Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine.
Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (50 aasta vanustel) inimestel. Vöötohatist esineb 10-20%-l elanikkonnast. Haigusetekitaja Vöötohatise tekitaja on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3. Nakkuseallikas Vöötohatise nakkuseallikaks on haige inimene. Viiruse levimine Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega. Inkubatsiooniperiood Vöötohatise-tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid. Nakatamisohtlik periood Pärast aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist levitab haige viirusi ühe nädala jooksul pärast haavandite tekkimist. Viirusenakkuse kujunemine Vöötohatise lööbe levib piki nahavööndeid. See viitab sellele, et perifeerse närvisüsteemi
meditsiinis.DÜSENTEERIA SISEAMÖÖB-on inimese parasiit,kes elutseb pime-ja käärsoole valendikus,harvem ka maksas.Põhjustavad veritsevaid soolehaavandeid. Kui ravi ei ole õigeaegne, põhjustab põletike koldeid.NÄGLEERIA-on levinud kesk-ja lõuna-euroopas.Elab niiskes pinnases,veekogudes ja levib tolmuga õhus.Sattudes inimese organismi põhjustab rasket,sageli surmaga lõppevat amüboidset ajukelmepõletikku. Inimesed nakatuvad looduslikes veekogudes ja basseinides supeldes.Haiguse peiteaeg on paar päeva ning iseloomulik on haiguse äge algus ja kiire kulg.LAMBLIA e.maksalutikas elutseb 12sõrmiksooles,peensooles aga ka sapiteedes.Põhjustab haigust lamblioosi.Nakatumine toimub tsüstide abil,mida esineb pesemata puu-ja juurviljades, samuti keetmata vees.Parasiidid häirivad seedetegevust ,samuti pärsivad soole imendusfunktsioone.Lamblioos võib tekitada kesknärvisüsteemi,südameveresoonkonna ja maksa kahjustusi
HPV ja vaktsineerimine 3. Kursus Ämmaemandus Mis on inimese papilloomiviirus (HPV)? Inimese papilloomiviirus on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. On olemas üle 100 HPV tüübi, millest teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli esinevaid tüükaid, aga ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita. Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise
anthracis'est. · Siberi katku haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender. · Peamiselt ilmneb loomadel. · Haiguse üleelanud loomad on uue nakatumise vastu immuunsed. · Inimesed saavad nakkuse loomadelt või neist valmistatud toodetest. · Inimeselt inimesele haigus ei levi. · Siberi katku spoore võib toota in vitro ja kasutada neid bioloogilise relvana Nakatumine · Nakatuda võib kolmel viisil - naha, hingamisteede ja seedetrakti kaudu. · Inimesed nakatuvad üpris harva. · Spoorid võivad püsida maapinnas elujõulistena aastaid. Sümptomid · Nakatumisel nahavigastuse kaudu tekib paari päeva jooksul nakatumiskohale ulatuslik põletikuline turse. · Haigus jätab nahale mustad kärnad. · Soole- ja kopsuvormid avalduvad raskete põletikena · Bacillus anthracis'e spoore sisse hinganud inimesel esinevaid väsimus, palavik, kerged valud rinnapiirkonnas ja nõrk iiveldustunne. · Peale mõneajalist näilist tervenemist
Inimest, kellel on HIV ei tohi puudutada...V 28. Inimesega, kelle on HIV/AIDS on ohtlik ühest tassist juua..V. 29. Tugevad ja terved inimesed HIV iga ei nakatuV... 30. Peale vaadates on võimalik aru saada, kas inimesel on HIV või mitteV 31. Oht nakatuda HIV tõuseb, kui sul on mitmeid erinevaid seksuaapartnereid..T. 32. Inimesega, kellel on HIV/AIDS, võib kasutada samu voodipesu ja nõusid..T. 33. Noortel ei ole vaja muretseda HIV- nakkuse saamise pärast...V 34. HIVi nakatuvad ainult narkomaanid ja homoseksuaalsed inimesed....V 35. AIDS on HIV-i lõppstaadium.T.. 36. HIV- nakkuse vastu saab end vaksineerida.V.. 37. Eestis on avastatud üle 6000 HIV positiivse inimese..T. 38. Peale vahekorda on võimalik kohe diagnoosida HIV- nakkust...V 39. Keegi ei ole veel AIDSi Eestis surnudV...
Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud. Nakkusülekanne Toimub puukidega, kes loomade vere imemisel saavad Toimub puugiga. Puuk imeb inimese verd ning viiruse. Nakatuda võib ka piimaga, kui lehmad või kitsed on inimese nahas liiga kaua. on infitseeritud. Haiguspilt Peiteperiood 7-14 (2-28) päeva
· Aeg nakatumise ning haigestumise vahel on 3 nädalat · Ravimiteks on antibiootikumid · Õigeaegse raviga on saavutatav täielik paranemine · Raseduse ajal petav süüfilis vib sündimata lapsele phjustada tsiseid kahjustusi · Esimeses faasis, umbes kolm nädalat pärast nakatumist, ilmub nakkuse asukohta kva, valutu kühmuke. · Teises faasis bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust · Kui teist faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem- kolmandas faasis näiteks seljaaju (knnaku häiritus) ning neljandas aju (dementsus) Vanasti tegi süüfilis palju kurja Muhkkatk · peiteaeg 2-6 päeva · kõrge palavik · peavalu · külmavärinad · liigese valu · väsimus, nõrkus · valusad paistes lümfisõlmed Kopsukatk · kõrge palavik · rindkere valud · köha · raske hingata · süljes verd või mäda
toidujääke. ● Beebidel võivad need vohama hakata ja moodustada soori, mis põhjustab lapsel ebamugavustunnet ja imetaval emal piimanäärmete põletikku. ● sageli põhjustavad mitmesugused mikroskoopilised seened loomadel ja inimestel nahahaigusi. ● Väga kerge on nakatuda jalanahka ja -küüsi kajustavate seentega, nt ujulas ja ühissaunas paljajalu käies. ● kõige laiemalt levinud seenhaigus inimestel on ilmselt kõõm. ● Kassid ja koerad nakatuvad sageli seenhaigusesse, mille korral tekivad karvadeta laigud (sellise olukorra puhul tuleb kindlasti pöörduda arsti poole).
· silma sidekesta põletik. kuigi mõned näiteks metspardid on teistest resistentsemad. Raskem tüsistus on kopsupõletik, millega Kodulinnud, võib kaasnedaeriti aga kanad ja hingamispuudulikkuse sündroom. kalkunid, nakatuvad väga kergesti. Nakatunud lindudel esineb mitmesuguseid sümptomeid, kergest ja mööduvast haigus-nähust kuni kiiresti kulgeva ja tapva haiguseni. Viimasel juhul on
TUULERÕUGED Tuulerõuged on väga nakkavad. Haigus levib õhu kaudu aevastamise ja köhimise teel, samuti mõnikord tuulerõugevilli vedeliku kaudu. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tavaliselt kestavad tuulerõuged 5-10 päeva. Klassikaliseks tunnuseks on, mis sügelevad kõvasti ja kuivades kattuvad umbes nädalaga koorikuga. Tavaliselt tekib alul lööve näole, rinnale ja seljale, seejärel levib üle keha; lööve võib tekkida pähe, suu sisse, silmalaugudele ja genitaalpiirkonda. Enne vesivilli teket tekib samale
värskele haavale ● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele. Millised loomad võivad nakatuda ? ● Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired. ● Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. ● Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja kährikkoer. ● Lemmikloomi vaktsineeritakse marutaudi vastu( metsloomi samuti, mis tõkestab levikut) Millised on marutaudi haigustunnused? Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju ning enamik
SÜÜFILIS Koostajad: Annemai Harak ja Kelly Mekk Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilis on sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt aktiivsed noores ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Mis on selle nakkusallikaks? Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud inimene. Haige muutub nakkusohtlikuks siis, kui tema suguelunditel või mujal tekivad esmased või teisesed süfiliitilised haavandid. Haige nakkusohtlikkus väheneb oluliselt ka ravimata juhtudel pärast esimest aastat.
alusel Peanahal täide ning juustes tingude tuvastamine Ravi Peanaha pesemine permetriintäišampooniga Täišampoonide toimimiseks piisab 10 minutist Ravi korrata nädala pärast Tingud kammitakse lahti täikammiga Kubemetäi Pruunika värvusega. Pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele, kaenlaaluste karvadele, kulmudele ja ripsmetele Põhjustajad ja nakatumine Nakkused leiavad aset seksuaalkontakti ajal Nakatuvad enamasti juhuslikke suhteid harrastavad noored Võib levida ka ühiste käterätikute kaudu Sümptomid ja diagnoos Sügelus ja paapulid genitaalpiirkonnas Sügeluse tugevnemine õhtul/öösel Tingud häbemekarvades ja mõnikord võib leida rinna- või kaenlaalustes karvades, äärmuslikel juhtudel ka kulmukarvadest ja silmaripsmetest Diagnoositakse anamneesi ja kliinilise pildi alusel Ravi Täide eemaldamiseks raseeritakse karvad
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
Rikutud internet Nimi Tallinn 2009 Sisukord 2 Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veeb...
