Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud,
- Tuleb kasutada individuaalset lähenemist. - Õpetaja peab toetama ja pakkuma tuge, kuid olema ka nõudlik. - Rutiintegevuste läbi omandatakse tähtis sõnavara. - Töölehtedel olevate harjutuste lihtsustamine. - Küsimustele vastuste ning selgituste otsimine koos õpetajaga. - Tuleb lasta lapsel oma sõnadega seletada. - Vastandtähenduste abil õpetamine. - Tuleb kasutada rikast sõnavara ilma parasiitsõnadeta. Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Koostöö lapsevanematega Eelnevalt peaksin suhtlema ning koostööd tegema lapsevanematega. Küsima nende käest, mis on nende ootused ja soovid lasteaiaga seoses, kuna teisest riigist tulnud vanematel võib olla lasteaiast hoopis teistsugune ettekujutus, kui meil Eestis. Suur roll ongi koostööl, et vanemad ka hilisemalt ei hakkaks kodus lasteaiaõpetaja tööle vastu töötama. Lapsel peaks peale
Nt üks liik asustab terve maakera. Kuna see pole aga universaalne liik, siis ta ei pea vastu kas iseäralikule temp-le, niiskusele jms-le. Seega on levik väike. Seega me maa on asustatud tohut arv liikide poolt. Nende levik pole juhuslik, erinevates piirkondades on erinev kooslus, asutus. · Enamus liike ei esine enamuses piirkondades enamuse osa ajast! Järelikult me ei pea mitte vaid seletama, miks eksisteerib, vaid et miks ei levi enamuses. Looduslik valik, kohanemine, kohastumine Kohanemine on fenotüübiline, nt mingile temperatuurile, kuid ei anna seda omadust oma järglastele edasi. Kohastumine on genotüübiline (?) annab selle kohastumise edasi järglastele. Looduslik valik on peamine osa evolutsioonist, mis tugineb alljärgnevatele: (LV on evolutsiooni alustala) 1. Darvini I tees. Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni ei ole identsed. Nad erinevad oma suuruse, arengu kiiruse, temp tundlikkuse jm poolest. 2
Laps peab läbima kolm faasi, mida vahele jätta pole võimalik: 1. Kõigepealt saabub protesti faas. Laps teeb mida tahes, et taastada endine seis, kes nutab , kes karjub, kes ripub ema küljes, kes püüab põgeneda. 2.Seejärel tuleb vaikse masenduse faas. Laps on olukorraga näiliselt leppinud, kuid ei tunne lasteaia käimisest mingit rõõmu. Huvi puudub, ta tegutseb automaatselt ja käsu korras. Kodus püüab lasteaeda unustada. 3. Lõpuks jõuab kätte kohanemine. Laps mõistab, et suhted vanematega ei katke ning lasteaeda minek ei tähenda seda, et talle on leitud uus kodu ja uued vanemad. Ta hakkab aktiivselt mängima ning tunneb paljudest tegevustest rõõmu. Sageli ta tahab lasteaeda minna. Need faasid võivad olla eri pikkusega, mõni laps kohaneb paari päevaga, teisel kulub pool aastat või kauemgi. Teatud määral sõltub see lapse isiksusest ning mõneti ka sellest, kui sõbralik ja avatud on lasteaia personal
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide üleka...
kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakondade funktsioonid: · koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnanägemust. Selleks koostatakse programm - erakonna üks põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus ühiskonna arendamisest ja ideoloogiast (parem-vasak). · Pääseda võimule läbi valimiste. · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas valitsemine. Selleks on oluline luua koalitsioon ja koalitsioonileping. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: · 20. sajandi algul esindasid parteid erinevate sotsiaalsete klasside huve. Selge jagunemine parem-vasak skaalal. · 20. sajandi keskpaigas muutus oluliseks töö massidega (valimisõiguse laienemine) ajalehed, rahvapeod, et värvata uusi liikmeid. Kujunesid massiparteid. Parteide jagunemine vasak- parempoolseteks oli veel äratuntav. · 1970. aastatest hakkasid kujunema nn populistlikud parteid väidetavalt esindavad kogu rahva huve
*Ülemiste hingamisteede põletikud *ebamäärased valud(hambavalud sagedased,tglt ei ole midagi viga) *käitumuslikud iseärasused-konsentratsioonivõime langus,tähelepanu hajumine,mälu probleemid,ärrituvus jne. COWADE sündroom esineb ~20% meestest..(sümptomite esinemine) Eriti tugev kui on tegemist esmakordse lapse ootus või kõrge vanus , majanduslikud probleemid, haridus , eelnev negatiivne kogemus, mis seostub raseduse või sünnitusega. Ravi ei ole, lõppeb sünniga. Naise kohanemine lapseootusega Lapseootuse esimesed kolm kuud ebakindluse ja kohanemise periood(ärevus, hirm, ootamatu) Lapseootuse kolm järgmist kuud tasakaalu ja rahulolu aeg Lapseootuse kolm viimast kuud sünnituseks valmistumine 14.11.2008 Sünnitusjärgne periood meeleolu häired - probleem on vastsündinu eest hoolitsemine(nõustamistelefonid,imetamisnõustaja).Kuidas hakkama saada lapsega. Kurvameelsus-baby blues kõik naised võivad tunda ja kogeda
Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine; n: Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes; n: Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: rasside nahavärv Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli ava...
KOHV Kohv ei ole ainult hommikune ärataja. Autor väidab, et kofeiin on ksantiini alkaloid. Kofeiini on kasutatud juba ammustest aegadest erguti, mürgi või ravimina. Seda on leitud paljudest taimedest. Kohvi kofeiini sisaldus sõltub valmistamisest. Kofeiini pikaajalise tarbimisega võivad ilmneda ka tervisehäired. Huvitavat Teadlased on uurinud ja arvanud, et aastas tarbitakse umbes 120 000 tonni kofeiini, sellest 90% on kohvis ja tees. Tumeröstitud kohvis on kofeiinisisaldus väiksem, kui kergelt röstitud kohvis. Tees on ühe tassi kohta kofeiini poole vähem, kui kohvis. Kofeiin on ka karastusjookides ja energiajookides. Nendes jookides on umbes 10-50mg kofeiini ühe klaasi kohta. Energia jookisesse lisatakse ka tihti guaraanat. Kakao sisaldab väikeses koguses kofeiini. Kofeiini kehasse imendumiseks läheb 30-45 minutit. Kofeiin on peaaegu kõikjal legaalne. Ajalugu Kofeiini uurimin...
Kohastumused ehk adaptsioonid(tunnus) *On organismirühma kasulikud tunnused, mis soodustavad keskkonnas toimetulekut. Nad kujunevad loodusliku valiku toimel. *On pärilikud *Avalduvad fenotüübis *On suhtelised Miks on suhtelised? 1. Materjali tekkeks annavad juhuslikud mutatsioonid. 2. Geneetiline triiv võib muuta valiku suunda. 3. Kõigil liigi isenditel ei avaldu kohastumused võrdselt ja ühetaoliselt. 4. Keskkonna tegurid muutuvad kiiresti. Mõju vastandlik. 5. Kohastumused kasulikud isendirühmale, üksikisendile kahjulikud. 6. Eri liiki isenditel on vastastikku kohastumuse vajadus(nt:kirp ja koer) Kohastumuste väljendamine: 1. Ehituses N: Paks vahakiht kõrbetaimedel, et takistada aurustumist. Varjevärvus valgejänesel talvel. Kaladel ujupõis, et reguleerida ujumist. 2. Füsioloogias ehk talitluses N:taimemahlade suhkrustumine, et kaitsta vilju külmumise eest. Hüljestel paks rasvakiht...
