struktuuriks. 1. Järjest 2. Keerdunud, heeliks, volditi 3. Gloobul 4. Kvarternaarstruktuur Valkude struktuuri võib muuta denaturatsiooniga ja renaturatsiooniga. Valkude ülesanded: 1. Ensüümide funktsioon 2. Ehituslik funktsioon, karvad, kabjad,sõrad 3. Kaitsefunktsioon 4. Regulatoorne funktsioon 5. Liikumisfunktsioon 6. Transportfunktsioon 7. Retseptorfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon Nukleiinhape Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA ja RNA DNA ja RNA ülesanded: DNA pärilikuse info sälitamine ja õige aegne ülekandmine, koopia valmistamine, mRNA pärilikkuse avaldumine jaotub kolmeks, informatsiooni mrna, transport, ribosoomi mrna
Nukleiinhapped. Õpik lk 52-57 1. Vasta järgnevatele küsimustele! a. Mille poolest sarnaneb nukleiinhappe ehitus valgu ja liitsüsivesiku ehitusega? Sarnasused: on polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulidest – nukleotiididest. b. Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist? Erinevalt kaherealisest DNA-st on RNA enamasti üherealine molekul ning tunduvalt lühem kui DNA molekulid; DNA sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid RNA sisaldab riboosi; DNAs on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNAs aga uratsiil, mis on tümiini metüleerimata vorm. c. Kuidas võivad DNA vead haigusi põhjustada? Näiteks kiirituse ja raskemetalli mõjul võib DNA struktuur muutuda: mõni nukleotiid võib lisanduda v vahetuda v DNA ahelast ära jääda,...
Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk nukleiinhape (DNA või RNA) virioon ümbris peremeesraku membraanist Nukleiinhape on 1- või 2-ahelaline, koosneb 1-st või mitmest molekulist Kapsiid denatureerub 60 75° C juures Viirused... RNA-viirus Ehitus: Ümbris Genoomi kaitse Aitavad seonduda peremeesraku Kapsiid membraaniga Genoom
Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Viir Antikehad us e d ... seonduvad viirustega ja LÜSOGEENNE viivad lagundamisele. TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Järgneb lüütiline tsükkel Viir us e d ... Viiruste kasutamine geenitehnoloogias Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga Lisatud geen integreerub raku genoomiga Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku Viir us e d ..
Mõisted: 1. Nukleosiid koosneb lämmastikalusest ja suhkrust 2. Nukleotiid Lämmastikalus( puriin v pürimidiin) + suhkur+fosforhappe jääk ( fosforüül) 3. Oligonukleotiid RNA v DNA jupp, mis koosneb mitmest nukleotiidist( tavaliselt kuni 20 nukleotiidi) oligonukleotiid on lühike DNA/RNA järjestus 4. Geen- DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ( mRNA vahendusel) ühe VALGU sünteesiks ( rRNA ja tRNA geenid ei kodeerivalgumolekule 5. DNA denaturatsioon - vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidiahelate lahknemine ( kõrge temp. 85 90 ºC)v tugeva aluse v happe mõjul 6. DNA renaturatsioon e noolutamine - termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon 7. DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse määramine Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel - puriin (adeniin, guaniin) ...
Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi Võrdle DNA- ja RNA- viiruste ehitust DNA- viiruste koostises on vaid üks DNA molekul- see on kas lineaarne või rõngakujuline. (herpes, papilloom) RNA- viiruste ehituses võib aga olla kas üks või mitu RNA molekuli. (punetis, puukentsefaliit, lastehalvatus) Kuidas toimub viiruse lüütiline tsükkel? 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Milles seisneb viiruse lüsogeenne tsükkel? 1-4 ... 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7
Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine
Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine
DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite
kindlustavad viiruse DNA ja RNA paljunemise), regulaator-(neist saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesrahu ainevahetust) ja struktuurgeenid(Seal sisaldub info viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks). Viiruste paljunemine: Viirus kinnitub antiretseptoritega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani ja kesta Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Lüütiline tsükkel: Lüsogeenne tsükkel: *Viiruse nukleiinhape replitseerub *Viiruse nukleiinhape seostub rakutuumas või tsütoplasmas peremeesraku kromosoomi *Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped *Viirusenukleiinhape inaktiivne
Viirused *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail. *Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks, viroloogid aga elusaks. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid *lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju. Viiruse nukleiinhape : *kas RNA või DNA.
Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3. Puudub iseseisev ainevahetus 4. Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Ehitus ja elutegevus · Mustad pallid on ensüümid · Sees nukleiinhappe spiraal, kas DNA või RNA · Seal peal valkkate kapsiid · Seal peal superkapsiid, mis moodustub surmatud peremeesraku kapsiidist. Viiruse geenid kas DNA või RNA kujul, kusjuures nukleiinhape kas üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv on 3, suuremad üle 1000. Toimelt jagunevad: 1. Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma 2. Geenid, mis määravad ära viiruse nukleiinhappe sünteesi 3. Geenid, mis määravad ära viirusvalkude sünteesi Viiruste elutsükkel Esimesed etapid on kõikidel juhtudel ühised a) viiruse tungimine organismi b) viiruse kinnitumine sihtmärkrakule
Struktuurgeenid – kindlustavad viirusosakeste moodustamise id Regulaatorgeenid – reguleerivad peremeesraku geenide avaldumist Replikatsioongeenid – kindlustavad genoomi paljundamise Viiruse LÜÜTILINE elutsükkel: Viiruse LÜSOGEENNE elutsükkel: Nakatumine - Bakteriofaag kinnitub Nakatumine rakule Viirus siseneb rakku Viirus siseneb rakku Viiruse nukleiinhape lülitub bakteri Viiruse replitseerumine kromosoomi Moodustatakse uued viirusosakesed Nukleiinhape jääb inaktiivseks Viirusosakesed väljuvad rakust ja rakk Järgneb lüütiline tsükkel, milles rakk hukkub hukkub Vaktsineerimine: Antigeenide viimine organismi. Valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene.
o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline: 5) Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6) Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse kapsiidid; 7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8) Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne:
o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel Viiruse paljunemine: 1) Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2) Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3) Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4) Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüütiline: 5) Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6) Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse kapsiidid; 7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8) Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne:
Kasutatakse ka geenitehnoloogias, kui tahetakse bakterisse viia kindlat infot sisaldav DNA. Viiruse elutsüklid: Lüütiline elutsükkel: 1)Bakteriofaag kinnitub rakule (nakatumine) 2)Nukleiinhappe sisenemine rakku 3)Nukleiinhappe replitseerumine 4)Moodustatakse uued viirus- osakesed 5)Viiruseosakesed väljuvad rakust ja rakk hukkub. Lüsogeenne elutsükkel: 1) Bakteriofaag kinnitub rakule (nakatumine) 2)Nukleiinhappe sisenemine rakku 3)nukleiinhape seostub kromosoomiga 4) nukleiinhape jääb inaktiivseks 5)lõpuks järgneb lüütiline tsukkel,milles rakk hukkub. Viirushaigus on viiruse poolt tekitatud haigus. Jaotus: inimese-,taime-,looma-,seene-,bakteri-,putukaviirus. Viirushaiguse tagajärjel võib peremeesrakk hävida, hakata tootma kehavõõraid aineid,mida ei suudeta omastada,hakata kontrollimatult paljunema jne. Viirushaiguste vastu puudub tugev ravi, viiruse vastu aitab organismi looduslik immuunsussüsteem.
