haigusi kindlaks teha, täidab iga doonor lihtsa küsimustiku oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta (oluline on vastata ausalt kõigile küsimustele, et mitte panna ohtu enda ja patsiendi tervist). Doonor kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga. Andmed on konfidentsiaalsed ja ei kuulu avalikustamisele. Missuguseid analüüse doonori verest tehakse? Igal doonoril määratakse veregrupp AB0-, reesus-, ja kell-süsteemis ning erütrotsütaarsed antikehad, HI-viiruse ja hepatiidi C-viiruse antikehad, hepatiidi B-viiruse pinnaantigeen ning süüfilise tekitaja antikehad. Pildid Täname kuulamast!
Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB) AB grupp(Aja B antigeen, kõik saavad talle anda, ise ei saa kellegile) 0 grupp(antigeene pole, annab endale Ja kõigile teistele)Reesusfaktor-Kui punalibledel on D-antigeen, on reesus positiivne kui ei siis reesus negatiivne Doonor võib olla 18-60 aastane, kehakaal rohkem kui 50kg, 3 kuud antibiootikumi vaba, 6 kuud narkovaba Ei tohi olla viirusehaige.
Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB) AB grupp(Aja B antigeen, kõik saavad talle anda, ise ei saa kellegile) 0 grupp(antigeene pole, annab endale Ja kõigile teistele)Reesusfaktor-Kui punalibledel on D-antigeen, on reesus positiivne kui ei siis reesus negatiivne Doonor võib olla 18-60 aastane, kehakaal rohkem kui 50kg, 3 kuud antibiootikumi vaba, 6 kuud narkovaba Ei tohi olla viirusehaige.
Rakuhingamist iseloomustav protsess · Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse
HV Height voltage Kõrgepinge Jr. Junior Noorem, Juunior Kph. Kilometers per hour Kilomeetrit tunnis lh. Left hand Vasakpoolne NATO North Atlantic Treaty Põhja atlandi lepinguline liit Organisatsion. Nos Numbers Numbrid PTO Pleas turn over Keera lehte Rh Rhesus Reesus RSVP Pleas answer Palun vasta Sae Stamped addressed envelope Margistatud ja adresseeritud ümbrik Slq. Sequel,the following Järgnev sr. Senior Vanem T Temperature Temperatuur VAT Value added tax käibemaks
Dominatsed tunnused Retsesiivsed tunnused tumedad silmad Heledad silmad Tömp pöial Terav pöial tedretähnid Kõrvanibud kinni Tumedad juuksed Heledad juuksed A ja B veregrupp Rh negatiivne ja 0 veregrupp Rh(reesus) postiivne veregrupp Märgitakse suurte tähtedega A, C, K, L Märgitakse väikeste tähtedega a, c, k, l *Genotüübis on kõik geenid paaridena, sest üks on isalt ja teine emalt (aa, Aa). Homosügootne genotüüp: AA;aa. Heterosügootne genotüüp: Aa MOLEKULAARBIOLOOGIA-uurib pärilikuse molekulide tasemel. *Pärilikuse aluseks on kolm protsessi: 1.DNA replikatsiooni 2.Transkriptsioon-> m,t,r-RNA 3.Translatsioon e. valgusüntees geen->mRNA->valgusüntees->tunnus/omadus
1. Millega toimub vaktsineerimine ja mis on selle eesmärk? – Toimub vaktsiiniga, eesmärk on immuunsuse tekitamine/esilekutsumine mingi kindla haiguse vastu. 2. Mille poolest erinevad veregrupid? – Veres esinevate antikehade ja antigeenide (kas A või B) või nende puudumise poolest. 3. Mis on aglutiniinid? – aglutinatsiooni tekitavad antikehad. (Aglutinatsioon on rakkude liitumine antikehade aglutiniinide toimel). 4. Millal tekib reesuskonflikt raseduse ajal? – kui ema ja loote reesus-/veregrupp on erinev, st ema veregrupp on Rh-negatiivne ja lootel Rh-positiivne, seega ema organism hakkab end loote punaliblesid lagundades kaitsma. 5. Miks tekib kudede siirdamisel äratõuke reaktsioon? – Sest tekib immuunreaktsioon, kuna siirdatav kude on võõrkeha. (antigeenide erinevused tekitavad reaktsiooni). 6. Missugune bioaktiivne aine vabaneb allergia korral antigeen- antikeha reaktsioonil? – Histamiin. 7. Mis tugevdab immuunsüsteemi ja organismi kaitsevõimet
