Taani põllumajandus Maa jagunemine Põllumaa Rohumaa Metsad Taani on tasane riik. See asub parasvöötme lethmetsas. Taanis on viljakad metsapruunmullad, leet- ja pruunmullad. Need loodustingimused on soodsad põllumajandus arenguks. Põllumaa hõlmab 63% riigi territooriumist, rohumaad hõlmavad 4,4% ning metsad 12,9% riigi aladest. Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid Künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad
4 aastaaega. Palju jõgesid, järvi. Toitumine vihmaveest. Jõed ühendatud kanalitega. Suuremad jõed: Mississippi, Huanghe, Jangtse, Xi Jiang, Doonau, Daugava, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Seine, Loire, Thames. Suuremad järved: Ülem – Järvistu, Vänern, Vättern. Pruunmullad Võrdlemisi tüse huumushorisont. Kõdumaterjali palju. Mullas elab palju mikroorganisme. Aineringe kiire. Viljakad mullad. Lehtpuud on kohastunud külma aastaajaga, langetavad talveks lehed. Kasvavad rinnetena. Metsi leidub peamiselt mägedes. Soodsate elutingimuste tõttu on sega- ja lehtmetsavöönd tihedasti asustatud. Viljakate muldadega lehtmetsaalad on põllustatud, kasvatatakse kartulit, nisu, maisi, otra, suhkrupeeti, puuvilju, ka viinamarja. Loomakasvatus: veised, lambad. Metsandus. Puit on tähtis paberi- ja tselluloosi tootmiseks. Kalandus
parasvööde niiske talm *mandrilised alad-külm üsna hästi haritavad, põldhein talv *kaug-ida mussoonvaldkond- kohati vajavad suve lõpul, sügisel rohked sademed kuivendamist Soe 6 kuud või enamgi Vähene sademete hulk Üsna viljakad ja Riis, soja, mais, päevalill, parasvööde püsivad mullad viinamari. Lambad, kitsed Lähistroopilin Vegetatsiooniperiood Mandrilises valdkonnas on suur Viljakad Talinisu, mais, viinamari, e i lühendab kuiv niiskuse puudus. Läänerannikutel- oliivipuu, tsitruselised, riis.
nisu, mais, (riis), sojauba, Parasvööde niiske-lehtmetsad s-soe, t-jahe aastaläbi mõõdukalt 6 kuud viljakad mullad suhkrupeet, päevalill, Pariis Soe kont.-rohtlad, poolkõrbed puuviljad, viinamarjad nisu, mais, puuviljad,
lt köögiviljad, s raps, lina niiske- nisu, mais, lehtmet (riis), sojauba, Parasvö sad aastaläbi s-soe, t- viljakad suhkrupeet, öde kont.- mõõduka 6 kuud Pariis jahe mullad päevalill, Soe rohtlad, lt puuviljad, poolkõr viinamarjad bed
Palju inimesi rändavad sisse ja lähevad just suurlinnadesse, kus on elutingimused paremad ja võimalus ennast ära elatada. Hiina pinnamood on väga mitmekesine. Riik jaguneb pinnamoe poolest kolmeks: Esiteks Tiibeti kiltmaa ja tema kõrged ääremäestikud, kus on rahvastiku paiknemine 0-50 inimest/km2. Teiseks Läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuvate kõrgtasandike ja mäestike ala. Ja kolmandaks Ida- Hiina tasandikud, kus on rahvastiku tihedus kõige suurem, sest seal on viljakad mullad, sega- ja lehtmetsad ning head tingimused elamiseks. Tiibetis on valitsev mägitundra, seal on ka asustus väga madal. Lääne-Hiinas on asustus väga mägise maastiku tõttu on ka mullad vähe viljakad ning inimestel pole seal hea olla. Lääne- Hiinas on madal asustus, sest seal on kõrbed ehk seal pole võimalik midagi kasvatada, sest mullad ei ole üldse viljakad. Sise-Mongoolias on avarad rohltad, mis on head karjakasvatuseks. Riigi kagu
Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad Akt.Temp. 1000-1600ºC Mõõdukas parasvööde Veg.Periood 4-5 kuud, 1600-2400mm/aastas Keskmiselt viljakad ,niisked Mereline: taliviljad, marjad, Akt. Temp. 1600-2400°C puuviljad, piimakarjandus Mandrilises: piirad kultuuride valikut põud Soe parasvööde Veg
Lammi- e. Luhaniit Lammi- e. Luhaniit Eesti luhaniitude üldpindala 27 584 ha Kooslus ei ole kaitse all Viljakad mullad (Fosfor) Kooslust ohustab pajuvõsa pealekasv Taimestik Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea Loomastik Enamasti väga külluslik
3 valdkonda: läänerannikute vaheline, mandriline, idaranniku niiske. 5. Troopiline temperatuur ei lange kunagi alla nulli. Neil aladel on suurimad kõrbed. Põllumajandusega on võimalik tegeleda ainult oaasides. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. 6. Lähisekvatoriaalne aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: tihti ikaldus, väheviljakad mullad. Pika vihmaperioodiga: aastas kuni kolm saaki, mullad pole kuigi viljakad. 7. Ekvatoriaalne väga niiske kliimaga, peaaegu viljatud mullad.
vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - mandriline; C - mussoon mereline paraskliima kliima: aastane temperatuuri amplituud väike, kogu aasta sademeterohke mullad keskmiselt viljakad või viljakad suhteliselt pikk vegetatsiooniperiood palju rohumaid mandriline paraskliima kliima: talvel külm, suvel soe, kuid põuane mullad: rohtlates mustmullad lühike vegetatsiooni periood mõõdukas osas kuivadel aladel sooldumisoht tuule ja veeerosioon parasvöötme mussoonkliima
pidev vihmasadu, kuumad suved ja külmad talved. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Hiina on ka vastuvõtlikud üleujutuste puhul. Võrreldes teiste Provintsis on 44,37 miljonit hektarit hea mullaga maad, millest 40% on ette nähtud põlluharimiseks. Hiina osadega on Heilongjiangis väga head mullad. Heilongjiangis on üks maailma kolmest suuremast mustmullavööndist. 67,6% põllumaast asub kas mustmullal, paduril või mustal kaltsiummullal . Hiinas on paljudes riikides mullad väga viljakad ,paksud mingi põuakindlad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Tiibetis on valitsev mägitundra, seal on ka asustus väga madal. Lääne-Hiinas on asustus väga mägise maastiku tõttu on ka mullad vähe viljakad. Lääne-Hiinas on madal asustus, sest seal on kõrbed ehk seal pole võimalik midagi kasvatada, sest mullad ei ole üldse viljakad. Sise-Mongoolias on avarad rohtlad, mis on head karjakasvatuseks
MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad 6)Lähistroopiline mets PUNAMULLAD suht. Viljakad 7) Kõrb ja poolkõrb KÕRBE HALLMULLAD väga väheviljakad 8) Savann SAVANNI PRUUNMULLAD suht.viljakad. 9) Ekvatoriaalne vihmamets LATERIITMULLAD väheviljakad
territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem sajab juulis (20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab Hispaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on samuti üsna viljakad. Üldiselt on mullad väga viljakad, väljaarvatud piirkondades, kus on väga soe ja sajab vähe. Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Igal pool pole kindlasti võimalik tegeleda põllumajandusega, näiteks kiltmaadel ja mäestikel. Selle põhjuseks on see, et seal piirkondades pole nii viljakat
köögivilju, sojauba, viinamarju.Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. Nisuvöödeja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku viljastamise abil. Vähetootlikuel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 6. Lähispolaarkliima Lähispolaarse kliima puhul on tegemist vahekliimavöötmega. Pool aastat valitsevad parasvöötme ilmad, teise poole aastast aga polaarse kliima ilmad. On võimalik eristada pikka talve ja lühikest suve. Taimestik peaaegu puudub. 7. Lähistroopiline vööde
metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Pinnamood: Hispaania pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on keskmise pinnamoega võrreldes tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania põhjaosas on parasvöötmekliimaga segamets ja kõrgusvööndilisuse ala ning riigi teisel territooriumil on lähistroopilise kliimaga vahemereline kuivalembene põõsastik. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule nii riigi põhjaosas, kui ka teistes riigi osades. Kliima ja agrokliima iseloomustus: Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Lõunaosal on palju ühist Lõuna-Aafrika loodusega, muust osast
põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põhjaosas, kõvalehise metsa ja puna-kollased ferraliitmullad võsa rusk-pruunmullad ja (väga viljakad). hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Taimekasvatus Oliiv, nisu, viinamari, Suhkruroog, kartul, riis, sibul, suhkrupeet, tomat, apelsin, mais, apelsin mandariin, virsik Loomakasvatus Sead, lambad, kanad, Kanad, närilised, lambad, kalkunid, pardid veised, sead, kitsed Import Mais, nisu Mais, nisu, riis, suhkur, oder
