T1 > T2 > T3 Soojuskiirgus Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, R kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele Lainepikkus lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E P R= = E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus t ×S S J W [ R] = 1 2 =1 2 sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neeldumisvõime (iga keha mis...
neelamisvime vrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvime on mlemad vrdsed hega. Kik kehad, mille temperatuur on le 0'C K, kiirgavad soojus kiirgust kikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse vimsus. Kiiratava energia jaotus sltub temperatuurist. Mida krgem on temperatuur seda lhematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum. Soojuse ks edasikandumise viis on soojuskiirgus.Seda nevad ainult , maod vi taolised loomad, kes eristavad silma abil sooja ning klma. Mind mjutab soojuskiirgus ka , kuna pikeselisel peval,musta srki kandes hakkab srk seljas "krvetama" , lheb kiiremini soojemaks , kui tavaline valge srk , selleprast et must vrv neelab valgust ja valgusenergia muundub soojusenergiaks.
keha on jahedam ja liigne veeaur kondenseerub nahal. Üldiselt on niisket ja samas ka kuuma sauna raskem taluda, sest aurumine on aeglasem suurema õhuniiskusega õhus ja nii võib keha üle kuumeneda. Seda aitab vältida ventilatsioon, mis toob sisse kuivemat õhku ja viib välja niiskemat. Ülekuumenemist aitab vältida keha märjaks kastmisega, siis jahtub keha vee aurustumise tõttu. 3 5. Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C). Soojuse hoidmiseks ei pea enam nii intensiivselt kütma ja kiirgus ahju metallosast ka väheneb. Õige kerise korral peaks põhiline soojushulk vabanema kerise kividest ja üldjuhul kaitstakse saunalisi ahju metallosa liiga tugeva kiirguse
Tähis D 3)SUMMAARNE KIIRGUS horisontaalsele pinnale langeva otsese ja hajusa päikesekiirguse summa. Tähis Q Albeedo e peegeldustegur arv, mis näitab kui suure osavõi mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. ISELOOMUSTAB PINDA! KIIRGUSBILANSS on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguse vahe B= S´+ D + EA - RK - EB S´- otsene kiirgus D hajuskiirgus EA - atmosfääri soojuskiirgus EB aluspinna soojuskiirgus Rk peegeldunud lühilaineline kiirgus Biomass=Produktiivsus Biomass mingi organismiliigi, liikide rühma või koosluse isendite elusaine hulk väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta. Ühiku g/m2 , kg/ha, T/ha, mg/l, g/m3 . Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus
Kiirgusbilansi kirjeldus. Selge talvepäev Eestis. Pilvede puudumise tõttu on maapinnale jõudev kiirgus otsekiirgus ehk kiired jõuavad maapinnale paralleelsetena. Kiirgus ei kohta ühtegi takistust, seega põhimõtteliselt puudub hajuskiirgus, vaid väike osa kiirgusest hajub tolmus, ning levib murdjoonena. Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes protsentides, võib ulatuda kuni 80%-ni. ...