4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände töödelda vastavate preparaatidega. KÜLMASEEN võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. HAAVATAELIK põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem. MÄNNI-KOOREPÕLETIK noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. 2.2 Putukkahjurid
See võib olla su naaber,kes öösel magada ei lase või pinginaaber, kes õppimist segab. Mõneti võib arvata, et terrorism on igasugune vägivald, mille tulemusena kannatavad inimesed nii vaimselt kui füüsiliselt. AIDS on hirmutegur,mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi inimest,kuna see on üks laastavamaid modernse maailma haiguseid. Paljud inimesed arvavad, et neid see probleem ei puuduta, kuid tegelikult on see meile lähemal,kui me arvata oskame. On teada, et peamiselt nakatuvad 15-19 aastased noored ja peamiseks nakatumise levikuks on kaitsmata seksuaalvahekord ja jätkub ka massiline narkootikumide eksperimenteerimine. Sellest järeldades näeme, et ühiskond ise oma ükskõiksuse ja hoolimatusega aitab kaasa sellele ohtlikule probleemile, mille tõttu ühiskond võib tulevikus välja surra. Üha enam koguvad tänapäeval populaarsust meelemürgid.Olgus siis nendeks narkootikumid, tubakas või alkohol. Juba algklassides õpetatakse lastele sõltuvust
teised vastuvõtlikud pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega. Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav. Levik Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima seljaajunärvide dorsaalganglionidesse, kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tuulerõugetesse võib nakatuda nende inimeste kaudu, kes põevad vöötohatist (neil on ühine tekitaja – Varicella zoster). Põdemine Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed. Lõimetusaeg on 14–21 päeva. Haige on nakkusohtlik juba kaks ööpäeva enne lööbe ilmumist ning kuni kõikide lööbekollete koorikuga kattumiseni. Lööbele võib eelneda väike palavik
nelja faasi: esimeses faasis, umbes kolm nädalat pärast nakatumist, ilmub nakkuse asukohta kva, valutu kühmuke (tavaliselt peenisele vi vagiinale). Kige lähemal asetsevad lümfislmed paistetavad üles. Enamasti paraneb haavand isegi ravita, kuid sellisel juhul ilmneb umbes kuue nädala pärast haiguse teine faas. Bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust. Need ilmingud kaovad aja jooksul, kuid ilmuvad korduvalt uuesti. Kui ka seda faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem - kolmandas faasis näiteks seljaaju (knnaku häiritus) ning neljandas aju (dementsus). Viirus tehakse kindlaks mikroskoopilise uuringuga vi süüfilise-testiga, kus kontrollitakse verd. Viimane annab usaldusväärse vastuse umbes kolm nädalat pärast nakatumist. Ravi antibiootikumidega (näiteks pentsiliiniga) varajaseimas faasis viib täieliku paranemiseni
lapsena tuulerõugeid põdenud inimestel, äärmiselt harva lastel. Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine (Suri 2010). Vöötohatise levik Vöötoahtis paikneb harilikult rindkerel, aga ka peapiirkonnas (silma-, ala-, või ülalõuanärvi piirkond, kõrva ümbruses), kaelal või puusadel (Õe Käsiraamat 2001). Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega (Vaktsineeri.ee). Tuulerõuged levivad piiskankkusena. Tuulerõugete viirus säilib spinaalganglionites ja kraniaalnärvide ganglionites ning võib reaktiveeruda vanematel inimestel ja patsientidel, kellel on rakulise immuunsuse häired. See põhjustab villilise lööbe teket piki närvi kulgu ehk vöötohatist (e.ope.ee/herpesviirused). Kuidas haigus algab? Haigus algab valu, kipituse, puutetundlikkusega piiritletud kohas. Võib esineda peavalu,
AIDS ei levi mitte ainult narkootikume süstides, need levivad ka näiteks sugulisel teel. Seetõttu Kohanemus on organismi võime kaitsta end levivad need ohtlikud haigused ka mitte mürgitamisreaktsiooni eest, kui narkootikumi või narkomaanide seas ja on ohtlikud kõigile. muud uimastit manustatakse korduvalt. Kuigi aine Spetsialistid ütlevad, et aidsi nakatuvad kõigepealt kogus jääb samaks, väheneb aine mõju. narkomaanid, siis prostituudid. Nende järel Narkootilise aine kasutaja aga arvab, et ta kannatab vastsündinud, kes saavad viiruse oma vanematelt. rohkem, ning seetõttu peab varasema mõju Ja viimaks täiesti tavalised inimesed. saamiseks annust suurendama. Enimlevinud konfiskeerimisjuhtude arv
Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis. Maksa-kakssuulase areng - munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues. Paelussid - nad on parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest, keha eesotsas on päis, mis on varustatud nelja iminapaga - vajalikud soole seinale kinnitumiseks. Kaela piirkonnas tekib lülisid juurde. Liikudes keha tagaosa suunas, lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest närviväädist ja kehas olevatest