Kohanemisvõimest sõltub edukus Kohanemisvõime on sobivus mingis teises keskkonnas. Teistes olustikes kohanemist arendab suuresti õppimine, kas koolis või eraelus. Õpitakse ikkagi eelkõige oma tehtud vigadest. Kuidas oleks sobilik kohaned teistes oludes? Uues keskkonnas on kohanemine ainult iseenda teha, keegi ei tee seda teie eest ära. Iga persoon kohaneb uutes oludes erinevalt ning selleks kulub omajagu aega. Mõnel inimesel kulub olustikuga harjumiseks nädal või isegi kaks, aga samas teistsugusel võib see võtta paar kuud, kas või aasta, välistatud pole ka aastate pikkust harjumist uute oludega. On erinevaid inimesi, kes on kõrge või madala kohanemisvõimega. Kõrge kohanemisvõimega inimeste
OPTIMUM ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt suur juurdekasv, kiire paljunemine orgnismide biomass kasvab TOLERANTSUSPIIR (e.taluvuspiir e taluvuslävi), ökoloogilise teguri intensiivsus, mille juures ja mida ületades organism enam elada ei saa, organism hukkub. OPTIMAALNE TSOON - ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, mis on organismi elutegevusele soodne 6. Kohastumine ja kohanemine Fülogeneetilised (kohastumused) - nende muutustega kaasneb ka genotüübi muutumine. Lisatekst, et oleks arusaadav: Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma vanematelt pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid. Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas.
eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. 12. Kohastumine- evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talituse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Selle tulemusena arenevad kohastumused 13. Kohanemine- individuaalne adaptsioon: isendi fenotüübi otstargekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 15. Liigi teke algab isolatsiooni tekkega 16. Mikroevolutsioon- populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas 17. Makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine
Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Isolaat- Liigi põhilevialast geograafiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. Kohanemine-Individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega.Kohastumise tulemusel tekivad organismidel adaptatsioonid, mida nimetatakse kohastumusteks. Kohastumus- Populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates
2. loeng Eluta looduse tegurid - Päikesevalgus - Temperatuur - Sademed - Tuul - Happesus - Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobio...
2)Keskk. Tingimused muutuvad-> ümberkohastumine 3)Ümber kohastumine -> viib liikide täiuslikumale kehastumisele · Lõhestav valik 1) kujuneb 2 äärmuslikku fenotüüpi 2) viib uue liigi eristumiseni algses Organismi kohastumine Looduslik valik Kohastumine Kohanemine 1. Pikaajaline protsess, pöördumatu 1. Lühoajaline protsess 2. Aluseks pärilik muutlikus 2. modifikatsioonid 3. Pärilik 3. ei ole pärilik 4. Tekivad grupid 4. tekivad üksikisenditel 5. Liigi püsima jäämise eeldus Kohastumine tekib tänu alleelide juurde tulekule, uus alleel A3 Kohastumine on looduliku valiku tagajärg
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Essee Eestimaa on olnud aegade vältel üks mitme isandaga maa. Tema pinnalt on läbi käinud sakslased, rootslased, taanlased, liivlased, latgalid ning palju muid rahvaid. Esiajast saadik on toimunud siin palju muutusi, mis on viinud meie ühiskonda edasi nii tervikuna kui ka üksikute lülidena. Kogu see muutus ja kohanemine on taganud meile pääsu keskaega. 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli see, mis ühendas eestlasi ning pani neid meeskonnana tööle, olenemata kaotusest. Rahva jaoks peabki olema esmatähtis see, et rahvas oleks ühtne ning tõesti valmis oma kodumaa eest võitlema
