Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Ettekanne Kõhunäärmes toodetav insuliin Tsõpov Vladislav Õpetaja: Andrei Kante Tallinn 2008 Kõhunääre ehk pankreas on mao taga kõhuõõne tagaseinal paiknev võrdlemisi suur elund pikkusega ligikaudu 15 cm ja kaaluga 80 100 g. Suurem osa pankreasest toimib seedenõret produtseeriva näärmena. Hormoone sünteesib vaid 1 2% kõhunäärme rakkudest. Endokriinset funktsiooni kandvad rakud paiknevad pankreases mõnetuhandeliste rühmadena, mis on tuntud kui Langerhans`i saarekesed
14. Millised on hüpoglükeemia sümptomid? Millised patsiendid on rohkem ohustatud (patsient, ravimid)? Mida patsient võiks teha, kui tal tekib hüpoglükeemia? ≤3,9 mmol/l Autonoomne närvisüsteem: higistamine, tahhükardia, kahvatus, värisemine. Neuroloogilised nähud: segasus, ebanormaalne käitumine, ärevus, nägemishäired, kooma. Teised: perioraalne tuimus, kihelus. Riskitegurid: diabeediravimid (insuliin, SU raviskeemis), eakad, range glükoosikontroll, informatiivne puudulikkus, närvisüsteemi kahjustus, ravimid, mis blokeerivad sümptome. Ravi: suukaudne glükoos (10g), i/v glükoos (10 või 20% 10-15 min jooksul), i/m v s/c glükagoon. 15. Insuliinide klassifikatsioon ja kõrvaltoimed? • Kiiretoimelise insuliini toime algab 10 - 15 minutit pärast süsti, maksimaalne toime tekib 30 – 90 minutit pärast toime algust ning toime kestab 2 - 5 tundi. Siia gruppi kuuluvad
...................2 1.DIABEET.......................................................................3 2.DIABEEDI TÜÜBID...........................................................3 2.1 Esimene tüüp...........................................................3 2.2 Teine tüüp................................ ..............................3 2.3 Sekundaarne diabeet..........................................................3 2.4 Rasedusaegne diabeet..............................................3 3.INSULIIN..........................................................4 4.DIABEEDI TÜSISTUSED......................................4 4.1 Südame ja veresoonte kahjustused...........................4 4.2 Silmade kahjustused...........................................4 4.3 Neerude kahjustused...........................................4 4.4 Jalgade kahjustused............................................4 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED......................5 6.DIABEETILINE JALG...................................
1. tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. 2tüüp 2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem. Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas. Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin. Sageli on vaja raviskeemi lisada ka vererõhku ja kolesterooli alandavad ravimid, et vähendada tüsistuste riski. 2. tüüpi diabeedi riskifaktorid · Vanus üle 40 eluaasta · Diabeedi esinemine perekonnas · Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine · Eelnenud veresuhkru omastamise häire · Kõrgenenud vererõhk · Kõrgenenud kolesterool · Eelnevad südame- ja veresoonte haigused · Naistel rasedusaegne diabeet Sümptomid ehk haiguse avaldumine
glükoosisisaldust. Tavalisemad on glibenklamiid ja glipitsiid. Sulfonüüluurea mitte toimimisel minnakse üle insuliinravile. Ülekaalulise patsiendi ravimist võib alustada metformiiniga. Ravim mõjub lihastes glükoosi kasutamist kiirendavalt ja maksas glükoosi tootmist vähendavalt. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool45-e grupp 3.3 Insuliinravi Insuliin aitab toidust suhkruid omastada ning transportida seda rakkudesse, et toota elutegevuseks vajalikku energiat. Insuliin on vanim ja kõige efektiivsem diabeediravim. Insuliinid saab jagada kategooriatesse, nende jagamisel võetakse arvesse nii insuliini toime algust, insuliini piiki kui ka insuliini toime kestvust. Kiiretoimeline insuliin sellesse gruppi kuuluvad analooginsuliinid aspart, lispro ja glulisiin. Nende toime algab 10-15 minutit pärast süsti, maksimaalne toime ehk piik
kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisis,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. -Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Mälu saab jagada lühimäluks
T, 18. oktoober 2011 Autor: Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja) Kas kloonida geneetiliselt muundatud lehma insuliini tootmiseks? Jah, sest: Eelised: · Lehmad kui imetajad toodavad insuliini, mis on inimese ensüümile sarnasem, kui see, mida saadakse bioreaktoris kasvatatavatest bakteritest; · Lehmade kasutamine on odavam võrreldes bakteritega, sest nad toodavad rohkem insuliini · piima on lihtne koguda; · ensüümi toodetakse ainult piimas, · ülejäänud loomas ei muutu midagi, seega peaks lehm olema täiesti terve; · ensüümi saab toota väga suurtes kogustes, sest selliseid lehmi saab kasvatada palju; · ensüümi saab lihtsalt piimast eraldada; · ensüümi tootmine on odav. Otsustav etapp on inimese geeni viimine lehma, sellest tuleb ka nimetus - transgeenne. Kasutatavat tehnikat nimetatakse geenitehnoloog...
