1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt - Nahk - Ripsepiteel - Limamembraan - Eritised
(perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Eesmärk Tuua välja matemaatika head küljed ja näidata selle vajalikkust. Anda motivatsiooni matemaatika õppimiseks. Sõnum Matemaatika on vajalik põhimõtteliselt igale inimesele. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, aga eelkõige on tekst suunatud neile, kellel matemaatika õppimisega probleeme on ja kes sellega enam tegeleda ei viitsi/ei taha. Esialgne pealkiri Matemaatika kellele ja milleks? Kava Sissejuhatus 1. Mida matemaatika endast kujutab. 2
(perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Eesmärk Tuua välja matemaatika head küljed ja näidata selle vajalikkust. Anda motivatsiooni matemaatika õppimiseks. Sõnum Matemaatika on vajalik põhimõtteliselt igale inimesele. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, aga eelkõige on tekst suunatud neile, kellel matemaatika õppimisega probleeme on ja kes sellega enam tegeleda ei viitsi/ei taha. Esialgne pealkiri Matemaatika – kellele ja milleks? Kava Sissejuhatus 1. Mida matemaatika endast kujutab. 2
Ioonide tekkimine (video) http:// www.youtube.com/watch?v=QqjcCvzWwww&feature=rel ated Ioonidest koosnevad ained • Kristallilised ained. • Koosnevad katioonidest ja anioonidest, mida seovad omavahel külgetõmbejõud. • Mittemolekulaarsed ained – molekule ei esine. http://de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid • Leitakse tinglik molekulmass vastavalt valemile. Ülesanne 2 •a) Tõmba joon alla ioonilistele ainetele: CaO, O, NaCl, S b) Anna nimetus järgmistele ainetele: Ca kaltsiumfluorii O d liitiumoksiid naatriumsulfiid S alumiiniumkloriid Al Teemaga seotud lingid • http:// www.mhhe.com/physsci/chemistry/an imations/chang_7e_esp/bom1s2_11.s wf • http://mudelid.5dvision.ee/ • http:// www.youtube.com/watch?v=LRVW0tgS LRI&feature=related Kasutatud materjal • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Atom ic_%26_ionic_radii.svg • http ://www.youtube.com/watch?v=QqjcC
struktuurivalem.(0,5 p) 3. Nimetage 2 fenooli keemilist omadust. Kirjutage reaktsioonivõrrandid. (1 p) 4. Nimetage 3 areeni füüsikalist omadust. (1 p) 5. Miks fenool on happelisem kui alkohol? (0,5 p) 6. Milline fenooli keemiline omadus on sarnane benseeniga? Kirjutage reaktsioonivõrrand. (1p) 7. Kirjutage järgmisi muundumisi kajastavad reaktsioonivõrrandid: (1,5 p) benseen nitrobenseen aminobenseen 8. Andke nimetused järgnevatele ainetele.(1,5 p) 9. 184 tonni benseeni nitreerimisel saadi 212 tonni nitrobenseeni. Kui suur oli protsessi saagis? (2,5 p)
MIS SEE ON? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Sümptomid Nohu Hingamis raskused Aevastushood Peavalu Silmapõletik Lööbed nahal Ennetamine Hoidu allergeenidest Hoia puhtust Väldi ruume, kus suitsetatakse Valia riskivaba elukutse Ravi Mitte väljaravitav Imuunravi Ravimid Kokkupuute vältimine allergeeniga Levik Allergia on enam levinud arenenud riikides Tagajärjed Üldiselt taandub allergia allergeenist eemale hoides. Hingamisraskuste korral võib inimene lämbuda. Faktid Eestis on 150 000 allergikut Allergia on päritav haigus Mitmed allergiad taanduvad iseenesest Enamik allergiaid on hooajalised Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Allergy#Pharmacotherap ht...