Sajanditevanune lihalehmatõug Inglismaalt Arvatakse, et hereford on põlvnenud suguluspaarituse teel kohalikust karjast valiku ja paaridevaliku teel Välimuselt väga massiivne, pea on lühike Eripäraks on jämedad, allapoole suunatud sarved Jalad madalad, turi tugev, Värvuselt on loomad punased, kuid pea, rind, rinnalott, kõht, turi ja jalgade allosa on valged. Herefordi tõugu veiste head omadused on : Hea viljakus Kerge poegimine Rahulik iseloom Kiire kohanemine kliimaga Pikaealisus ja hea tervis Hea karjamaa ja rohusööda kasutajad Aberdiin Angus Aretatud Sotimaal, tõuraamat avaldati 1862.a. Veised on väga varavalmivad Tapakaal on 65-70% eluskaalust Peamine tõumaterjal tuuakse Euroopasse Põhja-Ameerikast Veised on ilma sarvedeta, värvuselt enamasti mustad, võib esineda ka punaseid Sünnimass 35-40 kg, täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg Limusiin
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
Geneetiline triiv(geenitriiv)-alleeli- ja genotüübi sageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeseste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Isolaat-liigi põhilevialast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eristatud väike populatsioon. Kohanemine-individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine-(populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. 1
Tegeletakse näiteks ka sellele, kuida arsti-patsiendi interaktsioon mõjutab ravi. Käitumuslik meditsiin. Biotagasiside. Med+psühh+sots+pedagoogika. Kasutatakse kõige rohkem biheiviorismi. Meditsiiniline sotsioloogia. Üritab mõista tervist ja haigust erinevate sotsiaalsete faktorite baasil, mis võivad isikut mõjutada. Makrotasand, millel haigusele lähenetakse. Tervisepsühholoogia osutab: o Otsest abi: Konkreetsele inimesele. Klient/patsient. Nt kohanemine haigusega. o Kaudset abi: See hõlmab uurimusi, propagandaüritused jm o Informatiivset eesmärki praktikutele: Koolitused meedikutele psühholoogiat ja vastuidi. Uurimismeetodid tervisepsühholoogias: Ex post facto uurimus (tagant järele). Uurin konkreetset situatsiooni saades aru, miks see nii juhtus. Tahan teada tekkepõhjuseid. Sõltumatuteks muutujateks olnud sündmused on juba toimunud. Saan teostada ainult sõltuva muutuja vaatluse. Seda on olemas kaht tüüpi:
*Hardy-weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus; suures, vabalt ristuvas populatsioonis psivad alleelid- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsiooniteguirid. *Isolaat liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. *Kohanemine individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimel. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonides) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. *Kohastumine (populatsiooni, liigi) evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastuise tulemusena arenevad kohastumused. *Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või
-> Organismi süstemaatiline ja plaanipärane mõjutamine kehaliste harjutuste abil, eesmärgiga tõsta või säilitada sportlikku saavutusvõimet valitud alal. -> Treeningu mõju seisneb selles, et organism on võimeline kohanema erinevatele ärritajatele. Sportlik treening põhineb kolmel olulisel mehhanismil: 1. Üldise kohanemise sündroom 2. Superkompensatsiooniseadus + 3. Spetsiifilistetingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine 1. ORGANISMI KOHANEMINE - Spetsiifiline kohanemine vastavalt mõjuri iseärasustele (= kohanemine mingile kindlale ärritajale) - Mittespetsiifiline kohanemine e "kohanemine üldse" (= kohanemine üldistele ärritajatele) Spetsiifiline kohanemine = Muutused, mis võimaldavad avaldada vastupanu organismi normaalsest tasakaalust väljaviivatele teguritele. Nt: Higistamine kõrge temperatuuri puhul > viiakse kehast soojus ja jääkained välja kohanemisprotsess;
Krb: Levivad: 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Prijoonte piirkonnas, mandrite siseosades, kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel - hlmab veerandi kogu maismaa pindalast Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne Inimtegevus: Liigid: 1) Liivakrb 2) Kivikrb 3) Savikrb 4) Lssikrb 5) Soolakrb Keskkonnaprobleemid: lekarja...