Polina Murtazina Koostada Venni diagrammid:"Tahke keha ja gaasiline keha. Soojusjuhtivus ja soojuskiirgus." Tahke keha Sarnasus Gaasiline keha On kehade seisundid Liiguvad kaotiliselt, põrkudes Võnguvad kindlate asendite teiste osakestega ümber Kineetiline energiaon väike Koosnevad molekulidest ning Kineetiline energia on suur aatomitest Potensiaalne energia on suur Sublimatsiooni korral tahked Potensiaalne energia
Soojusülekanne. Soojusülekanne- siseenergia levimine soojumalt kehalt külmemale. (soojusülekande suund). Soojuma keha siseenergia väheneb. Külmema keha energia suureneb. SOOJUSÜLEKANNE soojusjuhtivus soojuskiirgus *siseenergia levimine * energia levib valgusena ühelt aineosakeselt teisele. Ahi-infravalgus(infrapunakiirgus) konvektsioon *energia levimine gaasi või vedelikku voolude liikumise teel. õhumass, hoovus, tuul, veeringlus. Seaduspärasused E1 = E2 Q1 = Q2 ära antav en. Saadav en. Saadav saadav en. hulk. hulk. soojushulk. hulk
soojuskiirgust (nt inimene). Kuumad kehad kiirgavad nii pika kui ka lühilainelist soojuskiirgust (nt päike ja hõõglamp). Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Kiirgus, langedes keha pinnale, paneb aineosakesed kehas kiiremini liikuma. Tumedad ja mustad kehad neelavad kiirgust paremini kui heledad kehad. Ained, mis võivad olla nähtavas valguses läbipaistvad, neelavad soojuskiirgust. Veeaur ei takista nähtava valguse levimist. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. Grillimine Liha grillimisel kasutatakse soojuskiirgust. Soojust kiirgavad küttekehad asuvad grillahju laes või põhjas. Infrapunasaun Infrapuna kiirgust kasutatakse ka saunades. Tavalises saunas on õhutemperatuur kõrge ja keha soojeneb sooja õhu mõjul. Infrapuna saunas aga soojendab keha kiirgus ja seal on õhu temperatuur Soojus- ehk termopliit Termopildi saamiseks pildistatakse maja või inimest fotoaparaadiga, mis reageerib soojuskiirgusele.
hoonetele Koostas: Sven Veek Tallinn 2014 Sissejuhatus Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga, eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest. Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapunane valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist lõkke lähedal olev inimene tunneb sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm. Päikesevalgus on kuuma päikese poolt kiiratav soojuskiirgus. Ka Maa eraldab soojuskiirgust. Maa temperatuuri mõjutavad kõige rohkem päikesekiirguse neeldumine ning samas ka Maa poolt ära kiiratav kiirgus. Mis on soojuskiirgus? Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade
Keha siseenergia tööd saab muuta mehaanilise töö ja soojusülekandega. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus. Selle tähis on Q. Soojushulka mõõdetakse kalorites. 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojushulka mõõdetakse dzaulides (J). 1 cal = 4,2 J 1kcal = 4 KJ 3. Soojusülekanne Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Väga head soojusjuhid on kõik metallid, halvad jää, vesi, klaas ja õhk. Konvektsioon siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Soojuskiirgus siseenergia levimist kiirgamise teel. Keha kiirgab ajaühikus rohkem energiat: · Mida kõrgem on temperatuur; · Mida tumedam on kiirgava keha pind; · Mida suurem on keha pindala.
Mis omavad siseenergiat? Kõik ained ja kehad omavad siseenergiat. Miks omavad aineosakesed kineetilist energiat ja miks potentsiaalset energiat?Aineosakesed liiguvad ja on vastastikmõjus. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat, vastastikumõju tõttu potensiaalset energiat. Millest moodustub siseenergia? Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Mida suurem on keha temperatuur seda suurem on keha siseenergia. Kuidas on omavahel seotud keha siseenergia ja keha temperatuur ? Mida suurem on kehatemperatuur seda suurem on ka keha siseenergia. Mida tuleb teha, et aine siseenergiat suurendada? Keha siseenergia suurendamiseks tuleb talle seda juurde anda. Mida nimetatakse soojus...
