STRONTSIUM Sissejuhatus Elemendi nimetus tuleb Sotimaa asula Strontiani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeriv metallist element. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatomimass on 87, 62. Strontsiumi elemenditähis on Sr. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38|2)8)18)8)2). Avastus 1970 inglise teadlane A. Crawford, vaba metallina eraldas s-i esmakordselt H. Davy 1808.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Strontsium koostaja: Sander Sepp juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2014 Sissejuhatus Nagu Hergi Karik kahes oma keemiaalastes teostes mainis, tuli elemendi nimetus Sotimaa asula Stroniani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeruv metallist element ning mille sümboliks on Sr. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatommass on 87, 62 ning keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38| 2)8)18)8)2). Avastamine, saamine Sr avastamine on seotud Sotimaal Loch Sunarti kaldal paikneva Strontiani külaga.
II A RÜHMA METALLID: moodustavad veega reageerides leeliseid. loovutavad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Leekide värvused: Ca- telliskivi punane, Sr- punane, Ba- kollakasroheline Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: keemiliselt aktiivsed, keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik BERÜLLIUM: on kergete, kor...
Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. VIIA rühma elemendid - fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõik halogeenid on inimesele mürgised KLOOR Kloor on keemiline element järjenumbriga 17 Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 Normaaltingimusel on ta kollakas gaas Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Gaasina väga mürgine Omadused: terava lõhnaga, sööbiva toimega Kasutamine: hambapastades BROOM Broom on ke...
Leelismuldmetallid Üldist q Leelismuldmetallide hulka kuuluvad kaltsium, strontsium, baarium ning ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja q Peale nimetatute kuuluvad IIA rühma veel magneesium ja berüllium, mis mõningate erinevuste pärast enamasti ei arvata leelismuldmetallide hulka Iseloomustus o Aatomite väliskihi elektonvalem on ns 2 o Loovutaavd 2 väliskihi elektroni kergesti o Väga tugevad redutseerijad o Moodustavad hüdroksiide, mis lahustuvad hästi vees o
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH Sr-strontsium S-väävel = CO2+H2O Sn-stannum O-hapnik Zn-tsink Ne-neoon Cu-kuprum Co-koobalt Au-kuld Hg-elavhõbe Ag-hõbe Mg-magneesium
hiljem erinevate sademetega taevast alla.Need allasadanud radioaktiivsed elemendid on laiali üle Euroopa. Näiteks kui aastaid hiljem kasutada metsa küttepuuna, on see sama radioaktiivne puu kaminas, neid radioaktiivsed elemente hingatakse sisse, juuakse veega jne.Tseesium-137 on kõige levinum radioaktiivne aine, mis jääb inimkehas terveks eluks südame piirkonda, tekitades südame ja kilpnäärme probleeme ning vähki, strontsium 90 tekitab samuti erinevaid vähivorme. Ukrainas sündisid paljud lapsed katastroofi järel “auklike” südametega,. Teine kasutus- ja arendusvaldkond on sõjanduses keemiliste relvadena, mis andis ka suure tõuke tuumaenergia arendamisele II maailmasõja ajal ja tänu millele on tuumaenergeetiline tehnoloogia jõudnud tänapäevasele tasemele. Kuid kui kunagi peaks tulema uus tuumasõda, on sellel siiski hävitav jõud peale inim- ja tehnikakahjude ka maailma ökosüsteemile
punakaspruuni värvusega ja meeldiva terava lõhnaga, kibeda maitsega · Mesilased korjavad puude ning põõsaste lehtedest, pungadest, võrsetest ja koorest väljavoolavat vaigulist eritist, lisavad hulka vaha ja muid aineid, nii saadaksegi taruvaik Taruvaigu koostisosad · Vaigu palsami segu 55% · Vaha 30% · Eeterlik õli 10% · Õietolm 5% · A-, B- ja C-grupi vitamiinid · Alumiinium, vanaadium, raud, kaltsium, mangaan, räni, strontsium Taruvaigu kasulikkus · Takistab mitmete haigusttekitavate pisikute arenemist · Parandab haavu ja paiseid · Leevendab valu · Allergia- ja põletikuvastase toimega Kasutus · Kasutatakse piirituslahusena, salvidena või puhtal kujul · Lakkide valmistamisel · Toidu säilitamine Õietolm · Nimetatakse ka suiraks · Kogutakse tavaliselt kevadel õitsevatelt meetaimedelt · Peamised õietolmuandjad on paju, võilill, paiseleht, suur läätspuu
31 Gallium Ga 71 Luteetsium Lu 1 11 Röntgeenium Rg 32 Gennaanium Ge 72 Hafnium Hf 112 Koperniikium Cn 33 Arseen 73 Tantaal Ta 113 Nihoonium Nh 34Seleen Se 74 Volfram W 114 Fleroovium Fl 35 Broom Br 75 Reenium Re 115 Moskoovium Mc 36Krilptoon Kr 76 Osmium Os 116 Livermoorium Lv 37 Rubiidium ~: 77 Iriidium Jr 117 Tennessiin Ts 38 Strontsium Sr 78 Plaatina Pt 118~Oganessoon Og 39Utrium Y 79 Kuld Au 40 Tsirkoonium Zr 80 Elavhobe Hg
Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid põlema, ning põlemisel eraldus vesinik, mis plahvatas. Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust Katastroofi ta...