5. Suur soojumahtuvus- vesi jahtub ja soojened küllaltki aeglaselt. 6. Kolm agregaatolekut Osa neist omadusdest tuleneb veemolekulide võimest moodustada vesiniksidemeid. Veemolekulide polaarsus tuleneb hapniku ja vesinikuaatomi erinevast elektronegatiivsusest, ühine elektronpaar on enam tõmmatud hapniku poole. Seega on hapnikuaatomil negatiivne ja vesinikuaatomil positiive laeng. Vee ülesandeid: 1. Vesi on lahustiks paljudele orgaanilistele ja anorgaanilistele ainetele. 2. Ainete transport rakus ja rakku/rakust välja toimub vesilahusena 3. Osalemine keemilistes reaktsioonides. Nt: Fotosüntees 4. Ainete transport organismi tasandil. Nt: Ainete liikumine vereringega loomades 5. Raku-ja organismisisese stabiilsuse tagamine, nt raku siserõhu tagamine, kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu 6. Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele. Nt: Ahven, vesikuusk, järvekarp 7. Vesi osaleb kliima kujundamisel
Eetrid Mai Visnap Mõiste Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Füüsikalised omadused · Madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. · Lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. · Heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. · Omapärase lõhnaga vedelikud. Keemilised omadused On keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel
Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Kuna sidet hapniku ja süsiniku vahel on keeruline lõhkuda, on eetrid keemiliselt püsivad. Nende oksüdeerumisel tekivad plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetrid on väga lenduvad. Nad ei moodusta ei omavahel ega veega vesiniksidemeid, seega on lahustuvus vees väike. Teistele orgaanilistele ainetele on nad aga head lahustid. Sel põhjusel kasutatakse eetreid tööstuses ja laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi vahelisel reaktsioonil. Aine Valem Omadused Kasutamine Muu Dietüüleeter CH3CH2OCH2CH3 Lahustuvus väike, Narkoos Mürgised tihedus väiksem vee (ebameeldivad aurud,
Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust
Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus
Alkaanideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C ja H'st, ning kus C aatomite vahel on üksikside ehk sigmaside. Üldvalem CnH2n+2 (n on jrk nr) Orgaanilistele ainetele pannakse nimed alkaanide homoloogilise rea alusel. 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptann C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron.
Kvantoptika nähtused Valguse levimisega ja valguse ning aine või elementaar osakeste vastasmõjuga seotud nähtused, mida on võimalik mõista ainult valguse korpuskulaarse olemuse alusel. Nähtused: # Fotoefekt # Einsteini fotoefekt teoori # Valguserõhk # Comptoni efekt # Fotogeemilised reaktsioonid 1. Fotoefekt Elektronide väljalöömine metallist valguse toimel. (Lisa materjali on Sille käes!) Voolu ei ole, sest G õhutühjas kapslis puuduvad elektrit juhtivad osakesed + G - 2. Einsteini võrrand metallipinnale langeva ja seal neelduva footoni energia (kvandi energia) E kulub elektroni väljalöömiseks metallist (väljumitöö A) ja väljalöödud elektr...
6. magneesiumorgaaniliste ühendite toimel tsüaniidides. Lihtsaimaks ketooniks on propanoon, dimetüülketoon (CH3-CO-CH3), mida kutsutakse rahvakeeli atsetooniks. Atsetooni saadakse kääritamisel vastavate bakterite ja mitmesuguste sünteetilistel meetoditel. Atsetoon on iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv ja keev (keemistemperatuur +56 kraadi), tuleohtlik vedelik ning seguneb veega igas olukorras. Hea lahusti värvidele, lakkidele ja paljudele orgaanilistele ainetele ja polümeeridele. Kuulub küünelaki ja küünelaki eemaldamisvedeliku koostisesse. Suhkruhaiguse puhul esineb atsetooni haige uriinis ja väljahingatavas õhus. H3. Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma COOH Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape
Keha on kaetud hõredalt paiknevate harjastega. Suured liitsilmad. Ainult 2 tiiba Toitumine Kärbes pole võimeline toitu närima. Suiste asemel on tal imikärss. Sööb ainult vedelat toitu. Peamine toit-väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad. Sigimine Paljuneb kui kliima on vastav. Kehasisene viljastamine. Emased munevad 100-120 muna. Elu jooksul muneb emane kärbes kuni 2000 muna. Arengutsükkel 1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. 2. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. 3. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Munast täiskasvanud isendini arenemine võtab umbes ühe nädala. Kasulikkus Lagundab jäänuseid. On osa toiduahelast. Kahjulikkus Kärbest peetakse suureks kahjuriks. Kärbes levitab palju haigusi tekitavaid baktereid.