sisekihtide elektronide energiatasemed jäävad kristallis peaaegu muutumatuks kuid väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektrilne vastastikmõju laiadeks ,mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks.Kui kristalliks on N aatomit,hargneb iga tase tsoonis N alatasemeks .p-pooljuht "posit.en.liikumine" Si (IV) + As;Se (V) elektroni ülejääk n- pooljuht "negat.laengu liikumine" Tavaliselt kasut.n-tüüpi ja p-tüüpi pooljuhi ühendusi 9) Soojuskiirgus ananvad kõik kõrgema temp.kuumundatud tahked kehad,vedelikud ja tihedad gaasid Sünkrotonid-tegemist on värsskiirgusega e.kiirgus mis tekib laetud kehade kiirendusega liikumist,kiirendatakse nt.elektrone ja saadakse suure en.elektrone.In.jaoks on soojuskiirgus kõige olulisem Külm valgus Bohri aatomi mudeli järgi Valgus tekib siis kui elektron läheb kõrgema en.nivoolt madalama en.nivoole.Madala en.nivoo kus elektron on tavaliselt põhiseisus (stabiilne;eluiga on väga pikk) Kõrgema en
hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. *maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub: - koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusest horisondil, -atmosfääris olevast tolmust, veeaurust - osoonikihist - öö ja päeva pikkusest - pilvisusest, - aluspinna omadustest. * Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe *MAA SOOJUSKIIRGUS - Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. * Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest - Talvemussoon: Tuul maalt merele, maa kohal kõrgrõhkkond - Suvemussoon: Tuul merelt maale *BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel. Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. *merebriis - Päeval puhub tuul merelt maismaale
aines. Valguse polarisatsioon- E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsiooniks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. 47. Fotoefekt ja soojuskiirgus Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust iseloomustatakse energiavooga, mille suurust mõõdame vattides
SISUKORD SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................1 Referaat............................................................................................................... 1 SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SOOJUSKIIRGUS................................................................................................... 4 2 SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE......................................................................5 Soojuskiirgus avaldab inimesele nii psühholoogilist kui ka patoloogilist mõju. Psühholoogiline mõju on seotud inimese sattumisega kuuma ja niiskesse keskkonda, näiteks tulekahju olukord, kus päästjad on alustanud kustutamist.
· Osooni ei ole ja temperatuur langeb kõrguse lasvades kiiresti -90*C · Õhk on üsna hõre. Termosfäär · Ulatub 1000km-ni läheb sujuvalt üle avakosmoseks. · Temperatuur hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise eneriga tõttu temperatuur tõuseb. · Esinevad virmalised. Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maa soojuskiirgus Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus On kõrgema temperatuuriga atmosfääri poolt madalama temperatuuriga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus On Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Maa pinnale jõudev kiirgus · Hajuskiirgus · Otsekiirgus · Kogukiirgus Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub
kalorsus? Kalorsus on keemilise sideme energia. (kilokalorite hulk, mis organism saab 100g toidu tarbimisel). Kuulub keemilise sideme energia liigi alla. 18. Mis on soojusülekanne? Soojusvahetus 19. Nimetage soojusülekande suund. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojuslik tasakaal esineb ühesuguste temperatuuridega kehade vahel. Soojusvahetust enam ei toimu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojusjuhtuvus, soojuskiirgus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Osakeselt osakesele. Seejuures peavad osakesed omavahel kokku puutuma. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Sest neid on palju vabalt liikuda saavaid(väga kiirelt liikuvaid) elektrone, mis võivad liikuda läbi kogu kristallvõre. Vabad elektronid võimaldavad elektrijuhtivust ja võtavad osa ka soojusjuhtivusest. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini?
soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekanne liigitatakse siseenergia ülekande viisi alusel: · Soojusjuhtivuseks · Konvektsiooniks · Soojuskiirguseks Soojusjuhtivus · Soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele, ilma et aine ümber paikneks, nim. soojusjuhtivuseks. Konvektsioon · Soojusülekannet, kus energia levib vedeliku- või gaasivoolude liikumise tõttu, nim. konvektsiooniks. Soojuskiirgus · Soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena, nim. soojuskiirguseks Kiirgumise seaduspärasused · Mida kõrgem on keha temperatuur, seda intensiivsem on soojuskiirgus · Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda intensiivsem on soojuskiirgus. · Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Neeldumise seaduspärasus · Kiirguse muundumist keha siseenergiaks nim. neeldumiseks. · Mida tumedam on pind seda
Plahvatus, pääste- C (elu) Kuningamäe diisel, Vigastused, surm, 2C (elu) Ladustamine reostus, meeskond, C tankla propaan- keskkonna reostus 2C soojuskiirgus linna- (keskkond butaan (keskkond) elanikud, ) pinnas, vesi Plahvatus, Plahvatus, Töötajad, reostus, reostus, autojuhid,
pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Elutegevus. 8-16 km. Stratosfäär 50km, t' kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht, Mesosfäär-oaooni pole ja t' langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte. Termosfäär-virmalised, t' tõuseb. Eksosfäär-avakosmos. Kiirgusbilanss-maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab. Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem. Maapinna soojenemine, ärekõrb. Neg kiirgusb-annab soojuskiirgust rohkem ära. Kiirgusen saab juurde vähe. Maapinna jaht, jätumine
KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda
17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Vabade elektronide liikumise tõttu. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallides ei ole vabu elektrone. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Osakesed on üksteisest kaugel, soojus levib vaid osakeste põrgetel. 26
Pos. Kui maale saabuv kiirgus ons uurem kui lahkuv. Pos. Kui maale saabuv kiirgus ons uurem kui lahkuv. Neg. Kui saabub maale vähem kui lahkub, tulemuseks Neg. Kui saabub maale vähem kui lahkub, tulemuseks jääaeg. jääaeg. Mida kõrgem on aluspinna temp. Ja madalam õhutemp., Mida kõrgem on aluspinna temp. Ja madalam õhutemp., seda suurem on MAA SOOJUSKIIRGUS ja seda kiiremini seda suurem on MAA SOOJUSKIIRGUS ja seda kiiremini maapind jahtub. maapind jahtub. EFEKTIIVSEKS KIIRGUSEKS nim. Maa soojuskiirguse EFEKTIIVSEKS KIIRGUSEKS nim. Maa soojuskiirguse ja atmsf.-i vaukiirguse vahet. Tav. On see pos. St. Et ja atmsf.-i vaukiirguse vahet. Tav. On see pos. St. Et maapind annab rohkem soojuskiirgust äära, kui atmsf
Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides. Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt o...
mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett aurustatakse ära ja sellega neeldub suur soojushulk); soojuskiirgus (soojust eemaldatakse soojuskiirgusena). Soojusbilanss soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru
kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema · Paikese lühilainelise kiirguse hajumine, neeldumine ja peegeldumine atmosfaaris- pilvitu ilm- hajub 5%, neeldumine molekulides ja tolmus 15%, maapinnani jouab 80% kiirgusest pilves ilm-pilvedelt peegeldub 30-60%, pilvedes neeldub 5-20%, maapinnani jouab 0-45% kiirgusest · Maa pikalainelise soojuskiirguse bilanss ja selle elemendid, turbulentne soojusvoog ja varjatud aurumissoojus- maa soojuskiirgus 113%, soojuskiirgus aluspinnalt kosmosesse 6%, neeldumine atmosfääris 107%, atmosfääri vastukiirgus 97%, kiirgus atmosfääri 63% , kogu soojuskiirgus kosmosesse 69% turbuletne soojusvoog 10% varjatus auramissoojus 22% · Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss- Maa efektiivne kiirgus (Ef) - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe : Ef = Em Ea , Em - maapinna soojuskiirgus, Ea - atmosfääri soojuskiirgus ehk atmosfääri vastukiirgus
Soojusnähtused saunas Teemad Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C). Õige kerise korral peaks põhiline soojushulk vabanema kerise kividest. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Kui saunas on veepaak siis ka seal kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omakorda õhku...
