infarkt. Kokkuvõtteks: ateroskleroosi farmakoteraapia on näidustatud hüperlipideemiate raviks riskifaktoritega patsientidel, kellel dieet ei suuda hüprelipideemita kõrvaldada. Ateroskleroosi teket võib aeglustada vere kolesteroolisisaldust langetavate ravimitega, millest kõige tähtsamad on satiinid. Kolesterooli langetavad ravimid 1. HMG CoA reduktaasi inhibiitorid e statiinid 2. Sapphapete sekvestrandid 3. Fibraadid- Fenofibraat, Tsiprofibraat 4. Nikotiinhape 5. Teised kolesterooli ja triglütseriidide sisaldust langetavad ravimid - esetimiib - oomega -3-rasvhappe etüülestrid 1. HMG CoA reduktaasi inhibiitorid e statiinid Simvastatiin Pravastatiin Fluvastatiin Rosuvastatiin Atorvastatiin Toime: oluliselt vähendavad vere kolesteroolisisaldust. Statiinid pidurdavad
seotud haigused: atsüül-CoA DH defitsiit, keskmiseahelaga atsüül-CoA DH defitsiit (ohtlik hüpoketootiline hüpoglükeemia, letargia, oksendamine, hepatomegaalia, mõnikord närvisüsteemi häired, mis võivad lõpeda koomaga), väikelaste äkksurma sündroom, Reye sündroom. Peroksüsomaalne B-OX Funktsioonid: 1) Pikkade ahelatega rasvhapete lõhustamine lühemateks 2) Rasvhapete liigsuse likvideerimine ja samaaegne ATP tootmine 3) Kolesteriidi rasvhappeahelate lühendamine sapphapete formeerumiseks Peroksüsomaalse B-OX ATP saagis on väiksem tekkiva FADH2 otsese reoksüdeerimise tõttu O2 abil. Rasvhapete A-OX ja Refsum haigus Rasvhapete oksüdatsiooni minoorne rada, mis lõhustab aktiveerimata rasvhapet ning esineb närvikoes ER ja mitokondrite koostööna. Refsum haigus- pärilik mittekoordineeritud polüneuriit, mida põhjustab fütanaadi kuhjumine maksas ja veres A-OX-raja defektsuse tõttu. Sümptomiteks on neuroloogilised häired,
Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks. Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Kolesterooli ülesanded organismis: · rakuseina koostiselement · lähteaine · sapphapete moodustumisel, ilma milleta ei toimu teatud toitude seedimist · D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses · erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon Kolesterool kuulub rasvlaadsete ühendite hulka. Seda leidub kõikides kudedes, esmajoones närvikoes ja neerupealistes, siseelundites ja nahas. Organismis on kokku umbes 140 gr kolesterooli. Meie organismi kogu kolesterool moodustub nii toiduga saadavast kui ka organismis
närvirakkude struktuursuse ja talitluse. Letsitiini lagunemisel vabaneb vitamiin B4 ehk koliin. Letsitiini soovitakse ajutegevuse edendamiseks, müüakse apteegis Tsüklilised lipiidid Kujutavad endast tsükliliste alkoholide ja rasvhapete estreid. Kolesteriidide (kolesterooli) funktsioonid 1. Kuuluvad biomembraanide hüdrofoobse osa koostisse 2. Nendest lähtub vitamiin D süntees inimese nahas 3. Vajalikud sapphapete sünteesiks, sapphapete baasil toimub ka nende ühendite väljutamine 4. Vaja suguhormoonide sünteesiks 5. Vaja teiste steroidhormoonide sünteesiks, nt neerupealiste koorehormoonid 6. Kolesterooli liigsus põhjustab veresoonte lupjumist ehk kolesterooli oksüvormi liigsust. Aterosklerootilised naastud ladestuvad veresoone seinte sisse, mite seina pinnale. Aminohapped, peptiidid NH2 R -- C-- H
"Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). Kolesterool on aine, mille saame loomsest toidust, kuid mida tekib küllaldaselt ka inimorganismis. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Kolesterool on vajalik igapäevaseks elutegevuseks. Kolesterooli ülesanded organismis · rakuseina koostiselement · lähteaine · sapphapete moodustumisel, ilma milleta ei toimu teatud toitude seedimist · D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses · erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal
UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID) Kolesterool kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab membraani voolavuse ja läbitavuse, vajalik mõndade hormoonide, sapphapete ja D-vitamiini sünteesiks, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi
töövõime. Peiteperioodi aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid Haiguse varajases faasis tekivad külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges ja lihasvalud ja . Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini, mille tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. Ravivõimalused Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Kui tekib maksapuudulikkus, on vahel vajalik aktiivsemat ravi intensiivosakonnas. aktiivsemat ravi Maksapuudulikkuse ainsaks täieliku ravi võimaluseks on vaid maksa siirdamine võimaluseks on vaid . Igasuguse maksapõletiku ajal peab vältima maksa koormavaid ravimeid (näiteks paratsetamooli). Ennetamine