Viiruse elutsükkel. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus, 2. puudub iseseisev paljunemisvõime, 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid Nakatumise viisid.Inimese organid ja neid kahjustavad viirused Organismi kaitse viirushaiguste eest. Bakteri raku ehitus. Bakterite ehitustüübid.Bakterite elutegevus.Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused.Spooride eripära
genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku, ümbris peremeesraku membraanist, valgud · Jaotatakse nukeliinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, papilloom), RNA-viirused (punetised, lastehalvatus), DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit), sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid · Paljunemine: viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile, vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani, viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku, osake vabaneb kapsiidist (jätkub kas lüütiline või lüsogeenne) · Lüütiline elutsükkel: viiruse nukeliinhape replitseerub tuumas või tsütoplasmas, moodustuvad uued viirusosakesed, rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks · Lüsogeenne: viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi, on mõni aeg inaktiivses olekus,
Eluslooduse tähtsamaid nukleiinhapped on DNA ( desoksüribonukleiinhape ) ja RNA ( ribonukleiinhape ) Nukleotiidid on ühendid , mis on võimelised omavahel reageerima, moodustades pikki polümeeriaahelaid- nukleiinhappeid DNA- enamikes elusorganismides on pärilikkuse info säilitav aine RNA- ribonukleiinhape on organismi rakkudes esinev biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni realiseerimine Geen- täielik nukleiinhape järjestus, mis on vajalik funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesik Komplementaarsusprintsiip- põhimõte mille kohaselt toimub kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel Tervislik toitumine Inimestele on igapäevaselt vaja : · Vett · Valke · Süsivesikuid · Rasvu · Kiudaineid · Vitamiine · Mineraalaineid Veetähtsus tervislikus toitumises Vesi moodustab meie organismist keskmiselt kaks kolmandikku. Vee
komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate 7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 8) peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Lüsogeenne elutsükkel Viiruse genoom seostub raku kromosoomiga. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus. Rakk paljuneb, paljundab ka viiruse genoomi. Järgneb lüütilime elutsükkel. Selliseid haigusi
on veel happelisi vesiniku aatomeid, käituvad nad hapetena. Nt: adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape. Kui moodustub fosforhappega ester, tekib väga tähtis aine ehk adenosiin-3',5'-fosfaat. Selle ühendi tähis on cAMP. Ta osaleb rakkudes välise keemilise signaali ülekandmises raku sisemusse. Nukleiinhape- nukleotiid koos oma fosforhappejäägiga moodustab estri koos teise nukleotiidiga ja nii moodustuvad oligonukleotiidid ja edasi polünukleotiidid, mis ongi nukleiinhape. Organismis on need DNA ja RNA. Neid sünteesitakse rakus vastavate ensüümide vahendusel. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad 2 antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. Fosforhappe jäägid ulatuvad heeliksist väljapoole, kus nad seovad DNA pakkimiseks vajalikke valgumolekule ioonsete sidemetega. DNA ahelad püsivad koos tänu komplementaarsusele, s.t nukleotiidide üksteisele vastavus on olemas igas ahela lülis. A-T ja G-C
erineva korrapärase kujuga (kera, pulk) koosneb genoomist (DNA või RNA) ümber on kapsiid (valguline kest); ümbris (peremeesraku membraanist) · Viirushaigused · Viiruste paljunemine Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirusosake vabaned kapasiidist · Lüütiline elutsükkel Viiruse nukleiinhape mitmekordistub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viirusosakesed Sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad
LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL · Looduses ei toimu aga kaugeltki kõigi viiruste paljunemine sellise skeemi järgi · Kui iga viirusnakkus viiks organismi hukkumisele, siis lõpeks see ka viiruse enese surmaga kuna poleks ühtegi elusrakku, kus viirusel oleks võimalik paljuneda · Selle vältimiseks on viirused kohandunud olukorraga ja aeglustavad tingimuste halvenedes oma paljunemist LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL · Viiruse nukleiinhape seostub raku kromosoomiga; · Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; · Rakk paljuneb; · Järgneb lüütiline tsükkel Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! · Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse · Organism toodab viiruste vastu antikehi · Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Seened · Seened on suured komplekssed mikroorganismid. Geneetiline materjal on
Tähtsus? Peamised allikad? Vastus: Vesi, süsivesikud (energiaallikas, teraviljatooted), rasvad (energiaallikas ja energiavaru, pähklid, seemnetest ja kalast), kiudained (vajalikud teiste toitainete seedimise hõlbustamiseks, saab täisteratoodetest, puu- ja juurviljadest), valgud (olulised ehitusüksused ning juhivad ensüümidena kõiki kehas toimuvaid reaktsioone, liha, munad, teraviljatooted, piimatooted) 9. Kas ühend on lipiid, valk, nukleiinhape või süsivesik? Vastus: nukleiinhape: DNA, RNA Lipiid: kolesterool, D-vitamiin, hormoonid, rasvad, vahad, steroolid, rasvlahustuvad vitamiinid Valk: polümeerid, aminohapped Süsivesik: suhkrud. Sahhariidid. Kitiin, tselluloos, tärklis, laktoos jne.