· Lainevõnkumise levimine ruumis · Siseenergiamoodustub aineosakeste kineetilisest energiast ja osakeste sidemete potentsiaalsest energiast. · Sulamine sulamiseks on tarvis anda ainele energiat, aine neelab energiat. · Tahkumine aineosakesed asetuvad selliselt, et nende sidemed on võimalikult tugevad ja seejuures vabaneb energia. · Soojusjuhtivus kui energia kandub aineosakeselt aineosakesele · Soojuskiirgus kui energia kandub valgusega · Konvektsioon kui energia kandub vee või õhu liikumse kaudu · Soojushulk ühelt kehale teisele kandunud energiat mõõdetakse soojushulgaga 8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks · Valguse levimine valgusenergia kandumine ruumi, suuna kujutatakse valguskiire abil. · Valguse peegelduminefüüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire
6 1. elektrimahtuvus 2. vooluallika kasutegur 3. biot-savarti-laplace seadus 4. transformaator 5. soojuskiirgus 1. Tähendab laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga fii-q Võrdetegur on 1/C C=q/fii Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra 2. Elektriahel koosneb ühendusjuhtmetest, vooluallikast ja tarbijast. =Pk/P=U/E=R/Ro+R P-vooluallika koguvõimsus Pk-vooluallika kasulik võimsus
Lisa füüsika KT 1.Klassikalise mehhaanika põhi ülesanne. 2.Soojusliku ja mehhaanilise maailma pildi erinevused ( mida uut tõi soojus maailma) . 3.Mida uurib termodünaamika? 4.Molekulaarkineetilise teooria põhialused. (3) 5. Nimeta mõned teadlased, kes uurisid soojusdünaamikat. 6.Termodünaamika 1. ja 2. seadus/printsiip. 7. Mis on entroopia? 8. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus, soojusülekanne, konvektsioon. 9.Mis on temperatuur? 10. Küsimuste lehelt ,,miks" küsimused. 1. Klassikalise mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht ruumis igal ajahetkel. 2. Mehhaanilises maailmapildis- keha tasandil, vastastikmõju, pöörduvad protsessid. Soojuslikuks maailma pildis- molekuli tasandil, välismõjutused süsteemi reageerimine, pöördumatud protsessid, iseeneslikud protsessid. 3
temperatuurijaotust atmosfääris, mille tulemuseks on seni vee täpseks kindlaks määramata mõjud keskkonnale ja kliimale. KASVUHOONEGAASID: Olemus Atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust. Kasvuhoonegaasid neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ja peegeldavad osa tagasi maapinnale (soojuskiirgus ei haju kosmosesse). Kui soojuskiirgus hajuks takistamatult, oleks maakera keskmine õhutemperatuur praeguse +15 °C asemel -18 °C. Põhjused Lämmastikoksiid moodustub peamiselt sisepõlemismootoritest, lämmastikväetiste lagunemisel mullas, reaktiivlennukite düüsides, biomassi lagunemisel bakterite elutegevusena. Süsihappegaas eraldub fossiilsete kütuste põlemisel.