- Biomembraanide komponent (tagab retseptorite, ioonkanalite jt funktsionaalsete valkude kindla paigutuse membraanis, et nende talitlus oleks tagatud, müeliin-kaetud struktuurid KNS, kolesterooli kobarad on vakalikud mitmete substantside transpordiks-aitavad hoida erütrotsüütide kuju, et neil oleks võime liikuda kapillaaride kaudu) - Steroidhormoonide sünteesi lähteühend (kortikosteroidid, suguhormoonid) - Sapipõie rakkude membraani kaitse sapphapete soolade ärritava kahjuliku toime eest (sapphapete sünteesi eelühend) - Vitamiin D3 sünteesi vaheühend - Kus ja Kuidas toimub kolesterooli süntees? - Sünteesivad kõik koed, kuid põhitootjad on maks, peensoole limaskest, neerupealsed, munasarjad, testised, aju, platsenta - Ajukude sünteesib 55...65% - Süntees toimub tsütoplasmas (ER ja tsütoplasma ensüümide koostöös) - 27-süsinikuaatomit annavad atsetüül-CoA-atsetüül jäägid (ehk süntees
teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. 5-10% nakatunutest jäävad kroonilisteks B-hepatiidi kandjateks, sageli seda ise teadmata. Kroonilistel kandjatel on suurem oht raske maksahaiguse (maksatsirroosi või -vähi) tekkeks ja nad on nakkusohtlikud, mis on tähtis tervishoiu seisukohast lähtudes. Haiguse ägedas faasis ravitakse ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidiga patsientide ravi eesmärk on saavutada püsiv
Optimaalse koguse D vitamiini sisaldusel organismis kulgevad protsessid, mis on seotud luukoe luustumisega korrapäraselt. D vitamiini defitsiit pidurdab neid samuseid protsesse D vitamiini liigne tarbimine viib luu demineralisatsioonini Vitamiin c Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. Osaleb mitmetes hüdroksüülimistes nt neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete, steroidide sünteesis. Stimuleerib Fe2+ imendumist ja raua vabanemist transferriinist Vitamiin c mõju luukoe ainevahetusele Luude normaalseks arenguks on vitamiin C hädavajalik Vitamiin C mõju luukoe ainevahetusele on eelkõige tingitud kollageeni biosünteesi protsessist. Askorbiinhape on asendamatu proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel. Vitamiin C defitsiidil osteoblastid ei sünteesi "normaalse" kollageeni, mis viib luukoe lupjumishäireteni Kasutatud materjalid
kuni 45 päeva, ei pruugi haigustunnused ilmneda kohe pärast nakkuse saamist. Umbes kahel kolmandikul hepatiiti nakatunutest kulgeb haigus ilma kaebusteta, ainukese tunnusena võib esineda väsimus. Enamasti tekib külmetushaigusele sarnane pilt: isutus, iiveldus, harvem ka oksendamine ning väike palavik. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Haiguse väljaselgitamisel on vajalik teada, kas on olnud kokkupuudet hepatiidihaigega või on hiljuti reisitud mõnda välisriiki. Maksapõletikku saab kahtlustada ka välimuse kollase naha ja silmavalgete järgi. Kõhu 2 katsumisel on maks tavalisest suurem ning hell või koguni valulik.
neutraliseerida neid ja kiirendada nende väljumist organismist. Kiudained jagunevad 2 .vees lahustuvad,vees lahustumatud. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist peensooles,mistõttu on olulised diabeedikute dieedis.Nad langetavad ka vere kolesteroolitaset. Lahustumatud kiudained seovad vett ning tekitavad täiskõhutunde.Seetõtte on aedvili paljude lahjumisdieetide oluline koostisosa. Lahustumatud kiudained vähendavad sapphapete imendumist ning väljutavad raskematellide ioone organismist. Täiskasvanud inimene vajab erinevatel andmetel keskmiselt 20-40 grammi kiudaineid päevas, Tegelikult sisaldab toit keskmiselt 10-20 grammi kiudaineid Et saada 20 grammi kiudaineid, oleks vaja süüa näiteks 400 g täisteraleiba, 900g kartuleid, 1 kg õunu, 800 g kapsast või 1,4 kg porgandeid. Ainult ühte neist toiduainetest päeva jooksul sellises koguses ära süüa ei jõuaks, sellepärast ongi
kaebusteta, ainukese tunnusena võib esineda väsimus. Enamasti tekib külmetushaigusele sarnane pilt: isutus, iiveldus, harvem ka oksendamine ning väike palavik. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Haiguse väljaselgitamisel on vajalik teada, kas on olnud kokkupuudet hepatiidihaigega või on hiljuti reisitud mõnda välisriiki. Maksapõletikku saab kahtlustada ka välimuse kollase naha ja silmavalgete järgi. Kõhu katsumisel on maks tavalisest suurem ning hell või koguni valulik.
paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. PTH toime kõrgenemine mõjub luude demineralisatsioonile Kõrgenenud kaltsitriool suurendab Ca ja P imendumist peensoolest . Vitamiin C Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. Osaleb mitmetes hüdroksüülimistes- nt neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete, steroidide sünteesis. Stimuleerib Fe2+ imendumist ja raua vabanemist transferriinist Vitamiin c mõju luukoe ainevahetusele Luude normaalseks arenguks on vitamiin C hädavajalik Vitamiin C mõju luukoe ainevahetusele on eelkõige tingitud kollageeni biosünteesi protsessist. Askorbiinhape on asendamatu proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel. Vitamiin C defitsiidil osteoblastid ei sünteesi “normaalse” kollageeni, mis viib luukoe lupjumishäireteni Kasutatud materjalid
Külomikronid, 80- 2 3 7 2 86 500 nm, ~5 min. VLDL, 50 nm, 7 12 18 8 53 ~30 min. LDL, 20 nm, 8 42 22 22 6 päevad HDL, 10 nm, 4 15 30 47 4 päevad Osa kolesteroolist esterdub ja seostub külomikronites, need hüdrolüüsuvad maksas ja kasutatakse sapphapete sünteesiks. VLDL LDL 6.2.4. Toidu lipiidid ja vere kolesteroolitase, sünnikaal ja hilisem kolesteroolitase Ekstrahepaatilistel rakkudel on LDL retseptorid. Nende arv sõltub raku kolesteroolivajadusest. LDL läheb endotsütoosi abil rakku ja seal olevad lüsosoomide ensüümid lõhustavad valgud aminohapeteks ja kolesterooli estrid vabaks kolesterooliks. Kolesterooli kasutatakse rakomembraanides või steroidide sünteesiks,. Inimese päevane
Referaat Kolesterool Aineõpetaja: Astra Aavik Koostajad: Maarja Salu ja Kristi Saksniit Leie 2007 Kolesterool Mis on kolesterool? Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool
2.2 Biofunktsioonid · Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. · Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. 6 · On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. · On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L- askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks.
Rohkesti on kõnealust ühendit neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Miks tarbida ? 1. Naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti sidekoe valkude (kollageeni ja elastiini) normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; 2. Mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; 3. Keskse vesilahustuva antioksüdandina veres ja rakkudes osaleb C-vitamiin E- vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; 4. Seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks; 5. Ravimite omastamiseks; 6. Immuunsüsteemi tugevdamiseks; 7
· Dekarboksüülumine roiskumine, bioaktiivsed amiinid, kile 6.3.4. Aminohapete spetsiifilised omadused · Metioniin metüülrühma doonor, vajalik atsetüülkoliini, karnitiini, tauriini sünteesiks. Tauriini vajavad lapsed aktiivsel kasvuperioodil, inimese rinnapiimas on vaba tauriini palju, taimses toidus puudub täielikult. Reguleerib südamelööke, kontrollib aju neuronite aktiivsust, vajalik sapphapete sünteesiks, stabiliseerib membraane üldine funktsioon stabiliseerimine. · Trüptofaan (tomatid, juust, liha) serotoniin(valuvaigistav toime), melatoniin, indool, skatool. Kuid on mõningaid andmeid, et Trp ainevahetuses võivad moodustuda kantserogeensed metaboliidid, mille suhtes üksikud indiviidid võivad olla tundlikud. · Cys glutatioon, redokspotentsiaali hoidmine · Glu glutatioon, -aminobutüraat e. -aminovõihape (neurotransmitter)
• Varuaine toiduks kasutavad arenevad organismid MUU 1. Vee tähtsus, ülesanded Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakkudevaheruumi, hea lahusti, keemilised reaktsioonid, transporter, tagab raku siserõhu, reguleerib soojust, paljunemine, lähteaine 2. Kollesterooli tähtsus Rakumembraani koostisesse kuulub, tagab membraanide voolavuse ja läbitatavuse, hormoonide ja Dvitamiini sünteesimiseks, rasvade seedimiseks vajalike sapphapete sünteesiks 3. Vitamiinid CAD C vesilahustuv, puudus tekitab skorbuuti, igemed veritsevad, värvilistest asjadest saab A rasvlahustuv, viljakuse jaoks vaja, hambad, luud, juuksed jne, epiteelkude, nägemine, antioksüdant D rasvlahustuv, päiksest saab, ise toodame vähe, rahiit on see haigus