suurel epideemial (1710-12), millesse Mandri-Eesti lääneosas suri kuni ¾ elanikkonnast. Tänapäeval esineb looduskoldelist katku Aasias, Afrikas, Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas. Siberi katk (anthrax) Siberi katk on veiste, lammaste, hobuste, sigade jmt. Loomade ning inimeste äge nakkushaigus, zoonoos, mida tekitab pulkpisik Bacillus anthracis. Pulkpisiku eosed on väga püsivad, nad taluvad 45-60 minutit keetmist ja säilivad mullas eluvõimelistena kümneid aastaid. Loomad nakatuvad siberi katku saastunud sööda ja joogiga, inimene haigeid loomi hooldades või tappes, lihakeha või tapajäätmeid töödeldes, mõnikord ka haige looma liha süües. Nakatumisviisi järgi eristatakse inimesel siberi katku naha-, kopsu- ja soolevormina. Nahavorm selle puhul tekib teisel või kolmandal päeval pärast nakatumist käele, näole veel mitmesse katmata kehaosale väike punane tähn, mis suureneb ja areneb
otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid Esimine viirus – tubaka-mosaiikviirus Viirusel puudub ainevahetus ja võime paljuneda; on aga pärilikusaine Viirused on spetsiifilised ehk nakatuvad vaid kindlat peremeesorganit Viiruste paljunemine ja selle takistamine Vaktsineerimine – antigeeni viimine organismi eesmärgiga kujundada organismi immuunmälu ja vastupidamisevõime kindlale haigustekitajale Vaktsiin – haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid takitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu Viiruse paljunemise etappid: Viirus kinnitub märklaudraku pinnale Viirus siseneb rakku
Sisukord 1Bakterid................................................................................................................ 1 1.1.Salmonella........................................................................................................ 1 1.1.1.Salmonella bongori................................................................................. 1 1.1.2.Salmonella enterica................................................................................. 1 1.2.Clostridium Perfringens.................................................................................... 1 1.3.Stahylococcus aureus....................................................................................... 2 1.4.Escherichia coli................................................................................................. 2 1.5.Bacillus cereus...................................................
maksas. Parasiit kinnitub soole seinale ja hakkab tootma tugevatoimelisi ensüüme, mis lagundavad valke. Need ensüümid kahjustavad soole epiteeli ja tekitavad veritsevaid soolehaavandeid. 6. Nägleeria- elab niiskes pinnases veekogus ja levib tolmuga õhus. Sattudes inimese organismi põhjustab ta rasket kesknärvisüsteemi haigust meningiiti. On levinud Kesk- ja Lõuna- Euroopa riikides. Inimesed nakatuvad supeldes looduslikes veekogudes või basseinides. Peiteaeg on paar päeva ning iseloomulik on haiguse äge algus ja kiire kulg. 7. Lamblia- e maksalutikas elutseb kaksteistsõrmiksooles, peensooles ja sapideedes. Põhjustab lamlioosi. Nakatumine oimub tsüsti abil mida esineb pesemaa puu- ja juurviljades ja keetmata vees. Parasiidid häirivad seede tegevust. Võib tekitada kesknärvisüsteemi, südameveresoonkonna ja maksakahjustusi. 8
teisele ükskõik mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Toksolise soki sündroom toksilise soki sündroom on raske seisund, mis kujuneb bakter Staphylococcus aureuse toksiini verresattumisel. Gonorröa e. tripper sugulisel teel leviv haigus, mida tekitab bakter Neisseria gonorrhoeae. Haiguse tunnusteks on halvalõhnaline voolus suguelunditest, valu, urineerimisraskused. Süüfilis sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt aktiivsed noored ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Genitaalherpes sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Klamüdioos sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit Chlamydia trachomatis. Kondüloomid valged või nahavärvi näsad, mida kõige sagedamini põhjustavad
