Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus 2. kursus Referaat Keskkonna hapestumine Juhendaja: lekt. Kadri Kask Tartu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väävli ja lämmastiku depositsioon....................................................................
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas...
laiaulatuslike lagedate alade ülesharimisest ning rajada tuulekaitseribasid. Muldade sooldumine § Põhjustatud muldade üleniisutamisest. § Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel jäävad maapinnale vees lahustunud soolad. § Ohualadeks on kuiva kliimaga alad, kus aurumine ületab sademeid. § Pakistanis muutub igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutatavat maad kasutuskõlbmatuks. Muldade hapestumine § Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. § Taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. § Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Muldade hapestumine § Õhusaaste mõjul tekkinud happelised sademed kiirendab muldade hapestumist.
üldine skeem Detsember 2005 4 Reageerimine veeauruga · Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga: SO2+H2O ->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 2NO+H2O->HNO3+HNO2 · Tagajärg: happesademed Vihm Lumi Detsember 2005 5 Gaaside päritolu Detsember 2005 6 Happesademete riskifaktor Euroopas Detsember 2005 7 Hapestumine Euroopas · Esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas · Tänaseks on Rootsis ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest · Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks Detsember 2005 8 Hapestumine Eestis · Eesti metsade elu on päästnud happesust tasakaalustav paene aluskivim · Viimasel ajal on õhu kvaliteet Eesti kohal tänu
1. Mis on happevihmad? Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5).Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5. 1.1 Hapestumine Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. 2. Kuidas tekivad happevihmad? Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on
Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sademed Põhjustatud mitmesuguse päritoluga õhureostusest Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga H2SO3,H2SO4,HNO2,HNO3 Põhjused Heitgaasid: tööstus transport söe-ja naftasaaduste põletamine vulkaanid välk kahjutuled Tagajärjed mulla hapestumine okaspuude kahjustumine veekogude hapestumine kalavarude hävimine peatub kalade sigimine kahju ajaloolistele ehitistele metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendused madala SO4 sisaldusega söe kasutamine tööstuses-filtrite kasutamine loodussõbralike energiaallikate kasutamine
Maailmamere reostus Luunja Keskkool Agne Pastik 11.klass Üldiselt Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre Prügi maailmameres. Maailmamere hapestumine Sureb palju loomi, linde Põhjused Heitveed Prügi sattumine merre Kemikaalid Väetisreostused Naftatankrite lekked Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine. Prügi mitte vette viskamine
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon tuule tõttu
Leostumine ja leetumine. Leetmullad Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) Mulla hävimist põhjustavad tegurid EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS EROSIOON e.UURISTUS Tuuleerosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele) Veeerosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Veeerosiooni takistuseks rajatakse terrasse. Erosiooni
veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks".Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained (nt ammoniaak, lämmastikoksiidid) reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Happevihm Happevihmal on arvestatav mõju keskkonnale. - Järvede ja jõgede taimestikku ja elusloodust kahjustab vee üha kasvav happelisus, mis on põhjustatud happevihmast. Hapestumine on hävitanud kalavarusid tuhandetes Skandinaavia järvedes ja jõgedes. - Kui happevihm sajab metsaalusele, muudab see maapinna "koostist" - PH-taset. Puud saavad mulla happelisuse tõttu sealt vähem toitaineid ning see teeb metsad vastuvõtlikumaks põuale, haigustele ja putukate rünnakutele. - Vihmavesi jõuab põhjavette ja suurendab meie joogivee happelisust, mis võib olla ohtlik meie kõigi tervisele.
Sipelgad ja nende liigirikkus Referaat Sisukord: SISUKORD:.............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 ÜLDKIRJELDUS....................................................................................................................................................3 SIPELGATE LIIKE ERINEVATES PAIKKONDADES...................................................................................3 TAKSONOOMIA....................................................................................................................................................4 OHUSTATUD LIIGID................................................................................................
Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont A- Huumusehorisont E- Välisuhtehorisont B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim CG- Gleistunud lähtekivim Mulla hävimist põhjustavad Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskmetallid mullas Inimtegevus Mulla tekke tingimused ja protsessid: TUNDRA- Mulla teke aeglane, karm kliima, gleimullad (õhukesed ja väheviljakad mullad) Toimub gleistumine ja turvastumine. OKASMETS- Sademeteuhulk ületab aurmise, jahe ja niiske. Toimub leostumine ja leetumine. ROHTLA- Kuiv kliima, sademeid ja aurumine on tasakaalus. Toimub kamardumine. (mustmullad) VIHMAMETS- Palav ja niiske kliima, paks mullakiht, huumust on vähe, sest aineringe on kiire
Globaalsed ehk üleilmsed keskkonnaprobleemid on riigipiire ületavad ökoloogilised nähtused. Kõige suuremad ohud (Steffen jt, 2015) Biosfääri terviklikkus Biogeokeemiliste ringete häirimine Maa-süsteemi muutused maakasutuse muutused, maakasutuse intensiivistumine Kliimamuutused Lisaks ookeanide hapestumine, osooniaugud, atmosfääri saaste (nt aerosoolid), magevee kasutus jt Mis juhtub kui see turvaline piir ületatakse? Juhtuvad muutused keskkonnas, mida ei saa enam ümber pöörata (nt kliima radikaalne muutus, magevee otsa lõppemine, ökosüsteeme pole võimalik taastada jne) Planeet muutub lõpuks elamiskõlbmatuks Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame) Me panustame aineringetesse igapäevaselt
Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.
mulla vaheline keemiline tasakaal muutub. Taimed vajavad kaltsiumi ja magneesiumi, aga väga vähe naatriumi. Naatrium aga lahustub kergesti mullalahusesse ja vees olev vesinik tõrjub mullast Mg ja Ca välja. Muld, mis sisaldab rohkelt Na, tuleks uueks niisutusperioodiks läbi pesta, millega kaasneb Na ja teiste vajalike elementide kadu. Läbipesemine võib olla ka võimatu, kui Na sisaldus on mullas juba liiga suur, sel juhul muutub muld vett mitteläbilaskvaks. Muldade hapestumine Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni muutust, mille puhul pH tase langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Mulla hapestumine toimub siis kui taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Eriti palju aluselisi katioone kaotavad mullad sademete rikkas kliimas leostumise tõttu. Sagedamini sajab ka happeisi sademeid,
57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Vetikas Cladophora aegagropila, järvepall Kirjeldus: Pallikujuline sametise pinnaga vetikas. Elupaik: eutroofsed e rohketoitelised järved Ohutegurid: veekogude ohustamine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude eutrofeerumine Ohustatuse kategooria: haruldased Sammal Paludella squarrosa, soosammal Kirjeldus: Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm. Värvus puhas-
Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.
maetakse uute erosioonisetete alla. Tuuleerosioon ehk deflatsioon. Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine: tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnal vees lahustunud soolad. Muldade hapestumine: mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH. Hapestumine toimub, kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskmetallid mulas: toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi
Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade (sekundaarne) sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.
alal(laiuskraadide poolest) Põhja-Ameerika idarannik- 10. Selgita, miks on vdhe sademeid Austraalia lddnerannikul, Aafrika edelarannikul, Antarktika p6hjarannikul,L6una- Ameerika lddnerannikul 20.- 30. laiuskraadide vahel. 11.Nimeta tegureid, millest sõltub üldine õhuringlus ? Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule.Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine,Reljeef 12.Miks on mulla ja vee hapestumine kahjulikud? Arutle, miks kannatavad happesademete tõttu eriti okaspuud. Mulla hapestumine tähendab seda etpH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkaskliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu.