rakkude piiratud piiramatu piiramatu jagunemisvõime raku läbimõõt 0,02-0,04mm 0,02-0,04mm 0,02-0,04mm 20. Viiruste olemus, peamised ehituslikud komponendid ja toimimine rakus Viirused on rakusisesed parasiidid. Nad on täielikult sõltuvad peremeesrakust nad ei suuda ennast üksi paljundada Neil on ainult ühte tüüpi nukleiinhape, kas DNA või RNA EHITUS 1. Valguline kate e kapsiid Sellele võib lisanduda ümbris, mis koosneb kas valkudest, lipiididest või süsivesikutest. 2. Nukleiinhape kodeerib viirusspetsiifilisi valke. pärilikkuse kandjaks võivad olla kaheahelalised või üheahelalised DNA- või RNA- viirused TOIMIMINE RAKUS 1. viirusosake peab kinnituma peremeesrakule. 2. viiruse nukleiinhape tungib peremeesrakku. 3
mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südamiku moodustab pärilikkuseaine, nukleiinhape, DNA või RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on ka kapsiidide peal lipiididest ja valkudest koosnev ümbris. 5 KUIDAS TUNNEB VIIRUS ÄRA PEREMEESRAKU? Viiruse pinnal on retseptorvalgud, mis tunnevad peremeesraku ära. 6 MILLINE OSA VIIRUSEST SISENEB PEREMEESRAKKU? Peremeesrakku siseneb ainult genoom. 7 NIMETA VIIRUSE 2 ELUTSÜKLIT. KIRJELDA LÜHIDALT. Lüütiline tsükkel viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi,
Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. VALKUDE EHITUS Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Aminohape on karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma. VALKUDE JAGUMINE · Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Nt munavalge · Liitvalgud koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast. Nt valk + gklükoos = glükoproteiin Nt valk + nukleiinhape = nukleoproteiin VALKUDE STRUKTUURID Kiulised Neist koosnevad karvad, küüned, sarved, sõrad, lihased ja sidekude. Need ei lahustu vees. Päsma(puntra)taolised Kõik ülejäänd valgud on sellise struktuuriga. VALKUDE OMADUSED Väga reageerimisvõimelised. Välismõjude vastu väga tundlikud. Valkude tegevus on parim 40 kraadi juures. Enamik valkusid muutub elutegevuseks kõlbmatuks 70 kraadi juures. VALKUDE FUNKTSIOONID KEHAS Struktuursed materjalid kehavalkude sünteesil.
Puudub iseseisev ainevahetus Ei suuda paljuneda ilma elusrakkude abita- ei ole tegemist elusorganismiga Viiruspartikkel-viiruseosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevas valgumolekulidest, ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest. Pärilikkusaine-viiruse südamikus koos nukleiihape DNA või RNA Kapsiid-pärilikusainet kaitsvad valgud Ümbris – mõndadel viirusetel on lipiididest ja valkudest ümbris Viirusegenoom-viiruses sisalduv nukleiinhape Neil on kolmetüüpi geene 1. Struktuurgeenid-kodeerivad viiruspartikli koostisesse kuuluvaid valke. 2. Geenid, mille pealt sünteesitavad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljunemise. 3. Regulaatorgeenid- mõjutavad eremeesraku ainevahetust, tootma uusi viiruseosakesi. Viirusegenoomi DNA või RNA võivad olla nii ühe- kui ka kaheahelaline. Üheahelaline võib olla kas pluss- või miinusahelaline.