. Levikuteed on kaitsevahenditeta seksi kaudu, rasedusajal emalt lapsele, rinnapiima kaudu(välditav). Levik maailmas: aafrika, aasia, epideemia sai alguse 1981. Ravi puudub ja ka vaktsiin. UKU Leetrid Inkubatsioon 4-15 päeva, palavik, sügelised, kõhulahtisus, kopssupõletik, peaajupõletik, sarvkesta haavandid, ainult inimeste haigus, hingamiselundkonna kaudu, piisknakkus, maailmas 345000 surmajuhtumit, ravi 90% immuniteedita nakatuvad, kokku 21 tüvi, 1 vaktsiin, elus viirusosakesed, puhkus rahu. KUKK Papilloomviirus Papilloimid ja kondüloomid, konnasilmad ja soolatüükad, otseselt võib sümptome mitte esineda, see oleneb papilloomviiruse tüübist, . levikuteed soolatüükad mustus satub haava sisse, HPV ehk inimese papilloomviirus levib ainult inimeselt inimesele, HPV levib sugulisel teel. Jagunevad kolme rühma: 1. Mitte onkogeensed papilloomviirused, 2. Madala onkogeense riskiga, 3. Kõrge onkogeense riskiga
Seente ehitus: enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest hüüfidest, mis moodustavad omakorda mütseeli. Seente paljunemine: nt pärmseened punguvad, suurem osa siiski eoste abil. Seente tekitatud haigused: · seenemürgitusi põhjustab mürkseente söömine · mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimtegevuse käigus mürgiseid ainevahetusjääke. · Mükoosid on nakkushaigused, mitmesugused nahahaigused. Kõige tihedamini nakatuvad ujulates, spordisaalides · Süvamükoosid harva esinevad, eluohtlikud. Levid tuvisita kaudu, leitud paljudel inimestel, kes põevad AIDSi. Majavamm igasuguste seeneeoste sissehingamine on tervisele ohtlik. Seente ülesanded: · Olulised antibiootikumide tootjad · Toiduainetööstus · Olulised lagundajad BAKTERID Bakterid - ainuraksed - tuum puudub, selle asemel on tuumapiirkond e nukleoid - pärilik info rõngaskromosoomis
Seega võib esineda mitmeid haavandiperioode, mis iga korraga muutuvad vähem tõsiseks ja ajapikku harvemaks. (Powell 2005) Inimese papilloomviirus (HPV) Suurem osa papilloomviiruse tüüpidest tekitab healoomulisi muutusi nahal ja limaskestadel, kuid osa papilloomviiruse tüüpe tekitab pahaloomulisi kasvajaid. Papilloomviirused levivad ühelt inimeselt teisele, kui inimeste nahk või limaskestad omavahel kokku puutuvad. Üksteise puudutamine on igapäevaelus väga tavaline, seetõttu nakatuvad inimesed papilloomviirustega väga kergesti. Pärast nakatumist võib viirus elada meie kehas pikka aega. Enamasti suudab keha kaitsesüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Vähestel inimestel võib teatud soodustavate tingimuste olemasolul aga viirus inimese rakkudega selliselt ühineda, et et need rakud hakkavad kontrollimatult paljunema ning areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Naistel ja meestel esineb papilloomviirust võrdselt sageli
musti stroomasid. • On parasiit. Noorele tüvele ja okstele ilmuvad koore kuivades vähihaavandid. Sagedasti on need tüve ja oksa hargnemiskohas. • Peened oksad kuivavad kiiresti, võra hõreneb, oksad kõverduvad ja puu dekoratiivsus kaob. Tamme-oksakoorik Vuilleminia comedens • Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.)
Vähemalt neliteist päeva pärast nakatumist tekib genitaalide piirkonda väike varjatud slmeke, mis vib edasi areneda haavandite tekkimiseni. Need vaevu valutegevad slmekesed paranevad iseeneslikult 1014 päeva jooksul ning tihti neid ei märgatagi. Alles siis kui lümfislmed kubeme piirkonnas paistetavad kuni rusika suuruseks, on patisent sunnitud viivitamatult arstiga ühendust vtma. Kige suuremad probleemid tekivad lümfislmede rebenedes välispidiselt vi kui sisemised lümfislmed nakatuvad. Diagnoos antakse läbi haigust kandvate osade otsese vaatluse vi vereanalüüsiga. Haigus on ravitav esialgses faasis, kasutades antibiootikume.
inimeste tervist seenemürgituste, mükotoksikooside või seenhaiguste e mükooside kaudu. Seenemürgitusi põhjustab mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimesele mürgiseid ainevahetus toksiine. Mükotoksiin mürgine ainevahetus toksiin, mida seened eritavad. Mükoosid on lisaks seenemürgitusele sellised nagu inimesele nakkushaigused. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused, mis on levinud kõikjal maailmas. Nakatuvad ujulates, spordisaalides jms. Süvamükoos on harvaesinev, eluohtlik. Majavamm on pärit Himaalaja mäestikust. Seenteeoste sissehingamine on eluohtlik. Seente ülesanded: · toiduainetööstus · antibiootikumide tootja · Olulised lagundajad Mükoriisa seenjuur, mida kõik taimed moodustavad seentega Seen + rohevetikas = samblik BAKTERID Bakterid on ainuraksed, eeltuumased(tuuma pole). Kerabakteril on tuumapiirkond e nukleoid
Puuviljamädanik kahjustab õunu ja pirne. Nakatatud vilja pinnale tekib väike pruun laik, mille all viljaliha muutub pehmeks. Laik laieneb ja paari nädala pärast muutub vili pruuniks ja pehmeks. Kahjustatud viljad kas varisevad maha või mumifitseeruvad puu otsas ja jäävad puu otsa järgmise aastani. Oled mõnikord näinud talvel õunapuude küljest pruune pabulaid. Õuna- ja pirnipuu kärntõbi. Kärntõvesse nakatuvad viljapuude lehed, viljad ja võrsed. Lehtede ülemisele pinnale tekivad vaevumärgatavad lehe värvist veidi heledamad laigud, mis hiljem muutuvad sametjaseks, oliivroheliseks. Viljadele tekivad sametjad täpid ja laigud. Nakatatd kohalt vilja koor puitub (muutub kõvaks ja lõheneb). 7 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. www.miksike.ee 2. Eneke 2,3,4 3. www.google.ee 4. EE 5,6,7 5