o vihmad, lumi, udu o maapinnale sadestunud õhus olevad tahked ja gaasilised ühendid Kuidas tekivad happesademed? Happevihmad tekivad peamiselt vääveldioksiidi (SO2) ja erinevate lämmastikoksiidide (NOx) reageerimisel vee, hapniku ja muude ühenditega. Tulemuseks väävel- ja lämmastikhape. Mis põhjustab happesademeid? Fossiilsete kütuste põletamine Vulkaanid Äike Põlengud Mõju loodusele Taimede kahjustumine Loomade hävimine Veekogude ja mulla hapestumine Mõju inimestele Hingamisteede kahjustused Ajukahjustused Probleemid neerudega Mõju arhidektuurile Kahjustab skulptuure (nö. rõugearmilised skulptuurid) Kahjustab ajaloolisi ehitisi Lagundab lubjakivi Metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendus probeelmile Ökonoomsemad sõidukid Madala väävlisisaldusega kütuse kasutamine Elektrienergia kokkuhoidmine Heitgaaside filtreerimine Rahvusvahelised kokkulepped väävlisisalduse hulga vähendamiseks
Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademete rikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.
*Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsessioon on *Ökosüsteemide pikaajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda Säästva arengu põhimõte on *Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Tööstusreovee puhastusmeetod on *Sadestamine *Koagalatsioon Keskkonnaseire on *Organisatsiooni keskkonna taastamise arvestamine juhtimissüsteemide kaasamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? *Fosfor lämmastik/ osoonide hapestumine Mürgiresistentsus on *Ökosüsteemi vastupanivõime erinevatele looduslikele mõjufatrotitele Miks kahaneb osoonikiht *CFC ühendeid kasutatakse liiga palju Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega *Limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandust *Sõnnik. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid Kuidas puhastada õhku *tsükloniga
Protsessi käigus eraldub energiat. HUMIFITSEERUMINE- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. MULLA PUHVERDUSVÕIME- mulla omadus vastu pannna reaktsiooni järsule muutumisele happe või aluse lisamise korral (vastupanuvõime välismõjutstele). MULLA DEGRADATSIOON- Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. 6.Oska selgitada mullatekketegureid ja nende osa muldade kujunemisel! 1) Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse 2) Kliima
3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid • Levivad õhuvooludega • Probleem Euroopas leevenemas 6 Kliimamuutused • Inimtegevus kiirendab kliima muutumist • Tekitab riikidevahelisi konflikte • Me kõik saame anda oma panuse keskkonna heaks 7 Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus 2. http://www.eea.europa.eu/et/themes/air/intro 3. http://www.eestiloodus
Kaitse – pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine - tingitud pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) – esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine – tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda jne.
Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui... Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Säästva arengu põhimõte on Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Tööstusreovee puhastusmeetod on Sadestamine Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine · Mürgiresistentsus on Okosüsteemi vastupanuvõime erinevatele looduslikele mõjufaktoritele Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus Kasutatakse komposti ja sõnnikut, ei kasutata keemilise taimekaitse vahendeid Maailma rahvaarv 7 miljardit Heterotroofid Kõik loomad, seened ja bakterid Autotroofid Taimed Tööstusmelanism Loomade a taimede pärilik
Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.
põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Muldade hävimise põhjused valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste(happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne)
Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis. Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus on kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone ( Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Mõisted:
ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest toitumistüüp autotroofid e. isevarustajad Tarbijad (konsumendid), kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi; toitumistüüpheterotroofid e. orgaanilised ühendid Lagundajad (destruendid, saprotroofid), kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Ökoloogiline püramiid Hapestumine - praeguseni keskkonnaprobleem, eriti Euroopas... saaste levib ühest riigist teise CFC ühendid Kasvuhoonegaasid, co2 Veereostus. Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Keemilin puhastus: koagulatsioon
Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste(happevihmad, väävlisaaste), reo- ja
Jäätmete hulga kasv Milles probleem? · Palju inimesi, palju jäätmeid · Kasutatakse rohkem elektroonikat · Elektroonikaseadmete jäätmete hulk kahekordistub 12 aastaga Prügilad · Peamine jäätmetest vabanemise viis · Reostavad õhku, pinnast, vett · Toodavad metaani Jäätmete põletamine · Eelised: Vähendada mahtu 90% Vähendada kaalu 60-70% · Ohustab tervist Ringlussevõtt · Vähendab Jäätmete hulka Energia hulka · Aitab piirata reostust Loodusressursside tarbimist Mida teeb Euroopa Liit? · Mõjutab meid kasutades Ökomärgistusi Ohtlike ainete asendamist Toodete ökokujundust Kampaaniaid Regulatsiooni ja maksustamist Mida saad teha sina? · Sorteeri prügi · Kasuta asju korduvalt · Kasuta plastikkotte, mitte kilekotte · Rikkiläinud asjad vii parandusse Prügi mõju loomadele · Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti...
Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui… Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine Mürgiresistentsus on Okosüsteemi vastupanuvõime erinevatele looduslikele mõjufaktoritele Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus Kasutatakse komposti ja sõnnikut, ei kasutata keemilise taimekaitse vahendeid Maailma rahvaarv 7.79 miljardit Heterotroofid Kõik loomad, seened ja bakterid Autotroofid Taimed Tööstusmelanism
suuda kanda,tuleks teha maa tervendamist.MULDADE SOOLDUMINE-sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest,kuna liigsoolane muld muutub viljatuks,siis võib seda ka käsitada ka mulla kõrbestumise alaliigine*parem lahendus oleks niisutamine kuivas kliimas üliväärtusliku põhjaveega,eriti kui seda teha vihmutamise teel. MULDADE HAPESTUMINE-mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH.*mulla hapestumine täh mulla reaktsiooni niisugust muutust,mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6*toimub,kunataimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed(sademeterikas kliimas) RASKMETALLID MULLAS-*mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega,ohtlikumad on raskmetallid happelises mullas*
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik...
Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, okaspuud kaotavad okkad,metsad hukkuvad.Happevihmad on hävitanud terveid metsamassiive, näiteks mäenõlvadel. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Kuid on ka teadlasi kes on leidnud et mõõdukas happevihm võib olla loodusele kasulik: Pärast enam kui 20 aastat kestnud Michigani lehtpuumetsade uurimist on Michigani
Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 15. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 19
12. Toiduvõrgustikuks nimet. omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 13. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 14. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 15. Nimeta Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, Alam-Pedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 16. Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 17
- Vajalik taimede ja loomadele hingamiseks - Üks fotosünteesi põhisaadusi - anAeroobses keskkonnas saavad elada vaid vähesed organismid toiteelemendid - looduses 92 keemilist elementi - elusorganism kasutab 42 elementi - põhibioelemendid: H,C,O,N,P,S happelisus - neutraalne PH7 - happeline alla 7 - aluseline üle 7 PH - mõjutab organisme otseselt ja kaudselt - liigilise mitmekesisuse vähenemine happevihmad - muldade hapestumine - veekogude hapestumine - metallide korrosioon toitumissuhted ökosüsteemis autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise heterotroofid organismid, kes orgaanilisi aineid ise ei sünteesi lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid endoparasiidid siseparasiidid ektoparasiidid välisparasiidid
· Liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess · Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse Turvas vähenemise, mis pärsib mikroorganismide elutegevust · Eristatakse turvastumist ja gleistumist · Turvastumisel kuhjub lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine mulla pinnale. · Orgaaniline aine on võimeline siduma suures koguses vett: See suurendab liigniiskust ja turvastumist. Hapestumine järjest süveneb. http://de.wikipedia.org/wiki/Torf Gleistumine · Hapnikuvaeses liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet anaeroobsed mikroorganismid. Nad hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis redutseerub raud(II)oksiidiks. · Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla A mineraalidega reageerides glei- G
maad (Brasiilia suurune territoorium) Sots.tag.: vaesus, nälg, veepuudus, väljaränne, põllu ja karjamaa hävinemine. Tõkestamine: viljavaheldus, terrasside rajamine, uued kündmisviisid, veereziimi kontroll, tuuletõkete rajamine · SOOLDUMINE - Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis · HAPESTUMINE - mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone leostumise tõttu. Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed. Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega
üliväärusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. Kuid ka siis püsib mõningane sooldumisoht, kuna mullavee kontsentratsioon laguneb ja mullalahuse ning mulla vaheline keemine tasakaal muutub. Läbipesemine võib osutuda ka võimatuks,, kui naatriumi kontsentratsioon on mullas juba liiga kõrge. Sellisel juhul muutub muld niiskudes naatriumi toimel struktuurituks, s.t vett mitte läbilaskvaks, sest mullasõmerad lagunevad soolalahuses tihedaks massiks. Muldade hapestumine Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomulik 5,6. mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Kui teatud looduslikud taimeliigid ongi kohastunud kasvama happelisel mullal, siis enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskemetallid mullas
· Tuleb rajada põõsastest ja puudest tuulekaitse hekid. · Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas. Happestumine kiirendab happesademete esinemine õhusaaste tulemusle. Põlemisel eraldub SO2, NOX, , selle tagajärjel suureneb taimedel e mürgistel elementidel liikuvus mullas ning toitainete välja kaane (muld vaesub) · Lahedus · Õhusaaste vähedamine · Happelisete muldade lubjatamine. 5.RASKEMETALLID MULLAS 1. Mürgised on sellised raskemetallid mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja. (Pb, Zn, Co jne.