3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalkude sünteesi IV. 1.jaotatakse nukleiinhappe alusel: · DNAviirused(herpes,adeno,papilloon jt ) · RNAvuursed(punetis,puukentsefaliit,lastehalvatus jt) DNA ja RNA viirused(HIV,Bhepatiit jt) V. 1.kinnitub fibrillidega rakumembraanile(viirusosake) 2.osake vabaneb ümbirsest ja lagundab rakumembraani. 3.viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku. 4.viirusosake vabaneb kapsiidist VI. Nakatumine : piisnakkusega(gripp),toiduga ja joogiga(Ahepatiit/kollatõbi),koevedelik (AIDS,B hepatiit),haigete loomadega(puukentsefaliit,marutaud) AHepatiit ehk kollatõbi B ja Chepatiit AIDS
Regulaatorgeenid-mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks). Struktuurgeenid-kindlustavad viirusvalkude sünteesi. Viiruseid jaotatalse nikleiinhappe alusel: DNA-viirused(herpes,adeus,papilloon jne.) RNA-viirused(punetised,lastehalvatus jm.) DNA- ja RNA viirused(HIV,B-hepatiit jt.) Viirushaigus-viiruse poolt põhjustatud haigus. Viiruste paljunemine:viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; viirusosake vabaneb kapsiidist. Nakatumine viirushaigustesse:piisknakkusega(gripp), toit ja jook(A-hepatiit, kollatõbi), koevedelikega(AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega(entsefaliit, marutaud). A-hepatiit ehk kollatõbi: Levib-saastunud toit ja jook,kontaktnakkus. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitushäired. Peiteperiood-15-45 päeva. Vaktsiin-olemas. B ja C hepatiit: Levik-seksuaalkontakt, veri, kehavedelik
Keemia iseseisev töö! Nukleotiidid 1. Mis on nukleosiid 2. Mis on nukleotiid 3. Nukleiinhape 4. Miks RNA ahel ei ole heeliks 5. Mis on kantserogeenid 6. Kuidas tekivad organismis nitrosoamiinid Vastused: 1. Nukleosiid -on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest ja pentoosist , mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega. Nukleosiidis on riboos tsüklilises vormis ning side lämmastikalusega sarnaneb sidemega glükosiidis. 2. Nukleotiid ( estrid)- on adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape ja vastavad
- Reguleerivad näriliste arvukust - Aegade jooksul on erinevad olnud ka heks intiemste arvukust reguleerivaks teguriks Leviku tüübid: - Pandeemiline e ülemaailmne - Endeemiline e teated piirkonnas erinev - Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena - Epideemiline e rändava levikuga - Enzootiline e tuatara piirkonna loomadel erinev - Epizootiline e rända eri piiskondades loomadelt loomadele. VIIRUSHAIGUSED Viiruslik nukleiinhape integreerib peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse raku sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub. Enda immuunsüsteem on tõhusaks vahendiks viirushaiguste vastu samuti vaktsineerimine. Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta Lüütiline faas - nakatumise teine staadium, normaalne elutegevus katkestatakse. Uued viirushaigused väljuvad rakust
surmaga lõppevaid haigusi (nt. Hullulehmatõbi, Greutzfeldt-Jakobi haigus, Kuru haigus) Viirused ...on valgusmikroskoopides nähtamatud mitterakulised bioloogilised objektid, mis paljunevad elusrakkudes. Nad on rändavad parasiitsed geenid. Teadus, mis uurib viirusi on viroloogia. Viiruseid ei saa antibiootikumidega ravida, ravima peab organism ise või vaktsiinid. Ehitus · nukleiinhape (korraga ainult DNA või RNA), ümbritsetud kapsiidiga, mis koosneb valkudest · osade viiruste nukleiinhappe kapslitel olemas ka ümbris, mis koosneb lipiidide kaksikkihist, valkudest ja süsivesikutest · ümbrise küljes võivad olla ankurmolekulid e. antiretseptorid, mis on valgulise ehitusega · ümbris ja kapsiid kaitsevad nukleiinhapet välismõjude eest · geenidelt transkribeeritakse rakus mRNA-d, mida kasutatakse viirusvalkude sünteesiks
25) Kontraktsioonivalk valk, mis on võimeline muutma oma struktuuri, millega kaasneb ka molekuli mõõtmete muutumine. 26) Antikeha organismi sattunud võõrainete eemaldamiseks veres tekkiv moodustis(valk) 27) AIDS omandatud imuunpuudulikkuse sündroom mida põhjustab HIV viirus. 28) HIV viirus, mille toimel lakkab antikehade teke organismis, mistõttu organismi vastupanuvõime haigustekitajatele langeb. 29) Nukleiinhape Biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiid, on kahte tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA 30) Nukleotiid Nukleiinhappe monomeer 31) Lämmastikalus selle poolest erinevad teineteisest DNA monomeerid. 32) Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus, mis on aluseks DNA ahelate koospüsimisele. 33) Biheeliks DNA sekundaarstruktuuri kuju 34) Replikatsioon DNA kahekordistumine, ensüümi toimel., mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist
süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer · Polüsahhariid-Polüsahhariide saadakse polükondentsatsiooni teel. Koosneb monosahhariidide jääkidest, kui see läheb pikaks, siis tuleb polüsahhariid. Tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Seedimisel seotakse vesi-hüdrolüüsil · Ribonukleiinhape-ehk RNA on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape. RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone. · Ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel · Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid · rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid · tRNA- transpordi molekulid Tõesed ja väärad laused: 1. Makroelemendid kuuluvad orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete koostisse.