.......................................... b) CH3H7COOH + KOH ......................................... + .................................................... c) CH3CH2COOH + C2H5OH ................................ + ............. ...................................... d) HCOOH + CaCO3 ............................................... + ................................................... Anna viimases võrrandis kõigile ainetele nimetused (2p) ........................... + ........................... ........................... + ........................... + ................................. 4. Kirjuta äädikhappe valem ja iseloomusta seda ainet (3p) .................................................. ............................................................................................................... .................................................. .............................................
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete l...
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist....
8) Lahustuvaid aineid tohib sisaldada ainult kitsastes piirides 9) Mineraale võib sisaldada normaalselt kontsentratsiooniga alla 1g/L Üldnõuded veele: 1) Epidemioloogiliselt ohutu 2) Kaitstud reostuse eest 3) Standardinõuded täidetud 4) Võib esitada erinõudeid Joogivee kvaliteedinõuded: 1) Mikrobioloogilised näitajad 2) Keemilised näitajad Joogivee koostis keemilisest koostisest lähtuvalt: Anorgaanilistele ainetele (14 nimetust), sh. Hg, tsüaniidid, plii, nitraadid Orgaanilistele ainetele (8 nimetust), sh. Pestitsiidid, polükloreeritud bifenüülid, fenoolsed ühendid, klorofenoolid, kloroform 3) Indikaatornäitajad Organoeptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad Joogivesi saadakse: 1) Allikatest 2) Pinnaveena 3) Põhjaveena 4) Riimvee magestamisel (kuivades piirkondades) Vee puhastamine
) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal haistmiskarvakesteks, mis reageerivad ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe – haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju. Maitsmiselund (organum gustus): Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka “maitsepungad”), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest.
ENERGIA MUUTUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES KRISTI MALK REAKTSIOONID EKSOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA ERALDUB ENDOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA NEELDUB SELLEKS, ET NIISUGUSED REAKTSIOONID SAAKSID TOIMUDA, ON VAJA REAGEERIVATELE AINETELE ENERGIAT JUURDE ANDA, NÄITEKS NEID KUUMUTADA. ENERGIA NEELDUB EELKÕIGE LAGUNEMISREAKTSIOONIDES, AGA KA TEISTEST NT. FOTOSÜNTEESI KÄIGUS. ÜKS KÕIGE OLULISEM REAKTSIOON ON LUBJAKIVI LAGUNEMINE KUUMUTAMISEL. CACO3 (KUUMUTAN)- CAO + O2 KEEMILISTE.. REAKTSIOONIDE ÜKS KÕIGE ISELOOMULIKUMAID TUNNUSEID ON SOOJUSEFEKT- SOOJUSE ERALDUMINE VÕI NEELDUMINE. ENAMIKUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES ERALDUB
kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. Termoregulatsioon e. soojusregulatsioon on org. omadus toim. viisil, mis hoiab tema temp. kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temp. Elukeskkond org. vajadusi rahuldav keskkond. Vee kaitsefunktsioon vee omadus viia organismist võõrkehi välja. Nt. pisaratega saab eemaldada puru silmast. VEE ÜLESANDED · Lahusti paljudele ainetele · Rakkudes turgori tagamine · Rakusisese turgori tagamine · Termoregulatsiooni teostamine · Organismis ainete transpordi tagamine · Suure soojusmahtuvuse tõttu keskkonna kliima kujundamine · Organismides kaitsefunktsiooni täitmine · Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele
Allergia Mis on allergia ? Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiat võib esineda igas vanuses. Kuidas tekib allergia ? Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade tekke organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena. Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on
