nälga Muutused: 1)kasvav populatsioon sündimus suurem kui suremus, 2)kahanev arvukus langeb, põhjuseks mingi välistegur: üleujutus, 3)stabiilne isendite arv püsib samal tasemel Muutuste tagajärg: kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus; üks ökosüsteem võib asenduda teisega Populatsioonilained populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum; näiteks tundra, kõrb jne Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas Ökoloogilised globaalprobleemid:
peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Konkurents - subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kisklus - Röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitum issuhe. Herbivooria - taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Selgitage mõisteid populatsioon, populatsioonilained ning kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon, tooge näiteid. Populatsioonilained - Populatsiooni lained on populatsiooni arvukuse perioodilised muutused, mis tekivad toitumisahela troofiliste tasemete iseregulatsiooni käigus (Tunnikonspektis Arvukuse väikesed kõikumised ) Populatsioon - ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Tooge näited Eesti ökosüsteemidest. Selgitage, millest koosneb ökosüsteem.
· Kahanev populatsioon iive on negatiivne · Vanusepüramiid näitab graafiliselt populatsiooni vanuselist koosseisu · Kasvav populatsioon iive on positiivne · Normaalne populatsioon arvukus on tasakaalus · Kahanev populatsioon populatsiooni iive on negatiivne Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika · Stabiliseerunud populatsioon populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained · Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika · Populatsioonilained e populatsiooni arvukuse kõikumised võivad olla: 1. Perioodilised (sesoonsed, aastased) 2. Aperioodilised 3. Sujuvad 4. Järsud (hulgipaljunemine) 5. Korrapärased 6. Tsüklilised Tsüklilised
Loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlastel on retseptorvalgud, mis tunnetavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel silmad, mille suurus sõltub sellest, kas nad on aktiivsed öösel või päeval. Tolerantsuskõver- iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist 2. Populatsiooni mõiste. Populatsiooni tihedus, kasvukiirus. Kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon. Populatsioonilained. VASTUS: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni tihedus- ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsiooni kasvukiirus- mõjutavad ruum ja toit Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel.. Seetõttu püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal
tootjatele. käigus. Oluline lüli Toiduahelate Toiduahel Organismide järjestus toitumissuhete alusel. Energia ja ained liiguvad ökosüsteemis toiduahela kaudu. Toiduvõrk Ökosüsteemis omavahel põimuvad toiduahelad. Ökosüsteemi tasakaal • Ökosüsteem on isereguleeruv. • Ökosüsteemi tasakaalu võivad häirida haigused, looduskatastroofid, keskkonnatingimuste muutused ja inimmõju. Populatsioonilained Ökosüsteemi tasakaal • Mida suurem on ökosüsteem, seda raskem on tasakaalu rikkuda. • Liigivaesed ökosüsteemid on tundlikumad mõne liigi kadumise suhtes – auk toiduahelas võib hävitada ökosüsteemi. • Võõrliigid võivad tasakaalu paigast nihutada. Invasiivsed (väga kiirelt levivad ja paljunevad) võõrliigid ohustavad ökosüsteemi rohkem.
Ökotoop- Ökosüsteemi eluta osa. Biotsönoos- Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Toiduahel- Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada , millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Produtsent- Tootja ( õp. lk 19 ). Destruent- Lagundaja . Konsument- Tarbija. Toiduvõrk- Omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Troofiline tase- Toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Populatsioonilained Populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündumus ja suremus on tasakaalus. Kasvav populatsioon Populatsioon, mille sündimus on suremusest suurem. Kahanev populatsioon Populatsioon, mille suremus on sündimusest suurem. Ökoloogiline tasakaal Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikajaline stabiilsus. 1.tooge näiteid abiootiliste tegurite toimest- Veetaseme tõus sunnib metsloomi liikuma kõrgemale
konkurentsivõimelisemad. • Loomad vähem mõjutatud, kuna võivad oma toitumisharjumusi muuta ja vajadusel mujale liikuda. Jääkarud on omnivoorid – söövad nii loomi kui taimi. Konkurents • Organismide jagunemine: taimed on tootjad (fotosüntees) ja seened ja loomad on tarbijad. • Tarbijad jagunevad omakorda taimtoidulisteks ja kiskjateks ehk loomtoidulisteks. Kiskja ja saaklooma arvukus sõltub üksteisest, tekivad populatsioonilained. Parasitism • Organismidevahelise suhe, mis on ühele osapoolele kahjulik, teisele kasulik. • Peremeesorganism enamasti ei sure kiirelt, sest parasiidil on teda vaja, et paljuneda ja toituda. • Parasiidid: viirused, bakterid, protistid (algloomad), seened, ussid, putukad jne. • Parasiitide arvukus sõltub peremeesorganismide arvukusest. Sümbioos • Liikidevaheline kooselu, mis on kasulik kas ühele või mõlemale osapoolele.
migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sündivuse. Põhjused populatsiooni muutustes: kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimtegur. Populatsioonilained- arvukuse muutus mingi perioodi jooksul ( kiskja ja saaklooma sõltuvus teineteisest) Ökosüsteem Isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoopist. Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega.
Populatsioon muutub ajas seaduspäraselt. Seda iseloomustatakse populatsiooni dünaamikaga populatsiooni seaduspärase muutumisega ajas. Eristatakse kolme populatsioonidünaamika võimalust: Kasvav e. Invasioonilise popul. iive on positiivne. Optimaalne arvukus e. Keskkonna mahtuvus on s kujuline. Normaalne e. Stabiliseerunud populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. Seda reguleerivad tihedusest sõltuvad või sõltumatud tegurid. Populatsioonilained on arvukuse suur kõikumise keskmise taseme ümber (normaalses populatsioois) keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Liigist ja keskkonnaomadustest sõltuvalt kas sujuvad või fluktuatiivsed--hulgipaljunemised. Piiramine ja reguleerimine ei ole üks ja sama tegur. Piirav tegur määrab asustustiheduse ülempiiri.Tuleneb nt konkurentsist, keskkonnatingimuste taluvusest. Reguleerivad tegurid- need on mehhanismid, mis mõjutavad ressursside poolt määratud
• osa loomi läheb talveunne ja linnud lendavad lõunamaale 2. Populatsioon – ühte liiki isendid, kes elavad samal ajal. Populatsiooni tihedus – isendite arv pinnaühiku kohta. Kasvav populatsioon – populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon – populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Stabiilne populatsioon – populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 3. Orgnismide vahelised suhted: Liik A Liik B Suhte tüüp Suhte näide + + Sümbioos • Samblik Mutalism – kohus- • Putukas ja tuslik kooselu tolmendaja + 0 Kommensalism Samblik ja puu
(bakter, seen, selgrootu loom). Omnivoor (segatoiduline) loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Populatsioon ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Tarbija (konsument) toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid.
ühe ja sama liigi isendid. millised näitajad iseloomustavad populatsiooni? Suurus ehk arvukus - isendite arv populatsioonis. Tihedus - isendite arv pinnaühikul millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks, kasvavaks, kahanevaks? Stabiilne: (Vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus). Kasvavaks: (Sündivus ületab suremuse ; arvukus suureneb. Keskkonnatingimused on soodsad). kahanevaks: (Isendite arvukus langeb; suremus ületab sündivuse). mis on populatsioonilained? Mida nad kirjeldavad? Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb biootilisest (elus) ja abiootilisest (eluta) loodusest mis on biotsönoos? biotsönoos ehk elukooslus. taimekooslused; seenekooslused; loomakooslused; mikroorganismide kooslus. mis on toiduahel? toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid
toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. laguahel - toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protis-tidega). toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate ko-gum ühes ökosüsteemis. toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. populatsioonilained - populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tundra, taiga jne). stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse
Lagundaja surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism Omnivoor loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest ( segatoiduline) Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon hist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus hte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus phe populatsiooni isendite arv pinnahiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne Populatsioon populatsioon, milles sndimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus psib plvest plve Smbioos eri liiki organismie vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija toiduahela lli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid Ja destruendid
samaliigiliste isendite isendite kogum. Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus- ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. 7. MÕISTED Bioom- Sarnaste ökosüsteemide kogum. Ökoloogilise püramiidi reegel- Igas järgnevas ökosüsteemi troofilises tasemes
·välisfaktorid- haigustekitajad, kisklus Populatsiooni tihedus ·isendite arv pinnaühiku kohta ·tihedus sõltub sündimusest, suremusest, sugudevahelisest suhtarvust, toidust, prasiitismist, vaenlastest, haigustest jne. ·Eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest. Populatsioon võib olla: 1.stabiilne- sündimus ja suremus tasakaalus. 2.kasvav- sündimus suurem kui suremus, arvukus suureneb 3.kahanev- suremus suurem kui sündivus, kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimmõju. Populatsioonilained Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus.
