neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis on ka klorofülli, on täheldatavad neeldumismaksimumid u 470 ja 630 nm juures. Töö käik Kaalusin kaaluklaasi 0,52 g riivitud porgandit. Seejärel panin kaalutud porgandi uhmrisse ning uhmerdasin koos liivaga (abrsasiiv) ja soolaga (vee sidumiseks) ühtlaseks pulbriks. Seejärel ekstraheerisin karotenoide heptaaniga (=0,72 g/cm3), kuna selles karotenoidid lahustuvad, kuid sool ega liiv mitte. Olin ennem valmis pannud mõttesilindri koos lehtri ja filterpaberiga selleks, et ekstraheerimisel saadud karotenoidide lahust filtrida. Ekstraheerisin, kuni lahus muutus peaaegu värvusetuks. Kogumahuks sain 23,5 ml. Uhmri ja muud heptaaniga kokkupuutunud töövahendid jätsin tõmbe alla, et heptaan saaks aurustuda. Neeldumisspekter mõõdetakse vahemikus 350 - 650 nm ning võrdluslahuseks on puhas lahusti (heptaan). Neeldumismaksimumid:
Karoteeni (C40H56) -,-, ja -isemoeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen, punakasoranzi värviga isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. - ja -karoteenist tekib üks vitamiin A molekul. -karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 oC, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, kuid apolaarsetes orgaanilstes lahustites lahustub hästi. Kuna -karoteeni molekul, nagu teisedki karotenoidid, sisaldab hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldmisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja sisaldada nimetatuist erinevaid neeldumismaksimume
Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 6 Töö pealkiri: 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 26.04.2010 Protokoll esitatud: 13.05.2010 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Töö teoreetilised alused: Klorofüllid on fotosünteesi põhipigmenid ja annavad taimedele rohelise värvuse. Abipigmentideks on karotenoidid ja fikobiliinid (kollased, punased, purpursed). Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks. Karoteeni isomeeridest on tähsaim -karoteen, kristalliline vees mittelahustuv aine, selle molekul annab loomorganismis poolestudes kaks retinooli (vitamiin A1 molekuli). Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, apolaarsetes lahustites hästi (petrooleeter, bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust.
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ning on seetõttu täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Keemilise ehituse pooleks klassifitseeritakse karotenoide kui tetraterpenoide (40 süsiniku aatomit). Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, ei sisalda hapnikku (-, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllid sisaldavad hapnikku (luteiin, zeaksantiin jne)
nr. 2.2 määramine Õpperühm: Töö teostaja: Martin Tamm / 121006YASB YASB21 Juhendajad: assistent Tiina Randla ja doktorant Kaia Kukk 1 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Karotenoidid on ühendid mida klassifitseeritakse ehitusepoolest kui tetraterpenoidid (40 süsinikku sisaldavad ühendid). Karotenoidid on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide grupeeritakse kahte rühma: karoteenid (ühendid mis sisaldavad ainult süsinikku ja vesinikku) ja ksantofüllid (ühendid mis sisaldavad ka hapnikku süsiniku ja vesiniku kõrvalt). Karotenoidid täidavad mitu erinevat ja tähtsaid ülesandeid taimedes: valguse absorbeerimine (neeldumine) ja valguse ülekanne klorofüllidele, valguse liigne neeldumine, rakkude
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.5 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ja LIPIIDIDE REAKTSIOONID Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 15/03/2010 29/03/2010 2.3 arvest. 1.3 parandada. M.K. 28.03. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Arvest 28.03. M. K. ...
·ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; Nt: luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidid ka kaitsevad taimi liigse valguseenergia, taimerakke fotokahjustuse ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetes organismides leidub neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin. Vitamiin A loob fotokeemilise aluse nägemisprotsessile. Lisaks sellele on ta ka antioksüdant ning kaitseb silmi sinise ja UV kiirguse eest. Eukarüootides omavad karotenoidid olulist rolli rakkudevahelises suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Loomsed organismid omastavad karotenoide loomse toiduga. -karoteen esineb punakas-oranzide kristallidena ja ei lahustu vees ja vesilahustes. Ka polaarsetes lahustites on karoteeni lahustuvus piiratud, kuid selle eest lahustab karoteen hästi apolaarsetes lahustites Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni
docstxt/.txt
proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,56g apelsinikoort). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidi de lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses. Katseandmed
Reaktsioonil annab värvuse kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas tekkiv kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmendina karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid klassifitseeritakse tetraterpe- noidideks (40 C-aatomit). Struktuurilt on polüeensed, mille ühes või mõlemas otsas on 6- liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide jaotatakse: · karoteenid O mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult C-st ja H-st, esindajateks on -, -, -, -, jt isomeerid, samuti pikima ahelaga lükopeen · ksantofüllid O sisaldavadmolekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin jt
· Oliiviõli sisaldav lahus muutus veidi rohekaks, kuid kuna see on taimne rasv, näitab see hoopis fütosterooli sisaldust · Searasva sisaldav lahus jäi peaaegu värvitus, mis tähendab, et searasvas on väga vähe kolesterooli 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6- liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidide kaks põhitüüpi on · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid (karoteeni isomeerid, lükopeen) · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid (luteiin, zeaksantiin)
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1. Töö teoreetilised alused Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.2, 1.3 Anna Logunova YAGB-22 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 2.5 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 29.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Tallinn 2009 Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased või punased. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu
Seismisel värvus ka searasv õrnalt sinakaks, kookosrasv jäi värvituks. Järeldusena saab öelda, et kookosrasv ei sisalda praktiliselt kolesterooli, searasv sisaldab, kuid ka mitte väga suures hulgas. 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Klorofüllid on fotosünteesi põhipigmenid ja annavad taimedele rohelise värvuse. Abipigmentideks on karotenoidid ja fikobiliinid (kollased, punased, purpursed). Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks. Karoteeni isomeeridest on tähsaim -karoteen, kristalliline vees mittelahustuv aine, selle molekul annab loomorganismis poolestudes kaks retinooli (vitamiin A1 molekuli). Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, apolaarsetes lahustites hästi (petrooleeter, bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust.
Töö käik Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,63g porgandit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses. Katseandmed
Töö teoreetilised alused Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid ja neid leidub taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning ka mõningates fotosünteesivates organismides (vetikad, mõned seened ja bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad Karoteenideks.( Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllideks. (Ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt).
Tallinna Tehnikaülikool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid ja neid leidub taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning ka mõningates fotosünteesivates organismides (vetikad, mõned seened ja bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku
1.3 Lipiidide reaktsioonid LIPIIDID heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine. Omadused: - Ei lahustu vees ja vesilahustes - Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen, eeter) - Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides (metanool , etanool) - Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus) Funktsioon: - Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks - Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes) - Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime...
Sõltuvalt atsüüljäägist klassifitseeritakse: 1) Lihtlipiidid (mitteseebistuvad) Vabad rasvhapped, isoprenoid lipiidid, tokoferoolid 2) Atsüüllipiidid (seebistuvad) Mono-, di- triatsüülglütseroolid, fosfolipiidid, glükolipiidid, dioollipiidid, vahad ja steroolestrid Sõltuvalt neutraalne-polaarne klassifitseeritakse: 1) Neutraalsed lipiidid Rasvhapped, mono-, di- ja triatsüülglütseroolid, steroolid, steroolestrid, karotenoidid vahad, tokoferoolid 2) Polaarsed lipiidid Glütserofosfolipiid, glütseroglükolipiid, sfingofosfolipiid, sfingoglükolipiid Oomega-3 rasvhapped : -linoleenhape, eikosapentaeenhape, dokosaheksaeenhape Oomega-6 rasvapped: linoolhape, arahhidoonhape HÜDROGEENIMINE Transrasvhapped: hüdrogeenitud rasvhape ja ka mäletsejate rasvas; kunstlikult küllastatud, lisades vesinikuaatomeid osale küllastumata rasvhapetest=hüdrogeenimine. Hüdrogeenimine muudab õli tahkeks rasvaks.