pindmistele kihtidele. Kliimavööndi Paras- ja palavvööde Rohtlad, Kõrbed, d metsastepid ja poolkõrbed savannid A-huumushorisont. Taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine, segunemine mineraalosaga. Horisont kobe. Tänu org. Ainetele toitaineterikas. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont). Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas. C- lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir muutub, sest aja jooksul muld areneb, laskub sügavamale. D- aluskivim. Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E- väljauhtehorisont
Juhul kui kandideerija on saanud teate positiivsest tulemusest on kandideerijal aega oma õppima tulek kinnitada kahe päeva jooksul teavituse saamisest. Selleks tuleb logida sisse SAIS keskkonda ja valida oma kandideerimiste alt sobiv eriala ning kinnitada. Kui õppima tulek on kinnitatud ja tulevane tudeng on saanud Tartu Ülikooli poolt emaili infoga, mida kasutada õppeinfosüsteemis (õis) on tudengil võimalik magistriõpingute käigus omandatavatele ainetele registreeruda. Selleks tuleb valida tudengil sobiv suund (valikus tehnoloogia juhtimine ja väikeettevõtte rahandus) ning logida sisse õppeinfosüsteemi ja ainetele registreeruda. Õppetöö on jaotatud semestriteks, mida on kokku neli, kuid õppetöö toimub kolme semestri jooksul ning 4. semester on lõputöö kirjutamiseks. Esimesel semestril on kokku 6 õppesessiooni, mis toimuvad neljapäevast pühapäevani enamasti kord kuus. Samaaegselt
CH3(CH3)CH2CH2(OH)-propaan 1,2diool Omadused: osaleb hästi H-sidemete moodustamisel; võib veega teha H-sideme;hea vees lahustuvus;(lühike C- ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool Omadused- lämmastikul asuv nukleofiilsustsentner võtab osa H-sideme tekkest;lühikese C-ahelaga lahustuvad vees hästi;omavahelised H-sidemed on nõrgad kui alkohoolidel; funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- NH3/ R3N/RNH2/R2NH ALKOHOL+METALL=2CH3CHOHCH3+2K=2CH3CHKHCH3+H2
polüatsetaan ja teised sünteetilised kiud. Sünteetilised kiud on vastupidavad ja kerged. Kerge hooldada ja pesta. Elektriseeruvad. Ei talu kõrgeid temperatuure, kuumutamisel hakkavad kiud sulama. POLÜMIID (nailon) on vastupidav ja veniv materjal. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. POLÜSTER on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Talub päikesevalgust. POLÜAKRÜÜL on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega. Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kergesti KASUTATUD MATERJAL http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:S%FCnteetilised_kiud%26nbsp
Imendub ka läbi naha. Mürgitab ka aurude sissehingamisel f) Kõige vähem mürgised on 2-4 süsinikuga alkoholid 3. Eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused: a) Vesiniksidemeid ei moodusta. b) Seetõttu: hüdrofoobsed ained, vees ei lahustu, keemistemperatuurid väga madalad, mida lühem ahel, seda madalam, väga lenduvad. c) On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele, kasutatakse tööstuses ja laborites. d) Narkootilise toimega, tugevate kõrvalmõjudega. 1
Tsiiviilkoodeks oli Euroopale suureks eeskujuks ning sellepärast see neid nii palju mõjutaski. Napoleon mõjutas Euroopat ka hariduse vallas.Tänu temale tekkis Euroopas riikliku koolikorraldusega riigid. Haridusasutused jagati ühtluskooli süsteemi alusel alam-, kesk- ja kõrgema astme koolideks, allutati riiklikule kontrollile ja juhtimisele. Rõhku pandi formaalloogilistele ainetele (ladina k,matemaatika) ning rakenduslikele loodusteadustele. Halduse ja koolisüsteemi tsentraliseeritus on Prantsusmaale ja osale euroopale iseloomulik tänapäevani. Tänu Prantsusmaale tekkis Euroopas tsentraliseeritud bürokraatia.Prantsusmaa Bürokraatia spetsialiseerumine (kutselised ametnikud) ja õigusinstantside assimileerimine haldussüsteemi oli jällegi eeskujuks euroopale. See oli tähtis Euroopa jaoks kuna selle mõju ulatub tänapäevani.