muutust ajas näitab populatsiooni kasvukõver. 9. Stabiilse, kasvava ja kahaneva populatsiooni võrdlus, näited loodusest. Kasvava populatsiooniga on siis tegemist kui populatsioonis on rohkem noori, mis tähendab et sünnib ka rohkem järglasi. Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte asr tasakaalus. Juurde sünnib niisama palju isendeid kui sureb, seega sündimus on võrnde suremusega. Kahanevad populatsioonis sureb rohkem isendeid kui sünnib. 10. Miks tekivad populatsioonilained? Sellepärast, et populatsiooni suurenemine viib elatusvahendite kiiremale ärakasutamisele ja tingimuste halvenemisele. Järglaste arv väheneb, arvukus langeb. Tarbimise vähenemisel ressursid jällegi taastuvad ja populatsiooni arvukus hakkab tõusma. Eriti on sellised protsessid iseloomulikud tundraloomadel. Samuti võib populatsioonilained esineda taimedel. Näiteks kuuskedel on iga 5-7 aasta tagajärjel seemneaastad. Siis on kuuskedel nii palju seemneid, et vaatamata
Stabiilne populatsioon - suremus ja sündimus on võrdsed kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem Kordamisküsimused: 1. mis on ökoloogiline tegur? nende liigitus. 2. Mis on ökoloogiline amplituud? kirjelda ökoloogilise teguri graafikut. 3. populatsioon ja seda iseloomustavad omadused. 4. ökosüsteem ja seda iseloomustavad omadused. 5. Touiduahel ja selle struktuur. 6. Miks tekivad populatsioonilained? Ökoloogilised globaalprobleemid 1.Kasvuhooneefekt - Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid. päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbiritseva atmosfääri ja neeldub maapinnal. CO2 2.Kliima soojenemine. 3.mageveevarud saavad otsa. 4.Happevihmad - Otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga.SO2 ja SO3 5.jääkainete kuhjumine. 6
laguahel-toiduahel, algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega lagundaja-surnud org koostisaineid lagundav org omnivoor-loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest parasitism- eri liiki org-de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele kahjulik populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum popul arvukus-ühte populatsiooni kuuluvate isendite kogum popul tihedus- ühe popul isendite arv pinnaühiku kohta populatsioonilained-popul arvukuse ulatuslikud perioodilised muudatused stabiilne popul-sündivus ja suremus on ajalises tasakaalus tarbija-toiduahela lüli, kuhu kuuluv org kasutab toiduks elusaid org; toiduahel-toitumissuhete alusel reastatud org jada toiduvõrk-omavahel põimunud toiduahelate kogumvühes ökosüsteemis tootja-toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne org. trofooniline tase-toiduahela lüli ökoloogiline amplituud-ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles org saab elada,
ja soodsad. Kasvav populatsiooni korral on sündivus suurem kui suremus. Kahaneva populatsiooni korral on surevus suurem kui sündivus. See on tingitud nii biootilistest kui abiootilistest teguritest. Väga olulist rolli mängib antropogeenne tegur(inimtegevus). N:veekogude eutrofeerumine- muutumine rohketoitelisteks, N- ja P -ühendid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomassi püramiid saadakse siis kui ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse kujutame ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga.
organism (bakter, seen, selgrootu loom) Omnivoor segatoiduline, loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Stabiilne populatsioon - populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Tarbija konsument, toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme, vastavalt asukohale toiduagelad eristatakse, esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid
6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22.Ökoloogiline tegur organismide elutegevust mõjutavad tegurid 23.Ökoloogiline amplituud vahemik, kus saab organism areneda, elada ja paljuneda 24
tegemisega. Suhteline tihedus näitab indeksit vahe või muutuse kohta. Populatsiooni arvukuse valem: R- strateegia(reproduction) palju järglasi, väikesed järglased ja väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised K-strateegia keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased suht suured ja hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Logistiline kasv populatsiooni kasvades hakkavad ressursid kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem Populatsiooni tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents, kisklus, parasitism, haigused Levila piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad (kosmopoliitne, kontinentaalne)
Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe. Orgaaniline aine on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid. Pindmine äravool – sademete äravool Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produktsioon e toodang – kogutud energia. Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C).