e. daltonism, hemofiilia e. verehüübimatus, pärilik suhkruhaigus jne. 6.Millistest genotüüpidest tulenevad AB0 süsteemi vererühmad? AB0 vererühmad tulenevad sellest, kui ühe tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli, eks siis genotüübid võivad olla dominantsed, näiteks JaJa, Jai, JbJb, Jbi. Võib ka olla retsessiivseid genotüüpe, näiteks ii. 7.Mis on reesuskonflikt ja millisel juhul see tekib? See on ema ja loote reesus- või veregrupi erinevusest tingitud loote haigusseisund. See tekib siis kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne. KOKKUVÕTE Esimesed statistilise iseloomuga pärandumise seaduspärasused avastas Gregor Mendel. Homosügootsete hernesortide monohübriidsel ristamisel sai ta esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Teises hübriidpõlvkonnas esines tunnuste lahknemise suhtes kolm ühele dominantse tunnuse kasuks
B-antigeen, on veregrupp AB, sest mõlemad antigeenid avalduvad võrdselt. O veregrupp saab olla ainult juhul, kui mõlemalt vanemalt pärandub O ehk A ja B puudumine. A ja B veregrupiga vanematel võib olla laps O grupiga, kui vanemad on antigeenidega AO ja BO ning laps sai mõlemalt vanemalt O. Samas ei saa O grupiga vanematel olla lapsi A, B ja AB grupiga. Reesussüsteemis on pärandumine sarnane. Esineb kas antigeen D või selle puudumine. Kui D-antigeen on olemas, öeldakse, et reesus on positiivne, kui D-antigeen puudub, on reesus negatiivne. (Veregruppide pärilikus. Verekeskus) 7 2. DOONORLUS 2. 1. Veredoonorluse korraldus Doonor ja vere saaja tänapäeval enam kokku ei puutu. Pilti, kus ühel voodil lebab kahvatu patsient ja teisel tervisest pakatav doonor ning nende vahel voolikus voolab veri, enam ei näe
Ebaselge etioloogiaga viljatus Vaginism Inseminatsioon doonoriga AIH - artificial insemination with the husband's semen näidustused Raske asteno-oligo-teratozoospermia Azoospermia - spermatosoidide puudumine Aspermia - sperma puudumine Pärilikud või geneetilised haigused Kromosomaalsed anomaaliad Reesus sensibilisatsioon (kui Rh-konflikt anamneesis) Munarakkude doonorluse AID - artificial insemination using donor sperm näidustused Enneaegne munasarjade puudulikkus Geneetilised haigused Ravimitele reaktsiooni puudulikkus Naistele, kellel ei õnnestu EKV oma munarakkudega Meditsiinilised näidustused ekstrakorporaalseks viljastamiseks 1
veregruppi. Veregrupp Antigeenid Antikehad (aglutinogeenid) (aglutiniinid) 0 Ei ole Anti-A ja anti-B A A Anti-B B B Anti-A AB A ja B Ei ole 4 Reesus-süsteem. Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid (D, C, E, c ja e), millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne (Rh). Kui erütrotsüütidel D-antigeen puudub, siis on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspositiivne veri on umbes 85%-il inimestest ning ülejäänud umbes 15% on reesusnegatiivsed. Vereülekanne ehk hemotransfusioon. Kui verekaotus on väike (kuni 200ml), siis võib
kaotus, mis võrdub 10% keha Cl -, siis ühe mooli Na Cl veri, kus see on näha vere värvitud äigepreparaadil antiseerumeid. massist, on eluohtlik (erandiks osmolaarne kontsentratsioon on 2 antikoagulantide mittelisamisel rakkude diferentseerisega. Rakke 34. Reesussüsteem. Reesus- kaamel - 30%) · Paralleelselt vee Osm /l isegi enne hüübimise algust. ESK- eristatakse plasma sõmeruse antikehade teke. Reesussüsteem hulga vähenemisega kaotab keha Kehavedelikes mõõdetakse d hinnatakse teatava ajaühiku olemasolu ning selle värvumise, · Rh-antigeenid: C, D, E, c, d, e.