Mustmuldade leviku piirkonnad Mustmullad on levinud Euraasias (Ungaris, Bulgaarias, Austrias, Tsehhis, Slovakkias, Balkani poolsaarel, Moldovas, Ukrainas, Mongoolias, Hiinas, Venemaa lõunaosas). Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. Lõuna- Ameerikas on nad Argentiina lõunaosas ja Tsiili lõunaosas eelmäestikutes. Mustmuldade kasutamine Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea struktuur, mille tõttu on nad väga viljakad ning kasutatakse teravilja (nisu, mais), päevalille ja mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. Mustmulda kahjustavad tegurid Leetumine Erosioon Miks on mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse ning suure toiteelementide sisaldusega. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
Savann mulastik . * Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Savannis levib lausaliselt rohurinne, sest nad ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust. * Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena,
Õhutemperatuuri aastased erinevused on suured. Sademeid on aastaringi piisavalt(ligikaudu 750mm), talvel esinevad need lumena, mis moodustavad püsiva lumikatte. Puhuvad läänetuuled. On olemas 4 eristatavat aastaaega- kevad, suvi, sügis, talv. Suhteliselt tihe taimestik loob sobiva keskkonna paljudele loomadele. Paraskliimavöötme metsavööndis kasvavad okasmetsad ning sega- ja lehtmetsad. Piirnevad tundra ja metsatundratega ning rohtlatega. Okasmetsas on vähe viljakad leetmullad, seal on loomadest pruunkaru, põder, ilves, skunk, keskkonna probleemideks on happevihmad. Sega- ja lehtmetsades on viljakad pruunmullad, mis on aastaläbi parasniisked. Loomadest on seal kitsed, jänesed, nugised jt., taimedest kasvavad seal kask, paju, vaher, tamm, pärn jt puud. Sealsete metsade keskkonnaprobleemiks on veekogude reostumine ja õhusaastamine. · Rohtlad Laiuvad ulatuslikult tasastel aladel, kus aasta sademetehulk jääb 250 ja 750mm vahele.
LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee-erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ja hakkab liikuma. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ehitustegevus ja veokid
· Peaaegu kõik Hispaania · Hollandi territoorium on pinnamood on mägine tasane · Hispaania põhjaosas on · Kogu riigi territooriumil on parasvöötmekliima parasvöötme kliimaga segamets ja lehtmetsad kõrgusvööndilisuse ala · Riigis on segametsade · Eriti viljakad on kamar-leetmullad metsapruunmullad ja leet- · Aastane sademete hulk on pruunmullad Hispaania vastavalt 450 mm ja 1758 põhjaosas mm · Aastas sajab seal maha umbes 1545 mm sademeid Loodustingimused · Peaaegu kõik Hispaania · Hollandi territoorium on
Colombias on mullatüübi maastiku tõttu väga erinevad. Kõige paremad mehaniseeritud põllumjandause jaoks on lammimullad, mis paiknevad jõgede orgudes ja kallastel, sest on erosiooni vastu suhteliselt kaitstus. Kohvi – ja teised istandused asuvad peamiselt vulkaaniliste muldade peal, millel on suur tootlikus kui kaitsa seda erosiooni eest. Andidest ida poole on muld leostunud, madala pH-ha ja vähe viljakad. Suurbritannia madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele iseloomulikud pruunmullad. Mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad, tänu hummusekihile ning saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Mullad on väga viljakad tänu pidevale uuenemisele ja rohketele sademetele. Seega on suurbritannia mullad põllumajanduseks väga sobilikud ja hea viljakusega.