tugev nukleofiil alkoksiidioon RO ning tugev elektrofiil karbkatioon R +, mis eelistavad ülikiiret taasühinemist). Eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergelt hapnikuga seotud süsiniku juurest. Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi või üldse mitte vees. Eetrid ise on aga head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. Kasutatakse selle omaduse tõttu tööstuses ning laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi reaktsioonil (CH 3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr) või hargnemata lühikese ahelaga alkoholi kuumutamisel happelisandi manulusel (2 CH 3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O). Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel, järgnevad amiinid, eetrid, ning alkaanid (süsinike arvu suuruse ja vesinike arvu vähesuse järgi).
Põlevkivimaa Valik meie tehtud piltidest. Nendel piltidel on peajalgsete kivistised. Selliste kivististega kive oli rannas kõige rohkem. Tegu on ordoviitsiumi lubjakiviga. See rannast leitud kivi on graniit. Lained on teda väga pikka aega kulutanud, mistõttu on ta ümmargune ja nii sile, et tundub käes lausa pehmena. Selles lubjakivis on samuti näha mitmeid kivistisi. Suurim neist on arvatavasti mingi osa katki läinud teo kivistisest. Sellel pildil on väga palju teokivistisi. Kahjuks oli see ilusate kivististega küllastunud kivi liiga suur ja raske kaasavõtmiseks. See kivi on pärit kaevanduspargi kõrval asuvast aherainemäest. Arvatavasti on tegu lubjakiviga, mis sorteeriti välja põlevkivi hulgast selle töötlemise käigus. Aherainemäed on Eestis jalamilt kõige kõrgemad. Vasakpoolne pilt on tehtud aherainemäe otsast. Pildil on näha endist rikastusvabrikut, mis nüüd on ümber ...
See on ka ks soojuslekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). Nagu praktiline kogemus nitab, sltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mnisada kraadi) on hgumine vaevumrgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hglamp, 3000), seejrel valge (Pike, 6000) ja lpuks sinaka tooni (alates ca 8000). Kuigi selline trend on omane kigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sltuvad konkreetsest ainest. Absoluutselt musta keha soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei sltu sellest, millisest konkreetsest materjalist on see keha valmistatud). Kll aga jreldub ldistest termodnaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvime ja neelamisvime vrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis-
Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat
vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed. Alkoholid on head lahustid erinevatele ainetele. Vees lahustuvad madala molekulmassiga alkoholid väga hästi, mol.massiga suurenedes lahustuvus väheneb. Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool. Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp 78 kraadi C, veest kergem, narkootilise toimega, segus õhuga plahvatab kergesti. Glütserool
okt 8. Alkaanide füüsikalised omadused. Kõik on veest kergemad Ei lahustu vees Värvusetud C1-C4 on gaasilised, C5-C18 on vedelikud ja C17 ning peale seda on tahked ained. Vedelad alkaanid on tugeva bensiini lõhnaga, gaasilised alkaanid on lõhnatud. Molekulmassi kasvuga suureneb tihedus, sulamis ja geemis temp. suurenevad. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on head lahustid paljudele ainetele. Gaasilised alkaanid on narkootilise toimega. 9. Alkaanide keemilised omadused. (põlemisreaktsioonid ja halogeenidega) a) Kõik alkaanid põlevad b) Termiline lagunemine c) Reageerimine halogeenidega. Tekib asendusreaktsioon valguse toimel d) Konversioon veeauruga. Toimub kõrgel temp. 1000 C juures ja nikkelkatalüsaatori toimel. e) Oksüdeerumine alkoholiks. 10. Struktuurvalemid ja nende koostamine, nimetuste andmine ja vastupidi. 11. Arvutusülesanded
c. tugevuse järgi? Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: a. K2SO4, c. P4, e. Ca(HCO3)2, g. H2TeO4, b. Mn(OH)4, d. CrO, f. Sr, h. N2O. 6. Andke nimetused järgmistele ainetele: a. Sn(OH)4, c. I2O7, e. CuSO3, b. Ni2(SO4)3, d. HNO2, f. FeS. 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega, moodustades aluseid. b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid on seotud happekatioonidega. d
