SÕNAJALGTAIMED Bioloogia: 7. ja 12. klass Üldiseloomustus eostaimed,millel on lehed, varred ja juured paljunevad ja levivad eoste abil eosest areneb eelleht, millel moodustuvad suguorganid viljastumine toimub veekeskkonnas, seetõttu kasvavad valdavalt niisketes kohtades kokku ~ 10 000 liiki, Eestis ~ 50 liiki Paljunemine ja areng eostega vegetatiivselt risoomi * üherakulisest eosest areneb eelleht, millel moodustuvad abil suguorganid * viljastumine toimub veekeskkonnas * viljastataud munarakust areneb uus taim Sõnajalgtaimede arengutsükkel SÕNAJALGTAIMED SÕNAJALAD suured liht või liitsulgjad lehed võsu esineb mullas püstise või tõusva
KARUKOLD Kollad paljunevad ja arenevad väga aeglaselt. Eoste idanemine võib aega võtta kuus-seitse aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat.
Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb samblal eelniit, millest kujuneb sambla taim, mille peal arenevad sugurakke moodustavad organid. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. Eoseline paljunemine eos (n)eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastamine sporofüüt(eoskupar, 2n) eos(n) eos (n)eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim
- Eoslad on koondunud varre tippudesse, eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel: - on lehed taandarenenud. - Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. - Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine: Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Millised sõnajalgtaimed kasvavad Eestis? Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Levinumad osjad on põldosi ja metsosi. Levinumad kollad on kattekold ja karukold.
3. Taime süstemaatika on sama nagu teistel organimidel: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 4. Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, tuultolmlejad Õis- ehk On varred, lehed, Seemnetega katteseemnetaimed, juured, õied ja 225 000, Eestis viljad. Ligi 80% on umbes 1500 liiki putuktolmlejad. 5
-seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel -eluvormilt puud,harva põõsad käbi - 1.isakäbi-tillukesed,kollased ja neis on tolmukotid -pärast tolmlemist isakäbid kuivavad 2.emaskäbi-neis on seemne algmed millest pärast tolmlemis arenevad seemned eoseline paljunemine -paljunemise viis mis toimub eoste abil eos -eos moodustub ainult ühest rakust -sootsates tingimustes areneb eosest eelleht -vaid vähesed eosed hakkavad idanema -eosed on näiteks vetikatel eosla -seal valmivad eosed eelleht -temast kasvab uus taim vegetatiivne paljunemine -paljunemis viis kus uued taimed arenevad juures, varrest või lehest -iseloomulik paljunemine mitmeaastastele taimedele elukooslus -kujuneb taimekoosluse baasil -moodustavad kõik ühesuguste kekkonna tingimustega alal elavad organismid st. taimed ja loomad
1. kirjuta paljasseemnetaimede ja õistaimede 2 sarnasust ja 3 erinevust. Sarnasused: 1) kasvavad Eestis 2) neil on varred, lehed ja juured erinevused: 1)käbides on suguorganid (paljasseemnetaimed) 2)eestis on vaid 4 liiki (paljasseemnetaimed) 3)üks on putuk- teine tuultolmleja 2. Leia paarid, kirjuta iga tunnuse juurde ühe või mitme taime nr, millistele taimedele see on iseloomulik : ...4... juurte asemel on risoidid 1. toomingas ...2... eosest areneb eelleht 2. lehviksammal ...5... lehtedeks on okkad 3. laanesõnajalg ...1... tolmleb putukate abil 4. karusammal ...3... eosest areneb eelniit 5. Jugapuu 3. Tõmba joon alla taimele, kes ei sobi loetellu. Põhjenda, miks ? vaarikas, pihlakas, hernes, karukold, võilill 4. Kuidas tekib turvas ? Nad kasvavad tipust ning surevad alumises osas nagu teisedki samblad. Kuid
kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Liaan - ronitaim. Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel) Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n). Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks
idujuur-areneb taime juur iduvars- kasvab üles ja tõstab idupunga üles idulehed-toiduvarud paiknevad seal 19. Kuidas jaotatakse taimi seemneehituse järgi? Too näiteid. Kaheidulehelised- seemnes on kaks idulehte(õunapuu,hernes,uba) üheidulehelised-seemnes on 1 iduleht(kõrrelised,tulbid,rukis) 20. Kirjelda eostaimede paljunemist sõnajala näitel. 1.sõnajala lehe all arenevad eosed 2.eosed levivad ja varisevad mulda 3.eosest areneb eelleht 4.eellehel arenevad sugurakud 5.toimub viljastamine 6.viljastatud munarakust tuleb uus taim 21. Kirjelda seemnetaimede paljunemist. 1.tolmuterades valmivad seemnerakud 2.seemnealgmes küpseb munarakk 3.toimub tolmlemine 4.toimub viljastamine 5.seemnealgmest areneb seeme 6.seemnest areneb uus taim 22. Millised eelised on paljunemisel seemnetaimedel võrreldes eostaimedega? Paljunemine on kiirem pole vett vaja levimis võimalus suurem 23
Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Gametofüüdi ja sporofüüdi erinev osatähtsus kõrgemate taimede hõimkondades, selle võimalikud evolutsioonilised põhjused. Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed. Varrel ja juurel puudub kambium. Lehed on ilma keelekesteta. Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised.Viljastamine toimub veekeskkonnas. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Samblad. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammalde arengutsükkel. Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maiilmas
1. Millistel taimedel esineb kaheliviljastumine? Mida see tähendab? Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem.