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja määramine Üliõpilane: Silvia Laiv 112429KATB41 Juhendaja: Kaia Kukk Töö teoreetilised alused Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid ja neid leidub taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning ka mõningates fotosünteesivates organismides (vetikad, mõned seened ja bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku
Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel seega on need täiendavateks kiiruse retseptoriteks. Karotenoidid on keemilise ehituse poolest tetraterpenoidid, erinevaid karotenoide on väga palju (>600). Karotenoidide 2 põhigruppi on karoteenid ja ksantofüllid. Esimesed neist on hapnikku mittesisaldavad molekulid, teised vastupidiselt aga hapnikku sisaldavad molekulid. Lisaks valguse absorbeerimisele (karotenoidide põhiülesanne) on karotenoididel ka kaitsev
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teooria: Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased või punased. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ülatuses, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahutsites
katseliselt tõestada, siis searasvas oleva kolesterooliga katse ei andnud tulemusi. Ometi on searasv tuntud kolesterooli sisaldaja. Katses sai arvatavasti liiga vähe lisatud äädikhappe anhüdriidi. 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimerakkude ja osade protistide kloroplastides ja kromoplastides. Karotenoidid suudavad valguse teisi valguspikkusi kasutada kui klorofüll, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina kuue-liikmelised ionoontsüklid. Kaheks põhigrupiks karotenoidide seas on karoteenid(ei sisalda hapnikku) ja ksantofüllid (sisaldavad hapnikku). Taimedes täidavad karotenoidid lisaks kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade radikaalide eest
Vesilahustuvad keskkonnas toimivad vitamiin C, mitmed vereplasma valgud, kusihape jt. Oksüdatiivne stress häire pro- ja antioksüdatide normaalses tasakaalus. Antioksüdandid inimorganismis Preventiivsed antioksüdandid 1) Tekkinud RO kõrvaldajad o Superoksiid dismutaas (SOD) o Katalaas (CAT) o Glutaatiooni peroksüdaas (GSHPx) 2) Vabade radikaalide kõrvaldajad o Vitamiin E, vitamiin C, glutatioon, ubikinoon, karotenoidid 3) Rauaioone siduvad agendid o Apotransferriin o Tseruloplasmiin Ahelreaktsiooni blokeerivad antioksüdandid Vitamiin E, vitamiin C, kusihape, vere albumiin, bilirubiin Antioksüdandid Vitamiin E Tähtsaim lipiidses keskkonnas töötav antioksüdant Biomembraanide ja LDL kaitse Karotenoidid Pikk C-ahel võimaldab kõrvaldada ergastatud hapnikku Kaitsevad UV-kiirguse eest Neil on vähkkasvajate kujunemisele pidurdav mõju (mitte sünteetilistel)
Kõige vähem kolesterooli sisaldus 3. katseklaasis, kus on searasv (värvitu). 2. katseklaasis (päevalillõliga) , kus tekkis sinine ja punane värv on rohkem kolesterooli kui kolmandas katseklaasis. 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) sisalduvad fotosünteesi abipegmentidena karotenoidid. Karotenoidid absorbeerivad valgust florofüülist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm. Neid klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen ( tähtis vaheühend paljude teiste
150a-d karamellid Pruunid toiduvärvid, mida saadakse sahhariididest. Karamellid on poolsünteetilised ehk neid saadakse loodusliku aine keemilisel töötlemisel. Kõrvalmõjude kohta täpsemad andmed puuduvad. Rottidel on tekitanud halvaloomulisi kasvajaid ning inimestel kõhulahtisust. Kasutatakse tumedates õlledes, karastusjookides, koolajookides, maiustustes, jäätistes ning kastmetes. Toidutare > Sõnastik > E-ained > E150a - Karamell, karamell I E160aE160f karotenoidid Karotenoidid on rasvlahustuvad pigmendid. Olenevalt konkreetsest ühendist varieerub nende värvus kollakasoranzist kuni punakasoranzini. Eri värvi pigmente eraldatakse mitmesugustest taimedest, näiteks porgandist, värvibiksa (annatopõõsa) viljadest, paprikast, tomatist jne. A-vitamiini eelühendina muutuvad karotenoidid inimorganismis vitamiiniks. Karotenoide lisatakse margariinidele, kondiitritoodetele, maiustustele,
Sarnane heemile, st *porfüriin, *tsentris Fe2+ asendatud Mg2+-ga, *mis kordinatiivselt seotud nelja N aatomiga, *II tsükli juures kas metüül või aldehüüdrühm, *V tsükkel on lisa tsükkel, *IV tsüklis o üks kaksikside taandatud ja juurde liitunud pikaahelaline fütüülrühm, *aromaatsus muudab klorofülli efektiivseks nähtava valguse neelajaks, *tasapinnaline. 600 700 nm juures toimub klorofülli neeldumine; karotenoidid 400 - 500 nm. 5.Abipigmendid laiendavad veelgi neeldumisriba sellistel spektritel, kus klorofüllid ei neela. *Karotenoidid toimivad ka fotoprotektoritena, lõhustades fotoergastamisel tekkivaid reaktiivseid hapniku osakesi e. vabu radikaale. *Fükobiliinid e fükotsüanobiliinid vetikates. 6.Valgusraktsiooni ül: *toota energia kandjat ATP (ADP fosforrüülimine); *toota redutseerijat taandatud NADPH; *hapniku formeerimine.
Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 17.04.13 04.05.13 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmendina karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seetõttu kiirguse täiendavaks retseptoriks. Karoteneoidid on arvukas ühendite rühm, mis keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetrarepenoide. Nad sisaldavad 40 süsiniku aatomit, on polüeensete ahelatega, mille ühes või mõlemas otsas on 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis
Miks? C3 taimed 14. Millised plastiidid muudavad viljade oranziks, punaseks kollaseks? kromoplastid 15. Millistes plastiidides leidub klorofülli? - kloroplastides 17. Millised plastiidid hoiustavad tärklist? amüloplastid 18. Miks sügisel muutuvad rohelised lehed kollaseks, punaseks, oranziks? Sügisel muunduvad lehtedes kloroplastid kromoplastideks, sest klorofüll lagundatakse ja plastiidis moodustavad enamuse kollases ja punases spektri piirkonnas valgust peegeldavad karotenoidid 19. Kas plastiidid muunduvad üksteiseks? Näide. - jah Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse 20. Millal C4 taimed hoiavad oma õhulõhed kinni? Hoiavad oma õhulõhed päeval suletuna ja jahedatel öödel avatuna 21. C4 taimed fotosünteesivad ka siis, kui nende õhulõhed on suletud. Kuidas see võimalik on?
Vabad radikaalid vastutavad arvukate ebatervete protsesside eest kehas, nagu: · Antioksüdantide ja radikaalide tasakaalu häirimisel toimub: · Haiguslik rakkude jagunemine · Organite mittetäielik funktsioneerimine · Ajutegevuse häired · Südame- ja veresoonkonna muutused · Nägemise kahjustused · Vananemine · Ja arvukate teiste ebatervete nähtuste eest kehas Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Kõige tuntumad antioksüdandid on C- ja E-vitamiin ning karotenoidid. Väga efektiivseid antioksüdante polüfenoolide näol leidub paljudes taimeliikides: nii männikoores kui rohelises tees, mustikamarjades ja puuviljaseemnetes. Käesolevaks ajaks on teada mitmeid aineid, mis võivad toimida antioksüdatiivselt (näiteks glutadioon, melatoniin, ubikinoon ehk koensüüm Q10, C- ja E-vitamiin)
Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides jt fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erineval lainepikkusel ja on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Jaotatakse kahte põhigruppi karoteenid, kui hapnikku mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust ja ksantofüllid, kui hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid ka ka kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstest rakke fotokahjustuse eest. Karotenoidid omavad iseloomulikke neeldumismaksimume apolaarsetes lahustites, mistõttu
tumedat lahust, nagu oleks pidanud. Searasv siiski sisaldab kolesterooli. Kõikides katsetes sisse tulnud viga oli ilmselt põhjustatud minu enda hooletuses äädikhappe anhüdriidi või äädikhappe lisamisel. 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Töö teoreetilised alused Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid, mis sisalduvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, kuid ka mõnedes teistes fotosünteesivates organismides. Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, mida keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Nad on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6- liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtis ka paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid
Töö 2.2 teoreetiline osa Karotenoidid fotosünteesi abipigmentid, mis asuvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) ja absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ning on täienduvateks kiirguse retseptoriteks, aga täidavad taimedes ka kaits. Karotenoidid (>600) klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Lükopreen kõige pikema ahelaga karotenoid. Karotenoidide kaks põhigruppi on: karoteenid (ei sisalda O2 , lükopreen, -,-,-, -, - karoteenid, ..) ja ksantofüllid (sisaldavad O2, luteiin, zeaksantiin, ..) Loomsetele organismidele on neli karotenoidi (-,- ja -karoteen ning -krüptoksantiin) vitamiini A eelühenditeks. Vitamiin A esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, lisaks sellele on ta antioksüdant ja kaitseb silmi kahjul...
Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin Karoteeni α-, β- ja γ-isomeeridest omab suurimat tähtsust β-karoteen (punakasoranž), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. Kõik karotenoidid on värvilised. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast.
Karoteenid hapniku mittesisaldavad molekulid 2. Ksantofüllid hapniku sisaldavad molekulid · Loomsetel organismidel on 4 karotenoidide(kuid loomad ise need sünteesida ei oska, saavad need toiduga) : -,-,-karoteen ja -krüptoksantiin. Need on vitamiini A eelühenditeks. · Vitamiin A funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamin A on hea antoksüdant, kaitseb silmuse ultravaletti kiirguse eest ning kasvuse reulaatorina. · Kõik karotenoidid on värvelised. Võivad neelata nähtavas valguspektris, mida iseloomustab polüeensus. · Uuritava materjali karotenooidset kostist saab iseloomustada neeldumisspektri järgi. (absorptsiooni sõltuvus uuritava lahust läbiva laine pikkusest.) · Kui aine sisaldab ka klorofilli, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkusel 470 ja 630 nm juures. Töö käik: Lavboratoorse töö eesmärgiks on karotinoidide eraldamine taimedest ja neeldumisspektri
tarvitamisel läbi toidu või lisanditena on otsene kasu silma tervisele ja funktsioneerimisele. Seedimise käigus organismi poolt omastatud karotenoidist moodustatakse retinooli molekul. (1) Olenevalt karotenoidist tekib üks või kaks retinooli. Beeta-karoteenist tekib neid kaks. Retinool on A vitamiini derivaat. Toidust omastatavad beeta-karoteen ja alfa-karoteen on pro- vitamiin A karotenoidid. Aga silma võrkkestas neid ei leidu. Vaid luteiin ja zeaksantiin (6) jõuavad silma võrkkesta. 3.3 Karotenoide omastamist mõjutavad tegurid Eelnevalt sai mainitud, et inimene oma elutegevuseks vajalikke karotenoide ise ei sünteesi, seega, peab neid kätte saama toidust. Seejuures on oluline, et karotenoidide kättesaadavus toidu koostisest oleks võimalikult kõrge. Aine omastatavuse või kättesaadavuse all mõeldakse
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.2 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on ühendite rühm, mis klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidid jagunevad ksantofüllideks ja karoteenideks ehk hapnikku sisaldavad ja hapnikku mittesisaldavateks. Karotenoidide ülesanded on: · Valgust absorbeerida ja edasi kanda klorofüllile. · Kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstesrakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. · Vitamiin A eelühend, mille funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamiin A tõkestadab loomorganismides lipiidide oksüdatsioo...
Linnusulgede värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid ehk värvained. Melaniinid sünteesib lind ise ning seejärel omandab musta värvuse. Melaniini leidub looduses kahes vormis: eumelaniini ja feomelaniinina. Eumelaniin on levinum ja annab loomadele tumemusta värvuse, näiteks rasvatihase must pea ja rinnatriip või varese must sulestik. Karotenoide linnud ise toota ei saa, kuna neil puudub selleks vajalik ensüüm. Seega tuleb kõik vajalikud karotenoidid saada toidust. Karotenoidid annavad sulestikule punase värvuse. Valge värvus tuleneb sulgede struktuurist ning seda peetakse nii-öelda alusvärvuseks. Sinine värvus on nn struktuurne värvus, mis tuleneb sulgede erilisest siseehitusest, suleroodudes paiknevatest käsnjatest rakkudest, millelt eri lainepikkusega valgus peegeldub eri suunas. (Sepp 2012) 15) Kirjelda ornitoloogilist uurimistööd ja linnuharrastust Eestis kaasajal
Vitamiin A-aktiivsust omavad lisaks retinaalile ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Kuna loomsed organismid ise karotenoide ei sünteesi, siis tuleb neid omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Kõik karotinoidid on värvilised. Nende värvus varieerub kollasest üle oranzi tume punaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust, seda intensiivsem tema punane värvus. Karotenoidid on võimelised adsorbeerida valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700nm) tänu oma polüeense struktuurile. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliseltmuutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste ~470 ja ~630 nm juures.