PUHASTUSTEENINDUS EILE JA TÄNA Meie esivanemad ei kasutanud keemilisi puhastusvahendeid, nad tegid kõik käepäraste vahenditega ja ometi olid nende kodud väga puhtad. Tehniliselt on koristamine tänapäeval oluliselt lihtsam, sest poole tööst teevad kas masinad või imetlusväärsed puhastusained. Mitmed põnevad nipid vanast ajast ja tänapäeva imevahendid teevad koos suurepärast tööst. PUHASTUSAINED JA TÖÖVAHENDID PUHASTUSAINED T Ö ÖVA H E N D I D Ainetele, millega Tähtis on valida oma kodu või koristamiseks kontorit koristame, tuleb mugavad ja pöörata palju käepärased tähelepanu, sest töövahendid. aurud, mis maha jäävad, jõuavad meie hingamisteedesse! § Puhastusainete ja töövahenite valimisel peab arvestam milline on ruum, mis vajab koristamist ja mis otstarbe seda kasutatakse. § Sama oluline on tähelepanu pöörata sellele, milline mustus on vaja eemaldada. §
-plekikoht pühitakse uuesti desinfitseeriva ainega ja ühekordse lapiga; -kindad ja lapid visatakse eraldi kilekotti. NB! Kui tavaliselt tuleks puhastusainet panna pigem miinimum kogus etteantud doseeringust, siis desinfitseerivate puhastusainete puhul pigem maksimum. Desinfitseeriva aine aladoseering viib bakterid ,,koomasse" aga ei tapa neid, kui ta siis uuesti ärkab on ta topelt ,,tige" ja paneb paremini vastu ka desinfitseerivatele ainetele. NB! Desinfitseerivate ainete kasutamisel on olulised faktorid veel aine mõjuaeg (sisaldavad ained vajavad toimeks 20 minutit) ja koristuslahuse tegemisel kasutatava vee temperatuur (liiga soojas vees aurustuvad aine desinfitseerivad komponendid). Valmis tehtud kasutuslahuse säilivusaeg on desinfitseerivatel ainetel mitte rohkem kui 24 tundi. Korraliku desinfitseerimise puhul tuleb esmalt pinnad puhastada ja alles siis desinfitseerida.
tsentrikoolist Vibur - ehitus on sarnane tsentrikooli omaga. Ül: ainuraksetele liikumiseks. Ripsmed on analoogsed viburiga ning nende eristamine on raske. Taimerakk Märksõnad;rakukest, vaukoolid, plastiidid(kloorplastid,kroomplastid,leukoplastid) Rakukest - põhiline koostisaine on tselluloos. Küllalt suure veesisaldusega, suhtelised õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Ülesaneks on takistamine taimeraku liikumine ning on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Vaukoolid - on membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Ülesandeks on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka mitmeid varuaineid. Plastiidid - ovaalsed organellid. 1. Kloorplastid - rohelised, sarnane ehituselt mitokonderiga. Nendes toimub fotosüntees. 2. Kroomplastid - kollased või punased, sisaldavad pigemente 3. Leukoplastid - värvusetud
KVANTOPTIKA NÄHTUSED Kvantoptika nähtused valguse levimisega ja valguse ning aine või elementaarosakeste vastastikmõjuga seotud nähtused, mida ei ole võimalik mõista valguse lainelise olemuse alusel, mis on aga võimalik valguse korpuskulaarse olemuse (osakeselisuse) alusel. Fotoefekt elektronide väljalöömine metallist valguse toimel. Fotokeemilised reaktsioonid keemilised reaktsioonid, millede kulgemise kutsub esile valguse toime reageerivatele ainetele. Valguse rõhk valguse mehaaniline mõju pinnale, millele ta langeb. Comptoni efekt valguse levimissuuna ja lainepikkuse muutumine põrkumisel elektronidega või teiste elementaarosakestega. Fotoefekt Nähtust saab jälgida valgustatava katoodiga vaakumdioodi (fotodioodi) ühendamisel alalisvooluahelasse ahelas kulgeva voolu kaudu. Fotodiood: anood valgus katood Vooluahel:
- footoni energia - elektroni väljumis töö + temale antav kineetiline (liikumis) energia Punapiir: - kogu kvandi energia E kulub e- väljalöömiseks A (kineetilise en.- ks footoni energiat enam ei jätku) Punapiiri lainesagedus (suurenedes väheneb footoni E) Fotokeemileised reaktsioonid keemilised reaktsioonid, millede kulgu kutsub esile valguse toime reageerivatele ainetele. Valguse rõhk valguse mehaaniline mõju pinnale milelle ta langeb. Comptoni efekt valguse levimis suuna ja lainepikkuse muutumine põrkumisel elektronidega või teiste elementaarosakestega.
