Ämblikuniidi materjal on valk http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5f/Agelenidae_labyrinthica.JPG 4. Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomale liikuvuse. Lihasvalgud ei saa ise sirutuda. Vaata lihase töö animatsiooni youtube animatsioon is Väga detailselt müosiini ja aktiini töö Lihas koosneb lihaskoerakkudest, mille ehituses on lihasvalgud - müosiin ja aktiin lihaskiud lihaskiudude kimp Aktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille. http://www.artwiredmedia.com/elements/muscle.jpg tuumad kapillaar lihaskiud müofibrill
denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid. Ensüümid( pepsiin, trüpsiin) Transportvalgud ( hemoglobiin) Struktuurvalgud ( histoonid, kollageen, elastiin) Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline/katalüütiline kõik üheselt ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud ja nende funktsioon väljendub biokeemiliste reaktsioonide katalüüsimises. Regulatoornemetabolismi regulatsioon valguliste hormoonid poolt( nt insuliin reguleerib glükoosi tase veres) See on hormonaalne regulatsioon
lüsiinijääkidest tsüklilisi desmosiinseid ristsidemeid. Võrkjas desmosiin tagab elastiinide suure elastsuse ning venitavuse. Elastiini struktuuri tekkes võtavad osa samad faktorid, nagu kollageeni kohta. 5. Lihaskontraktsiooni valgud · Lihased 40...50% inimese kehamassist. · Lihased muundavad ATP ja kreatiinfosfaadi keemilise energia mehhaaniliseks energiaks (tööks) ja soojuseks. · Selles tegevuses on kesksed lihaste põhivalgud aktiin ja müosiin. · See tähendab, et kontraktiilsed valgud tagavad skeletilihaste, silelihaste ning südamelihaste töö. 5.1 Aktiin · peened heterogeensed · globulaarsed SU polümeriseeruvad kaksikhelikaalseks F-aktiiniks ( Mg, ATP) · F-aktiin ühineb fibrillaarse tropomüosiini (T M) ja globulaarse troponiiniga (Tn) aktiinfilamendiks · TM tugevdab filamenti · regulatoorne Tn muudab aktiinfilamendi kaltsiumtundlikuks
Nt: valged verelibled õgivad viirused, võõrkehad ära. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine. Antikehad hävitavad antigeene. 7) 7) Hemoglobiin transpordib hapnikku kudedesse, on veres. Transportvalgud transpordivad aineid rakumembraani sisse ja välja. Ioonpump on rakumembraanis asuvad transtportvalk. 8) Lihasvalgud aitavad meil liigutada, aktiin ja müosiin tõmbuvad kokku. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Rakkude jagunemisel aitavad kromosoome liigutada valguniidid. 9) Retseptorvalgud vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel. Asuvad rakumembraanis. 10) Kui kehast saavad otsa süsivesikud, hakkab keha valkudest energiat tootma. Nendest saab energiat sama palju, kui süsivesikutest. 11) Metaboolne vesi vabaneb ainevahetuse käigus rasvade lõhustamisel, tekivad vesi ja
Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas. Moodustab liigutusi tegevaid lihaseid. Valkudeks on müosiin ja aktiin. * Silelihaskudepaikneb elundite seintes, kontraheerub automaatselt, aeglasemad kui vöötlihaskude. Tahtele allumatu * Südamelihaskude paikneb südames, tahtele allumatu 5. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvikude. 6. Selgitage mõisted: Düstroofia e. degeneratsioonid on rakkude ja nende vaheaine kahjustused e. väärastused, mis on
Esineb ~40 geeni, mille funktsioon pole teada. Fotosünteesi protsessis vesi oksüdeeritakse ja süsinik (süsihappegaas) redutseeritakse. Kirjutada sisse õige variant. Nimetage kloroplastis funktsioneerivaid subühikutest koosnevaid valke, mille mõned subühikuid on kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. Ribosoomi valgud, Rubisco väike subühik, Calvini tsükli ensüümid. Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja – ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral.
Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Valkude ülesanded Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Valkude ülesanded Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Valkude ülesanded Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Valkude ülesanded Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Valkude ülesanded Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Valkude ülesanded Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Valkude ülesanded Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Valkude ülesanded Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. Kasutatud materjal: · http://www
Kirjutada sisse õige variant. 23 Nimetage kloroplastis funktsioneerivaid subühikutest koosnevaid valke, mille mõned subühikuid on kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. Ribosoomi valgud, Rubisco väike subühik, Calvini tsükli ensüümid. Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral.
maiustused Valkude funktsioonid organismis: Ainete transport hemoglobiin Regulatsioon insuliin, ajuripats, kasvuhormoon Info vahendamine retseptorid /raku ja väliskeskkonna vahel Keemiliste reaktsioonide kiirendamine ja aeglustamine ensüümid (amülaas) Ehitusmaterjal paljud rakuosad, suled, vill, sõrad, küüned Kaitse antikehad, hüübimisfaktor, madala ja kõrge temperatuuri eest Liikumine müosiin, aktiin (võimaldab lihaste lõtvumist ja pinguldumist) Energia erandjuhud Varuaine arenevad organismid
Spiraal püsib koos vesiniksidemetega b. voldik rohkem väljavenitatud struktuuriga. Pigem siksakiline kui keerdunud. c. Juhuslik ahel ehk päsmas ebakorrapärane. Paindlikuma struktuuriga. 3) Tertsiaalne struktuur 3Dstruktuur. Esineb nii heeliksit, voldikut kui ka päsmast. a. Fibrillaarsed valgud Valgu ahelad on pikenenud, moodustavad kepikesi või kiude. kollageen, aktiin, müosiin b. Globulaarsed valgud kompaktsed sfäärilised või elliptilised molekulid. Transpordivalgud. 4) Kvaternaane struktuur valguahelate mittekovalentne seondumine. Aktomüosiin lihastes, kaseiinimitsellid piimas. Füüsikalised omadused Amfoteersed Omavad isoelektrilist punkti pH, mille juures valk on elektriliselt neutraalne. Peptiidid ja valgud hüdrolüüsuvad proteolüütilised ensüümid Veesidumisvõimega
· Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Signaalvahendiks on mõni treeningus tekkinud ainevahetuse produkt aine, raku purunemisel tekkiv komponent molekul Lihasmassi suurenemine: ei ole selge, mis põhjustab lihase suurenemise · Muuta olemasolevaid lihaskiude (rakke) suuremaks hüpertroofia · Luua juurde uusi lihaskiude (rakke) hüperplaasia Lihase ehitus: lihas lihaskiud müofibrill müofilament aktiin müosiin ristisillake sarkomeer Jõutreeningu tulemusel suureneb müofibrillide arv, selle tulemusel hakkab lihase mass ja ümbermõõt kasvama lihas hüpertrofeerub Kaasajal peetakse selle põhjuseks müofibrillide kahjustuse teket, mida põhjustab lihasele suurte jõumomentide rakendamine. Hüpertroofia aluseks on valgusüntees; suunavad mõjutavad · Pärilikus · Treeninguvälised tegurid toitumine, hormoonide sisaldus veres
kiirendab reaktsiooni. Bioregulatoorne funktsioon: Osad hormoonid on valgud. Osad hormoonid on lipiidid samuti. Retseptoorne funktsioon: rakumembraanis asub. (nt rakumembraani pinnaretseptorid). NT lukk ja võti. Ehituslik funktsioon: Tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid. Histoloogia – kude Kontraktsiooni kindlustamine: Keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks ( lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: nt piim. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiim kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% energiavajadusest Kahjustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade abil
· struktuurne - rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. · transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). · retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . · kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide.