- saastaja maksab põhimõte; - subsidiaarsuse põhimõte; - omavalitsuste põhimõte. 13. Läänemere piirkond kui tervik: - On asunud säästva arengu teele; - Ei ole veel asunud säästva arengu teele. 14. Kasvuhoonegaaside heitkogused on seoses Kyoto prtsessiga vähenenud - Ei ole vähenenud; - On vähenenud poole võrra; - Kasvuhoonegaase atmosfääri ei emiteerita. - 15. Keskkonna hapestumine on vähenenud kuna - happelisi sademeid põhjustavaid heitmeid enam ei ole; - maakasutus ja liiklus on ümber korraldatud; - piiriülesed saastekogused on oluliselt vähenenud. 16. Keskkonnahariduse osatähtsus säästva arengu põhimõtete rakendamisel: - keskkonnaharidusel on juhtiv roll igal haridustasemel; - praegune haridusüsteem ei soodusta säästvat arengut; - keskkonnaharidus vajab ümberorienteerimist säästva arengu
Tanel Õunapuu 11a Põllumajandus Hollandis 1. Looduslikud eeldused a) b) Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas. Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse. c) Holland asub parasvöötmes ja on merelise parasvöötmelise kliimaga. Kuu J V M A M J J A S O N D Aasta Keskmine maksimaalne 5.2 6.1 9.6 12.9 17.6 19.8 22.1 22.3 18.7 14.2 9.1 6.4 13.7 temperatuur (°C) Keskmine minimaal...
miljonit last Lahendused Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides Vastavate organisatsioonide toetamine Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt Mulla hävimine Mulla hävimist põhjustavad tegurid Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskemetallis mullas Inimtegevus Hävimise põhjused Seoses üha suureneva inimmõjuga väheneb haritavate muldade pindala aastas 70 000 km2. Viljaka mullakihi hävimist põhjustavad eelkõige liigkarjatamine (35%), metsade raiumine (30%), põllumajandus (28%) ja tööstus (1%). Ülejäänu eest vastutavad mitmed väiksema osatähtsusega tegurid, millest nii mõnigi on loodusliku protsessi tagajärg. Kõige rohkem mulla hävimisi
Meile Kivisöeelektrijaamad on hakanud kasutama FGD-filtreid, mis vähendavad SO 2 kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu- emissiooni üle 95%. Soomes ja Ida-Lapimaal. · Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. · Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud.
2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, tuuleerosioon, Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1.5km aastas Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad. SOOLDUMINE - Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Maailmas niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. KEEMILINE REOSTUMINE e DEGRADATSIOON · Muldade hapestumine mulla pH langeb alla 5.6. · Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. · Happelised mullad on nt okasmetsades. · Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed. · Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetisega. · Raskemetallid mullas satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest
Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, kunstiteoseid ja mõjuvad soodustavalt inimeste ning loomade haigestumisele. Happevihmad avaldavad loodusele tuntavat mõju. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Minnesota 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioon Norra peamistes jõgedes on poole võrra vähenenud. Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