Referaat Diabeet Carmen Kivstik 16.12.13 Mis on diabeet ehk suhkruhaigus? Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks
· Retrovirus based Virus vector used to transfer RNA into the cell, which later RTs into DNA and incorporates itself into the genome. This yields chimeric animals, which are then inbred to give homozygotes · Stem cell based Totipotent stem cells are isolated, DNA is transferred into them and they are then incorporated into the embryo to produce chimeric animals GMO insuliin: firmad, tooted ja tulevik Insuliin on peptiidist hormoon. Sünteesitakse pankrease b-rakkudes preproinsuliinina (aktiivne insuliin saadakse ER-s endopeptitaaside abil). Insuliini tase kõrgeim: maks, skeletilihased, rasvkude. Bioloogiline funktsioon: organismis glükoosi taseme kontrollimine Insuliini struktuur: 51 aminohapet - 5808 Da Talletatakse heksameerina (inaktiivne) Aktiivne vorm monomeerina: 2 ahelat (A+B), millel on kokku 3 disulfiidsilda
· I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (umbes 10% diabeetikutest) · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (umbes 90% diabeetikutest) · teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et
Ainevahetusse mõjuvad ravimid 1. Tüübi diabeeti ravitakse insuliiniga. 2. Tüübi diabeet tekib enamasti peale 40. Eluaastat Iseloomustab hüperglükeemia ja insuliinresistentsus. 2 tüübi diabeedi puhul on oluline säilitada stabiilne glükoositase ning vältida diabeedi komplikatsioone. Biguaniinid, sulfonüüluureaderivaadid, tiasolidiindioonid, GLPretseptorite agonistid, DPP-4 ensüümi inhibiitorid, SGLT-2 inhibiitorid, (insuliin) Patsiendi glükoosikontrolli pikemas ajas iseloomustab glükosüleeritud(glükeeritud) hemoglobiin ehk HbA1c (USAs A1c). Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. Annab teavet iga 2-3 kuu punaliblede eluea vältel. Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti. DIABEEDI TÜSISTUSED · Mikrovaskulaarsedkahjustused (retinopaatia, nefropaatia, neuropaatiasensoorne, motoorne, autonoomne). 40%-l esmakordselt avastatud
Valkudel on palju ülesandeid ning tähtis roll inimorganismi talitlusel. Valgud on keha tähtsaim ehitusmaterjal ja neid on inimorganismis 50 000-60 000. 19,6% kehast moodustuvad valgud. Neid on paljude kudede hulgas ja nad osalevad ka rakumembraani ehituses. Valgud toimivad ensüümidena ja ensüümid käivitavad kogu ainevahetuse ning kiirendavad seda organismis. Mitmed hormoonid, mis reguleerivad ainevahetusprotsesse on samuti valgulise koostisega. Näiteks insuliin. Veel on valkudel transpordi funktsioon. Paljusid toitained transporditakse vere kaudu valgulise ühendi abil. Näiteks hemoglobiini, mis varustab hapnikuga kogu organismi. Valgud on seotud ka pärilikkuse edasikandmisega, nimelt pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel, mille põhiosa on RNA ja DNA. Valkudel on ka kaitseomadused. Mõned valgud suudavad teha baktereid ja viirusi kahjutuks. Toimub ka tänu valkudele väline kaitse. Näiteks juuksed, küüned ja nahk
Kus neid toodetakse? Mis on nende üldine ülesanne? Iseloomulikke jooni? Näited 2 C12H14N2O2 Hormoonid On sisenõrenäärmetes toodetavad keemilised ained, mille ülesandeks on organismi ainevahetuse regulatsioon. Iseloomulikku: Vajatakse väikestes kogustes Väga aktiivsed Erinev toimeaeg Kindel ülesanne Näited: insuliin, adrenaliin, testosteroon, östrogeen. 3 ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised,