linaseleivas näiteks. Vitamiin Q Ubikinoonid (koensüüm Q) on antioksüdantsed rasvlahustuvad loodusühendid, millel on bensokinoongrupp ja varieeruv isopreenüksustest külgahel. Inimkehas domineerib koensüüm Q10. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Koensüüm Q imendub peensoolest lümfi ning säilitatakse maksas koensüümses vormis ning konverteeritakse seal Q10 vormi. Imendumist pärsivad sapphapete või pankrease nõre defitsiit, raualiigsus, oraalsed kontratseptiivid, antibiootikumid ja soolekahjustused. Tema metaboliidid väljutatakse sapiga ja väljaheites. Biofunktsioonid Q10 on ülioluline raku energiamajanduses: mitokondrite sisemembraanis asuva hingamisahela kesk-komponent. Q10 on lipofiilse keskkonna keskne antioksüdant. Osaledes prootonite transpordis läbi lüsosüümi membraani aitab ta hoida lüsosoomides vajalikku pH taset. Defitsiidist tulenevad probleemid
vitamiinid just emalt ja kui emal on vitamiinipuudus, kannatab selle all ka loode. See aga võib põhjustada lootel arenguhäireid, sest vitamiinidel on oluline roll pea kõikides organismi arenguprotsessides. Defitsiidi tekkepõhjused · toitumuslik- olmelised: toiduainete defitsiit, nt nälgimine ja mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, alkoholism · organismi teatud haiguslikud seisundid ja teatud ravimite tarvitamine: sapphapete vähesust põhjustavad haigused, soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega · füsioloogilised: mõningate vitamiinide kõrgendatud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel emadel ja vanuritel. Hüpovitaminoos Hüpovitaminoos tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste
. Essentsiaalsete rasvhapete poolest on rikkad toiduõlid ja kalarasv (eriti kalamaksaõli). Peale selle on rasvad organismile mõningate vitamiinide (A, D, E) jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite allikaks. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Fosfatiidide poolest on rikkad toiduõlid, eriti päevalilleõli. Steroolidest on tähtsaim kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad,
Võõramaistest viljadest on teda paprikas, kiivis, papaias ja tsitrusviljades. Biofunktsioonid Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofoktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmesugustes hüdroksüülimistes: nt. Neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks
tagamiseks, saab punastest juurviljadest, nt porgand, kõrvits, bataat. C-vitamiini on vaja : naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti kollageeni ja elastiini normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; osaleb E-vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks; ravimite omastamiseks; immuunsüsteemi tugevdamiseks; mitmesugusteks paranemisprotsessideks. Saab tsitruselistest puuviljadest nt sidrun jne.
Samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest energiast. Lipiidid Organismis täidetavad funktsioonid: energia saamine ja säilitamine annavad toiduenergiat rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ja samaaegselt soodustavad nende imendumist võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest kolesterool on vajalik sapphapete, suguhormoonide ja D-vitamiini sünteesiks organismis Rasvad on väga vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima 65g rasvu. Süsivesikud Organismis täidetavad funktsioonid: on organismis põhiliseks energiaallikaks kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse määravad veregrupi kuuluvad paljude hormoonide koostisesse
kõrgemate alkoholide baasil tekkinud fosfolipiidid lähevad närvikoe koostisesse. Neil on seal ka struktuurne ja ainevahetuslik roll. meditsiinis liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim. Pöördub sinna organisse, kust fosfolipiidid pärit olid. Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised: Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete, suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg.
Kahjuks kõik ei parane.Paraneb vaid ~75% nakatunuist. Hepatiidi viirusosake MIS ON VIIRUSLIK BHEPATIIT? Bhepatiidi viirus on teine viirusetüüp, mis maksa kahjustab.Ka see viirushaigus on sarnane Chepatiidi viirusega.Ainus vahe seisenb selles, et Bhepatiidi korral sattub sapp verre ja sealt edasi uriini.Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks,uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks.Tingituna sapphapete suurest hulgast veres , võib tekkida kogu keha sügelus. KUIDAS NAKATUTAKSE BHEPATIITI? Bhepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum, kuna see levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, sperma ja tupevedelik. Kõige tavalisemad Bhepatiidi levimise viisid on emalt lapsele kas sünnituse ajal või kohe pärast seda. Perekonnasiseselt lapselt lapsele
nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiit on tõsine tervishoiuprobleem ka paljudes turismiriikides Kagu-Aasias ja Aafrikas. Seetõttu on mõistlik küsida enne reisi nõu reisinõustamise kabinetist.