TEST 5 soojus 1. Millises keskkonnas milline soojusülekande liik? tahketes kehades (põhiliselt) soojusjuhtivus gaasides (põhiliiselt) konvektsioon vedelikes (põhiliselt) konevktsioon vaakumis (ainult) soojuskiirgus 2. Millised mikro, ja millised makroparameetrid? molekuli mass mikro rõhk makro molekulide keskmine kiirus mikro temperatuur makro ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik 1. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon 2. Energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks soojusjuhtivus 3. Energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu soojuskiirgus
tõttu. Kasutatud materjalid: hot.ee/fyysika Tööd asuvad portaalis www.kool.ee Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti · Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena. · Mida kõrgem on keha temperatuur, seda intensiivsem on soojuskiirgus. · Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda intensiivsem on soojuskiirgus. · Soojus hulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mille keha saab või kaotab soojusülekandel. · 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 °C võrra. · Aine erisoojus (c) näitab, kui palju muutub 1 kg aine siseenergia selle aine temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. · Sulamissoojuseks (l) nimetatakse 1 kg aine sulatamiseks kuluvat soojushulka (Q). · Aurustumissoojus (L) näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval
molekulid liiguvad aeglasemalt, keskmine kiirus on väiksem; kergemate molekulide kiirus on suurem; keskmine kiirus sõltub temperatuurist, kõrgel temp kiirus suur, madalal temp kiirus väiksem. Temperatuus väljendav keskkonna soojuslikku olekut. Temp mõõtmine põhineb soojuspaisumisel. Mida kõrgem on keha temp, seda suurem on keha ruumala. Temp ja osakeste kineetiline energia on omavahel seotud. Ek=3/2kT (ideaalne gaas). Soojusvahetus: toimub mõlema keha vahel, soojuskiirgus levib vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma asukohti; soojusjuhtivuse korral aineosakesed ei vaheta oma asukohta. Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud. Neid protsesse mille korral temp ei muutu nim isotermilisteks protsessideks (T-isotermiline)
13 osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on osoon stratosfääris ning veeaur, pilved ja aerosool troposfääris. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest (otse- ja hajuskiirgus). Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa aga peegeldub atmosfääri tagasi. KIIRGUSBILANSS Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiliselt on erinevused aga suured
murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel? 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vastasmõjus teiste kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Joonis vihikus. 3. Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4
teisele või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulka tähistatakse Q tähega. Soojushulga mõõtühikud Soojushulka mõõdetakse kalorites. Tänapäeval mõõdetakse soojushulka dzaulides. Soojusülekanne Siseenergia levimist ühelt Soojusülekanne kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib Soojusjuhtivus Konvektsioon Soojuskiirgus siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia Muutke teksti laade levib ühelt aineosakeselt teisele Teine tase molekulidevaheliste põrgete Kolmas tase tõttu, ilma et aine ümber
süsteemi soojusliku protsessi tulemusena entriipia kasvab, temp väheneb (soojus ülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale), siseenergia moodustub molekulide kineetilisest ja potensiaalsest energiast (olek, temp), soojusülekanne siseenergia levimine ühelt kehalt teisele, liigid: soojusjuhtivus soojusülekanne, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulivaheliste põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks, soojuskiirgus soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu, toimub ka vaakumis, kuna ainet pole vaja, konvektsioon soojusülekanne, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu, ei toimu tahkises, kuna osakesed ei liigu. Soojusmasin seade, mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, kasutades gaasi paisumise tööd, põhiosad: soojendi (süsteemile siseenergiat andev keha, põlev küttesegu),
keskkonnast, seda kiirgub peaaegu igalt poolt, suurimad kiirgajad Galaktika sees- supernoovade jäänukid, ja väljas galaktikad, kvasarid, gal.tuuma musta augu ümber gaasikettast) 12) Raadioteleskoobid Reflektorid, millel klaasi asemel metallpeegel e antenn see ,,näeb" vaid raadiokiirguse tugevust ja ,,teab" ligikaudset suunda, kust see tuleb. (väike lahutusvõime e täpsus kasut. mitu refraktorit) 13) Taeva soojuskiirgus: (infrapuna tuleb kõikjalt, aga me tunneme ainult Päikeselt) mõõdetakse kõrge mäe otsast pooljuhtvastuvõtjad 14) UV kosmosest: Mõõdetakse peegelteleskoobiga, Registreeritakse Maa tehiskaaslaselt, kuna maapinnani jõuab vähe (kuumadelt tähtedelt- valged kääbused, planetaarudud...) 15) Röntgen- ja gammaastronoomia: (kõige kuumemad objektid, võimsaimad plahvatused) Röntgenkiirgus kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka kõigil tähtedel,
Spektrid, kiirgused, fotoefekt 1. Kiirguste liigid – nimeta, iseloomusta millest tekib, näited. Soojuskiirgus – Aatom ergastatakse kõrge temperatuuri kaudu (põlemine, elekter) Elektroluminetsents – Sel juhul gaasi aatomid põrkudes elektronidega hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest
Soojusülekanne siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist?