kodeeriv segment. Algul on kõik antikehad IgM konstantse regiooniga, isotüübi vahetamise käigus toimub B- rakus genoomne reorganiseerumine konstantse regiooni kodeerivate geenide piirkonnas. Isotüübi vahetus muudab Ab effektor funktsiooni muutmata Ab spetsiifilisust ag suhtes. 22. Kirjelda I ja II tüüpi ülitundlikkuse reaktsioone. Tüüp I IgE vahendatud ülitundlikkus. Tüüp II IgG vahendatud tsütotoksiline ülitundlikkus (näiteks reesus konflikt). Allergia, ülitundlikkus: Immuunsüsteemi sobimatult suur reaktsioon väikesele ja ohutule tekitajale. Tüüp I: tekib väliskeskkonnast organismi sattunud antigeenide toimel juba varem nende antigeenide suhtes sensibiliseerunud isikutel, kellel on vastavad IgE- klassi antikehad. 1. Süsteemne: anafülaktiline sokk- raske, generaliseerunud (mitut elundkonda haarav) ülitundlikkusreaktsioon. Kujuneb mõne minutiga, vajab kohest esmaabi (adrenaliini süst- kitsendab veresooni, avab
Teist looma hammustades ohver kangestub. Teeta( θ ) defensiinid Kui oleks funktsionaalne, siis inhibeeriks HIV viiruse sisenemist. Ta on olemas reesusahvil. Seda ei kasutata HIV teraapias. Teeta-defensiini inimesel ei sünteesita, geen on muutunud pseudogeeniks, retrocyclin, mis on saadud selle pseudogeeni aktiveerimisel, inhibeerib viiruse HIV-1 rakku sisenemise. Kui poleks pseudogeenistunud siis HIV ei saaks inimest kahjustada. On olemas reesus makaagil ja toimib. Retrotsükliin Brilacidin – antibiootik, defensiin, ravim sarnane defensiinile mimetik. Ei ole laias kasutused, viimase astme kliinilised katsetused. Abi MRSA S. aureus ravi. Ka Enterococcus ja Klebsiella raviks. Vähihaigete seennakkuste raviks. Sfenistsiin – pingviinide kõhus et see roiskuma ei läheks. Beeta defensiin. Immunoloogia ajalugu Edward Jenner – immunoloogia isa. Loodusuurija, uuris kägude bioloogiat et and teiste pesadesse
Mikroob kaetakse antikehadega. AntikehaFc osajaraku pinnal olev Fc retseptor seonudvad, makrofaagi membraan seoundub ümber bakteri, tekib fagosoom ja sealt edasi fagolüsosoom AB0 ja Lewis veregrupi antigeenide molekulaarne olemus. AB0 veregrupi seerumi või punaste vereliblede doonorilt patsiendile ülekandega seotud probleemid. RBC pinnal antikehad v.a O grupil. Erinevate antikehade kokkuviimisel tekib aglutinatsioon. - - + + Reesus (RhD ) ema ja reesus (RhD ) loote immunoloogilise konflikti olemus ja selle vältimise võimalused. Esmasel rasestumisel lapse erütrotsüüdi külge kinnitub B-rakk, tekib esmane immuunvastus, mõnede RBC lagundamine, teisel rasestumisel on tekkinud B raku mälurakk, sekundaarne immuunvastus on tugevm, RBC hävitamine, aneemia Vätimine: Reesus negatiivsele emale kellel positiivne laps, lisatakse antiRh IgG. Rakubioloogia meetodid. Valgusmikroskoopia liigid. 1. Helevälja mikroskoopia. 2
d plasmas doonoriks eestlastel 0 ii - 0, A, B, AB 34,3% A A A A I I ja I i A A ja AB 35,3% B B B B I I ja I i B B ja AB 23,2% A B AB I I A ja B - AB 7,2% REESUS süsteem on määratud kahe alleeliga: R-määrab reesusantigeeni erütrotsüüdi pinnale r-ei määra antigeeni Reesuspositiivse(RH+) vere genotüüp on RR või Rr Reesusnegatiivne(RH-) vere genotüüp on rr Konflikt tekib kui Rh+ on doonoriks Rh--le, sest Rh- antikehad kahjustavad reesuspositiivseid erütrotsüüte. Sagedus eestlastel: Rh+ - 86% Rh- - 14% Dihübriidne ristamine A-kollane a-roheline B-sile b-krobeline AB kollane
