valkude kasutamine erinevate isendite toiduks (rinnapiim kaseiin). 9. kahjutuks tegemise ülesanne munavalge ja piimavalgud seovad raskemetalle ja alkaloide, mistõttu nad neturaliseerivad neid mürke maos. 10. geeniregulatoorne ülesanne valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetaises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. 11. energeetiline ülesanne valkude lagunemisel vabanev energia kasutatakse
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja s...
pinnaretseptorid) · Ehituslik funktsioon - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne) · Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks (näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud) · Varuaineline ehk toiteline funktsioon - valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin) 7 · Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest
Aminohapped: Valke moodustavaid ahd on 20. 8 ah on sellised, mida inimorganism ise sünteesida ei suuda. Valkude biofunktsioonid: Ensümaatiline ehk biokatalüütiline; bioregulatoorne (ainevahetuse ja metabolismi reguleerimine valguliste hormoonide poolt - nt. kõhunäärme insuliin ja glükogaan, mis kontrollivad süsiveskute ainevahetust); retseptoorne (retseptorite koostis); ehituslik; kontraktsiooni kindlustamine (keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks; varuaineline ehk toiteline funktsioon; energeetiline; transpordifunktsioon (valkudega seostunud ainete transport biovedelikes); kaitsefunktsioon. Valgu primaarstruktuur - ah järjestus. Valgu sekundaarstruktuur - polüpeptiidahela peaahela lokaalne paigutus arvestamata külgahelate konformatsiooni. Tertsiaarne str - polüpeptiidid kui terviku ruumiline str. Kvaternaarne str - subühikute ruumiline organisatsioon. Valgud toidus:
energeetiliselt. 1kg annab ~9000kcal. · Kaitsefunktsioon: a) veelindudel rasvakiht aitab vältida liigset jahtumist. b) rasvkude toimib mehhaanilise amortisaatorina (silmamuna, neerude ümber) · Lahusti funktsioon: a) rasvlahustuvate vitamiinide omastamine (A, D, E, K, Q) b) rasvkoes talletuvad kehavõõrad mürgised ühendid. N: õlireostus meres mürgid talletuvad kalade rasvkoes. · Varuaineline funktsioon: a) loomorganismides varurasvad (kõhuõõnes, naha all) b) varuõlid taimede seemnetes, viljades. II Vahad · 1) Taimsed vahad: a) kaitse vee kaotuse eest (taliõunad) b) kaitse mikroobide eest c) valguskiirguse tagasi peegeldamine (kõrbes) · 2) Loomsed vahad: a) ehituslik funktsioon mesilaste kärjed b) villa vaha tugeva vett siduva toimega
a. 1g 4kcal CO2 + H2O protsess toimub rakutasandil mitokondrites b. Inimese ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 55- 60% c. Iga kehakaasu kg kohta 4-6g süsivesikuid 2) Ehituslik struktuur: a. Taimeraku kestades leidub tselluloos (20-40%) b. Seemnerakukestades leidub kitiin. Lülijalgsete välisskelett c. Membraanide välispinnal oligosahhariidsed retseptorid 3) Varuaineline: a. Taimedes põhiliseks varuaineks tärklis. Koguneb muundunud võsudesse, viljadesse, seemnetesse b. Inuliin esineb varuainena korvõielistes taimedes (nt. takjas, võilill, maapirn) c. Glükogeen (seenerakud/loomarakud). Loomades glükogeen koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt on glükogeeni rohkem maksas. Absoluutväärtuselt on rohkem lihastes 4) Ligimeelitav: a
1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Biofunktsioonid on erinevat tüüpi lipiididel samad: · ehituslik, membraanides · bioregulatoorne, fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused. · kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse mikroobide eest. · energeetiline · varuaineline, taimedel on õlid koondunud seemnetesse (raps, kanep) või viljadesse(oliivid, pähklid) · lahusti, rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (A, D, E, F + asendamatud rasvhapped K ja Q). 25. Rasvas lahustuvad vitamiinid · A retinoidid nägemisprotsess, somaatiline funktsioon (kasv ja diferentseerumine limaskestade epiteeli areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng), reproduktsioon (spermatogenees, ovogenees, platsenta areng,
Lihtlipiidide biofunktsioonid (õlid/rasvad). Energeetiline 1g- 9kcal, kõige energiarikkamad, koostises palju H-d. Ööpäevas ca 30% päevasest energaivajadusest. Lipiidide lõplikul oksüdatsioonil mitokondrites (tegelt rasvhappeid) tekib H2O ja CO2. Ehituslik struktuur. Nahaalune rasvkude (soost sõltuv tunnus, paremini arenenud naistel). Rasvumine- tugeva rasvumise puhul moodustavad üle poole kehamassist rasvad. Varuaineline. Taimedes on varuaineteks valdavalt õlid (vedelas olekus lihtlipiidid), seemned (sihvkad, lina jms). Viljades (pähklid, oliivid, avokaado). Ka taimedes on tahkeid lipiide (kookos, kakaorasv). Loomades on varurasvadeks valge rasvkude (naha all ja kõhuõõnes) ka loomades esineb õlisid (kalaõli). Kaitseline. Mehhaaniliste mõjutuste eest neerusid ümbritsev rasv. Silmamunasid ümbritsev rasv. Kaitse madalate temperatuuride eest (rasv on halb soojusjuht), nt polaarvetes elavad
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