soolespasmid soolespasmid Kehatemperatuur Tavaliselt normaalne Kestus 8-10 tundi 20-36 tundi Enterotoksiin Termostabiilne Termolabiilne 14. Miks kasutatakse probiootikume valdavalt piimatoodetes? 1. Piimadooted puhverdavad maos liigse happe, kaitstes seega probiootilisi baktereid maohappe ja sapphapete eest 2. Piimatooteid hoitakse külmkapis Probiootilised bakterid säilivad paremini 15. Millised on peamised eeldused probiootilistele mikroobitüvedele? 1. Resistentsus pankrease ensüümidele, happele ja sapile 2. Adhesioon seedetrakti limaskestale (immuunsuse moduleerimine, patogeenide adhesiooni takistamine, kiirendatud limaskesta kahjustuste paranemine) 3. Inimpäritolu (liigiomane interaktsioon) On erandeid: näiteks S. cerevisiae ja L. plantarum 4
vitamiiniks. Kõik karotenoidid (alfa, beeta ning gammakaroteenid) on vitamiin A eelühendid, millest inimorganismis saab ühel hetkel A-vitamiin. Beeta-karoteen on umbes kuus korda vähem efektiivsem kui A-vitamiin. Karotenoidide konvensioon vitamiin A-ks ja selle imendumine võtab aega kuskil 6-7 tundi. Karotenoidide konverteerimine vitamiin A-ks on häirunud diabeedi ja hüpotüreodismi puhul. Karotenoidid 30-60% imenduvad sapphapete konjugaatidena peensoole ülaosas ja neid lõhustab limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaas, kus beeta-karoteenist tekib 2 retinoolimolekuli, alfa- ja gamma karoteen annavad 1 retinoolimolekuli. Beeta-karoteeni on kõige rohkem kõrvitsas ja porgandis, sealt on saanud ka porgand oma ingliskeelse nime ''carrot'' . Kehtib ka teooria, mida oranzim on vili, seda rohkem on seal beeta-karoteeni. Loomsest allikatest saadud retinüülestrid
1. Kuidas seletada patsiendile, mis on düslipideemia? Lipiidide ehk rasvade ainevahetuse häire. (Nt kõrge kollesterool või triglütseriidide tase). 2. Milliseid tüsistusi võib düslipideemia põhjustada? Põhjustab ateroskleroosi arengut→ müokardiinfarkt; insult; perifeersete arterite haigused 3. Millised on peamised vere lipiidid ja miks neid organismil vaja on? Kolesterooli (K) on vaja bioaktiivsete ainete (hormoonide) tootmiseks, kudede ülesehitamiseks, sapphapete tootmiseks. Triglütseriidid (TG) on organismis normaalselt esinev rasvaliik, mis on seotud organismi energeetiliste vajaduste rahuldamisega. 4. Mis on külomikronid, LDL, HDL, VLDL? Külomikronid - transpordivad K, TG soolest rasva -ja lihasrakkudesse ja maksa. LDL – kolesteroole. - „halb kolesterool“ transpordib kolesterooli kudedesse ja veresoonte seintesse. Olemas LDL-retseptorid. Mida rohkem retseptoreid, seda rohkem haaratakse tsirkulatsioonist LDL
mõjumist verest eemaldada ), näiteks insuliin lagundatakse kümnekonna minuti jooksul - sapi tootmine ( sapp vajalik rasvade seedimisel) - rasvade sisalduse kontroll - vitamiinide varu säilitamine o märkimisväärses koguses A, B, B12 vitamiine (mitmeks kuuks) o vaske ja rauda väheses koguses - kolesterooli süntees (kolesterool vajalik kui kudede ehitusmaterjal ja algmaterjal steroidhormoonidele, sapphapete ja D- vitamiini tootmisel) Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud, kops (veeaur ja CO2), nahk (vesi ja soolad) Eritamine ainevahetuse jääkide eraldumine kehast nerude (kops,nahk) kaudu Defekatsioon seedimata toidujäänuste eemaldamine Inimkehas on palju vett. 65 kg kaaluval inimesel on 40 l vett, sellest: - 28 l rakkudes - 9-10 l koemahla rakkude vahel - 2-3 l vereplasmat Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel. Neerud:
mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu koostise lähendamiseks rinnapiimale lisatakse alates 1984. aastast kvaliteetsetele kuivsegudele tauriini. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2...0,8 mg%). Tauriini allikateks on loomsed valgud, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi aktiivsuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis. Tauriini tausta iseloomustatakse märksõnaga stabiliseerimine. Milline on organismi valguvajadus Valgu hulka vaadeldakse kui organismile vajalikku üldist valgukogust. Tarbitavate toiduvalkude kogus peab tagama tasakaalustatud lämmastikubilansi. Minimaalselt