Vahemereline- lähistroopiline ( suved kuivad soojad. Mullad Oleneb. Mägismaal õhukemullakiht- Mullad on viljakad, Viljakad mullad väheviljakad. Madalikul viljakad- kui neid niisutada- Leht- niiskemad alad (üleujutused, rohkem kuid üldiselt kuiv segametsamullad, setteid) Kõrbemullad. merelt võetud maa on sooldunud
maaala. Mõlemad on killustatud maa ning linnriik. Mille poolest need riigid erinevad ja mille poolest sarnanevad? Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi, liiva ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Iisrealis aga leidus vaske ja mangaani. Kaevandati savi, liiva ja väävlit. Mõlemas kohas leidus liiva ja savi. Põlluharimiseks oli Mesopotaamia ja Iireali maad väga viljakad. Iisreal oli põlluharimiseks soodus, sest vihma sadas piisavalt. Seetõttu oli see üks varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Mesopotaamias oli aga põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel, soisel rannikul oli seevastu tarvis kuivendada. Mesopotaamia ja Iisreali kiri erines väga. Mesopotaamia kiri koosnes kiilkirjast. Kiilkiri oli savatahvlile vajutatud tähemärgid. Iisreali kiri koosnes 22 märgist ning foniikia tähestikust.
viljelemiseks mullatekkele. Madal temperatuur, Väga Gleistumine, Ei ole Tundravöönd Liigniiskus Gleihorisont (G) vähe sademeid, õhuke turvastumine viljakad liigniiskus Sademed Kuni ületavad Väljauhtehoriso Okasmetsad Läbiuhteline üks Leetumine Väheviljakad auramise, jahe, nt (ABCDEO) meeter niiske kliima Soe ja niiske
Keskmine temperatuur on talvel 0°C ja juulis 16°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on 500-700 mm/a, mägedes üle 1000 mm/a. Vahetevahel soe troopiline tuul. Kliima on suhteliselt kõrge niiskustasemega. Suved on soojad ja talved külmad. Vihma sajab aasta läbi. Vegetatsiooniperiood on 6-7 kuud pikk ning lubab kasvatada ühe saagi aastas. Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. On olemas ka üsna viljakad mullad, seal kasvatatakse viljasortidest nisu, oder, mais ja suhkrupeet. Teistes kohtades, kus on vähem viljakad mullad kasvatatakse kartuleid ja teisi ahterkultuure. Kuna Saksamaa on vihmane ja niiske piirkond siis kasutatakse maaparandustöödeks kuivendamist, et oleks võimalik kasvatada erinevaid kultuurtaimi. On ka piirkondi, kus kasutatakse niisutamist, kuid seda on vähe.
* Kaug-Ida Mussoonvaldkond põllukultuurid kannatavad põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal suve lõpul ja sügisel rohked sademed. · Soe parasvööde kuuekuune või isegi pikem vegetatsiooniperiood, võimalik kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi (hilised teraviljasordid, riis, mais, päevalill, sukrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad) * Parasniiske valdkond üsna viljakad ja püsivad mullad, maailma hinnatumaid piirkondi * Kuiv mandriline valdkond viljakad mustmullad, mis kannatavad tuule- ja vee- erosiooni, kuivematel maadel ka sooldumise all. Külm talv, vähesed sademed. Niisutus suvel hädavajalik. (Usa nn. Nisuvööde, Ukraina viljakad alad) · Lähistroopiline vööde vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik aastaläbi kasvatada ja saada 2 saaki.