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood
Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss: Maa soojuskiirgus : mida Maa kiirgab eemale. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja mida madalam õhu temp. seda enam kiirgab. Atmosfääri vastukiirgus: atmosfäärist kiirgab soojus Maale tagasi * EFEKTIIVNE KIIRGUS: Maa soojuskiirgus atmosfääri vahekiirgus Saab olla positiivne: Maa annab rohkem soojust ära, kui juurde võtab; negatiivne maale jõuab rohkem soojust, kui ära annab. * Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe
Kemikaaliohutus Silver Tõgen EV107 Näiteid ohtlikest ainetest · Bensiin · Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti tuleohtlik vedelik. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi
mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. 5. Mis on Browni liikumise põhjuseks? Liikumine toimub tänu vedeliku või gaasi osakeste soojusliikumisele. 6. Mida nimetatakse soojusülekandeks? Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. 7. Nimeta soojusülekande liigid. · Soojusjuhtivus · Konvektsioon · Soojuskiirgus 8. Mida nimetatakse soojusjuhtivuseks? Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. 9. Mida nimetatakse konvektsiooniks? ©anmet.rtg 2007 1 Füüsika 10. klassile _____________________________________________________________________ Konvektsiooniks nim
2) stratosfr - 17-50km, alaosa on klm (-45...-65C), krgemal hakkab temperatuur jrk-jrgult tusma, laosas temp ~-2,5C 3) mesosfr - 50-85km, temperatuur langeb, selle lemisel piiril on planeedi klmim kiht, kuni -140C 4) termosfr - 500-800 km paksune kiht, peval soojenedes paisub ja sel jahtudes tmbub kokku, temperatuur vib olla kuni 1500C 5) eksosfr - atmosfri vlimine kiht, hreneb jrk-jrgult, lheb sujuvalt le planeetidevaheliseks ruumiks 2. Kasvuhooneefekt On nhtus, kus maapinnalt lhtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides. Kasvuhoonegaasid on veeaur (H2O), ssinikdioksiid (CO2), dilmmastikoksiid (N2O), metaan (CH4) ja osoon (O3). 3. huringluse skeem 4. Millest sltub maapinnale langeva pikesekiirguse intensiivsus?
Tahke, vedel ja gaasiline aine erinevad aineosakeste liikumise poolest. Difusioon-Ainete iseeneslik segunemine. Nt:Lõhnaõli pudeli avamine. Lõhn levib ruumis, sest lõhnava aine molekulid segunevad õhuosakestega ja liiguvad korrapäratult. Soojuspaisumine-põhineb soojusliikumisel. Vedelik termomeeter. Soojushulk-keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisu...
soojushulk Q. Q = mc(t2t1). Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Soojushulga mõõtühikuks on 1J Soojusülekanne · Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. · Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid Iga keha võib soojust ära anda ja vastu võtta Selleks on kolm viisi: a) Soojusjuhtivus b) Konvektsioon c) Soojuskiirgus Keha soojuse äraandmisvõime sõltub keha temperaturist, massist, pindalast ja pinna omadustest. Soojusjuhtivus · Soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele, ilma et aine ümber paikneks, nim. soojusjuhtivuseks. Konvektsioon · Soojusülekannet, kus energia levib vedeliku või gaasivoolude liikumise tõttu, nim. konvektsiooniks. Soojuskiirgus · Soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena, nim. soojuskiirguseks
B = S' + D + Ea R - Em = Q * (1-A) Ef A B- kiirgusbilanss maapinnal, S' - Päikese otsekiirgus maapinnal, D D- Päikese hajuskiirgus maapinnal, Ea - atmosfääri soojuskiirgus, R- U maapinnalt peegeldunud kiirgus, S Em - maapinna soojuskiirgus, Q=S'+D Päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal, A- maapinna albeedo,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