pH(ensüümide tööks) Peensoole ülemise piirkonnaga kontakteeruvad lipiidid tingivad koletsüstokiniini vabanemise peensoole limaskestast, mis stimuleerib sapipõie kontraktsiooni Pankrease nõrega saabub peensoolde pro-kolipaas(valk), millest trüpsiin eemaldab peptiidfragmendi ja tekib aktiivne ko-lipaas. Sapp on maksas sünteesitav suhteliselt viskoosne ja leeliseline seedenõre. Sapphapete süntees maksas on mitmeastmeline. Selle käigus elimineeritakse kolesteroolis olev kaksikside, lühenevasse külgahelasse tekib karboksüülrühm ning steraantuuma luuakse uusi hüdroksüülrühmi. Imendumine: kõik veeslahustuvad produktid imenduvad vabalt(glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhapped alla 10 C-aatomiga). Enamus produktid on siiski aga rasvlahustuvad. Tekitamaks vesilahustuvust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped,
neutraliseeritakse, tagatakse bajalik pH(ensüümide tööks) Peensoole ülemise piirkonnaga kontakteeruvad lipiidid tingivad koletsüstokiniini vabanemise peensoole limaskestast, mis stimuleerib sapipõie kontraktsiooni Pankrease nõrega saabub peensoolde pro-kolipaas(valk), millest trüpsiin eemaldab peptiidfragmendi ja tekib aktiivne ko-lipaas. Sapp on maksas sünteesitav suhteliselt viskoosne ja leeliseline seedenõre. Sapphapete süntees maksas on mitmeastmeline. Selle käigus elimineeritakse kolesteroolis olev kaksikside, lühenevasse külgahelasse tekib karboksüülrühm ning steraantuuma luuakse uusi hüdroksüülrühmi. Imendumine: kõik veeslahustuvad produktid imenduvad vabalt(glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhapped alla 10 C-aatomiga). Enamus produktid on siiski aga rasvlahustuvad. Tekitamaks
küllastunud rasvhapped, mis tekivad osalisel hüdrogeenimisel. Osalisel hüdrogeenimisel muudab rasvhapete struktuuri nii, et neid on raskem seedida ja need püsivad vereringes pikemat aega. need suurendavad südame-veresoonkonna haiguste riski 17. Nim. põhjused, miks on kolesterool hea ? Kolesterool on hea, sest seda on vaja hormoonide (ka suguhormoonide) ja D-vitamiini sünteesimiseks, samuti ka rasvade seedimiseks ja vajalike sapphapete sünteesimiseks. 18. Selgita HDL ja LDL näitel, miks on suitsetamine kahjulik ?(lk. 39) Suitsetamine on südame-veresoonkonna haiguste põhjustaja, sest suitsetades suureneb LDL (ei vii ära kolesterooli) ja väheneb HDL (viivad kolesterooli ära ka arterite vereseintelt) valkude hulk. 19. Millest on moodustunud fosfolipiidid? Miks on nad rakkudes tähtsad ? Fosfolipiidid moodustuvad fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest, mis on rakumembraani peamised koostisosad
49 joonis 22.) 6 Lipiidide imendumine lipiidide seedimine annab suhteliselt vähe veeslahustuvaid lõpp-produkte: glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhaped alla 10 C-aatomiga jt. Need imenduvad vabalt. Seedimise produkdidet enamuse moodustavad aga 2- monoglütseriidid (2-MG), pika ahelaga rasvhapped, kolesterool. Tagamaks vesilahustavust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunduvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks, mille keskel asuvad 2-MG, letsitiin, jt komponendid. Vesilahustuvate segamitsellide teke võimaldab soolevalendikus lipiidide seedeproduktide kontsentratsiooni umbes 1000-kordse tõusu. Seetõttu läbivad mitsellid enterotsüütide pinnal oleva liikumatu veekihi ja limakihi difundeerudes enterotsüütide membraani. Seal lahustuvad segamitsellides olevad komponendid ja jõuavad kiiresti rakku
eritumist jämesooles. Inimtoidu taimses osas on ka mittepolüsahhariidseid kiudaineid, millest olulisem on ligniin. See on looduslik fenüülpropaani tüüpi ühenditest koosnev polümeer, mis ladestub taimerakkude kestades, kindlustades puitumisprotsesside kulgemise. Kõrgemates taimedes on ligniini umbes 25%. Seedekulglasse sattunud ligniin seostub sapphapetega lahustumatuks kompleksiks. Sellega takistab ligniin sapphapete absorptsiooni, toimides sarnaselt mitmete kolesteroolisisaldust vähendava ravimitega (näiteks kolestüramiin jt.). Ligniini loetaks ka kaitsvaks kiudaineks, sest ta seob peroksüdatsiooni esilekutsuvaid metalliioone. Rafineeritud sahharoosi kasutamine suurtes kogustes on inimkonna ajaloos suhteliselt uus tendents. Eriti jõudsalt on kasvanud sahharoosi tarbimine Eestis. Meie elanikkond on sahharoosi liigtarbimiselt maailmas küllaltki esirinnas. Siit sugenevad mitmed probleemid