Universaalne Võib anda II ja Võib anda II ja Universaalne doonor – võib IV IV retsipient – ise kõigile anda võib kõigil saada; ei saa teistele anda. Reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis RH+ (reesus positiivne), kui ei sisalda, siis RH- 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1 mm3 veres on 200 000 – 400 000 trombotsüüti e vereliistakut. Ülesandeks on verehüübimise tagamine. Inaktiivsest PROTROMBIINIST tekib tänu tromboplastiinile aktiivne TROMBIIN. Trombiin lõhustab suure FIBRINOGEENI molekuli FIBRIINI monomeerideks. 9
· Veregruppide esinemise sagedus maailma eri osades on erinev. Näiteks B on enamlevinud Aasias kui Euroopas. REESUSSÜSTEEM ·1940. a avastasid K. Landsteiner ja A. S. Wiener nn reesusfaktori, mis sai nime ahvi Macacusrhesus'e järgi, kellel seda esmakordselt kirjeldati. Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnalolevad erinevad antigeenid (D, C, E, c ja e), millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esine bD-antigeen, siis on veri reesus positiivne. Kui eD-antigeen puudub, siis on veri reesus negatiivne. Reesuspositiivne veri on umbes 85%-l inimestest ning ülejäänud umbes 15% on reesusnegatiivsed. ·Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekande korral. Erinevalt ABO veregruppide süsteemist, puuduvad reesusnegatiivse isiku vereplasmas antikehad D-antigeeni suhtes. Need tekivad veres alles sensibiliseerumise käigus, kui reesusnegatiivse inimese verre on vereülekandega sattunud
punalibled täita oma põhiülesande hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad veresooned, mille tagajärgedeks on elutähtsate organite häired ja organism võib hukkuda. Veregr. - A-B-O süst genotüüp - antigeenid elektrolüütidel antikehad vereplasmas *0 (I) - 00 - anti - A, anti - B ; *A (II) - A0 või AA - A - anti -B ; *B (III) - B0 või BB - B - anti A; *AB (IV) - AB - A ja B anti puudub. Reesusfaktor. Reesuskonflikt. Reesus- süsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antikehad (C; D; E,c ja e) millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D- antigeen, siis on veri reesuspositiivne. Kui erütrotsüütidel D- antigeen puudub, siis on veri reesusnegatiivne. Positiivne veri on umbes 85 % inimestest. Reesusneg. verega in. ei tohi + verd üle kanda, sest varem tekkinud anti-D antikehad võivad esile kutsuda reesus+-te punaliblede aglutinatsiooni ja hemolüüsi (eluohtlik)
• Punane roos (PP) x Valge roos (VV) • ↓ • Roosa roos (PV) • Kodominantsus – kui heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused • Sinine roos (SS) x Valge roos (VV) • ↓ • Triibuline roos (SV) f) Veregrupid ja ülesanded nendega (I A I A , I A I B , I B I B , I A i, I B i, ii). Reesus negatiivsus ja reesuspositiivsus. • 0 – IºIº • A - I AI A, I Ai • B - I BI B , I Bi • AB - I A I B I. Millal tekib reesuskonflikt? • Tekib, kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri on reesuspositiivne II. Kelle verd tohib kellele üle kanda? Miks? • AB – AB ; A – A,AB ; B – B,AB ; 0-0 22. Mutatsioonid a) Insertsioon, duplikatsioon, inversioon, translokatsioon, asendusmutatsioon