ja keemiliste omadustega. Met-, et-, prop-, but-, pent-, heks-, hept-, okt-, non-, dek-. 8.füüsikalised om: a) veest kergemad b)ei lahustu vees c)värvusetud d)c1-c4=gaasilised, c5-c16=vedelikud, c16-c..=tahkised e)vedelad alkaanid on bensiini lõhnaga, gaasilised lõhnatud f)molekulmassi kasvuga suureneb tihedus, sulamis-ja keemistemp. g)tahked alkaanid ei märgu h)vedelad alkaanid on head lahustid paljudele ainetele 9.keemilised om.: a)kõik alkaanid põlevad b)termiline lagunemine c)regeerimine halogeenidega(VII A rühma elemendid) d)konvensioon veeauruga(toimub kõrgel temp, 1000C, nikkelkatalüsaatori toimel) e)oksüdeerimine alkoholiks 12.metaan: tekib looduses looma ja taimejäänuste anaeroobsel käärimisel, olles loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa.tekib märgaladel, nim ka soogaasiks.kaevandustes kogubeb söekihtide peale ja vahele, tuntakse ka kaevandusgaasina
· tenika valdkonnas IV Glütserool Omadused: · siirupi taoline · värvitu · magusa maitsega · tule ohtlik · ei ole mürgine · seguneb hästi veega · looduslik ühend Kasutatakse · kosmeetikapreparaatides Eetriteks nim aineid üldvalemitega R-O-R. Hapniku aatomitega seotud C-rühmad võivad ka olla erinevad, R-O-R' Tunnuseks on järelliide eeter Füüsikalised om: · lenduvad · lahustuvad vees ei anna H-sidemeid · hea lahusti paljudele org. Ainetele · kas. Tööstuses ja laboratooriumis Keemilised om. · Keemiliselt püsivad, kuigi side C ja O vahel on polaarone, seda on raske lõhkuda Nt: · Kõige üldisem eetrite saamis viis on alkoholaadi ja alküülhalogeenide reaktsioon Nt: · Oksüdeeruvad kergesti O seotud C juures tekivad perdisiidid (plahvatus ohtlik) Dietuüüleeter · Kasutatakse lahustina · Lenduv · Keemis t on 35C Epoksiidid on erilised 3
kokkulangemisest. 5. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid, et saada oma viimasesse elektronkihti maksimum täitumus. 6. Kordne side on tugevam kui üksiksidemed, sest aatomid on omavahel ühendatud mitme elektronipaari abil. 7. 8. Keemilise sideme tüübid: iooniline side, kovalentne polaarne side, kovalentne mittepolaarne side, metalliline side,vesinikside. 9. Ioonilistee ainetele on omased: · Kõvad, kud haprad · Üsna kõrge sulamistemperatuuriga · Sulatatud kujul juhib elektrit. · Iooni vesilahus juhib hästi elektrit. 10. 11. Jää tihedus on väiksem kui vee tihedus, sest vesi paisub jäätudes. Põhjuseks on see, et jäätumisel seostuvad kõik vee molekulid üksteisega vesiniksidemete abil. 12. Vesi on tavatingimustes gaas, sest tänu vesiniksidemele on tal erandlikult kõrge sulamis- ja keemistemperatuud
Populaarseimaks valikuks peale põhihariduse omandamist on siiski edasiõppimine, kuna peale põhikooli pole tööturul just eriti lai ning piisavalt ambitsioonikas võimaluste valik. Reeglina, kui soovitakse tulevikus jätkata õpinguid kõrgkoolis, minnakse gümnaasiumisse, kuna seal omandatav keskharidus on vaieldamatult laiahaardelisem kui kutseõppeasutuses, sellepärast et kutsekoolides on õppeajale lisaks ka kindla kutse õpe ning selle praktiseerimine ja üldhariduslikele ainetele jääb vähem aega kui gümnaasiumis, seetõttu aga on ka kõrgkooli sisseastumisel nõutavate riigieksamite tulemused nõrgemad. Gümnaasiumisse astumiseks on aga vaja mitte lihtsalt tahet, vaid ka häid õppetulemusi põhikoolis ja paljudes koolides ka edukalt läbitud sisseastumiskatseid ja vestlust. Kutseõppeasutuses jätkatakse üldjuhul õpinguid siis, kui hinded pole suurepärased, kuid siiski vähemalt rahuldavad ja on leitud endale meelepärane kutse omandamiseks