„Hääletu Kevad“ Inimene on alati tahtnud, et tema kasulikkus ühiskonnale ning keskkonnale oleks suur ja tegutsemisviis efektiivne ja jätkusuutlik. Nagu aeg on näidanud pole see ainult positiivne olnud, sest inimene eneseteadmata on põhjustanud kohutavaid tagajärgi keskkonnale põllumajandussaaduste „tõhusamaks kasvuks“ ja kahjurite tõrjeks. Erinevate kemikaalidega pihustades, tahtes sellega eemaldada mingi kindla liigi putuka hävimist, ei toiminud nii nagu sooviti. Tõrjeks kasutatavate ainete hulk on nii suur ning neid tuleb aina juurde. Mida rohkem neid juurde tuleb, seda suuremas ohus on ka keskkond ning seda ümbritsev. Näiteks Ameerika Ühendriikides tuli igal aastal kasutusel viissada uut kemikaali, millega inimesed, loomad ja linnud pidid kohenama. Ei ole olemas niisugust mürki, mis hävitaks ainult mingi kindla putuka või kahjuri liigi. Tõrjet on tehtud palju aastaid ning tulemuselt on näh...
Tuumafüüsika medistiinis. Radioaktiivse kiirguse omadusi kasutatakse niihästi haiguste diagnoosimisel kui ka nende ravis. Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt uuritud fosforestseeruvast ainest lähtuv kiirgus läbib kahekordse valguskindla musta paberi. Radioaktiivsele lagunemisele on iseloomulik, et ajaühikus lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda. ...
Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanoll. Väävel on ka lisaks halvale elektrijuhtivusele ka halb soojusjuht Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbe da, vase ja hõbedaga . Leelismetallid on : Leelismuldmetallid on : · Liitium * Kaltsium · Naatrium * Strontsium · Kaalium * Baarium · Rubiidium * Raadium · Tseesium · Frantsium 1 Väävel Mineraalina Väävli kui mineraali all peetakse silmas tavatingimustes kõige stabiilsemat eheda väävli allotroopi ehk rombilist väävlit. Väävli kõvadus jääb vahemikku 1,5...2,5, mis vastab umbes kipsi kõvadusele. Väävli erikaal on 2,05...2,09 g, keskmiselt 2,06 g.
vähendavad ka vee karedust, mis on eriti oluline Eesti tingimustes, kus kraanivesi paljudes kohtades ülikare on ka suured looduse reostajad, eriti veekogudele. Tseoliidid Vee pehmendaja. On mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan. Lõhnaained On iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse parfümeeria- ja kosmeetikatoodete, seepide aga ka toiduproduktide valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad
... Põhikool Radioaktiivsuse kasutamisvõimalused NIMI PEREN .. klass aasta 1 Sisukord 1. Radioaktiivsuse kasutamine meditsiinis.................................... lk 3 2. Radioaktiivsuse kasutamine põllumajanduses........................... lk 4 3. Radioaktiivsuse kasutamine tuumareaktorites..................... .......lk 5 4. Radioaktiivsuse kasutamine arheoloogias................................. lk 6 5. Radioaktiivsuse kasutamine tööstuses........................... ...........lk 7 6. Kasutatud kirjandus........................lk 8 2 Meditsiin Ravi: radioisotoope kasutatakse meditsiinis erinevates valdkondades. Enim levinud on radioaktiivsuse kasutamine vähkkasvajate puhul. Radioaktiivsus mõjub kiiresti pa...