Aglutiniin vereplasmas leiduv aglutineeruv aine ( või ). Doonor inimene, kes annab verd. Retsipient inimene, kes saab verd. Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Veregrupp I (0) II A III B IV (AB) Aglutinogeen --- A B AB Aglutiniin --- Reesusfaktor - kui erütrotsüüdid sisaldavad D aglutinogeeni, siis on RH+ (reesus positiivne) kui see aglutinogeen puudub RH- (reesus negatiivne). 4. Trombotsüüdid. Trombotsüüdid e. vere liistakud. 1 mm3 veres 200 000-400 000 sõltub elu ja töö rütmist. TROMBOTSÜTOOS trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanded: · vere hüübimise tagamine (hemofiilia vere hüübimatus). Vere hüübimine üleminek vere vedelast olekust zeleetaoliseks hüübeks. PROTROMBIIN tromboplastiin TROMBIIN
fenotüübiline varieeruvus; patoloogilised struktuursed ümberkorraldused (tüüpiliselt >1 Mb) ja genoomsed haigused • • Genoomsed haigused – suured CNVd, jäävad 1-100 Mb vahemikku. Nt Downi sündroom, 21 kromosoomi trisoomia. Cri du Chat sündroom 5 kromosoomis deletsioon (u 10 Mb). • Normaalse fenotüübi CNV-d – CNVd, mis on normaalse fenotüübilise variatsiooni aluseks jäävad vahemikku 10 kb – 1Mb. Nt reesus veregrupp - RhD negatiivsust põhjustab RHD geeni deletsioon. Sülje amülaasi geen on duplitseerunud – AMY1 geeni koopiate arv on indiviiditi varieeruv. • CNVd mis on seotud normaalse fenotüübilise variatsiooniga ja immuun- funktsioonidega – jäävad alla 1Mb. Nt α-globiini geenide duplikatsioon. • • Regulatoorne RNA: • RNA omadused 1. Omab erinevaid olulisi rolle raku ainevahetuses 2. Evolutsiooniliselt varajane 3
põhiülesande hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad veresooned, mille tagajärgedeks on elutähtsate organite häired ja organism võib hukkuda. Veregr. - A-B-O süst genotüüp - antigeenid elektrolüütidel antikehad vereplasmas *0 (I) - 00 - anti - A, anti - B ; *A (II) - A0 või AA - A - anti -B ; *B (III) - B0 või BB - B - anti A; *AB (IV) - AB - A ja B anti puudub. Reesusfaktor. Reesuskonflikt. Reesus- süsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antikehad (C; D; E,c ja e) millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D- antigeen, siis on veri reesuspositiivne. Kui erütrotsüütidel D- antigeen puudub, siis on veri reesusnegatiivne. Positiivne veri on umbes 85 % inimestest. Reesusneg. verega in. ei tohi + verd üle kanda, sest varem tekkinud anti- D antikehad võivad esile kutsuda reesus+-te punaliblede aglutinatsiooni ja hemolüüsi (eluohtlik).
Uurib inimeste geneetiliselt vahendatud tundlikkust erinevate, täiesti tavaliste keskkonnategurite suhtes. Kasvas välja farmakogeneetikast. Vanad avastasid, et kõik ravimid ei sobigi kõigile. 61 1.) reesuskonflikt- reesuskonfliktile pannakse alus olukorraga, kus Rh- naisel on esimene laps Rh+ ja areng on lõppenud, kas normaalse sünnitusega või abordiga. Loob aluse reesuskonfliktile sest mõlemal juhul satub reesus positiivset verd naise organismi ja kujunevad antikehad, kui asi jääb ühe lapse tasandile siis ei teki konflikti, konflikti ei teki ka siis kui järgmine laps(ed) on Rh- . Konflikt tuleb kui areneb uuesti Rh+ laps. Reesuskonfliktile võib luua eelduse ka vereülekanne (tänapäeval vast mitte). 2.) ABO süsteemis, kui ema on 0 vererühmaga ja laps on A või B vererühmaga, muidu on sama, esimene laps loob aluse konfliktilie jne.
annaabi.ee 