Kõik vitamiinide defitsiidi põhjused mõjutavad vitamiinide varude ajalisi piire organismis. Vitamiinide defitsiidi tekkepõhjused on: 7 · toitumuslik-olmelised: toiduainete defitsiit (nälgimine) ja tasakaalustamata ühekülgne toit, toiduainete vale töötlustehnoloogia, imendumishäired (alkoholism); · organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite tarvitamine: näiteks sapphapete vähesust põhjustavad haigused mõjutavad rasvlahustuvate vitamiinide imendumist; maksahaiguste puhul häirub rasvlahustuvate vitamiinide talletumine ning vitamiin A biosüntees vastavast provitamiinist; soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega pidurdavad mikroorganismide poolt teostatavat vitamiinide sünteesi; ravimite toime võib mõjutada vitamiinide metabolismi, sest mitmed tuberkuloosivastased ravimid tingivad B-grupi
eemaldada ), näiteks insuliin lagundatakse kümnekonna minuti jooksul - sapi tootmine ( sapp vajalik rasvade seedimisel) - rasvade sisalduse kontroll - vitamiinide varu säilitamine o märkimisväärses koguses A, B, B12 vitamiine (mitmeks kuuks) o vaske ja rauda väheses koguses - kolesterooli süntees (kolesterool vajalik kui kudede ehitusmaterjal ja algmaterjal steroidhormoonidele, sapphapete ja D- vitamiini tootmisel) 19. Kuidas eemaldatakse kehast jääkaineid? Erituselundkonna ülesanne on eemaldada organismist kahjulikud jääk- ja mürkained ning selle moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni ka soolestik, nahk ja kopsud. Neerud on inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke. Nahk eritab higi
roidekaare all, vahel ka lihas- ja liigesvalud. Kui sapp satub verre ja sealt edasi uriini, siis tüüpilisel juhul muutub perioodi lõpus uriin tumedaks, väljaheide heledaks. Silmavalged omandavad kollaka värvuse. Haiguse eelnähtudele järgneb ikteruse ehk kollatõve faas, mis võib kesta 48 nädalat. Sel ajal süveneb naha ja limaskestade ikteerilisus ehk kollasus, mis esineb siiski vaid veerandil haigetest ja püsib mõne nädala. Tingituna sapphapete tõusust veres võib esineda naha sügelust. Paranemisperiood kestab tavaliselt 26 kuud. On juhtumeid, kus B-hepatiit põhjustab ka kroonilist maksapõletikku. Täiskasvanuist võivad jääda krooniliseks viirusekandjaks 5% haigetest, kaks kolmandikku neist võivad haigestuda kroonilisse aktiivsesse hepatiiti. Kuidas levivad teised hepatiidi tüübid? C-hepatiit levib samuti vere ja sekreetide kaudu nagu B-hepatiit. Kõige enam on viirust veres
tunti juba väga ammu, arvati kuni 1900-ndate aastate alguseni, et on täiesti piisav, kui toit sisaldab vaid valke, süsivesikuid, lipiide, mineraalaineid ja vett. Vitamiinide defitsiidi tekkepõhjused on: Toitumuslik-olmelised: toiduainete defitsiit (nälgimine) ja tasakaalustamata ühekülgne toit, toiduainete vale töötlustehnoloogia, imendumishäired (alkoholism); Organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite tarvitamine: näiteks sapphapete vähesust põhjustavad haigused mõjutavad rasvlahustuvate vitamiinide imendumist; maksahaiguste puhul häirub rasvlahustuvate vitamiinide talletumine ning vitamiin A biosüntees vastavast provitamiinist; soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega pidurdavad mikroorganismide poolt teostatavat vitamiinide sünteesi; ravimite toime võib mõjutada vitamiinide metabolismi, sest mitmed tuberkuloosivastased ravimid tingivad B-grupi vitamiinide kõrgenenud vajaduse;
SH2 + O2 ------> S + H2O2 · Enamik ülejäänud hapnikust kasutatakse oksügenaassel teel: kus hapnik seostub vahetult substraadiga või jaotub substraadi ja vee vahel: · a) AH2 + S + O2 ------> A + SO + H2O · b) S + O2 -------->SO2 Ensüümid: mono- või dioksügenaasid (türosinaas), protsessid toimuvad maksarakkudes ja neerupealsetes Vajalikud : sapphapete sünteesiks Steroidhormoonide sünteesiks Mürkide ja ravimite detoksikatsiooniks · Neljas hapniku kasutamise moodus on lipiidide peroksiidne oksüdatsioon, mis toimub rakumembraanides ( mitakondrite membraanid, endoplasmaatiline retiikulum, lüsosoomimembraanid). Produktideks on hüdroperoksiidid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, epoksiidid. Selle protsessi füsioloogiline roll on tõenäoselt membraanide
CCK stimuleerib ensüümide sekretsiooni Gastriin- stimuleerib ensüümide sekretsiooni 13. Pankrease ensüümide toime valkudele, rasvadele ja süsivesikutele. 14. Maksa funktsioonid: Glükoneogenees Glükogenolüüs Aminohapete ümberehitus, valgusüntees, sh verevalgud Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil täiendav energia Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks. Koosneb: Vesi, Sapphapped ja nende soolad, Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa.
Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises, kaasa aidata mitmesuguste krooniliste haiguste kujunemisele jm. 3.1. Defitsiidi tekkepõhjused toitumuslik – olmelised: toiduainete defitsiit, nt nälgimine ja mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, imendumisehäired nt alkoholismi korral. organismi teatud haiguslikud seisundid ja teatud ravimite tarvitamine: sapphapete vähesust põhjustavad haigused mõjutavad rasvlahustuvate vitamiinide imendumist, soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega, ravimite toime võib mõjutada vitamiinide metabolismi, maksahaiguste puhul häirub rasvlahustuvate vitamiinide talletumine. füsioloogilised: mõningate vitamiinide kõrgenenud vajadus on väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel ja vanuritel. 5 3.2
lammutamist(pinotsütoos, fagotsütoos). 22. 7. Peroksüümid membrannoosne organell. Kehakesed mis on oma nime saanud peroksiidi järgi mida nad sisaldavad. Peroksiidi haaratud ained lagundataks(50 erinevad ensüümi), lagundatakse nende ensüümide toimel, vaheetapina tekib see vesiniku peroksiid ja need ühendid lahustatakse edasi veeks ja veemolekulideks. Selliste protesside abil vabaneb rakk talle kahjulikest ühenditest, kuid samast peroksüoomis toimub sapphapete moodustamine. 23. 8. Tsütoskelett moodustub mittememmbrannoosetest organellidest, siia kuuluvad mikrotuubulid ehk mikrofilamendid. Leida võib tsütoplasmas, tuumas, koosneb filamentidest või mikrotuubulisest. Vajalikud on nad raku väliskuju säilitamiseks, organellide paigutuse tagamise raku sees, raku liikumise ja raku struktuuride liikumise tagamiseks. 24. 25. 26
ja on seega erituselund. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator, organismi ,,keemiatehas" ja vere varula, ka lootevererakkude tekkekoht. Maks on organismi suurim nääre. Asub kõhuõõne ülaosas, teda kaitseb rindkere luustik. Tal on kaks suurt sagarat, parem on vasakust palju suurem. Sapipõis. Sapi koostis: Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, sapphapped, letsitiin, sapipigmendid, kolesterool, pH. Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus. Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniidina soolde ja sapipigment bilirubiin
ja on seega erituselund. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator, organismi ,,keemiatehas" ja vere varula, ka lootevererakkude tekkekoht. Maks on organismi suurim nääre. Asub kõhuõõne ülaosas, teda kaitseb rindkere luustik. Tal on kaks suurt sagarat, parem on vasakust palju suurem. Sapipõis. Sapi koostis: Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, sapphapped, letsitiin, sapipigmendid, kolesterool, pH. Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus. Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniidina soolde ja sapipigment bilirubiin
Vismuthüdroksiidnitraadi toimemehhanism maohaavandi korral ja kõrvaltoimed. MAOLIMASKESTA KAITSVAD AINED Sukralfaat Kineetika: Manustatakse tühja maoga, pool tundi kuni tund enne sööki rohke veega. Imendub 5 %, peensooles imendub väike osa preparaadis leiduvast alumiiniumist. Erituvad muutumatul kujul uriiniga. Toimemehhanism: Süsteemised toimed puuduvad. Moodustab happelises keskkonnas proteiine sisaldava eksudaadiga haavandi kohale kaitsekihi, mis kaitseb maohappe, sapphapete, pepsiini toimete eest. Pepsiini toime pärsitakse 30% ulatuses. Pärsib ka H.pylori infektsiooni. Vähendab H+ tagasiimendumist. Kõrvaltoimed: oksendamine, iiveldus, pikaajalisel kasutamisel alumiiniumi kumulatsioon (neerupuudulikkuse korral) Kasutamine: mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavand. On vähem efektiivsem võrreldes H2-blokaatorite ja prootonpumba inhibiitoritega. Tärklis, lagrits – limaproduktsiooni suurendav, limaskesta kaitsev toime
annaabi.ee 