Nende mõju võib olla nii kasulik kui ka kahjulik või neutraalne. Mõlemad tunnused mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Biootilised tegurid on: - Tarbimine ehk organismidevahelised suhted, kus üks liik on teisele liigile energiliseks sisendiks (üks elab teise arvel, saab kasu). 14.1. Kisklus (kiskja – saakloom) – esinevad populatsioonilained ( saaki palju = kiskjaid palju; saaki vähem = kiskjaid vähem). Näited: ilves – valgejänes; hunt – kits; 14.2. Herbivoorlus e fütofaagia (taimtoiduline organism – taim) – taimetoidulisus, kus kasu on vaid loomale, kes teist ei tapa. Näited: orav – käbid; piison – preeriarohi; 14.3. Parasitism (parasiit – elusorganism) – kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik
Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid), kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits), stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus). Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud
4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). 8. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 10. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks. 11
oska kasutada. Taimed muundavad energia meile kätte saadavaks. Meie peame sööma, kas taime ise ära v looma, kes taime on ära söönud, et see energia kätte saada. Suktsessioon koosluse vahetus Kõigusoojased rähn Levila segamets Liigisisene konkurents rebane Liikidevaheline konkurents rebane ja wolf Mineraalained Molekul vesi Netoproduktsioon Orgaanilised ained glükoos Pindmine äravool vesi Populatsioon Segametsa loomad ja taimed Populatsioonilained Kohanemine * ühekordne Kohastumine pikaajaline Autotroof tootja, produtsent , taim :D Biomass- elusolendite mass :D:D:D:D:D:D:D:D:D::D:D Bioproduktsioon elusaine toodang Brutoproduktsioon puu ehitab keha üles, kasvatab massi :D Neto -.- - palgast maha :D Ektoparasiidid välisparasiidid Endoparasiidid siseparasiidid Elustrateegia K, R Energiavoog Nool näitas seda kuhu lähevad võrgustikus nooled, kes keda söb (võrgustik) :D Geoloogiline aineringe kivimite ringe
arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi liigiline koosseis on ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusse kuuluvate liikide arvu. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Taimede biomassiks nimetatakse nende kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. 7. Toitumissuhted ökosüsteemis, toiduvõrk, troofilised tasemed, populatsioonilained. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed, autotroofsed bakterid, mõned protistid), tarbijad (kasutavad toiduks teisi elusorganisme) ja lagundajad (mikroorganismid, seened ning mitmed selgrootud loomad). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega).
taimede tootlikkusest. Taimtoiduline loom sööb taimest ära ainult osa, mistõttu taim ei sure, vaid saab kasvu jätkata. Kisklus kiskjad on loomad, kes toituvad teistest loomadest. Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab. Hiirepopulatsioon aga väheneb, nirkide populatsioon kahaneb taas sest neil pole toitu. Tekivad populatsioonilained. Sümbioos vastastikku kasulik kooseluvorm. (mükoriisa taimejuure ja seeneniidistiku sümbioos) Samblik on liitorganism - vetika ja seeneniidistiku sümbioos. Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas. nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Parasitism liikidevaheline suhe, kus üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremeesorganismi) arvel
suremus ületab sündimuse (näiteks soome-ugri rahvastest liivlased ja üldse Ida-Euroopa maade rahvad, loomadest must-toonekurg, panda, jääkaru). Populatsiooni, mille sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks (näiteks Rootsi, Norra) 7. Populatsiooni arvukuse ulatuslikke perioodilisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja (ilves) ja saaklooma (valge jänes) populatsioonide arvukus on teineteisest sõltuvuses populatsioonilained tulenevad nende liikide omavahelistest toitumissuhetest. 8. Ökosüsteemi troofilistest tasemetest võib koostada ökoloogilise püramiidi. Iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia on eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem. 5000 kg tootjad (rohelised taimed) -> 500 kg I astme tarbijaid (rohutirtsud) -> 50 kg II astme tarbijaid (hiired) -> 5 kg III kolmanda astme tarbijaid (maod) 9