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ...
radoon, mis on radioaktiivne see levib pinnasest õhku, eriti nendes majades, mis on ehitatud mahajäetud kaevanduskarjääridesse või karjääridest võetud aheraine abil. Hinnanguliselt sureb aastas Eestis suitsetamise ja radooni koosmõjul 200 inimest. b) kroomi sisaldub reklaamtrükiste värvides, mille põletamisel vabaneb kroom õhku. f) elementide vastandlikkus: strontsiumi kaltsiumi vastandlikkus (Eestis pole, mäestike piirkonnas rohkem). Kui strontsium hakkab organismis Ca asendama, tekib liigeste liikumatus, mis on ravimatu.
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad…………………………………………………..5 1.2.4.Metsamaa……………………………………………………………… ……………………………….5 1.2.5.Süsinikdioksiidi siduv maa………………………………………………………………………5 1.2.6.Hoonestatud maapind……………………………………………………………………… ….…5 2.EESTI ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG…………………………………...
Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC, Cu - 1085ºC, Fe - 1538ºC, W - 3422ºC. Metallide füüsikalised omadused: · Sarnased: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on palstilised, hõbehalli värvi (va. Kuld, vask). · Erinevad:
Antoine Alexandre Brutus Bussy eraldas 1831 magneesiumi sidusal kujul. (4) 4 2. Aatomi ehitus 2.1 Asend perioodtabelis Magneesium asub keemiliste elementide periodilisustabelis kolmandas perioodis, IIA rühmas. IIA rühmas asuvad leelismuldmetallid. Ühes perioodis asuvatel ainetel on sarnased omadused. Lisaks Magneesiumile kuuluvad sinna berülleum, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Magneesiumi järjekorra number on 12. (4) 2.2 Aatomi ehitus ja Elektronskeem Elektron skeem +12| 2) 8) 2) Paiknevus perioodilisuse tabelis: 3 periood, 2A rühm. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. (2) Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 Elektrone: 12 Prootoneid: 12 Tuumalaeng: 12 Elektronkihte: 3 Joonis 1.
Nimetus leelismetallid tuleneb sellest, et rühma kahe peamise esindaja - naatriumi ja kaaliumi - hüdroksiidid on iidsest ajast tuntud leeliste nime all. Leelismuldmetallid- Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide sulamistemperatuuriga kõrge. Leelismuldmetallide hulka arvati kaltsium, strontsium, baarium ning hiljem ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja. Kõik leelismuldmetallid kuuluvad perioodilisussüsteemi teise rühma pea-alarühma. Peale nimetatute kuuluvad sinna ka magneesium ja berüllium, mis on elektronkatte ehituselt leelismuldmetallidega sarnased, kuid aatomite väiksema raadiuse ning kõrgema ionisasioonipotentsiaali tõttu on nende omadused leelismuldmetallide omadest erinevad
(St. Lahusest eraldub gaasi, esineb sade või moodustub nõrk elektrolüüt). Metallid Füüsikalised omadused 1. Metalne läige ja peegeldumisvõime Nt. alumiinium, hõbe, indium. 2. Värvus Mustmetallid (rauasulamid) Värvilised metallid Nt. vask punakas, kuld kollakas, tseesium kuldne, berülleum hõbehall, germaanium tuhmjas valge, vismut heleroosa, plii sinakashall, strontsium roheline (kasutatakse ilutulestikus) 3. Tihedus kõige kergem on liitum 0,5 g/cm3 kõige suurema tihedusega on osmium 22,5 g/cm3 Kergmetallid leelismetallid, hõljuvad veepinnal Raskemetallid tihedus on üle 5000kg/m3 4. Elektri- ja soojusjuhtivus Pooljuht metall, mis juhib ainult elektrit ning ei juhi soojust, või vastupidi. Elektri- ja soojusjuhtivus alaneb järgmises järjekorras
1.Tuumaenergia algus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades - tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. (http://www.tuumaenergia.ee/in...