Tundlikkuse alumine absoluutne lävi mingi ärrituse minimaalne toime, mis tekitab haistingu ( sosistamine ). Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest
Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega, esitab see lapsele suuri nõudmisi, millega kohaneda tuleb küllalt kiiresti. Kohanemine on nähtus, millega laps puutub kokku pidevalt oma elu esimesest päevast alates. Vajadus kohaneda on tähtis arengutegur. Kui lapsele ei esitataks iga päev üha uusi, eelmistest suuremaid nõudeid, peatuks tema areng. Seepärast pole ka kooliga kohanemises mida ebanormaalset, vaid see teenib lapse arendamise huve. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48 - 49) Alati ei toimu kohanemine siiski häireteta. Kohanemine võib toimuda kolme moodi:
küpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. ÜLESANDED: Enesetadvuse ja enese maksmapanemise areng Sõprussuhete ümberhindamine Toimetulek probleemidega isiklikus elus Kohanemine organismis toimuvate muutustega Kohanemine sisemiste ja väliste vastuoludega PÕHIPROBLEEMID: vanemate autoriteet pannakse proovile ja slegub, et nad polegi nii täiuslikud tekivad uute väärtustega sõbrad (mitte alati positiivsed eeskujud) isikliku elu probleemid tunduvad sageli ületamatud ja lehendusteta olukorrad bioloogilised muutused toovad kaasa väsimuse ja tüdimuse samas ka enneolematu jõu- ja energiatunde
uusi lahendusi, et pereelu jääks püsima. - Uutmoodi suhete loomine abikaasaga Lapsed, kes keskea perioodis hakkavad lahkuma kodupesast, ei hoia enam perekonda kokku. Tihti tekib meestel kriis lähisuhetes ning nad pannakse valiku ette, kas pingutada suhe säilitamiseks või leida uus kaaslane. Lisaks on keskeas iseloomulikud ka füüsilised muutused, mille tõttu muutuvad suhted mõlema sooga - intiimsuse ja võistlussuhete asemel tekkivad koostöösuhted. - Keskea füüsiliste muutustega kohanemine, leppimine vananemisega ning enda isiksuse muutustega Bioloogiline rütm muutub – meestel tekib andropaus. Keskealine mees muutub ekstraverdiks, emotsionaalselt ning vaimselt paindlikuks, mis tagab kohanemise erinevate muutustega. Keskeas hakkab füüsiline tervis muutuma kehvemaks, hakatakse hindama vaimset tegevust. Ebaõnnestumised võivad viia enesesse tõmbumisele. - Oma vanemate vananemisega kohanemine
) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimustes - 1 kktegur võib tingida kohastumusstrateegiaid. Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus)
Intervjuu söekaevur Etienne Lantier'iga 1. Kuidas sattusite tööle Voreux'i kaevandusse? Mind vallandati eelmisest töökohast ning pidin asuma rännakule uue töökoha otsimiseks. Otsisin tööd nii mitmestki linnast, kuni sattusin Montsou- nimelisse kaevanduslinna. Tutvusin kaevur Maheuga, kelle abiga sain omale nii töö kui ka elukoha. 2. Kuidas kohanesite uue töökohaga? Ausalt öeldes olin tööle asudes päris sokis, kohanemine võttis aega päris mitu nädalat. Tervis halvenes märgatavalt, õhukvaliteet ja suur töökoormus mõjusid laastavalt. Õnneks olen tänaseks kõigega harjunud, tervis on tugevam kui kunagi varem. 3. Mis on teie tööülesanded all kaevanduses? Lükkan all kaevanduses söe vagonette, lisaks peame pidevalt kindlustama kaevanduse seinu ja lage, mis meile igahetk kaela võib sadada. 4. Kuidas olete rahul söekaevanduse töökorraldusega? Töötingimused on kohutavad ja palk väga väike
eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. Hardy- Winbergi seadus- populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas popultasioonis püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Kohanemine- individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine- (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumus- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem,
arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast. Konfliktid iseenesest ei ole halb ega hea, see on paratamatu elu loomulik osa. Konflikti lahendamine ei ole alati kerge, sest inimesed on väga erinevad. Lahendusstrateegiaid on palju: võitlus, koostöö, kohanemine, vältimine ja kompromiss. Erinevad stiilid toimivad erinevates konfliktides erinevalt ning seepärast ei ole olemas seda üht ja õiget. Võitlus tähendab antud kontekstis seda, et püütakse domineerida teise osapoole üle ja talle oma otsuseid peale suruda. Koostöö püüab leida lahendusi, mis võimalikult hästi sobiksid mõlemale osapoolele. Kohanemine puhul võetakse maksimaalselt arvesse teise osapoole soovid ja surutakse enda omad alla. Suhte
Muudatused keskaja sõjaväes Johannes Kaldalu 10c MHG Muutused sõjatehnikas · Piigid · Inglise vibukütid · Hellebard · Koot hellebard · Sadul koot Rüütlivägi · Kohanemine raskustega · Täisraudrüü kasutuselevõtt Strateegia · Jalavägi eespool, taga ratsavägi · Allaandmine polnud tavaliselt kasulik. · Polo
geenitriiv 4.individuaalne muutlikkus 5.olelusvõitlus 6.suunav valik 7.kohastumine 8.ristumisbarjäär 9) Inimese evolutsiooni on mõjutanud – pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire, looduslik valik 10) Kohastumise ja kohanemise võrdlus, näited – kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse (lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksetel), kohastumise tulemusena tekivad organismidel kohastumused (ujunahkade areng kahepaiksetel), kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnatingimustele (hemoglobiini sünteesi intensiivistumine kõrgmäestikes), kohanemine seisneb organismi mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohanemise tulemuseks on kohanemus (erütrotsüütide arvu suurenemine nn Alpi majakeses) 11) Kohastumused on suhtelise iseloomuga, näited – kohastumused ei ole täiuslikud st ühtedes tingimustes osutub kohastumus kasulikuks, teistes
KRIIS Karet Meier 8.a KRIISI PÕHJUSED Keskkonnaga seotud näiteks torm, maavärin, tulekahju. Inimestega seotud näiteks õnnetusjuhtumid, haigused, vägivald. Suhetega seotud näiteks lahutus, kaotus, eraldus. KRIISI KULG Vapustus. Muutuste läbitöötamise aeg. Toibumine ja kohanemine. KÄITUMINE KRIISIOLUKORRAS Rääkimine. Ära kuulamine. Toetamine. ABI-VÕIMALUSED Perearst. Nõustamis- ja kriisiabikeskused ning nõustamis- ja usaldustelefonid. Noorte nõustamiskeskused. Laste tugikeskused. Kool. TÄNAN KUULAMAST!
hukkusid, kuid tänapäevased jäid ellu. Lamarck tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tendentsi. Esiteks sisemine täiustumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitusega organismid. Nüüdisajal olevad lihtsama ehitusega organismid on lihtsalt hiljem tekkinud. Teiseks tendentsiks on kohanemisvõime elutingimustega. Kohanemine elutingimustega seisneb elutegevuse muutustes, mida põhjustavad need tingimused. Muutused on alati otstarbekohased ja põhjustavad muutusi organismida ehitsuses ja pärilikes omadustes. Elu kestel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele. Nii olevat kaelkirjakul pikk kael arenenud põlvest põlve kestnud püüdel sirutuda üha kõrgemale puulehtede järele. Darwin ja darvinism Darwin tõestas rohke faktilise materjali abil, et liikide ajlooline
Kontrolltöö Evolutsioon 2, õp lk 76-100. 1. Kohastumine, kohastumus, kohanemine, kohanemus - mõisted ja näited. Kohastumus soodus tunnus, keskkonda sobiv tunnus, soodustab liigil toime tulla ekukeskkonna tingimustega. See soodus tunnus (keskkonna poolt määratud) on omane tervele organismirühmale (liigile). See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele) Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1