d) Soojusregulatsioon paks rasvakiht hüljestel e) Endogeense vee varuks kaameli küürudes oleva rasva lagunemisel tekib vesi f) Ehituslik ülesanne rakumembraanis fosfolipiidid g) Bioregulatoorne funktsioon - hormoonide koostises h) Depoo funktsioon - mürkide ladustamine (ladustatakse rasvkutte) Nukleiinhapped DESOKSÜRIBO- RIBONUKLEIIN- NUKLEIINHAPE HAPE Rakutuumas, Kus paikneb kromosoomide koostises Kaheahelaline, hoiavad Üheahelaline Mitu ahelat koos lämmastikaluste vahelised H-sidemed Deskosüribonukleotiidid Ribonukleotiid Nukleotiidi koostis Desoksüriboos Riboos Süsivesik
3. ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 4. varuaine talletatakse taimedes tärklise- ja inuliinina ning seentes ja loomades glükogeenina 5. kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine. Kaitseb ärakülmumise eest 6. toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 7. biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite sünteesil. Süsivesikud rasvad, lipiidid. Riboos, desoksuriboos nukleiinhape. Süsivesikud on fotosünteesi pimedusstaadiumis algvahe ja lõpp-produktoriteks. 8. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid. G rasvhappejääk L Ü T S- rasvhappejääk E R O O L- rasvhappejääk Neutraalrasvad = glütserool + rasvhappejäägid
Mõisted: AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) viirushaigus, mida põhjustab HI- viirus. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aminohapped- keemilised ühendid, mis sisaldavad nii aminorühmi kui ka kraboksüülrühmi. Antikeha- kaitsevalk iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustun...
- AIDS Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusenähud immuunsüsteemi nõrgestamine Peiteaeg väga pikk Vaktsiin - puudub - Esimesena avastati tubaka mosaiikviirus, avastati täna elektronikroskoobi kasutuselevõtule 1941 - Viiruse suurus 0,01-0,3 mikromeetrit( väiksel 1 geen, suurtel paarsada) - Viirus on parasiitgeen // Viirus on nukleiinhappe ja valgukompleks - Viirused liigitatakse selle järgi, missugune nukleiinhape tema ehituses on DNA viirused RNA viirused Tuulerõuged Gripp Ohatis Pülümeriid e. lastehalvatus Ajukelmepõletik Leetrid Soolatüükad Mumps Marutõbi Tubaka mosaiikviirus - Viiruse ehitus: valgust kest kapsiid DNA/RNA
komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate 7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 8) peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Lüsogeenne elutsükkel Viiruse genoom seostub raku kromosoomiga. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus. Rakk paljuneb, paljundab ka viiruse genoomi. Järgneb lüütilime elutsükkel. Selliseid haigusi
seostuvad organismi sattunud võõrmolekuliga. 4.Milisei haigusi tekitavad papilloomviirused? DNA viirus, mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmi. 5.Kes või mis on viirusekandjad? loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. 6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus? Viirus kinnitub antiretseptoritega akumembraanile_viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani_Viiruse nukleiinhappe koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiididst_viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi 7.Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? DNA viirus, mis tekitab ville huultel ja teistel limaskestadel. 8.Miks peab sisaldama viiruse genoom kolme tüüpi geene? Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni-,regulaator-ja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad
18) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. 19) Klostriidid ei ole ranged aeroobid 20) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. 21) Shigella sp. looduslik elukeskkond on ainult inimese ja loomade seedetrakt. 22) Märgi kõik viirushaigused gripp, marutaud, mumps, rõuged. 23) Lüsogeenne ehk temperatuurifaag ei pruugi alati peremeesrakku lüüsida, vaid võib asuda peremeesrakuga sümbioosi: faagi nukleiinhape lülitub raku genoomi. 24) Bakteri viirus ehk faag 25) Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. 26) Viirused on parasiidid. 27) Viiruse genoomiks võib olla:DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel. 28) Seene põhjustatud infektsioon ehk mükoos 29) Inimese normaalse mikrofloora koostises leidub alati seeni. Leidub, kuid normaalse
1. Milline on viirusosakeste ehitus? Eri viiruspartiklid on erineva kujuga. Siiski on neil ühiseid jooni. Südamiku moodustab pärilikkusaine, nukleiinhape, DNA võ RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on kapsiidi peal ka lipiididest ja valkudest ümbris. 1)pärilikkusaine (genoom) DNA- 2 ahelat, 1 ahel, rõngas RNA- 1 ahel, 2 ahelat Plussahelaline toimib kohe mRNA-na ---valk Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1
1)Mis on DNA ja RNA peamine ülesanne? RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni realiseerimine. DNA ülesandeks organismis on päriliku informatsiooni edasi kandmine ning säilitamine 2 )DNA ja RNA ehitusüksused – kirjelda DNA ja RNA molekuli ehitust, DNA - DNA on kaheahelaline ( sekundaarstruktuur , spiraalse ehitusega) Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip,kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. RNA - Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip, molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast. A=U , C=G millest koosnevad monomeerid, kuidas neid nimetatakse. Nukleotiid, koosneb lämmastikalusest, riboosist (suhkrust) ja fosfaatrühmast. Sarnasused ja erinevused. Sarnasus: nukleiinhapped, fosfaatrühm, komplementaarsusprintsiip Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 3)Replikatsioon – eesmärk, - päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele sisu, - DNA-ahela k...
1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremees...
Valgud Kõrgmolekulaarsed ühendid, mis koosnevad peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkidest. Jaotused: 1. Lihtvalgud - ainult aminohapete jäägid 2. Liitvalgud - valguline ja mittevalguline osa a) nukleiinhape+ valk - nukleoproteiin, mida kohtab kromosoomis ja ribosoomis b) metall + valk - metallproteiin ehk hemoglobiin Olenevalt strukruurist: 1. Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline 2. Teisane - spiraalne, nimetus alfaspiraal; või siksakiline - beetastruktuur, neid molekule hoiavad koos vesiniksidemed. Sellise struktuuri osaga valke kohtab küüntes, juustes, ämblikuvõrgus, villas jne. Ei lahustu vees. 3. Kolmandane , esinevad kõik sidemed a) gloobul (pusa moodi) - vesilahustuv, antikeha, transportvalk, ensüüm b)fibrill (sinkavonka) - lihasvalgud vees ei lahustu Näited: a) vesini...
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
· Hemoglobiin Neljandat järku ehk kvanternaarstruktuurne valk · Tselluloos Polüsahhariid taimede rakkudes · Glükogeen Polüsahhariid Lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes · Vaha Lihtlipiid · Testosteroon Hormoon - Meessuguhormoon · Fibrinogeen Valk - Fibrinogeen on glükoproteiin, mis sünteesitakse maksas ja · megakarüotsüütides. · mRNA Nukleiinhape Informatsiooni-RNA - Tegemist on RNA- ga, mis kannab valgusünteesiks vajalikku informatsiooni DNA- lt ribosoomi. · Laktoos Piimasuhkur - Oligosahhariid
Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 James D. Watson ja Francis H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G) DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus suhkrujä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