Niiske, viljakas, taime ja loomarikas. Tegeleti põlluharimisega(kasvatati maisi, kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat, päevalilli ja lõuna pool ka banaane ja suhkrurooga), veel kalapüük ja jahipidamine. Elati mudakrohviga nelinurksetes majades, talvemajad olid suured ja koonuselised. Ravitseti taimedega. Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes. Suurtasandik: Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad. Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest. Püsivad külad puudusid. Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised. Toiduks korjati kõik, mida korjata andis. Vähestes järvedes ja jõgedes oli kala aastaringselt. Edelapiirkond: Mäed, vulkaanid, kaunis piirkond
kilekoti, milles on steriilsed sidumis-materjalid ja instrumendid.Vaaraosipelgad võivad põhjustada tervisele ohtu. Kuna sipelgad saavad toitu eba-hügeenilistest kohtadest, siis kannavad ka automaatselt edasi patogeenseid organisme. Kõige suuremat muret teeb nende pesitsemine haiglates steriilsete varude läheduses. Elutsükkel. Vaaraosipelgad on ühiselulised putukad ja elavad kolooniates,kus võib olla mõni tosin kuni 300 000 sipelgat.Kolooniates on töölised (sigimatud emased), viljakad isased ja sipelgaemad (viljakad emased). Tavaliselt on ühes koloonias mitu sipelgaema (mitme- emalised kolooniad) ja nad on sõbralikud. Sipelgaemad võivad ümber asuda teistesse kolooniatesse. Uusi kolooniaid moodustatakse paljunemisel. Täiskasvanud sipelgad ja sipelgaemad on tegevad selles protsessis. Töösipelgad kannavad vastsed uude pesakohta, milles kasvavad sipelgaemad ja isasipelgad. Sipelgad võivad asutada ka ajutisi pesasid, kuna töölised otsivad uusi kohti
hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Kliima on tugevalt mõjutatud igaaastastest mussoonidest. Perioodil juulist kuni septembrini toob mussoon kaasa sooja ja iiske ilma, kogu piirkond on sademeterikas.
Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus ning võib tekkida sügav org. Lahendused tuleks rohkem taimi kasvata, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takaistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terassideks. Samuti tuleks künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Korraga tuleks vähem üles harida. Tuleks istuda metsakaitse ribasid. Kõrbestumine Selgitus, hetkeolukord kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks, mullaviljakus kaob. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Maapinna kõrbestumine on kulgenud kasvavas tempos. Käesoleva sajandi alguses oli kõrbete kogu pindala juba üle miljardi hektari. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast
varjundiga. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, viljakas muld. ● Märkus: hea hekitaim, talub kärpimist ja saastet. Harilik elupuu 'Columna' Thuja occidentalis Smmas vorm ● Kasvukuju: tihe korrapärane sammas, kiirekasvuline ● Kõrgus: 5-7m ● Okkad: tumerohelised, ei muuda talvel värvi ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. Parasniisked, viljakad mullad ● Kasutamine: üksikult, väiksemate rühmadena Kera-elupuu 'Danica' Thuja occidentalis Kerajas vorm ● Kasvukuju: kääbusja kasvuga keravorm. ● Kõrgus: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m. ● Laius: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m. ● Okkad: helerohelised, talvel õrnalt pronksjad, pehmed. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. Parasniisked, ● viljakad mullad
ja soojusrežiim. • Liivased mullad on kerged, nad on vee- ja toitainetevaesed ning õhurikkad; vesi liigub neist kiiresti läbi ja nad kiiresti soojendavad kevadel. • . Savised mullad on rasked mullad, nad on veerikkad ja õhuvaesed, toitainete sisaldus on suurem kui liivases mullas. • Need mullad takistavad vee liikumist ja soojenevad kevadel aeglaselt. • Lubjarikkad mullad on suure kaltsiumiioonide sisalduse tõttu väga viljakad. Kliima • Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik ning antud koha taimestik. • Sooja ja niiske kliimaga aladel on ülekaalus keemiline murenemine, rikas taimestik soodustabhuumuse tekkimist. • Liiga niiske kliima tingimustes huumus ei kogune ja mullad on toitainetevaesed. • Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad.
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Mulla Lõimis Huumus-horisondi Kuivuse Pindala, ha Osatähtsus % iffer tüsedus, cm aste Kog ls_250/+ls_2 0/26 - 0,93 32,9 KIg ls_270-80/v_1ls_2 1_3/22-25 - 1,20 42,7 Go ls_250-80/+ls_2 0/th25-28 th25-28 - 0,69 24,4 Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr....