st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone mis reageerivad hetkelistele muutustele, nägu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Kõhunääre: Kõhunääre asub mao taga. Seedimiseks vajalike ensüümide kõrval eritab kõhunääre ka hormoone. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet. Esiteks, insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Rakud kasutavad glükoosi põhiliselt energia saamiseks. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada
o Jäsemete liigutamine o CO2 tõus Veresuhkru sisalduse kontroll · Glükoosi hulk veres on 80-90 mg / 100 ml-s · Inimese normaane veresuhkru tase on 3.3 5.5 mmol/l · Veri viib glükoosi iga rakuni, mitokondritesse · Glükoos tuleb verre: o Süsivesikute (tärklise) seedimisest o Glükogeeni lõhustamisest (maksas, lihastes) o Glükoosi sünteesist aminohapetest, rasvadest · Glükoosi tase tõuseb, vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks · Kui glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks · Insuliin ja glükagoon on kõhunäärme hormoonid · Glükoos + insuliin -> glükogeen · Glükogeen + glükagoon -> glükoos
ja süstlaid, mille märgistus langeb ühte, muidu tekivad vead insuliini doseerimisel ning võib tekkida eluohtlik seisund. Insuliini süstitakse tavaliselt s/c, kust ta imendub vereringesse. Süstekohtadeks on: reite eespind, kõht, küünarvarte tagumised keskmised pinnad ja tuharate külgmised ülemised neljandikud. Torkenurk on 45° või 90°. Nõel viiakse 1,5-2 cm sügavusele. Imendumise kiirus sõltub süstekohast. Kõige kiiremini imendub insuliin kõhu piirkonnast, seejärel küünarvarre ja reie piirkonnast ning kõige aeglasemalt tuhara piirkonnast. Insuliinravi on hädavajalik I tüüpi diabeedi puhul. II tüüpi diabeedihaigeil kasutatakse insuliini, kui dieet+oraalsed antidiabeetikumid enam ei aita. Samuti kasutatakse insuliini rasedail ja võimalike operatsioonide korral. Esmaabi hüpoglükeemia puhul. Ravi: TEADVUSEL HAIGELE 3-4 tükki suhkurt 200 ml piima
· Rasedusaegne diabeet · Mõned ravimid (kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatoreid) 2.3 Suhkruhaiguse tüübid: · I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (u. 10% diabeetikutest)* · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)* Rakvere Ametikool · teised tüübid (nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet 3. Mis on insuliin? Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas). Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks.
Saaremaa Ühisgümnaasium DIABEET Referaat Koostaja: Mairi Kukk 9B Juhendaja: Linda Kuuseok Kuressaare 201 1.TÜÜPI DIABEET 1.1Diabeet lastel Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Sel puhul ei tooda keha kõhunäärmes olevad rakud insuliini, mida inimene vajab oma elutegevuseks. Insuliin on hormoon, ilma milleta ei saa toidust verre liikuvat glükoosi energiaks muuta. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. 1.1.2Haigestumis põhjused I-tüüpi haigestumise põhjused on ebaselged. Räägitakse nii haigestumist vallandavatest keskkonnateguritest, geneetilisest soodumusest kui viirushaiguste tüsistustest. Täpseid põhjuseid ei tea aga keegi. Kindel on see, et I-tüübi diabeedi tekkes ei ole rolli liigsel
võivad iseeneslikult murduda ja moonduma hakata. Diabeet on haigus, millega on võimalik elada , kui järgida hoolsalt arsti poolt kirjutatud ravi. 3 Diabeed ja millest on see tingitud? Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis aitab muuta toitu energiaks. Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks, mis imendub vereringesse ja kandub laiali üle kogu keha. Glükoos ehk veresuhkur on rakkudele energiaallikaks. Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt energiat. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse.