(2n) ja paljunemine toimub eostega, käsitleti varem ühe hõimkonnana, praegu mitme hõimkonnana Sporangiumid e. eoslad asuvad varre harudel või lehtedel Sooneostaimed on kas homospoorsed (kõik tekkivad eosed on ühesugused, aga annavad biseksuaalseid gametofüüte) või heterospoorsed (moodustavad mikrospoore ja makrospoore, milles kujunevad vastavalt isas- ja emasgametofüüdid) Eosest areneb lühiealine vähe diferentseerunud autotroofne või heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt) Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega 25. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass Lycopsida – kollad sugukonnad: • Lycopodiaceae – sugukond kollalised • Selaginellaceae – sugukond selaginellilised • Isoetaceae – sugukond lahnarohulised Sugukond kollalised (Lycopodiaceae)
Leht on kaetud epidermiga, mille rakud sisaldavad kloroplaste. Alumises epidermis on hulgaliselt õhulõhesid. Lehe mesofüll koosneb kobekoest, juhtkimbud on samasuguse ehitusega nagu risoomis. Lehe alumisel poolel, paiknevad sporangiumide kogumikud soorused. Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja. Soodsatesse tingimustesse sattunud eosest kasvab gametofüüt (eelleht). See on rohelise ümarsüdja lehekese kujuline, kuni 4mm läbimõõdus, kinnitub mullale risoidide abil. Eellehe alpoolel, väljalõike lähedal, asetsevad arhegoonid, mille mõhuosa on eellehe koe sees. Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida-Euroopa
Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad. Eoseid moodustavat elujärku nimetatakse sporofüüdiks. Eosest areneb eelniit. Millest kujuneb sambla taim. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustuv organ gametangium. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, ühest vanemast. Nimetatakse ka neitsisigimiseks sellepärast. Esineb võililledel, kortslehtedel ja maranatel. Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud jagunevad kaheks: diploidne (46) ja haploidne (23). Kõige edukam ja keerulisem paljunemine on seemneline paljunemine.
koondunud eospeadesse SõNAJALAD - suurelehisus, sporangiumid tavaliste lehtede alaküljel või sporofüllidel. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. e. ÕISTAIMED Seemned asuvad viljalehest (või õiehtedest moodustunud pesas Mikrospoorid e. tolmuterad satuvad viljalehtede ülemisest osast tekkinud emakasuudmele ja sellest areneb isane eelleht - tolmutoru, mille kaudu spermiumid jõuavad munarakuni KAHEIDULEHELISED. (nende hulka kuulub 3/4 katteseemnetaimi) kaks idulehte idujuur areneb tavaliselt edasi peajuureks juhtkimbud varres ringina teiskasv e. jämenemiskasv kambiumirõnga abil Sugukonnad- kaheidulehelised, vesikuuselised, kuuskheinalised, ristõielised lehed enamasti sulg- või sõrmroodsed 15. Taimede osa veekogude aineringes.