sportlikele saavutustele, nimetatakse treeninguks. Et aga sihikindlalt tegutseda, on vaja tunda kõiki tingimusi ja tegureid, millest sõltub organismi võimete tõstmine. Töö kujundab elundi. Liikumise, töötamise, harjutamise ja mängimise tagajärjel muutub üks või teine tegevus kergemaks ehk suureneb jõud, kõigega tegelemine kestvamaks ehk suureneb vastupidavus, liigutused täpsemaks ehk suureneb osavus. Füsioloogid ütlevad sel puhul, et organism kohaneb tegevusega. Kohanemine tähendab eelkõige ümberkorraldusi organismi elutalituses. Tööks või tegevuseks vajalike elundite talitus intensiivistub. Ükskõik millise elundi või organi intensiivistatud tegevus toob endaga kaasa selle suurenemise ja tugevnemise. Kui näiteks lihast päevast päeva süstemaatiliselt tööle rakendada, ta pakseneb. Siin tähendabki kohanemine arengut. Kohanemine ilmneb aga ka väheneva tegevuse või tegevustuse korral. Elundi või lihase
kas isiksuseomadused mängivad teise kultuuriruumiga kohanemisel sama suurt rolli kui nt reisides omandatud isiklikud kogemused. Kultuuridevaheline õpe Inimestele, kellel seisab ees pikem viibimine teises kultuuriruumis, korraldatakse koolitusi, mis metoodika alusel jagunevad kolme kategooriasse: üldinformeerivad, teise rahvuse mõistmisele orienteeritud ning teises kultuuriruumis tulemuslikuma suhtlemise oskuste omandamisele keskenduvad koolitused. Psühholoogiline ja sotsiaal-kultuuriline kohanemine Teises kultuuriruumis viibimine kutsub esile märgatavaid muutusi, mille võib jagada kolme kategooriasse. Kõigepealt leiavad aset afektiivsed reaktsioonid alates rõõmust kuni segaduse, ängistuse ja depressioonini (psühholoogiline kohanemine). Seejärel järgneb õppeprotsess, mille käigus õpitakse tundma uue kultuurikeskkonna eripärasid ning omandatakse oskused selles keskkonnas toime tulekuks (sotsiaal-kultuuriline kohanemine)
elulistest ehk arengukriisidest, mis leiavad aset rasketel eluetappidel, enamasti üleminekuperioodidel (murdeiga, lapsevanemaks saamine, kliimaks, pensionile jäämine jt.). Nendel perioodidel toimuvad suured muutused inimese elus. Kriisiga on tegemist siis, kui tasakaal on häiritud. Need on perioodid inimese elus, mis vajavad kohanemist. Mõni läbib neid probleemideta, mõnele on see väga raske. Normaalset kestab uue rolli või muutusega kohanemine lühikest aega, kuid vahel võib tekkida sügavam kriis. Nendel rasketel aegadel tunnetab inimene kriisi sümptome: ärevust, viha, hirmu, suutmatust, süütunnet jm. 6. VANADUS ERIK ERIKSONI JÄRGI Vanadus (65 kuni surmani): terviklikus vs ahastus ( integrity vers despair). Isiksuslik küpsus saabub kuuekümne viiest ning väljendub meelerahus, elutarkuses ja isiksuse terviklikuses. Kui inimene saab küll vanaks, ent mitte isiksuslikult küpseks, valdab
seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale. Lihashüpertroofia esile kutsumiseks on vaja lihastele avaldada välist vastupanu, et muutuks pinge lihases ning ka lihase pikkus. Selleks on vaja rakendada koormust. Nii nagu iga treeningu puhul on ka lihastreeningu planeerimisel oluline lihastööreziim, koormuse suurus, korduste ja seeriate arv, puhkepauside pikkus, soorituse intensiivsus. Jõuharjutused on mõjutajad, mille tagajärjel toimuvad lihases muutused ning leiab aset kohanemine raskustega ning siis on vaja juba uusi ja tugevamaid stiimuleid, et toimuks areng uuele tasemele. Kõige selle juures on aga faktoreid, mida ise mõjutada ei saa, kuid millega tuleb arvestada, sest iga inimene on erinev (vanus, sugu, geneetika, lihaskiutüübid). Lihashüpertroofia kujunemist mõjutab ka see, millist jõuliiki eelkõige treeningus arendatakse. Lihashüpertroofia puhul aga on nii, et on ka võimalusi, mis aitavad seda protsessi kiirendada või siis toetavad seda
Osavus ja selle arendamine KNT-1 Mis on osavus? Põhiosavus? Erialane osavus? Osavust võib iseloomustada 8 tunnuse abil... reageerimine kohanemine Juhtimine orienteerumine tasakaalutunne kombinatsioonivõime liikuvus peenmotoorne koordinatsioonivõime Osavuse näitajad: ülesande koordinatsiooniline keerukus, ülesande täitmise täpsus, ülesande täitmise aeg. Osavuse komponendid: Reaktsioonivõime, Tasakaal, Rütmitunne, Ruumis orienteerumise oskus, Eristamis (ehk diferentseerimis) oskused. Kombineerimisoskus, Varieerumisoskus, Kohanemis ehk adaptsioonioskus, Koordinatsioonioskus.