paigas Populatsiooni iseloomustavad tegurid * Populatsiooni tihedus * Sündivus * Suremus * Ränne * Levikutüüp * Ealine struktuur * Sooline jaotumine * Laienemine Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime Iive arvukuse muutumine ajaühikus · Kasvav populatsioon iive on positiivne · Kahanev populatsioon iive on negatiivne · Stabiliseerunud populatsioon populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained Kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult Areaal ja levik. Areaal geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad Elustrateegiad K ja r strateegia. r strateegia: * r reproduction - sigivus * palju järglasi * järglased suhteliselt väikesed * järglased väikese konkurentsivõimega
Stabiilne populatsioon vanade ja noorte isendite arv püsib tasakaalus, pika ajavahemiku jooksul arvukus oluliselt ei muutu. 13. Ellujäämuskõver. Graafik nõgus enamik isendeid sureb noorelt (kalad, kahepaiksed, putukad) Graafik kumer enamik isendeid elab vanaks Sirge graafik suremus on kõigis vanusastmetes ühtlane 14. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained- Populatsiooni arvukuse muutused periooditi ). 15. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 16. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassijuurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. Iga järgmise taseme biomass on u 10% eelmise taseme biomassist. 17. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat?
generatsioon kannab endas vaid teatud osa vanemate geenidest ; väikestes populatsioonides on suurem mõju. Ekstreemne näide on amishite 6 sõrme edasikandumine, kuna nad saavad ainult kogukonnas lapsi geenivoog ehk geenisiire- isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioode vahel, suurendab varieeruvust geneetiline pudelikael- geneetiline mitmekesisus väheneb oluliselt kui populatsiooni arvukus langeb järsult (1-3 põlve jooksul). Põhjuseks katastroof, inimene, populatsioonilained ja uus pop kannab edasi vaid osa endise populatsiooni genofondist lähiristumine ehk inbriiding- sugulusristamine, downisündroom, Przewaski hobused lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon- on põhjustatud halbade omaduste avaldumisega: profuktiivsuse ja sigivuse lang, pärilike defektide ilmnemine populatsiooni efektiivne arvukus- N isendite hulk, mis on populatsioonile parim. Piisavalt geneetilist varieeruvust, partnereid, põlvkondade erinevusi, püsiv
Surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen, selgrootu loom) Omnivoor segatoiduline. Loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Sümbioos eri liikide vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija konsument. Toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid
· Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise · Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad · Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise · Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis · Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku · Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul · Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ökoloogiline niss on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu · fundamentaalne põhiniss tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks
puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad. *Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult, *ainuke populatsioon, kes jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, ja ei ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime saavutatakse. Populatsioonide tsüklilisus Populatsiooni lained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised (sesoonsed, aastased) või aperioodilised ning liigist ja keskkonna omadustest olenevalt kas sujuvad või järsud. Mõnede lindude, imetajate ja putukate populatsioonide arvukus varieerub tähelepanuväärse korrapärasusega. Populatsiooni tsüklite seletuseks on pakutud mitmeid hüpoteese. 1. Üks idee on, et tiheduse suurenemine reguleerib populatsiooni, võib-olla mõjutades organismide sisesekretsiooni süsteeme. 2