muude kaitseabinõudega pole võimalik tagada vastava liigi säilimist Eestis. Karukold (III kategooria) (Lycopodium clavatum) kuusekold, kuuseraig, metshumur, nõiarohi, reburaigas Kollad paljunevad ja arenevad väga aeglaselt. Eoste idanemine võib aega võtta kuus- seitse aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et
rist- e. võõrtolmlemine (tolmuterad satuvad käbisoomustele teiselt männilt) Kuuel on tihe püramiidjas võra. Kuuse okkad kinnituvad ühe kaupa. Kuusk vajab viljakat pinnast ja kuuse tüvi ei laasu. Kuusk on varjutaim. Sõnajalgtaimed Kollad, osjad ja sõnajalad sarnanevad paljunemisviivi ja elutsükli poolest. Kõik nad paljunevad eostega. Eosest areneb eelleht ja sellest noor taim. Kollad, osjad ja sõnajalad aga erinevad võsu poolest. Osjadel on lülilised, õõnsate sõlmedega varred. Lehed on neil taandarenenud. Fotosüntees toimub osjadel rohelistes vartes. Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega. Sõnajalgadel on suured liht- või liitsulgjad lehed, mis kasvavad välja risoomidest. Sammaltaimed Juured puuduvad, neid asendavad risoldid, mille ülesandeks on kinnitumine mulda ja vee hankimine
arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. 4 Vetikatel võivad aga sporo- ja gametofüüt esineda erinevate isenditena, mis valiselt on tihti eristamatud. Sõnajalgtaimede gametofüüdiks on eelleht. Õistaimedel ja paljasseemnetaimedel on gametofüüt taandarenenud ja selle moodustavad põhiliselt sugurakud.Taimed kasvavad kõikjal, kus on fotosünteesiks piisavalt vajalikke lahteained ja valgusenergiat. Enamik taimeliike asustab maismaad, kuid neid leidub ka ookeanis mitmesaja meetri sügavusel. Taimede asustustihedus on suurim ekvaatori piirkonnas ning väheneb pooluste suunas. Enamik vetikaliike elab veekeskkonnas
Heitlehelised (lehis) palu-, karu-, laanik, Soojalembelised (küpressid) metsakäharik, Troopilised okaspuud tüvik-, (araukaaria) Juur, leht, vars, õis, vili, Okkad, igihaljad, käbid ja Eelleht, suguta Eelniit, risoid, Rootsuta seeme; Tolmlemine ja seemned; ühe- ja kahekojalised põlvkond, eospesad, rakis, eosed taimed; tallus, viljastumine; üheaastased, taimed vegetatiivne veeõitseng kaheaastased ja püsikud paljunemine Maakera taimeriigi areng
Kaitseks ja putukate püügiks. 29. Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. (Karusammal, sõnajald, kollad). Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel). Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib
Kaitseks ja putukate püügiks. 29.Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. (Karusammal, sõnajald, kollad). Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel). Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib
paljunemine toimub eostega, käsitleti varem ühe hõimkonnana, praegu mitme hõimkonnana. Sporangiumid e. eoslad asuvad varre harudel või lehtedel. Sooneostaimed on kas homospoorsed (kõik tekkivad eosed on ühesugused, aga annavad biseksuaalseid gametofüüte) või heterospoorsed (moodustavad mikrospoore ja makrospoore, milles kujunevad vastavalt isasja emasgametofüüdid) Eosest areneb lühiealine vähe diferentseerunud autotroofne või heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt). Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega EELISED võrreldes sammaldega - juhtkude - tugikude - domineerib diploidne sporofaas 24. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass LYCOPSIDA kollad Lycopodiaceae (kollalised), Selaginellaceae (selaginellilised), Isoetaceae (lahnarohulised)
gametofüüdil lehti ei ole või on väikesed ja lihtsad. Sporfüüdil võivad olla igasuguseid lehti. Gametofüüdil ei ole õhulõhesid või on need väga lihtsad, sporofüüdi õhulõhed on sulgrakkudega. Kõrgemate taimede õie evolutsiooniline kujunemine (joonis). Esimesed maismaataimed olid sõnajalgtaimed (vars,pung, juured (juurekarvad), lehed) diploidne. Lehtedel arenevad eosed, mis on haploidsed (meioosil). Haploidne eos kukub maha ja areneb haploidne eelleht. Eellehel arenevad risoidid ja sugurakud. Toimub viljastamine (vees). Arneb idu ja nii arenb diploidne uus taim. Selline oli elutsükkel esimestel taimedel. Kõik maismaataimed ei saanud sellise elutsükliga jääda, kuna selline tsükkel vajab palju niiskust. Nii hakkasid lehtedel kohe arenema eellehed, mis kandusid edasi sugurakkude asemel. Sugurakud arenesid edasikanduval eellehel. Gametofüüt hakkas taandarenema. Tekkis pmst käbi.