· Reaktsioonitsenter nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake · Lahkuv rühm asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake · Katkev side kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+leelis Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+alkoholaat Halogeeniühendite kasutamine · Lahustid hüdrofoobsetele ainetele · Freoonid soojusvaheti, propellandina, vahtpolümeer · Pestitsiidid taimekaitsevahendid DDT ·Mutageen ·Kantserogeen ·Kahjustab kesknärvisüsteemi ja maksa Pestitsiidid kiire toime valikuline toime kiire lagunemine ·Liigid putukatõrje umbrohutõrje seenhaiguste tõrje lehtede langetajad ALKOHOLID Alkoholid tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to
TOAKÄRBES KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Päriskärblased PEREKOND JA LIIK: Musca domestica Välimus Hallikaspruun keha Pea, rindmik, tagakeha Suu asemel imilont Rindmikul üks paar õhukesi värvituid tiibu Pirinatekitajaks on sumistid (tasakaaluelundid) Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad Silmad on laiad ja punased, neil puuduvad silmalaud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuus peenikest ja pikka jalga Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes ronida laes ja klaaspinnal Käppadel asuvad maitsmiselundid Koht ökosüsteemis Temast toituvad konnad, linnud, sisalikud, ämblikud jt Arvukust vähendavad sügisesed külmad ja inimene Võivad edasi kanda mitmesuguseid haiguseid Toakärbes on süna...
Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis vees hästilahustuv tugev alus Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik Sool kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest 5. Määra aineklassid; anna ainetele nimetused: Cu(OH)2 alus, vask(II)hüdroksiid; NO2 oksiid, lämmastikdioksiid; Na3PO4 sool, naatriumfosfaat; HNO3 hape, lämmastikhape; K2O oksiid, kaaliumoksiid; CuSO4 sool, vask(II)sulfaat; CaCO3 sool, kaltsiumkarbonaat; Cr2O7 oksiid, kroom(VII)oksiid; NaOH alus, naatriumhüdroksiid; HCl hape, vesinikkloriidhape 6. lihtaine+hapnik->oksiid 4Na+O2->2Na2O 4P+5O2->2P2O5 4Al+3O2->2Al2O3 4B+3O2->2B2O3 7. Hape+alus->sool+vesi
Tuumaenergia ajalugu on lühike. Martin Heinrich Klaproth avastas 1789. aastal uraandioksiidi. Metallilist uraani sai aga esimest korda alles Eugen Peligot 1841. aastal. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis on võimelised läbima musta paberit ja põhjustama fotoplaadi tumenemist. Ta nimetas selle kiirguse uraanikiirteks. Samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et uraanikiired on omased ka mõndadele teistele ainetele ning nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks. Alles 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ning veel 2-3 neutronit, mis on võimelised teisi uraanituumi lõhustama ja tekitama ahelreaktsiooni. See avastus avas tee tuumaenergia kasutamisele. Tuumareaktsioon: Uraani tuum kiirgab neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