Kobraste populatsioon on ökoloogiliselt tasakaalus. Tihedus. Arvestades, et Eesti pindala on 45,3 tuhat ruutkilomeetrit ja 2008.aastal arvatakse leiduvat umbes 6000 isendit, siis 6000 isendit jagada 45300000 ruutmeetriga, siis saab tulemuseks umbes 0,0001 isendit/ruutmeetrile. See tähendab 1 isend 10000 ruutmeetri kohta. See ongi selle liigi, küllaltki hõre, populatsioonitihedus. Seisund. Kuigi, neid on vähe hinnatakse nende seisundit suhteliselt heaks, sest, populatsioonilained on küllaltki stabilised ning selletõttu hinnatakse ka kobraste seisundit stabiilseks. Stabiilsust näitab ka see, kobrast on lubatud küttida. 10 Kobrast on lubatud jahtida mõrra, piirdevõrgu, ulukit kohe surmava püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina ning urukoeraga 1. septembrist 15. aprillini. Siiski on kobrast raske tabada, sest olles vaenlast märganud, annab ta sellest teistele märku tugeva sabaöögiga vastu vett. See aitab
Taimedel need, kes suguliselt paljunevad, õistaimed, neil toimub - seemnetaimed Loomadel suguliselt paljunevatel loomadel Seentel ei esine, mõndadel üksikutel, mis eoseliselt suguliselt paljunead Bakteritel ei esine Viirustel ei esine 6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid · 1. Ränne ehk migratsioon läbi geenivoolu · 2. Populatsioonilained - läbi geenitriivi o Arvukuse suurenemine -> konkurentsi tihenemine -> arvukuse vähenemine -> konkurentsi hõrenemine -> .... · 3. Looduslik valik läbi ebavõrdse paljunemise, mis tuleneb organismide pärilikust muutlikkusest ja olelusvõitlusest 4.märts 2011 6.1 Looduslik valik · Geneetilise muutlikkuse tekkimine ei ole evolutsioon, sest puudub suund
suhe Piiranguvöönd - on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest või kaitsealust üksikobjekti ümbritsev ala. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud. Populatsioon - on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Populatsioonilained - on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas) Primaarne suktsessioon - see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) Produktsiooniefektiivsus - ehk energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe Produtsent - ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on
Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid) Kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits) Stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. *Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus). *Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud
invasiooniline populatsioon sellise populatsiooni iive (arvukuse muutumine ajaühikus) on positiivne. Kui iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt. Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon logistiliselt. Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse biotoobi kandevõimeks. 2) normaalne e. stabiliseerunud populatsioon sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises(muutuvas) tasakaalus võivad esineda populatsioonilained. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. 3) kahanev e. regressiivne populatsioon sellise populatsiooni iive on negatiivne. Vanusepüramiid populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Vanusepüramiidi kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 4. Koaktsiad Koaktsiad, interaktsioonid organismide suhted Jaotuvad:
118. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv. 119. Emigratsioon väljaränne 120. Vanusepüramiid populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Selle kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 121. Elumus ellujäämus. mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. Populatsiooni ellujäämus määratakse harilikult sugude või vanuserühmade kaupa 122. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. 123. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. 124. Ökoloogiline niss 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema
• Vastupidavad ja mudastumist taluvad liigid • C) Reostamine ja lõhkumine • Mineraalainetega rikastatud keskkond ja avatud kooslus (võõrliikidele hea võimalus) • Linnud Ebastabiilne elupaik • INIMENE!!! • Linnas on võimatu kujuneda keerulisematel kooslustel ja toiduahelatel, sest puudub pikaajaline stabiilne keskkond. • Kooslustel nõrk sisemine kontroll (parasiitide-kahjurite populatsioonilained). Mitmekesine elupaik • Kultuurtaimed (eriti dekoratiivsed) ja nendega seotud teiste liikide populatsioonid. • Prahitaimed. • Vanad aiad. • Raudteed. • Katused, müürid, • varemed, pööningud. Linna ala põliselustik • Vastupidavad salumetsa liigid • Vastupidavad niidutaimed • Selgroogsed – värvulised Passiivne inimkaaslev elustik • Toiduparasiidid