nakkuse asukohta kva, valutu kühmuke (tavaliselt peenisele vi vagiinale). Kige lähemal asetsevad lümfislmed paistetavad üles. Enamasti paraneb haavand isegi ravita, kuid sellisel juhul ilmneb umbes kuue nädala pärast haiguse teine faas. Bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust. Need ilmingud kaovad aja jooksul, kuid ilmuvad korduvalt uuesti. Kui ka seda faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem - kolmandas faasis näiteks seljaaju ning neljandas aju. Gonorröa Gonörröa e tripper on üks levinumaid suguteede haigusi, mis kahjustab peamiselt kusesuguteede limaskesta. Kui haigust ei ravita, viib see meestel eesnäärme vi munandimanuste pletikuni. Naistel vivad haigestuda emakas, munajuhad ja munasarjad sellisel määral, et tulemuseks on viljatus. Uretriit Haigusnähud on tagasihoidlikud
HIVil puuduvad erilised, vaid sellele nakkusele iseloomulikud sümptomid. Tervisehädad, mis immuunsüsteemi nõrgenemisel tekkida võivad, on täpselt samad, mis võivad tabada ka inimesi, kellel HIVi pole. Tuleb meeles pidada, et immuunsüsteemi nõrgenemist tuleb ette ka inimestel, kes ei ole HIV-positiivsed. HIV-testi tegemine on ainus võimalus teada saada, kas kellelgi on HIV. Keda HIV ohustab? Kes nakatuvad Eestis HIVsse kõige rohkem? Täna on oht HIV saada kõigil Eesti inimestel, kellel tuleb ette kaitsmata seksuaalvahekordi või kes jagavad süstalt narkootikume süstides. Alles mõned aastad tagasi oli HIV levik koondunud peamiselt Narva ja Tallinna piirkonda, kuid nüüd on HIVi diagnoositud juba igas Eesti maakonnas. Kui paar aastat tagasi oli enamik uusi nakatunuid süstivad narkomaanid, siis viimastel aastatel on HIV kiiresti hakanud levima ka seksuaalsel teel ning 2009
mailides. Petya ja ka 2017 uusim versioon notPetya, krüpteerivad master boot recordi ning sellega taaskäivitavad seadme, kus juba ekraanile tekkib rünnaku teave. Erinevalt Petyast notPetya on tüvi on palju arenenum ning levimiseks kasutab mitu meetodit üks neist on sama, mida kasutavad WannaCry ja Bad Rabbit , samas kasutab pahavara leivimiseks Windowsi halduse käsurida ja PSEXEC tööriistu ning selletõttu nakatuvad hästi uuendanud arvutid, kui neil pole rakendatud Windowsi domeene kaitsmiseks ja 8 kontode haldusi. Selle lunavara puhul pole võimalik taastada faile, kuna krüpteerimise ajal pahavara lihtsalt kustutab neid, nii et lunaraha maksmine ei päästa. (10) Eestis on ka levinud see pahavara ja teada olevalt on ohvriteks langenud kaks ettevõtet: Ehitus ABC ja minigi väiksem tehas. Kuid kõige rohkem nakatada saanud
viirus respiratoortrakti kaudu ja nakatumine toimub peamiselt oronasaalselt, tekib rakuga seotud vireemia. 6. haiguspäevaks viirus tabandab lümfoidorganeid, tüümust, Fabriciuse pauna, luuüdi, põrna. 2.haigusnädalal rakuga seotud vireemiale järgneb lümfoblastide proliferatsioon (vohamine), millele nädal hiljem järgneb organite kahjustus. Kliinilised tunnused: Inkubatsiooniperiood on varieeruv, kestab 2-5 nädalat, harvemini 8-20 nädalat, maksimaalselt 60 nädalat. Enamasti nakatuvad tibud. Täiskasvanud lindudel kulgeb haigus sageli subkliiniliselt. Eristatakse nelja sündroomi: 1. neurolümfomatoos e klassikaline Mareki haigus (närvitüvede kahjustused ja laienemine, 2-12 kuustel lindudel jalgade, kaela ja tiibade parees või paralüüs), 2. äge Mareki haigus (siseelundites esinevad lümfomatoossed muutused, sagedamini haigestuvad 3-6 kuused linnud, suremus kuni 80%), 3. silma lümfomatoos (lümfoblastide
· Seentest kahjustatab haavapuud haavataelik, mis põhjustab südamemädanikku. Soovitatakse hoida puistu alates 20 eluaastast hõredana, et diameetri juurdekasv oleks suurem kui mädaniku leviku kiirus. Tumenenud puid ei tähenda alati mädaniku levikut, vaid võib olla värvunud okste lagunemisel tekkivate humiinhapete sisseuhte tagajärjel tüvesse, küll aga on selline keskkond soodne seeneniidistiku arenguks. Puud nakatuvad tavaliselt 30-40 aasta vanuselt tüvevigastuste ja oksakohtade kaudu. Bioloogiliste vormidega. · Kromosoomide arvu järgi eristatakse triploidset ehk kolmekordse kromosoomistikuga(Hiidhaab) ja diploidset haaba. Triploidsel haaval on kromosoomide arv rakkudes 57, tavaliselt diploidsel aga 38. Triploidne on paremate omadustega, kasvab kiiremini ja paremini ega nakatu tüvemädanikesse nii kergelt kui diploidne.
(ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel. ● (Põrnatõvebatsill (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.) Loomadel ● Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. ● Veistel, lammastel ja hobustel jt. loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem. Inimestel ● Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu, või neist valmistatud lihatoodete söömisel, aga ka kokkupuutel nende luude või karvkattega (näiteks lamba villaga). ● Inimeselt inimesele haigus ei levi.
Reaktsioon fikseerib migreerivad parasiidivastsed läbitavates kudedes (nahas, sooleseinas, kopsukoes, bronhide ja sapikäikude seintes ning mujal). See põhjustab ka püsiparasiitide eluea lühenemist või nende hukkumist ja eemaldamist organismist. Hilistüüpi reaktsiooni tulemus on ka allergiliste granuloomide moodustumine. Vt. ka allergia, parasiidi patogeenne toime peremehesse. aerogeenne nakkustee (kr. aer -- õhk) -- õhukaudne nakkustee. Loomad nakatuvad sissehingatavas õhus vabalt või tolmukübemetel ja vedeliku piisakestes leiduvate parasiitide mikroskoopiliste arengujärkudega. See nakkustee on parasitooside puhul harvaesinev. ajutised parasiidid -- temporaarsed parasiidid. akaroloogia (kr. akares -- mitte lõigatav, väga väike; logos -- mõiste, käsitlus). Aranholoogia osa, mis uurib lestaliste (Acarida) seltsi lülijalgseid. Vt. ka veterinaarakaroloogia. akaroosid (kr
Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine. AB ravi pole reeglina vaja. 4. EHEC - enterohemorraagiline E. coli. Bakter produtseerib Shiga-taolist toksiini, mis otseselt kahjustavad soole limaskesta rakke. Shiga toksiin blokeerib valgusünteesi. Vesine ja verine väljaheide. Palavikku tavaliselt pole. EHEC on praegu Euroopas ja Ameerikas juhtiv E. coli diarröa tekitaja. Loomakarjad on neis maades nakatunud E. coli variandiga O157:H7. Inimesed nakatuvad toiduga, näiteks termiliselt halvasti töödeldud sealiha söömisel. Fast food haigus (hamburgerihaigus). AB ravi ei tehta reeglina. Enteropatogeensed kolibakterid satuvad soolestikku fekaalidega saastunud vee või toiduga. Paljud on nakatunud saastunud hakklihaga. Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis kolibakter hävib. Haigestuvad sageli just lapsed, kuid ka turistid. Turistidele on ohtlik just kohalik joogivesi. Ei tasu juua jääga jahutatud kokteile jne
· Rhizobium on juuremügarate sümbiont, kelle abil liblikõielised taimed seovad õhulämmastikku. Perekond Agrobacterium Liigid: 1. tumefaciens 2. radiobacter (pole tumorigeenne) 3. rhizogenes (põhjustab hairy root-haigust). · Perekonna tüüpliigiks on A. tumefaciens. · Agrobacterium põhjustab kaheidulehelistel taimedel mitmesuguseid kasvajaid. Sellel bakteril on tohutu peremeestaimede ring. · Nakatuvad näiteks marjapõõsad ja viljapuud. Kasvajad tekivad juurtel, okstel ja tüvel. · Kasvajad takistavad vee- ja toitainete liikumist taimes. Taimed kääbustuvad ja on väheviljakad. · Algul on kasvaja pehme, soolatüükataoline, hiljem aga puitub. · Agrobacterium tumefaciensi poolt põhjustatud kasvaja õunapuu oksal · Agrobacteriumi kasutatakse taimede insenergeneetikas uute geenide sisseviimiseks taimegenoomi
Haavataelik kübarad nürinurkesed, laia Sageli kuivanud kuuse okste ala külgedel laskuva alusega, enamasti tontsid, tugevalt resubinaatsena (liibuvalt?). ülakülg radiaalsuunas lõhestunud. Oksa all krobeline, puitunud, punakaspruun, resubinaadsed. Servast roostepruuni ülaküljega. Põhjustab haava ja paplite nakatub klassikaliselt, enamasti levib tüve südame mädaniku. Puud nakatuvad tüve või alumises ja keskmises osas. Eestis tihe koore vigastustest, enamasti oksa armide vahtral. Viljakehad tüve alumises osas ja kaudu. Puit värvub kollakaspruuniks. 3. okste hargnemiskohas. Tõrje- puu maha staadiumis kollakasvalgeks pehmeks. võtta. Harilik väävlik e vääveltorik Tervest puidust eraldab mädanenud puitu 1- viljakeha 1aastane, paljude liitunud 2mm laiune pruunikasmust joon
Opiaatide tarvitamise tagajärg on ka impotentsus ja seksuaalse huvi kadumine. Üsna sageli tuleb opiaadisõltlastel ette kõhukinnisust, isutust, higistamist, peapööritust ja sapiteede spasme. Pikaajalise kasutamise korral võib mõni opiaat, nagu ketobemidoon ja kodeiin, tekitada sügelust, kõhukinnisust ja raskeid nahalööbeid ning üldist halba enesetunnet. Narkomaanidel on tavaline väga ebakorrapärane eluviis, mistõttu on tervis üldiselt halb. Nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu nakatuvad nad kergemini nakkushaigustesse nagu kollatõbi. Samas on süstijatel ebapuhaste süstalde tõttu oht saada endale mingi põletik, halvemal juhul nakatuda käest kätte antavate süstaldega HIV-viirusega, mis põhjustab AIDSi. (Rauli koduleht, 2013). Mittesteriilse vee ja süstalde kasutamine võib põhjustada veremürgitust ja südameklappide põletikku. Narkootikumide, mis täielikult ei lahustu, süstimine võib põhjustada abstsesse (mädakoldeid), gangreeni, trombe kopsudes.