Suuline, kirjalik ja viipetõlge tere! Meie oleme Diana, Pia ja Katrin. See on meie grupitöö. Tõlk või Tõlk tõlgib suuliselt Tõlkija tõlgib kirjalikult 1. TÕLGI ISIKUOMADUSED Tõlgi isikuomadused: × esinemisjulgus × olukorraga kohandumine × stiilitunnetus × hea mälu × hea tähelepanuvõime, keskendumisvõime × Ilmekus (ekspressiivsus) 2. TÕLkija ISIKUOMADUSED Tõlkija isikuomadused: × püsivus × loov lähenemine × kultuuriline ja keeleline pädevus × kohusetundlikkus, punktuaalsus × lai sõnavara, hea väljendusoskus × tõlkeprogrammide ja õigekeelsusallikate kasutusoskus × stiilitunnetus 3. Viipekeele tõlgi ISIKUOMADUSED Viipekeele Tõlgi isikuomadused : × ilmekus × probleemide lahendusoskus × situatsiooniga kohanemine/paindlikkus × oma rollis püsimine, jäämine tõlgitava teksti piiridesse. × tähelepanuvõime × info täpne edastamine “Mina-1 s...
kiude keskajju. 3.- silmaliigutajanärv (n oculomotorius) tema osalusel innerveeritakse 6st silamuna liigutavast lihasest 4 ülemine ja alumine sirglihas, sisemine sirglihas, ülemine põiklihas pöörab silma üles ja pisut väljapoole, innerveerib pupilli e silmaava ahendajat ( musculus sphieter pupillae) ja ripslihast (m ciliaris seda innerveerib n ciliaris)), võimaldab muuta läätse läbimõõtu lamedamaks või ümaramaks ja selle kaudu toimub silma kohanemine kaugel ja lähedal olevate objektide vaatamiseks. Silmalihase kohanemine akommodatsioon, kohaneishäired põhjustavad lühi-või kaugnägelikkust. 2 ripslihast innerveerivat närvi kuuluvad parasümp ns-i alla. 4.- blokinärv (n troclearis) innerveerib silmamuna alumist põikilihast, mis pööram alla ja väljapoole. Kõõrdsilmsust võivad tekitada silmamunaliigutajanärvide/-lihaste häired. Keskajus asuvad veel punatuum (nucleus ruber),
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav val...
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit
Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemi...
genotüüp hakkab ilmselt populatsioonis levima 3) kui fitness on väiksem kui 1, on isend valikuliselt negatiivne ning tema genotüüp hakkab ilmselt populatsioonis taanduma juba väike (nt 5%) muutus fitnessis tagab kiire muutuse. selektiivne surve s – erinevatele genotüüpidele rakenduv surve. mida tugevam on surve teatava genotüübi suhtes, seda kiiremini kaob alleel populatsioonist. w = 1 – s adaptsioon (kohastumus) – kohanemine keskkonnaga kõige laiemas mõttes, üldiseks omaduseks päritavus. struktuur/protsess/etc, mis on kujunenud LV tulemusena. uuritav fenomen on adaptsiooniline ainult siis, kui tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. kohanemine võib olla nt makroehituses (kabjaliste vs sõraliste jalad), värvus (kaitsevärv), käitumises (lindude ränded). adaptsiooni eri liigid: 1) geneetiline adaptsioon (nt jänese talvine valge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