ja oaasides. Ukraina loodusolud lubavad inimestel ühtlasemalt paikneda. 4. Milliseid globaalprobleeme põhjustab rahvastiku kiire kasv? · Looduressursid lõppevad · Maavarad saavad otsa · Naftavarud lõppevad · Soodsate elupaikade puudus · Jäätmete uputus · Elamispinna puudus · Ränded · Rahvaste vahelised konfliktid, kuritegevuse kasv 5.Põhjenda miks on asustus tihe: · Jaapanis - sobiv kliima, viljakad mullad, piisavalt loodus- ja maavarasid, majanduslikult arenenud riik · Bangladeshis - · Hollandis sobiv kliima, viljakas maa, piisavalt loodus- ja maavarasid, arenenud riik, majandus arenenud, heaolu riigis kõrgel tasemel Miks on asustus hõre: · Kanadas karm kliima, mullad vähe viljakad, suved lühikesed aga talved pikad · Austraalias keskosas kõrbe alad, vähe viljakad mullad, ebasobiv kliima · Mongoolias 6
perioodi e hulk pikkus; Soojushul k Lähisarktilin 1000 C Vähe Igikelts, Maa hulk väike e väheviljaka d Parasvööde(j 3-5 kuud; Vähe Vähe 500milj ha ahe) kõige viljakad haritavat; 700 väiksem milj haa soojushulk rohumaad -’’- 5 kuud või Mereline Keskmine _,,_ mõõdukas pikem niiske; viljakus mandriline võib olla kuiv _,,_ soe 6 kuud või Kuiv, peab Mustmulla _,,_ pikem niisutama d, väga
riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. 1.2 Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast Ungari pinnamood on võrdlemisi tasandikuline, poole Ungari territooriumist moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõe äärseid lammialasid, kuna Ungarist voolavad läbi nii Doonau kui ka Tisza. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on hävinud enamus osa saagist. 1.3 Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temp. ,aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas) Ungari valitseb mandriline paraskliima, mille neli aastaaega on enam-vähem ühesuguse kestvusega. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad ja üsnagi sademete vaesed. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C
sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks. Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema. Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub. Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont
nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur–0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Euroopa kohta on Ungaril väga soodne agrokliima: 7- 8 kuune vegetatsiooniperiood, 3000° ületav efektiivsete temperatuuride summa ning piisav sademete hulk, vaid Ida- Ungari vajaks suviti kunstlikku niisutamist. Mullad on väga viljakad. Mullad: Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aasta seisuga oli 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Ungaris on SKP jaotumine põllumajanduses 2,8% ning põllumajandus moodustab tööhõivest ligi 4,5%.
Mandriline: külm talv. Vahel põud. Lühike vegetatsiooniperiood. Kaug-Ida mussoonvaldkond: põud on juba vegetatsiooniperioodi alguses. Saagikoristust raskendab vahelsuve lõpu ja sügise rohked sademed. · Soe parasvööde: 6-kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid.
Jaanuarist juunini puhub soe ja tolmune harmattan'i tuul, mis ärritab kõri ja vähendab nähtavust. Ööd on väga külmad kuni 5°C, sest pilvede puudumisel kaob enamus kogutud sooja õhku ära. Pinnamood Lõuna-Mali on madal ja tasane. Põhjas on kõrgem pinnatase. Põhja ja ida osas leidub kõrgemaid künkaid ja mägesid. Mullad Malis on suurel hulgal ferralliitmullad. Suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. Vähe viljakad mullad. Paduvihma põhjustatud veetaseme tõus õõnestab maad ja vähendab toitaineid mullas. A. Kokkuvõte Jaapanis on paremad tingimused põllumajanduseks, kui Malis. Juba geograafiliselt on arusaada, et kõrbes midagi kasvatada ei saa. Väike võimalus loomade karjatamiseks ning lõunaosas taimetoodanguks. Küll aga Jaapanis, kus on vähe haritavat viljakat maad, saab kindlasti rohkem tegeleda põllumajanduse ja toodete kasvatamisega. Riigi üldises mõttes see rahvast ära ei toidaks
Kuid leidub ka inimesi kes on ohtliku situatsiooni pööranud inimkonnale kasulikumaks. Aga kindlasti leidub ka selliseid, kellel pole aimugi millega on tegu ja veel vähem on sellega kunagi elus kokku puutunud. Kuna vulkaanid ei ilmu ühel ootamatul hetkel lihtsalt maa seest nagu ei kuskilt välja, vaid asuvad kindlates paikades, ei ole neid ka nii raske ette ennustada, kui näiteks maavärinaid. Kuid probleemi tekkitab asjaolu, et vulkaanide piirkonnas on väga viljakad mullad ja seega ka soodne elupaik inimestele. Tiheda inimasustuse tõttu ongi tihtipeale vulkaani tagajärjel elu kaotanud inimeste arv suurem kui võiks, võib-olla ainult suurusjärgu võrra väiksem maavärina ohvrite arvust. Peale inimohvrite nõuab vulkaanipurse enda ohvriks ka (laava või mudajõgede) alla jääva inimese loodud asustuse (hoone, linnad jm). Peale kõige selle reostab üks vulkaanipurse päris tõsiselt keskkonda oma mürgiste gaasidega, mis see laava mass õhku paiskab
Võib ka olla saastav toime. 17. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18. Mida tähendab muldade gleistumine? Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. 19. Miks on mustmullad väga viljakad? Kuna aastane sademete hulk on tasakaalus aurustumisega. 20. Miks on kõrbete mullad sooldunud? Kuna sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. 21. Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Kuna keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub algusest ja koguni ränist.Kuna aluselised katioonid eralduvad mullast on need väga happelised. 22. Kirjelda muldade erosiooni.
Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vahemeremaad): kuum ja kuiv suvi, pehme ja vihmane talv, mullad viljakad aga õrnad, sobib hästi istandusteks. Mandrite idarannik (Ida-Hiina): niiske ja soe kliima, viljakad mullad, väga sobiv taimekasvatuseks. Troopika: väga kuiv ja kuum, oaasid soodsad taimekasvatuseks, vilets karjamaa. Riigi põllumajanduspoliitika: Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest. Kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et kaitsta oma riigi
Mullastike hävimine ja kaitse. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Muldade hävimise peamised põhjused. · Vee erosioon (56%) · Tuule erosioon (28%) · Keemiline degradeerumine (12%) · Füüsikaline degradeerumine (4%) Veeerosioon § Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid ära. § Erosiooniprotsessi intensiivsuse järgi eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest. § Põhjuseks on eelkõige mullapinda kaitsva taimkatte hävitamine. § Veeerosiooni takistamiseks tuleks nõlvu terrassistada. Tuuleerosioon ehk deflatsioon § Tugevate ja intensiivsete tuulte tagajärjel kantakse ära mullaosakesi. § Ohualadeks on hõreda taimkattega, kuivuse
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
suurem; millised loomakasvatusharud on riigis, ühe loomakasvatusettevõtte kirjeldamine (selles riigis). Mida saadustest imporditakse/eksporditakse. Kui suur osa elanikkonnast töötab põllumajanduses? Kas toodetakse intensiivselt, ekstensiivselt, mahedalt? Probleemid sinu riigi põllumajanduses. (keskkonnast lähtuvalt) Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 2.8%(2012).Hollandi kogu territooriumil on tasane. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad. Need loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule riigis. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandus. Piim läheb enamasti või- ja juustutööstuse tooraineks. Hollandi juust on tuntud üle maailma.Suurel osal põldudest kasvatatakse loomasööta.Riigi omapäraseim põllundustoodang on lilled. Juba XVIII sajandil
Etioopias max temperatuurid ulatuvad üle +30 kraadi ja tihti maksimum temperatuur võib olla üle +40. Eesti pinnamood on üpriski tasane ja kõrgusvahed on väikesed, mis tähendab seda, et põlde on lihtne rajada. Etioopia paikneb Aafrika laamal. Maastik koosneb peamiselt mägismaas. Mägismaal on platoosid ja kiltmaid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. See tähendab seda, et suuri põlde on üpriski keeruline rajada. Eesti mullad on üpriski viljakad, põhjakiviks on lubjakivi. Tihti on Eesti mullad väga kivised, see tähendab seda, et põllu rajamisel tuleb palju kive ära tassida ja lisa tööd teha. Etioopia mullad on üpriski kuivad ja enamjaolt valdab seal liiv, mis tähendab, et vihm peab põlde palju kastma ja mullad ei ole väga viljakad. Etioopias on paremad eeldused põllumajanduseks, sest sealne saagikus on suurem ja põllumajandusega saab tegeleda aastaringselt. Eestis on viljakas muld, aga külma kliima tõttu
Mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed. · Soojas parasvöötmes võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu hiliseid teraviljasorte, sh riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee-ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse piirkonda jäävad USA nn nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine
Vahel põud. Lühike vegetatsiooniperiood. 5 Kaug-Ida mussoonvaldkond: põud on juba vegetatsiooniperioodi alguses. Saagikoristust raskendab vahelsuve lõpu ja sügise rohked sademed. · Soe parasvööde: 6- kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