Kell-süsteemiga tuleb vereülekande puhul samuti arvestada. Selles süsteemis on tänaseks avastatud 24 antigeeni. Kõige olulisim nendest on K-antigeen. 15. Omandatud immuunsus PATOGEE N Immuunvastus aktiveerib, kui organismi sisenevad patogeenid. Makrofaagid, mis ANTIGEENI ESITLEVAD ühinevad patogeenidega ja nakatuvad nendest, RAKUD töötlevad ning näitavad antigeeni fragmente oma ühineb T-abirakuga, rakupindadel – need on antigeeni esitlevad interleukiin 1 rakud. Antigeeni esitlev makrofaag ühineb T- T-abirakk toodab abirakuga, mis on võimeline tuvastada sama interleuiin 2 antigeeni. Ühinemise käigus makrofaag eritab
Kell-süsteemiga tuleb vereülekande puhul samuti arvestada. Selles süsteemis on tänaseks avastatud 24 antigeeni. Kõige olulisim nendest on K-antigeen. 15. Omandatud immuunsus PATOGEE N Immuunvastus aktiveerib, kui organismi sisenevad patogeenid. Makrofaagid, mis ANTIGEENI ESITLEVAD ühinevad patogeenidega ja nakatuvad nendest, RAKUD töötlevad ning näitavad antigeeni fragmente oma ühineb T-abirakuga, rakupindadel – need on antigeeni esitlevad interleukiin 1 rakud. Antigeeni esitlev makrofaag ühineb T- T-abirakk toodab abirakuga, mis on võimeline tuvastada sama interleuiin 2 antigeeni. Ühinemise käigus makrofaag eritab
Bakterid levivad peamiselt õhu abil, aga ka vee ja loomade (putukate) abil. Bakterid paljunevad pooldumise teel. Pooldumine võib korduda väga lühikeste ajavahemike järel. Bakterid on võimelised moodustama paksukestalisi eoseid, mis on vastupidavad ebasoodsatele keskkonntingimustele. Soodsates tingimustes idanevad eosed ja hakkavad jagunema. Mullas võivad bakterid kaua püsida eluvõimelistena. Bakterid toituvad elusast ja surnud orgaanilisest aines ehk on heterotroofsed. Puud nakatuvad koore ja puidu vigastumisel, lehed ka õhulõhede kaudu. Parasiitsed bakterid toituvad taimede elavate rakkude sisust, tekitades neil haigusi. Bakterid põhjustavad puudel juuremädanikke, lehtede närbumist, lehe-, koore- ja viljapõletikke ka tüvevähki. Haava- ja paplivähki põhjustab Micrococcus populi, tekitades okstel ja tüvel krobelisi, kuni 20 cm läbimõõduga pahkasid. Saarevähki tekitab Pseudomonas fraxini, mis
asukohta kva, valutu kühmuke (tavaliselt peenisele vi vagiinale). Kige lähemal asetsevad lümfislmed paistetavad üles. Enamasti paraneb haavand isegi ravita, kuid sellisel juhul ilmneb umbes kuue nädala pärast haiguse teine faas. Bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust. Need ilmingud kaovad aja jooksul, kuid ilmuvad korduvalt uuesti. Kui ka seda faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem - kolmandas faasis näiteks seljaaju (knnaku häiritus) ning neljandas aju (dementsus). Viirus tehakse kindlaks mikroskoopilise uuringuga vi süüfilise-testiga, kus kontrollitakse verd. Viimane annab usaldusväärse vastuse umbes kolm nädalat pärast nakatumist. Ravi antibiootikumidega (näiteks pentsiliiniga) varajaseimas faasis viib täieliku paranemiseni. Kahjustusi hilisemates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