Enamusele sõnajalgadest meeldib üle 60 % õhuniiskus, seetõttu tuleks muuta taimede ümbruse õhk 6 niiskemaks. Selleks võib potid aseteada niiske freesturbaga täidetud kasti või kandikule, kuid nii, et potid ei oleks vees. (Rünk 1999) 2.4. Paljundamine Sõnajalad paljunevad eostega, mida kannavad lehed. Kui eosed satuvad maapinnal sobivalt niiskesse keskkonda, siis areneb väike südamekujuline eelleht, mis jääb looduses märkamatuks. Samal eellehel moodustuvad nii munarakud kui ka seemnerakud. Seemnerakud pääsevad munarakuni ainult vees ujudes, kuid selleks piisab vaid ühest vihma- või kastetilgast. Viljastunud munarakust areneb embrüo, sellest aga sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Lisaks eostega paljundamisele saab sõnajalgu paljundada ka vegetatiivselt. Selleks kasutatakse risoomi jagamist, s.t risoomi haru või lõigu eraldamist emataimest. Eraldataval
115. N: harilik karusammal, palu karusammal, soovildik, põld-kõdersammal, harilik helvik, harilik koonik, harilik pellia, harilik raunik, neesi kottsammal, harilik parbik, harilik ripsik, suur kaksikhammas, läikulmik. Sammalde elutsükkel haploidne gametofaas (eosed, eelniit, gametofüüt(n)), diploidne sporofaas (sporofüüt, eosed). Hk. Sõnajalgtaimed - Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht. Eelleht maapealne. Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. Elutsüklis domineerib sporofüüdifaas, s.t. taimed on diploidsed (2n). Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel v. lehtedel. Eosest areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid, viljastamine toimub eellehel, sügoodist areneb osi, kold v. sõnajalg. N: Sk. Kilpjalalised (kilpjalg), Sk. naistesõnajalalised (naistesõnajalg, laanesõnajalg, harilik kolmissõnajalg), Sk
Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). · Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. · Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks.
Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk – eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks.
asetsevad lehekaenaldes. Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Sõnajalgtaimi võib kohata kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades. Eestis kasvavad nad peamiselt niisketes metsades, kuid neid esineb ka müüri- või kivipragudes. Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades – nii kuivadel kui soistel aladel. Sõnajalgtaimede hõimkonda kuuluvad osjad, kollad ja sõnajalad - kokku ligikaudu 10 000
Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast. Perek. turbasammal ja karusammal Hõimkond ositaimed: iseloomustus - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. Esindajad. mets-, põld-, aas,- raudosi Hõimkond sõnajalgtaimed: Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht, eelleht maapealne, eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. kilpjalalised kilpjalg, naistesõnajalalised naiste-, laane-, kolmissõnajalg; soosõnajalalised - harilik soosõnajalg; sõnajalalised ohtene, laiuv, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg
säilituskoe endospermi (3n) arvel. Soontaimed-jaotuvad omakorda sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja katteseemne taimedeks. Omavad juhtkimpe vee ja toitainete transpordiks. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu-1 ühine esivanem ja sellel pole ühtegi järeltulijat. 27. Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Gametofüüt(eelleht) Sporofüüt(täiskasvanud sõnajalgtaim) Juhtkude nõrk Ksüleem ja floeem Juured - olemas Juurekarvad risoidid olemas Kuivakindlus Passiivne Aktiivne Lehed Pole/väikesed lihtsad Varieeruvad
diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. Vetikatel võivad aga sporo- ja gametofüüt esineda erinevate isenditena, mis väliselt on tihti eristamatud. Sõnajalgtaimede gametofüüdiks on eelleht. Õistaimedel ja paljasseemnetaimedel on gametofüüt taandarenenud ja selle moodustavad põhiliselt sugurakud. Paljasseemnetaimedel on sporofüüdi faas domineeriv ja megagametofüüt on endospoorne (eosed ei vabane megasporangiumist). 29. Hk. Sammaltaimed- Bryophyta. Liike umbes 35 000. Ehitus.Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel
Sugurakud ühinevad viljastumine, tekib sügoot (diploidne) areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud, mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks spoorne meioos tagatakse pärilik muutlikkus. Miks sammalde kasv jääb väikeseks. V: puuduvad juhtkoed. Kupraga sammaltaim. Mis ploidsusega on? Risoidid, lehed vars haploidsed ja kupar diploidsed. SÕNAJALGTAIME_ARENGUTSÜKKEL: haploidne eos areneb haploidne eelleht (mõned millimeetrid). Eellehel on suguorganid anteriid (haploidne) ja arhegoon (haploidne) tekiva sugurakud: spermid ja munarakud. Tegemist mitoosiga sest haploidsest tekivad haploidsed sugurakud ühinaved tekib sügoot. Sügoodist areneb sõnajalgtaim ja sellel saab eristada järgmisi osasid: juured, risoom ja lehed. Sõnajalgtaimedel lehe alaosas on eoslad (diploidsed). Eoste eellakud diploidsed spoorne meioos (et ots-otaga kokku saada, tagab ka päriliku muutlikkuse).
Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. Vetikatel võivad aga sporo- ja gametofüüt esineda erinevate isenditena, mis väliselt on tihti eristamatud. Sõnajalgtaimede gametofüüdiks on eelleht. Õistaimedel ja paljasseemnetaimedel on gametofüüt taandarenenud ja selle moodustavad põhiliselt sugurakud. Paljasseemnetaimedel on sporofüüdi faas domineeriv ja megagametofüüt on endospoorne (eosed ei vabane megasporangiumist). 52. Sammaltaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammaltaimede arengutsükkel. Hk.-d: (Kõdersamblad.) Maksasamblad=Helviksamblad. Lehtsamblad: Turbasamblad ja Pärislehtsamblad. Bryophyta. Liike umbes 35 000. Ehitus
ning hangib nendega vett ja mineraalaineid). Paljunemine: eoste või puhmastega. Eoseelniitemastaim, isastaim (arenevad sugurakud) emasteaime peal hakkab eos arenema. Liigid: turbasammal, karusammal Tähtusus: niiskuse hoidajad, huumuse (turba) tekitajad, väikestele loomadele elupaigaks. 17. SÕNAJALGTAIMEDE ISELOOMUSTUS Sõnajalgtaimed koosnevad lehtedest, varrest, juurest, risoomist (maa alune vars). Sõnajalg paljuneb eostega. Alguses tekib eelleht, see järel tekivad sugurakud, toimub viljastumine ja areneb uus taim. Paljunemine: eossüdamekujuline eelleht isassuguorganid emassuguorganid --> viljastumine uus taim Sõnajalgtaimed jagunevad sõnajalgadeks, osjadeks ja kolladeks. Enamus sõnajalad kasvavad metsas. Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur
Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). ·Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. ·Apomiktne paljunemine nmittesugulise paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib
Sammaltaime arengutsükkel (joonis) Eos (n) -> eelniit (n) -> sammaltaimed (n): vars, lehed, risoidid -> emasel taimel arhegoon, isasel anteriid, mõlemad (n) -> isassugurakud spermid, emasugurakud munurakud, mõlemad (n) tekivad mitoosiga. ->sugurakkude ühinemisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk (2n) (tekib emassuguorganis) -> sellest areneb varre osa kupraga (2n) -> eoste eelrakud (2n)-> 2 jagunemist ehk spoorne meioos ja algab otsast peale. Sõnajalgtaime arengutsükkel Eos (n)-> eelleht (n) -> suguorganid arhegoon (n) ja anteriid (n) -> mitoosiga tekivad sugurakud munarakk(n) ja spermid (n) -> sügoot (2n) -> sõnajalgtaim (2n) -> lehe alaosadel eoslad (2n) -> eostega eelrakud (2n) -> kaks jagunemist (spoorne meioos) -> eos ->... Sõnajalgtaime vegetatiivsed organid: lehed, vars, juured. Eostaimedel vaheldub elutsüklis kaks staadiumi: sporofüüt ja gametofüüt 1) Sporofüüt iseloomustab diploidsus, eoslate olemasolu,
eostega, eoslad paiknevad peades lehekaenlas asuvad lehe alumisel küljel või eraldi eoste kandelehtedel Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Sõnajalgtaimi võib kohata kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades. Eestis kasvavad nad peamiselt niisketes metsades, kuid neid esineb ka müüri- või kivipragudes. Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades nii kuivadel kui soistel aladel. Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike
Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. Haploidse spoori edasine saatus on eri taimerühmadel erinev: sammal - spoorist areneb taime roheline osa e. gametofüüt, mida tavaliselt mõistetaksegi samblana. Sellel arenevad sugurakud e. gameedid, mis viljastamisel annavad sügoodi. Sellest areneb sporofüüt, mis koosneb diploidsetest rakkudest, ning kus osa rakke alustavad meioosi, tekitades uuesti haploidseid spoore. sõnajalg - spoorist areneb eelleht, sellel tekivad gameedid, mis annavad sügoodi. Sellest omakorda tekib kogu ülejäänud taim (diploidne). õistaim - haploidne spoor teeb läbi ainult 3 mitootilist jagunemist (emastaimel), moodustades 8 lootekoti rakku, millest üks funktsioneerib munarakuna. Selle viljastamisel areneb uus taim. gameetne meioos (kõigil loomadel ja real alamatel taimedel, näit. koppvetikas) . Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis ei ole jagunemisvõimelised ning mis on kõrgelt
puravikud, torikud, ja veel 1???) Eosed tekivad rakuväliselt eoskandadel iga raku kohta 4osa. Eostega paljunemine eostaimedel: Sammaltaimed: Eos(n) eelniit(n) sammaltaimed(n)(risoidid, vars, lehed) isanesuguorgan anteriid(n), tekivad spermid(n) ja emane suguorgan(n) , tekivad munarakud(n) MITOOSIGA!(erand) sugoot(2n)(anteriidis kupar(2n) eoste eelrakud(2n) Spoorne Meioos! Sõnajalgtaimede arengutsükkel: Eos(n) eelleht(n) anteriid(n)isane(spermid n) ja emane arhegoon (munarakud n)MITOOS! sügoot(2n) sõnajalg(2n) lehtede all eosed(2n) eoste eelrakud(2n) Spoorne meioos! Eostega paljunemise eripära: · väiksed eosed aitavad hõlpsalt levida. · Eostel on paksud kestad, mis tagavad pikaajalise säilivuse.( keskmiselt 10(astmel 2). · Eostes on vähe varuaineid ja see põhjustab ka pika idanemis perioodi. · Eostes esineb pärilikmuutlikus. a) alati on võimalikud mutatsioonid, sagedalt
Eostega paljunemise puhul toimub keeruline elutsükkel : 1) sammaltaime elutsükkel : eos(n) -> eelniit(n)(viitab seosele vetikatega) -> sammaltaim(n) -> a)emastel arhegoon(n) b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud b) isastel spermid -> sügoot (viljastatud munarakk)(2n) -> kupar(sammaltaime üks osa)(2n) -> eoste eelrakud(2n) -- toimub eriline rakujagunemine 2X järjest (spoorne meioos) -> eos. NB! - kupraga sammal on hapodiploidne. 2) sõnajalgtaime arengutsükkel : eos(n) -> eelleht(n) -> a) emastel arhegoon b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud(n) b) isastel spermid (n) -> sügoot(2n) -> sõnajalgtaim(2n) -> sõnajalgade lehtede allküljel on eoslad(2n) -> eoste eelrakud(2n) -> raku jagunemimne (spoorne meioos). NB! Rabarberitel on leherootsud. Eostaimede elutsüklis vaheldub 2 faasi : a) suguline paljunemisfaas. b) mittesuguline e. eoste moodustumise faas. Eostega paljunemine seentel : Pärmseened - üherakulised seened, mis tavaliselt paljunevad
sammaltaimed (emane ja isane). Ei ole juured vaid risoidid, vars, lehed. Isasel sammaltaimel on anteriid (n), emasel arhegoon (n). Kuna suguorganid on haploidsed tekivad sugurakud mitootiliselt. Isase spermid viljastavad munarakud lumesulamisveega. sügoot (2n)- vars 36 eoskupraga (2n) eoste eelrakud (2n)- toimub kaks jagunemist ehk spoorne meioos eosed (n). Sõnajalgtaime arengutsükkel. Eos (n) eelleht (n) _ suguorganid (arhegoon (n) ja anteriid (n) (sperm ja munarakk)) sügoot (2n) sõnajalgtaim (2n). Sõnajalgtaimede organid: juured, risoom, lehed (need, mida peetakse varreks on leherootsud, nagu rabarberilgi). Lehe alaküljel on eospesad (2n)- spoorne meioos eosed (n). Sammal ja sõnajalgtaimedel toimub elutsüklites sporofüüdi ja gametofüüdi staadiumi vahetumine (sporofüüt (2n), gametofüüt (n)). Eostega paljunemise bioloogiline eripära
annaabi.ee 