toiduainetes. Vaegusnähud võivad tekkida siis, kui nende omastamine on mingi haiguse tõttu häiritud või toitumine liiga ühekülgne. Tuleb aga mainida, et mikroelementide sattumine organismi väga suurtes kogustes, enamasti seoses keskkonna saastumisega, võib esile kutsuda mitmesuguseid mürgitusi. Paljude mikroelementide bioloogiline tähtsus inimese organismis on veel selgitamata. Rubiidium (Rb), strontsium (Sr), plii (Pb), alumiinium (Al), kaadmium (Cd), baarium (Ba), liitium (Li), berüllium (Be), vismut (Bi) ja hõbe (Ag) on metallid, mille ülesannet organismis ei teata. OLULISED MIKROBIOMETALLID: Fe, Zn, Cu, Cr, Ni, Co, Mn, V Fe Fe leidub veres hemoglobiini koostises ja lihastes müoglobiinis ning ta kuulub mõningate ensüümide koostisse. Inimese organismis on Fe levinud kõikjal. Fe on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni
Vesi käitub oksüdeerijana. Reaktsioon kulgeb rahulikumalt kui hapetega. Reaktsioonil eraldub vesinik ja tekivad vees hästilahustuvad alused e. leelised. Elementide metallilised omadused suurenevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla, vastavalt aatomraadiuse suurenemisele. Seega on IIA rühma metallide aatomraadiused väiksemad ja nende metallilised omadused on nõrgemad. Berüllium tavatingimustes veega ei reageeri. Magneesium vaevumärgatavalt. Leelismuldmetallid on kaltsium, strontsium ja baarium. Reageerivad aktiivselt veega ja tõrjuvad välja vesinikku. Rühmas ülevalt alla hüdroksiidide lahustuvus vees kasvab ja aluselised omadused tugevnevad. Keskmise aktiivsusega metallid nt. Al,Zn, Fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Teise saadusena tekib vastava metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega mingitel tingimustel. Metallide asukoht pingereas iseloomustab nende aktiivsust reageerimisel hapetega ja
Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning tuuma ümber tiirlevatest elektronidest, mille arv võrdub prootonite arvuga. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis elemendiga on tegemist. Perioodsuse tabelis on elemendid sorteeritud just prootonite arv...
Tuumaelektrijaam Sissejuahtus Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam oli Obninski tuumaelektrijaam mis alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Esimene, mis oli tööstusliku võimsusega oli Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit. Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti. Tuumaelektrijaamade eelisteks on see, et tekib vähe tahkeid jääkaineid, kulub vähe kütust ja ei pruugi saastada õhku. Jaamadega kaasnevad ka ohud. ...
alumiiniumiga, rauaga, räniga, vasega, korrmiga, mangaaniga, tinaga jne. Kui aga lisada titaani plaatinat või palladiumi 0,1-0,2% , siis tõstab see palju titaani korrosioonikindlust soolhappe suhtes. Titaani erinevate struktuuriga lisandeid nimetatakse -struktuuriga sulamid, -- struktuuriga sulamid ja -struktuuriga sulamid. 3.1. -struktuuriga sulamid -struktuuriga sulamite legeerivaks lisandiks on peamiselt Alumiinium, strontsium, tsirkoonium ja lisaks võib sulam sisaldada ka veel 0,5-1,5% muid metalle. Saadud sulameid on väga hea keevitada, kuid nad on halvasti stantsitavad. Lisaks saab neid painutada ainult kuumtöödeldes. 3.2. --struktuuriga sulamid --struktuuriga sulamid ehk kahefaasilised sulamid sisaldavad endas enamasti alumiiniumit ning lisaks 10-12% teisi metalle. Nad on halvasti keevitatavad, kuid on plastilised kõrgetel temperatuuridel ning seetõttu on neid lihtne sepistada
Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Pl...
luutihedus, tuleb alustada ravi. Osteoporoosi ravimid: · Bifosfonaadid aeglustavad luukoe kadu, suurendavad luude tihedust, vähendavad osteoporoosist tingitud luumurdude riski nii selgroo lühikeha kui ka reieluukaelamurru riski. · Kaltsitoniin aeglustab luude lammutusprotsessi ja vähendab lühikehamurruriski. · Selektiivsed östrogeeni retseptorite modulaatorid, raloksifeen · Strontsium ranelaat parandavad luu tekke protsessi. · Teriparatiid e. paratüreoidhormoon · Hormoonasendusravi Osteoporoosi ravimite toime on aeglane ja seetõttu kestab ravi aastaid. Ravi kestuse üle otsustab arst. Osteoporoosi ravimitel ei ole enamasti tõsiseid kõrvaltoimeid. Osteoporoosi ravimid ei mõju kohe, enamiku ravimite toime avaldub 6-12 kuud pärast ravi alustamist. Luutiheduse mõõtmine on näidustatud enne ravi alustamist ja ravi 2-3 aasta järel.