· Hormonaalregulatsiooni summarväljund on organismi homeostaasi säilitamine peab säilituma protsesside tasakaal ja peab olema välditud süsteemi põhiomaduste küralekalded. Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, valkhormoonid, steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi)
Taimsed toidud sisaldavad tärklist, tselluloosi. Liha sisaldab gülkogeeni. Need ained on glükoosi polümeerid. Seedimise käigus lagundatakse tärklis ja glükogeen glükoosiks. Tselluloosi ei suuda seedida, need vajalikud soolte talitluseks. Veresuhkru hulga reguleerimine negatiivse tagasisside meetodil KÕRGE Keskne roll on kõhunäärmel. Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse. Insuliin aktiveerib transpordivalgud,võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka ensüüme, mis muudavad raku glükoosi glükogeeniks või suurendavad valkude ja rasvade sünteesi. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. MADAL Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks algab glükagooni süntees. See jõuab vere kaudu maksa ning aktiveerib seal ensüüme, mis hakkavad gülkogeeni lagundama, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glpkoos
Selle olemasolu teadakse, aga mis asi see tegelikult on. Mis asi see diabeet on? Teatakse et see on olemas ja see puudutab insuliini, aga mis see ikkagi on? Kuidas diabeeti haigestuda ja samas kuidas saab seda ravida? Diabeet või siis tuntumalt suhkrutõbi on energiaainevahetushäire, mis tuleneb insuliini tootmise vähesusest või insuliini puudumine kehast või mõlemad. Diabeeti on mitmeid erinevaid ning kõik need on ravitavad alates 1921 esimesest aastast kui insuliin saadavale tuli. Suhkrutõvel on kaks põhi tüüpi- esimene ja teine aste. Esimese astme diabeeti põetakse tavaliselt varajase täiskasvanu iga või noorusajal ja algselt kutsuti seda „noortediabeet“. Esimene aste seisneb selles, et inimese oma keha on hävitanud kõik insuliini tootvad rakud kõhunäärmes. Inimesed ei ole võimelised ise insuliini üldse tootma. See diabeedi aste võib olla surmav, kui sa just ei võta pidevalt välistekkelist insuliini. Enamik inimesi,
maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja käivitab vastava geeni. 2) Peptiidhormoonid(valgulised) Liiga suured, et pääse rakku ja annavad info üle retseptorvalkudele. Nt: insuliin ja kasvuhormoon. Viimane soodustab aminohapete saamist toidust. Sisenõrenäärmed(toodavad hormoone) Ajuripats(hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut. Toodab:kasvuhormooni endrfiine(õnnetunne), mis suurendavad valutaluvusvõimet. Vallandub sportlike pingutuste ajal. Õnnehormoon oksütotsiin aitab ujedusest vabaneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin, reguleerib inimese ainevahetust ja kehatemp.
hormoonide abil. (nt kehatemp, vererõhu, hemoglobiini v glükoosi sisaldus veres, pulsi säilitamine) VI. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb Positiivne tagasiside kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism võimendab kõrvalekallet ja üritab ebameeldivust kõrvaldada nt. Oksendamine, sünnitamine VII. Närvisüsteem: koordineerib elundite ja elundkondade tööd; võimaldab pidada sidet organismi ja keskkonna vahel; võimaldab koguda informatsiooni ja teha
pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru reg,aminoh sisal kontroll,hormoonide lag, kahjulike ainete ja vanade punaliblede lag vitmiinide säi, sapi tootmine. Osmoreg - kehavedelikus
moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5 - 5,5 mmol/L. Insuliini eritumist reguleerib vere glükoositase. Toidukorra järel suureneb vere suhkrutase ja insuliinitase tõuseb. Toidukordade vahel on vere suhkrutase madal ja ka insuliinitase püsib madalana. Insuliin eritub otse maksa, kus osa sellest ära
Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas glükogeen sünteesimine Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. . Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed
organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. · Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud
lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse regulatsioon
-Hormonid on bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitlust Hormoonid mõjutavad : - Sugulist arengud (testesteroon ) - Füüsiline kasv (kasvuhormoon ) - Vaimne areng (kilpnäärme hormoon ) - Ainevahetuse ja energetilise tasakaalu regulatsioon - Reproduktsiooni toetamine (-viljastumine ,-rasestamine , - sünnitamie,) - Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats
päeva ritmi) Tüümus Osaleb immuunsüsteemi kujunemises(T- lümfotsüüdid) ja immunreaktsioonides Pankreas Insuliin/ glükagoon Glükagoon- tõstav veresuhkru taset,kuna stimuleerib maksas glükogeeni muutmist glükoosiks. Insuliin- Muudab veres
gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + - + 2.Kest tselluloosist, ligniinist kitiinist erandiks munarakud (lubikest, mannaanist valkkest, nahkkest)
kasuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajaliku hormooni Kilpnääre- intensiivistab rakuvaheainet, reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust Neerupealised- toodavad adrenaliini, ergutab südametegevust, tõstab veresuhkrut Kõhunääre- toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Munandid- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Insuliin- valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vereglükoosisisaldust Adrenaliin- Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku Türoksiin- kilpnäärmes toodetav hormoon. Noortel reguleerib türoksiin kasvu, vanematel ainevahetust Kasvuhormoon- soodustab valkude omandamist Stressihormoon- põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu
Ainevahetuse üldine kiirenemine. Asub ajuripatsis. GLÜKAGOON tõhustab maksa glükogeenivarude lõhustumise glükoosiks ja glükoosi siirdumine vereringesse. Asub kõhunäärmes. ADRENALIIN füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal. Asub neerupealistes. TÜROKSIIN ainevahetuse üldine kiirenemine. Normaalne kasv ja areng. Asub kilpnäärmes. Selgita mõisteid: HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsivus, INSULIIN valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust, GLÜKAGOON hormoon, mis töötab vastupidiselt insuliinile, GLÜKOGEEN maksarakkudes gülkoosist moodustuv loomne varuaine, DIABEET haigus, mille puhul vere glükoosisisalduse regulatsioon on häiritud ja vere glükoosisisaldus tõuseb, STRUUMA kilpnäärme haiguslik suurenemine, MAKSATSIRROOS maksarakkude kärbumine ja sisekoelise asendumisega,
(asub kõripiirkonnas) 1)Mõjutab ainevahetuse kiirust. 2)Mõjutab kasvu ja vaimset arengut. 3)Mõjutab erutus protsesside tugevust närvisüsteemis. *NEERUPEALISED (asub neeru peal) 1)Valmistab organismi ette pingutuseks.(adrenaliin) 2)Ergutab südame tegevust ja tõstab vererõhku. 3)Ahendab naha veresooni. 4)Kiirendab hingamissagedust. 5)Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes *KÕHUNÄÄRE (asub mao taga) 1)Moodustab veres leiduva glükoosi(veresuhkru) tungimist rakkudesse.(insuliin) 2)Mõjutab maksas ja lihastes glükogeeni(süsivesikute tagavara) sünteesi glükoogist.(insuliin) *SUGUNÄÄRMED (asub munasarjades ja munandites) 1)Mõjutavad sugulist küpsemist. Nt: Rindade, habeme areng. 2)Mõjutavad sugurakkude valmimist. Suurem nääre on kilpnääre. 40g Väiksem nääre on kõrvalkilpnäärmed. 0,1g
südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu) 4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone: antidiureetiline hormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon) kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma) insuliin pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset) glükagoon pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset) adrenaliin neerupealistes (kontrollib süsivesikute ainevahetust, kontrollib lihaskontraktsiooni, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes ja annab organismile energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral))
40g). Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel, reguleerivad ainevahetuse kiirust ja kasvamist ja arengud. Muudavad ka erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis. Kõrvalkilpnäärmed paikevad sammuti kõri piirkonnas(inimese väiksemad SNN ja kaaluvad ~ 0,1g). Reguleerivad kaltsiumi ja fosfori anevahetust organismis mis on vajalik luukoe arenguks. Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärmehormoonid reguleerivad glükoosi e. Veresuhkru hulka veres. Neist tähtsam on insuliin, millel on 2 ülesannet: 1) insuliin kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse. 2) insuliini toimel sünteesitakse veres olevast glükoosist süsivesikute tagavara, mida talletatakse maksas ja lihastes. Kui insuliini on vähe, on tegemist suhkrutõve e. Diabeediga. Neerupealised paiknevad neerude peal. Tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre nt. Hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin valmistab
võivad iseeneslikult murduda ja moonduma hakata. Diabeet on haigus, millega on võimalik elada , kui järgida hoolsalt arsti poolt kirjutatud ravi. 3 Diabeedi olemus, miks tekib? Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis aitab muuta toitu energiaks. Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks, mis imendub vereringesse ja kandub laiali üle kogu keha. Glükoos ehk veresuhkur on rakkudele energiaallikaks. Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt energiat. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse.
organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende
- Katehhoolamiinide toime võimendamine silelihaskoele veresoonte seintes - Põletikuvastane toime, allergiavastane toime - Antikehade sünteesi pärssiv toime Kõhunääre e -insuliin -insuliini toime on tugev maksas, pankreas lihas- ja rasvkoes. -insuliin stimuleerib: 1) glükoosi transporti lihasrakku ja ladestamist seal glükogeenina
Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4.miks on adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral inimesele vajalik? Kuidas jõuab adrenaliin teistesse elunditesse? Adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral on inimesele vajalik, sest see annab organismile lisaenergiat ja valmistab organismi ette pingutuseks. Adrenaliin jõuab teistesse elunditesse, kui
Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid
Valkude ehitus, aminohapete ehitus ja peptiidside Valgu molekuliks on polümeerid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e
Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7
Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7
või neist mõlemast. See on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks
Püruvaadi kinaas Glükoos G-6-P Püruvaat Laktaat RAKK Joonis 4. Anaeroobne glükolüüs Glükoos siseneb rakku glutterite (GLUT 1-5) abil (kergendatud difusioon) GLUT2 esineb pankrease - ja maksa rakkudes GLUT1 ja GLUT3 kõikides organismi rakkudes GLUT5 soole rakkudes GLUT4 on insuliin-indutseeritav, vahendab glükoosi transporti lihas- ja rasvkoesse Anaeroobne glükoosi katabolism e anaeroobne glükolüüs Rakus toimub glükoosi fosforüülimine ensüümide glükoosi ja heksoosi kinaasi abil Glükoosi kinaas (esineb maksa ja pankrease - rakkudes) Madal sugulus glükoosile (hakkab tööle kõrgetel glükoosi kontsentratsioonidel) Suur töökiirus (suudab lühikese ajaga fosforüülida suuri glükoosi koguseid)
1.) ajuripats Sisaldab kasvuhormooni, mis soodustab kasvu, mõjub eriti luustike ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Ajuripats kontrollib ja reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd. 2.) kilpnääre sisaldab hormooni türoksiin, mis sisaldab joodi. Jood aitab reguleerida kilpnääre tööd. Intensiivistab rakuainevahetust. Reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust. 3.) kõrvalkilpnääre mõjutab vere kaltsiumisisaldust. 4.) kõhunääre sisaldab hormooni insuliin, mis aitab lagundada suhkrut ja aitab rakkudel glükoosi omastada. Sisaldab ka hormooni glükagoon, mis eraldab maksast glükoosi. 5.) neerupealised sisaldab hormooni adrenaliini. Viha, erutus ja hirm põhjustavad adrenaliini. 6.) sugunäärmed a.) munasarjad sisaldavad hormooni östrogeeni, mille ülesandeks on naiste sugutunnuste väljakujunemine, emaka taastamine pärast menstruatsiooni. Sisaldab ka hormooni progesterooni, mis stimuleerib emaka seina arenemist ja hoiab rasedust. b
sysinik, vesinik ja hapnik. · Sysivesikud on looduse enam levinud orgaanilised yhendid. · Taimedes leidub neid kuivainetest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. MONOSAHHARIIDID e. Lihtsuhkrud · Riboos kuulub RNA ryhma. · Desoksyriboos DNA koostises. · Glykoos e. Viinamarjasuhkur. K6ikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosynteesil, loomad saavad toidust. Raku hingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g. Veresuhkur=glykoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. · Fruktoos e. Puuviljasuhkur. Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Energiallikas. OLIGOSAHHARIIDID on sysivesikud, milles 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. · Sahharoos- k6ige tavalisem suhkur, mis on suhkruroos ja suhkrupeedis · Maltoos e. Linnasesuhkur, koosneb kahest glykoosij22gist. · Laktoos e. Piimasuhkur, moodustub peamiselt piiman22rmetes. L6hustamiseks vajalik ensyym(laktaas), mis paljudel puudub.
Hüpertoonia ravi on eluaegne. Samaaegselt ravimite tarvitamisega on oluline järgida reziimi. Kasutatud kirjandus The Merck Manual, 1992 Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998 Sisehaigused, 1999 DIABEET Seisund, mille puhul organism kas ei tooda insuliini piisavalt (I tüüpi diabeet) või ei ole võimeline kasutama vajalikku kogust insuliini (II tüüpi diabeet). Meie organism kasutab insuliini glükoosi omastamiseks. Insuliin on hormoon, mis reguleerib glükoosi sisaldust veres. Toiduga saame süsivesikuid, mis muudetakse seedmisel glükoosiks, kantakse verega laiali. Insuliini vähesusel on häiritud glükoosi ransport kudedesse ja glükoos jääb verre. Eristatakse kahte tüüpi diabeeti o I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet o Kõhunääre ei produtseeri insuliini. o Tekkinud insuliinipuudus on tagasipöördumatu. o Haigestutakse vanuses alla 35 aasta.
annaabi.ee 