isendite vahel on väga tugev konkurents. 45. Populatsiooni arvukus Isendite arvukust populatsioonis reguleerivad liigisisene ja liikidevaheline konkurents, sümbioos, kisklus ja parasiitlus aga ka kliima, temp, niiskus, kasvukoht või elukoht. Populatsiooni arvukus ajas muutub seaduspäraselt: a) kasvav e. invasiooniline populatsioon iive on positiivne. b) normaalne e. stabiliseerunud populatsioon arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained. c) kahanev e. regressiivne populatsioon iive on negatiivne. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljaendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendata ka biomassina või mahuna. Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda nim. biotoobi kandevõimeks. Meetodid populatsiooni väljaselgitamiseks: a) kõikide isendite loendus-mõeldav ühes kohas elavate loomade ja suurekasvuliste taimede puhul (põdrad, hundid, karud, puud)
Kultuurtaime kahjurite ja haiguste püsimise looduslikuks koldeks on enamasti lähedased looduslikud liigid (tungalteral looduslikud kõrrelised) või süstemaatiliselt kauged "vaheperemehed" (s.o. teised peremehed) (kõrreroostel eelkõige kukerpuu). Väga haruldased on vaid kultuurtaime liigile spetsialiseerunud parasiidid (kartulimardikas), nende põhjustatud kahju võib aga osutuda ootamatult suureks (-> populatsioonilained). Mahepõllundus Mahepõllumajandus on tunduvalt töömahukam ja seetõttu kallim. Tema tooted ei sisalda aga elule võõraid ühendeid, mille kõiki võimalikke mõjusid ei saa ette näha ka parimates keemilistes testides. Samuti ei satu keskkonda sealt bioloogilisi ega keemilisi saasteaineid. Enamust mahepõllumajanduses rõhutatud võtteid on pidevalt püütud rakendada ka suurtootmises (viljavaheldus, sobivad naaberviljad, orgaanilised väetised) ja nad pärinevad
Kohastumuste kujunemine: 1) Järsult uudikstruktuuri tasandil (lõugade kujunemine) 2) Olemasoleva struktuuri järk-järguline muutus ajas (kalade elektrielundid: algselt: 1) orienteerumiseks sogases vees ja liigikaaslaste ülesleidmiseks 2) saagi püüdmiseks. Mida väiksem saakloom, seda suurem pinge 3) Elektrielundid rakndusid juba kalade enda kaitseks) 3) Juba kohastunud isenditega ei tee looduslik valik suurt mitte midagi Populatsioonilained 17/02/2009 Populatsoonilained isendite arvukuse perioodiline muutus ajas. Reeglina tingitud klimaatilisest efektist. Mõju kas otsene või vahendatud Isolaat isendite rühm, mis teatud põhjustel eksisteerib väljaspool levilat. Isolaadid jagatakse: 1) Geograafilised: a. ületamatud geograafilised tõkked (sügavad jõed, kõrgmäestikud b. Väga suure pindalaga levila (tuhandetes ruutkilomeetrites) c
oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kordamisküsimused 1. Selgitage mõisteid abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid, tooge näiteid. 2. Selgitage mõisteid sümbioos, konkurents, kisklus, parasitism, herbivooria ning tooge näiteid. 22 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Koostage 2 toiduahelat. 4. Selgitage mõisteid populatsioon, populatsioonilained ning kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon. 5. Selgitage mõisteid tootjad, tarbijad ja lagundajad, tooge näiteid. 6. Selgitage, millega tegeleb keskkonnakaitse ja millega looduskaitse? 7. Selgitage, mida tähendab säästev areng. 8. Selgitage, mida tähendab bioloogiline mitmekesisus. 9. Nimetage olulisemad keskkonnaprobleemid ja selgitage. 10. EVOLUTSIOON Ø Elu päritolu ja esialgne areng
Herbivooria süüakse tükke saagist. Näkitsemine. Parasitoid loomas, kes osa elust veedavad parasiidina, teise osa elust nt näkitsejad. Parasitoidne tarbimine. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrand. Kasvukiirused kahe poplatsiooni kohta. Vaata vihikust. Nooled joonisel on vektorid, mis näitavad süsteemi liikumise suunda ühes või teises suunas. Summavektorid moodustavad ringi. Süsteem liigub vastupäeva fokaalse punkti ümber. Kiskja tuleb veerandise faasinihkega järgi. Populatsioonilained. Kiskja tiheduse maksimum järgneb saaklooma tiheduse maksimumile veerandfaasilise hilinemisega. Saakloomade kaitsekohastumused. 1. Mehhaaniline kaitse siili okkad. 2. Keemiline kaitse mürgise nahaga konn. 3. Pelgupaik ka inimestel. 4. Kiirus. 5. Värvusega seotud kaitsekohastumused a) varjevärvus potentsiaalne saakloom üritab mitte eristuda oma taustast. b) segav värvus sebrade triibulisus.
Surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen, selgrootu loom) Omnivoor segatoiduline. Loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Sümbioos eri liikide vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija konsument. Toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid
annaabi.ee 