Kliimamuutused. See on võitlemine luulevestkitega. Kliima on muutunud ja on olnud drastilisemaid muutusi, enamik lihtsalt ei tea seda. Võitlemine on kallis, annab kellelegi võimaluse edasi minna. Vaatame asju suuremas plaanis kui kopenhaagenis seda tehakse. Üldiselt on selge, mille alusel väita kliimamuutust. Selle aluseks on reaalselt mõõdetavad näitajad. Paljud on mõõdetavad satelliitidelt. Mineviku globaalmuutuste mastaapi nii ei saa hinnata, kassutatakse biomitmekesisuse muutusi (selge arvuline mõõde), ei ole selge, kuidas neid interpreteerida. Lootusetu see ülesanne siiski pole. Analüütilised vahendid lubavad hinnata (dokumenteerida) ka geokeemilisi muutusi. Elementide isotoopkoostised. Kahjuks pole ühemõttelised tulemused ei oska muutuste põhjuseid õigesti hinnata. Kas kõrge biomimekesisu tingitud keskkonna stabiilsusest või ebastabiilsusest? Kuidas saada võrreldavaid andmeid biomitmekesisuse kohta tänapäeval ja minevikus. Maksi...
19. sajandil, kuid need ei saavutanud populaarsust enne I maailmasõda. Aastal 1892 valmistas doktor Washington Sheffield hambapastale tuubi. Idee sai leiutaja oma pojalt, kes oli Pariisi reisil näinud värvituube, mida kunstnikud kasutasid. Aastal 1896 hakkas Colgate & Co New Yorgis hambapastasid samamoodi tuubides tootma. (Vikipeedia) Hambapastade maitse parandamiseks lisati sinna glütseriini. Alates 19.saj algusest võeti koostisainena kasutusele strontsium, mida kasutati eelkõige hammaste tugevdajana ning tundlikkuse vähendajana. Tegelikult see ainult kontsentreerus igemetele, tekitamata mingit sügavamat kaitset. 19. sajandi lõpul võeti vahutava efekti saavutamiseks kasutusele booraks. 1873 tutvustas Colgate oma aromatiseeritud hambapastat, mida pakuti purgiga. 1896 tõi Colgate Dental Cream turule esimese tänapäevase kokkupigistatava hambapastatuubi. Enne
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite
o Mõõdukas kuni 1mm minutis o Tugev jäätumine üle 1mm minutis Kindlaks tegemine: varras kokpiti juures(hot rod/black rod ice detector), spot lights- meeskonnaliikmetel võimalik tiibade härmatise võimalikkus Jäädetektorid: o Vibreeriv jäädetektor tekitatakse vibratsioon 40kHz o Rootor tüüpi jäädetektor: o Radioaktiivne jäätumisdetektor: strontsium, geiger loendur, mõõdab osakeste põrkeid kui hakkab tekkima jää kiht, siis tema osakeste vastupanu võime väheneb Tõrje o Freezing point depressant – FPD Metüül etanool Etanooli baasil jääsulatusvahendid peab tungima saba pinnani välja o Tiiva ja saba esiservad on kaetud augulise paneeliga, titaanist, augud tekitatud laseriga 0,1.0,2 mm, surutakse surve all välja,
karedus, karstinähtus, katlakivi.1.a ja 2.a rühma elementide aatomite ehitused ja tähtsamad füüsikalised ning keemilised omadused (põhiliselt Na ja Ca näitel) tähtsamad ühendid ( kips, lubjakivi, lubjad, keedusool, salpeeter Chile salpeeter, kaaliumpermanganaat..) Selgitage karstinähtuse tekke ja vee kareduse põhjuseid. Katlakivi teket. Kemism? 1.Osata iseloomustada mõnda tüüpiliste omadustega metalli (näiteks järgmise skeemi põhjal) Strontsium paikneb ...... perioodis ja ..... rühmas. Tema elektronskeem on.................................... ja elektronvalem ................................... Keemilistes reaktsioonides loovutab ta ........elektroni elektronvõrrand........................... ja tema oksüdatsiooniaste ühendites on .............Reageerides hapnikuga annab ta...................................... võrrand.................................................................. Pingereas paikneb .............................