vereplasma valgud. ·Seglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Globulaarsed ·lahustuvad kas vees või verisoola lahuses ·Denatueeruvad kergesti ·on mitmekülgse AH koostisega ·isel. Biofunktsioonide rohkus nt verealbumiinid, histoonid, ensüümivalgud. Fibrillaarsed ·ei lahustu enamasti vees ·denaturatsioonile vastupidavad ·omavad ühekülgset AH koostist ·täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed) lihasvalgud (aktiin), kollakeenid Valkude omadused ·Madal difusioonikiirus, sest nad on suured ·amfoteersus ·puhverdusvõime (H iooni sidumine) ·denatureerumine -kiirguste, hapete, aluste mõju Lisaained lisaks põhitoiduainetele ·peale rasvade,süsivesinike ja valkude vajame lisaaineid ·kiudained, värvained, karboksüülhapped,antioksüdandid, emulgaatorid, ensüümid.. ·tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained sünteesilised lisaained ·maks lagundab neid osaliselt
liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha. Lihase, lihaskude ehitis Lihase kokku tõmme (Ca2+, atserüülkoliin, aktiin, müosiin) Energia saamine (ATP; glükoos+O2 hlükogeen Treening
On oluline järgmiste kudede/organite arengus: · Kopsud · Soolestik · Hambad · Karvad · Pankreas etc Kasvaja teraapia: 1. Kirurgia 2. Keemiaravi 3. Kiiritud 4. Immunoteraapia 5. Antiangiogeneetiline teraapia Valkude funktisoonid. · Ensümaatiline biokeemiliste reaktsioonide (keemiliste sidemete tekke või lõhkumise) katalüüs · Ehituslik nt keratiin(karvad küüned sarved), aktiin(tsütoskelett), histoonid (DNA pakkimine kromosoomides) · Transport nt hemoglobiin · Retseptor nt atsetüülkoliini retseptor (närvirakkude siganaalide vahendamine) · Regulatoorne valgulised hormoonid (nt kasvuhormoon) · Kaitse antikehad · Liikumine müosiinid, kinesiinid · Energeetiline kui lipiidide ja sahhariidide varud on ammendunud Valkude struktuurid: 1. Primaarne lineaarne 2
Liitvalkude prosteetilised rühmad- Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt sellest jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 5. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Katalüütiline- Ribonukleaas Regulatoorne- Insuliin Transport- Hemoglobiin Struktuurne- Kollageen, alfa-keratiin Reserv- Ovalbumiin, Kaseiin Kontraktsioon- Aktiin, Müosiin Kaitse- Immunoglobuliinid Adaptor e. Toes- AKAP-valgud Eksootilised funktsioonid- antifriisvalgud kalades 6. Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava sekveneerimise strateegia ja etapid. Slaidid 22-31. 7. Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte. Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalentselt seaotud lahustumatule vaigule. Liidetava
Valkude kaitsefunktsioon a) AKTIIVNE *Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks) b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht) N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved) Transpordifunktsioon N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud. N1. lihasvalgud(aktiin,müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. *soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *soodustab varurasvade sünteesi kehas Retseptoorne funktsioon. a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi (silma võrkkesta rakkude valgud -jopsiin ja rodopsiin) b)Membraani pinnal paiknevad valgud edastavad infot raku sisemusse. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud
Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja on viburite koostisosaks. On tõenäoline, et tänapäeva eukarüootide eellasel esines juba tõeline suguline (holomiktiline) sigimine (st. esines meioos). Kui arvestdada liigilist mitmekesisust, siis enamus eukarüoote on hulkraksed (koelis-organilise ehitusega). · Eukarüootide päritolu
kuni 20% c) Iga kehakaalu kilo kohta on ööpäevas vaja 1-1,1g valku. Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele
4.k aitse(lipiidid koonduvad org. ümber).5.lahusti(rasvkude).6.signaalmolekulid(hormooonid,mees/naissuguhormoonid,tes tsteroon ja östeogeen). 7.lähteaine(süsiveskud) Valkude ülesanne organismis:1.Ensüümid.2.Ehitus(suled,vill,kabjad,valgud).3.Transport(transavalgud aitavad ainetel liikuda) .4.retseptorid(retsep.valgud,vahetavad inf raku ja välsikeskonna vahel.5.org regulaatorid(hormoonid.insuliin).6.kaitse(kaitse valgud/antikehad,antigeen).7.liikumine(lihasvalgud,müosiin,aktiin).8.enrgia(1g- 4,2kcla,valgud).9.varuaine(albumiin,kaseiin)
2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad lihast kokku. b. Kaitsefunktsioon- antikehad, meie kaitsevalgud, mida organism toodab võitluses haigustekitajatega. Kõrge spetsiifilisus. Kvaternaarstruktuuriga: 2 valku alati samad ja 2 valku spetsiifilised haigustundjad. c. Energeetiline funktsioon: annab sama palju energiat kui 1 gly molekul. Kuid kuna
kiirendavad vitamiinid9 *struktuurne e ehituslik- rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid Kerantiin. *transport- Hemglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulied transportijad *regulatoorne-Hormoonid(insulin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse reaktsioonis *retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid ennavad välissignaali edasi *liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud,(aktiin, müosiin), mitoosi kääviniinid *keemilise energia muutmine teisteks energialiikideks nt: valguseenergiaks (jaanimardikas); elektrienergiaks(elektriangerjas) *varuaine-munavalge, piim(kaseliin) *kaitse- Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud *toksiline- Putukate mürgid, nt:mesilased enesekaitseks Valgu liigtarbimie kahjustab neerusid ja maksa, viib kaltsiumi välja. *energeetiline(väga madal) 1kg valkude lõhustumisel vabane 17,6 kJ energiat.