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11.A klass Siim Kaaver Tuumaenergeetika Uurimustöö Juhendaja: õp. Heli Toit Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3. Tuumaenergia kasulikkus...................................................................................... 4. Tuumkütus............................................................................................................. 5. Tuumareaktor........................................................................................................ 6. Levinuimad reaktorit...
Ägeda kiiritustõve kulg I- mõni tund kuni paar nädalat- KNS erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus II- mõni tund kuni 3 nädalat (peite)- enesetnne paraneb III- 3 nädalat- üldine mürgitus, verejooksud, KNS häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev paranemine IV- pikk paranemine Krooniline kiiritustõbi Korduvad väikesed kiirgusdoosid Sigimatus Geenide kahjustus Üldhaigestumus Joodi kuhjumine kilpnäärmes, strontsium luustikus Kiirituse liigid Kiirgusseaduse alusel Kutsekiiritus Looduskiiritus Elanikukiiritus Meditsiinikiiritus Kosmiline kiiritus Kutsekiirituse piirnormid Aastane efektiivdoos ei tohi ületada: Viie järjestikuse aasta kutsekiiritust keskmiselt 20 mSv 50mSv- mitte ühelgi viiest aastast 6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati kuni 50mSv.
ulatust ei ole otstarbekas iseloomustada keskmiste näitajatega. 4. LÄÄNEMERE SOOLSUS Ülituntud on tõsiasi et merevesi on kibesoolane. Merevesi sisaldab kõige rohkem keedusoola (üle 75% soolade üldhulgast), mis annabki mereveele soolaka maitse. Merevees on peale keedussola veel magneesiumgloriidi, magneesiumsulfaati, kaltsiumsulfaati, kaaliumsulfaati, kaltsiumkarbonaati ja magneesiumbloriidi. Peale nende soolade sisaldab merevesi väikestes hulkades veel strontsium,- räni,- fluori,- liitiumi,- joodi- jt ühendeid. 1000 grammis merevees lahustunud soolade üldhulka nimetatakse soolsuseks, mida väljendatakse promillides. Maailmameres on 1000 grammi merevee kohta 35 grammi soolasid.Läänemere madal soolsus määrab ka taimestiku ning loomastiku koostise meres.Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolsused ehk eurühaliinsed, s. o. ulatuslikke soolsuse muutumisi taluvaid vorme.
Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerg...
Enesetunne paraneb. III järg (3nädalat) üldine mürgitus, verejooksud, kesknärvisüsteemi häired. Kui haige ei sure, siis algab pikka aega kestev paranemine. IV järk pikka aega kestev paranemine. 32. Kirjeldage kroonilist kiiritustõve Tekib väikeste korduvate kiirgusdooside toimel ja avaldub sigimatusena, geenide kahjustusena ja organismi üldhaigestumisena. Sisemise kiirituse puhul toimub kuhjumine teatud organites (nt jood kilpnäärmes, strontsium luustikus jne). Sel juhul tekib lokaalne, suhteliselt kõrgema intensiivsusega kiirituskolle, mis on seda ohtlikum, mida pikem on nukliidi poolestusaeg. 33. Elektrivoolu termiline, elektrolüütiline ja bioloogiline toime Soojuslik ehk termiline toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades.
IV) Saasteelemendid. Hg- fossiilsete kütuste põletamine, säästupirnid ja päevavalguslambid. Satub loomse toiduga toiduahelasse. Kahjustab närvisüsteemi- Minamata sündroom. Pb- seatina. Etüleeritud bensiin, värvid, akud, haavlid jms. Keskaegne kosmeetika. Plii on akumuleeruv element kahjustab kesknärvisüsteemi. Palju pliid saab seentest ja ulukite siseelunditest, seda siis mürgistusena. V) Elementide vastandtoime. Ca/Strontsium, strontsium asendab Ca kõhredes ja liigesed järk järgult lakkavad töötamast. (teatud mäestike piirkondades). Radioaktiivne strontsium luudes- pika poolestusajaga põhjustab luuvähki. VI) Elementide kättesaadavus. Toidunõud, happelises keskkonnas vabaneb alumiinium toitu. Teflonkattega nõud hakkavad narmendama siis lekib toitu fluori. Vesi. Molekulaarne funktsioon taimse fotosünteesi lähteaine, mille tõttu vabaneb H2O O2 !.
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...