lagundab tärklist. · Struktuurne :Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. · Transport :Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · Regulatoorne :Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. · Retseptoorne :Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · Liikumise :Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid · Varuaine : Munavalge, piim (kaseiin). · Kaitse : Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Antikeha ehitus Antigeen on võõras aine organismis.Antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. · Toksiline: Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi Energeetiline ülesanne
kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist · kaitseülesanne organismi kaitsevalgud antikehad on väga spetsiifilised ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga antikehad tekivad vere valgelibledes e leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides antigeenid organismi sattunud võõrained (valk, nukleiinhape), mis kutsuvad esile antikeha tekke · liikumisülesanne lihasvalgud nn kontraktsioonivalgud, lihasraku valgud (aktiin, müosiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, osalevad ka raku jagunemisel · energeetiline ülesanne energiaks kasutatakse valke kui ülejäänud energiavarud on ammendunud, aminohapetest ehitatakse kehale vajalikud valgud · geeniregulatoorne ülesanne histoonid kromosoomi ehituses osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis · varuülesanne munavalge valk albumiin varutoiteaine linnu loote arengul, rinnapiimas valk kaseiin
rakud neoronid reha. Rakud on vastuvõtmine, ühendatud süropside analüüs, edastamine abil ja salvestamine 3) Lihaskude Sisaldavad niitja Lihas koosneb 1)reageerib erutusele kujuga valke (nüosiin kimpudesse 2)võimaldab keha ja aktiin) koondunud rakkudest liigutusi kokkutõmbumine 3)südametegevus 4) Sidekude Rakud üksteisest Rakud erinevatel 1)toitumisül (veri, Kõhr-ja luukude, kaugel või hajusalt ja kudedel erinevate rasvkude, lümf) Rasvkude, veri rakuvahe ainet palju kujudega 2)tugiül (kõhr, ja luukude)
Glüoksüsoomid taimedel. Taimedes olevad peroksüsoomid, mille ülesandeks on rasvhapete muutmine suhkruteks, mida kasvavale taimele hädasti vaja on. 13. Tsütoskelett I. Tsütoskelett osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G- vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult
Glüoksüsoomid taimedel. Taimedes olevad peroksüsoomid, mille ülesandeks on rasvhapete muutmine suhkruteks, mida kasvavale taimele hädasti vaja on. 13. Tsütoskelett I. Tsütoskelett osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on
võrreldes lihtsamaid liigutusi tegevate lihastega? lihastel on see suhe 1/1600 musteerium 104. nimeta kontraktiilsed lihasvalgud, mis osalevad Müosiin, aktiin LF slaid 24-27; füsiol lk 183 sarkomeeri lühenemisel! 105. millised raku organellid mängivad oksüdatiivsetes lihaskiududes suurt rolli energia Mitokondrid tootmisel? 106. mis on kõige väiksem kontraktiilne üksus? Sarkomeer LF slaid 24 107
Vöötlihaskiu ehitus Lihas, lihaskiud, müofibrillid, neid katab sarkolemm ja laigud peal on tuumad, kaht liiki müofilamendid ehk valgud, müosiin ja aktiin Lihase ehitus, endo-, peri- ja epimüüsium Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber
Vöötlihaskoe ultrastruktuuri mõisted Müofibrilli moodustavad müomeerid,mis paiknevad otsastikku. Müomeer koosneb omakorda müofilamentidest, mis tekitavadki vöötlihaskoele iseloomuliku vöödilisuse. Aktiini müofilamendid ja müosiini müofilamendid. Aktiini ja müosiini müofilamendid *Aktiini müofilamendid on peened ja müosiini müofilamendid jämedad. (5ja 12 nm) *Aktiini müofilamendid koosnevad aktiinist(kahte tüüpi- globulaarneG-aktiin ja fibrillaarne F- aktiin), tropomüosiinist ja troponiinist(viimased moodustavad ühise kompleksi,kontrollivad müosiini aktiivsust ja müosiini seostumist aktiiniga. *Müosiini müofilamendid koosnevad müosiini molekulidest (180 molekulist), mis on keerdunud molekulide lineaarses osas ümber üksteise (''sabad'') ja jämenenud(''pea'') osd ulatuvad filamendist välja, moodustades omakorda spiraali ümber filamendi. Pealon aktiini sidumisvõime jaATPaasne aktiivsus. Vöödilisus
b) Süsihappegaas-vesi c) Vesi-süsihappegaas Fotooksüdatsioon ja süsihappegaas redutseeritakse suhkruks d) Vesi-hapnik e) Sahharoos-süsihappegaas 126. Nimetage kloroplastis funktsioneerivaid subühikutest koosnevaid valke, mille mõned subühikuid on kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. rubisco Mikrofilamendid 127. Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin moodustab 1-5% koguvalgust; kodeeritud geenide perekonna poolt; selgroogsetes aktiinide geenide produktid erinevad ainult 4-5 aminohappe poolest, kuid erinevate aktiinimolekulide funktsioonid on erinevad; geenid on konserveerunud; molekulis ~375 aminohappe jääki; Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP või ADP esineb kahel kujul: globulaarne monomeer (molekul on polaarne - molekuli jaotab
Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle paneb. 8. Nimeta kaks hiidmolekuli, millede vahelised ajutised ühendused on lihaskokkutõmmete alused? Müosiin ja aktiin. 9. Kuidas nim keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja? ATP - adenosiintrifosfaat 10. Nim vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi? Diafragma, kõhusirglihas, välimine kõhupõikilihas, sisemine kõhupõikilihas, nimmeruutlihas, vaagna põhja lihased , (suur nimmelihas, niudelihas). 11. Õlavarrekakspealihas. Ladina k . osad. Kust algavad ja kuhu kinnitub ja millised funk. Küünarliigeses? Musculus biceps brachii
* Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. * Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumise: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid * Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes
Verevalkude FN: (albumiin, globuliin, hemoglobiin, fibrinogeen) toitumisFN, transpordiFN, kandjaFN, onkootse rõhu tekitaja, kaitseFN. Vere FN: toitainete transport, hapniku transport, valgu depoo. P-sakk: väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. Südame kestad: Endokard, Müokard, Epikard. Erütrotsüütide FN: hapniku transport kudedesse ja süsihappegaasi transport kopsudesse. Leukotsüütide FN: organismi kaitse. Trombotsüütide FN: osalemine hüübimises. Aktiin, müosiin: valgud, mis toestavad lihaskontraktsiooni. Veresuhkur norm. : 3.0-5.5 mmol Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon: Ühine unearter (A.CAROTIS COMMUNIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon: Sisemine kägiveen(V.JUGULARIS INTERNA) Mis on ja kus asub vena mediana cubiti: KESKMINE KUBITAALVEEN, peamine verevõtu koht; asub küünaraugus V. SUBCLAVIA: rangluualune veen, asub rangluu all V
lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. * Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumise: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid * Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes
( näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) · Ehituslik funktsioon - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne) · Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks (näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud) · Varuaineline ehk toiteline funktsioon - valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin) · Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest · Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja
(Viik, 2004) Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. (Viik, 2004). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004) Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. (Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004) Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004)
hormoonide poolt, kõhunäärme insuliin ja glükagoon on vastandtoimega hormoonid, mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust Retseptoorne funktsioon: retseptorid (näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) on valgud Ehituslik funktsioon: tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid, Kontraktsiooni kindlustamine, keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks (lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja - filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiima kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4 kcal energiat, Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest Kahjustustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade
lagundab tärklist. Struktuurne-rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Transport-hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne-hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne-rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumise-algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Varuaine-munavalge, piim (kaseiin) Kaitse-antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline-putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Energeetiline- väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 23.Kirjelda DNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust.
aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) mikrotuubulid (25 nm) 11 intermediaarsed filamendid (10 nm) Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament vōib rakus moodustada erinevaid struktuure, vastavalt sellele, milliste täiendavate valkudega nad on seotud. Aktiini filamendid Koosnevad aktiinist, s.o. globulaarne valk. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kōige rohkem, tema hulk vōib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin primaarjärjestus erineb väga vähe fülogeneetiliselt kaugetel liikidel, in vitro katsetes on eri liikidelt eraldatud aktiin üksteisega funktsionaalselt asendatavad. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis.
signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3 ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest. Kontraktsioonimehhanism 4 ATP laguneb ja müosiini pea pöördub lähteasendisse. Kui Ca pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR-i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra 49. Lihastöö energia saadakse: a)ATP
valku, mis pole võimeline teisi valke tsentrosoomi külge kinnitama. Seetõttu ei saa tsentrosoomid mikrotuubuleid õigesti organiseerida, häirub rakutsükkel ja väheneb rakujagunemine. Rakkude arvu vähesus viib lühikeste luude, väikese aju jm patoloogiate kujunemisele. 7. Skeleti vöötlihaskoe raku tsütoskelett, selle defektsusest põhjustatud haigused, 1 näide põhjalikumalt. (М63) 34 Müofibrillaarne müopaatia e. nemaliini müopaatia (desmiin, aktiin, nebuliin) Desminopaatia Kristallinopaatia Jäseme-vöötme lihasdüstroofia ( kalpaiin, düsferrliin) Duchenne’i/Becker’I lihasdüstroofia (düstrofiin)- on põhjustatud geeni DMD mutatsioonidest. See geen määrab omapärase lihasvalgu düstrofiini sünteesi. Selle haiguse patsientidel ( poistel) puudub see valk kas täiesti või on väiksema molekulmassiga. Sagedus populatsioonides keskmiselt 1:3000 poissi kohta. Eestis 1:8000. ! 8
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest.
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist
on põhiliselt määratud juba aine enda omadustega ja sõltuvad nõrgalt ergastava kiirguse parameetritest. 6. Millised ensüümid viivad läbi histoonide atsetüleerimist ja deatsetüleerimist ning kuidas mõjutab see transkriptsiooni? HAT ja HDAC kui on atsetüleeritud, pole laengut, histooniga ei seostu, transkriptsioon toimub 7. Nimeta erinevaid tsütoskeletti moodustavaid filamente? Millistest valkudest need koosnevad? Mikrofilamendid - aktiin, mikrotuubulid tubuliin, EB3, intermediaarsed filamendid - olenevalt rakutüübist Praktiline töö IV - Apoptoos ja nekroos 1. Defineeri apoptoos ja nekroos. Apoptoos- raku programmeeritud surm, mis on käivitatud raku enda poolt. Nekroos- raku mitte programmeeritud surm, rakk lendab tükkideks, tekitab põletikke. Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis
( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine 27. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Sarnaluud(2), alalõualuu(1), ülalõualuud(2), ninaluud(2), suulaeluud(2), pisaraluud(2) 28. millest koosneb "motoorne ühik"? koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30. kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2)
koonusliikumine 27. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Sarnaluud(2), alalõualuu(1), ülalõualuud(2), ninaluud(2), suulaeluud(2), pisaraluud(2) 28. millest koosneb "motoorne ühik"? koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30. kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2)
Kui valk koosneb tuuma ja kloroplasti genoomi poolt kodeeritud subühikutest, siis multimeerse valgu õige struktuuri tekkeks on vajalikud toruja struktuuriga chaperonin'id, mille sisemuses on vajalik keskkond valgu õige konformatsiooni tekkeks. Näiteks Hsc60 chaperonin'id võimaldavad Rubisco subühikute (8L8S) kokkukeerdumist gloobuliks ja aktiivse ensüümi teket. Mikrofilamendid 1.) Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin on mittefotosünteesiva eukarüootse raku kõige levinumaks valguks, moodustades 1-5% koguvalgust (~0.5mM), aga lihasrakkudes võib aktiini kontsentratsioon olla kuni 10 korda kõrgem. kodeeritud geenide perekonna poolt (Inimesel on 6 geeni, taimedel võib olla kuni 60 geeni) Selgroogsetes aktiinide geenide produktid erinevad ainult 4-5 aminohappe poolest, kuid erinevate aktiinimolekulide funktsioonid on erinevad .geenid on konserveerunud. molekulis ~375 aminohappe jääki (42 kDa)
Üksikahelaline DNA esineb rakus Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur annavad välissignaale edasi. Liikumise Algloomade - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), nukleoproteiin (kromosoomid). mitoosi kääviniidid Varuaine Munavalge, piim Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad kattevalgud Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude
annaabi.ee 