A-vitamiin Stefani Blüm A-vitamiin e. retinool A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina. Keemiline valem - C20H30O Avastamise ajalugu 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne. Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947. aastal taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Miks seda vaja on? kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks naha ja juuste tervise tagamiseks limaskestade kaitseks infektsioonide eest kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul luudele ja hammastele vereloomele suguorganite arenguks kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks sest ß-karoteenirikas toit...
Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Tallinn 2010 2.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alfa, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta- karoteen on kristalliline aine, sulamistemperatuuriga 183-184 °C ,mis lahustub apolaarsetes orgaanilistes lahustites ( nt dietüüleeter,
2.Kest tselluloosist, ligniinist kitiinist erandiks munarakud (lubikest, mannaanist valkkest, nahkkest) Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7.Plastiidid + - - 10.Toitumisviis raku Fago- ja pinotsütoos
Saame teada: Miks meie toidulaual on köögiviljadel tähtis koht Et toit on inimese tervise alus toiduga saab vältida haigusi Mis on antioksüdandid Vabadest radikaalidest 2 Antioksüdandid Seovad vabasid radikaale, mis lõhuvad molekule ja tekitavad mutatsioone pärilikkusaines Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C-; E- ja vitamiini A eelvitamiin ehk beeta karotiin Lisaks sekundaarsed ained: Flavonoidid ja karotenoidid ( tuntum beeta- karotiin)kõik pakuvad igakülgset kaitset 3 Seller Petersell Spinat Brokkoli Kapsas lillkapsas Tomat Paprika Küüslauk ja sibul Porgand Peet 4 Seller Aitab väljutada organismist vedelikku Sellerit võib ka söögikordade vahel dipikastmega näksida 5 Petersell Peterselli tasub süüa igal võimalikul juhul
Vitamiin A eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga. Vitamiin A imendumist häirivad: mao alahappesus, liigne raud, liigne alkohol, kohv, mineraalõlid, prednisoloon, kortisoon, sapphappeid siduvad ravimid, kestev raske füüsiline koormus jne. Taimsed produktid varustavad organismi karotenoididega. Kui toitumine on ratsionaalne, siis annavad nad väga vajaliku panuse vitamiin A vajaduse rahuldamiseks. Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda. Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud. Vitamiini A saadakse vaid loomsetest allikatest: kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid.Karotenoidide allikad on: keedetud porgand, keedetud spinat, keedetud kõrvits, keedetud lehtkapsas, melon, aprikoosid jt. Bioloogilised funktsioonid
bioaktiivsetest vormidest. Retinooli oksüdeerimisel tekib retinaal ning retinaali oksüdeerimisel retineenhape jne. A-VITAMIINI FARMAKOKINEETIKA Loomsetest allikatest saab inimorganism A-vitamiini retinooli näol. Samas on organism võimeline ka looduslikest saadustest sünteesima A-vitamiini. Näiteks porgand sisaldab palju A-vitamiini eelühendit beeta-karoteeni, tänu millele saab inimorganism muuta selle A- vitamiiniks. Kõik karotenoidid (alfa, beeta ning gammakaroteenid) on vitamiin A eelühendid, millest inimorganismis saab ühel hetkel A-vitamiin. Beeta-karoteen on umbes kuus korda vähem efektiivsem kui A-vitamiin. Karotenoidide konvensioon vitamiin A-ks ja selle imendumine võtab aega kuskil 6-7 tundi. Karotenoidide konverteerimine vitamiin A-ks on häirunud diabeedi ja hüpotüreodismi puhul. Karotenoidid 30-60% imenduvad sapphapete
Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv embrüo organismi rakkude areng limakestade epiteeli ning naharakkude arengus Allikad: kala- ja loomamaks, karotenoidid Defitsiit: ,,Kanapimedus" ehk hemeraloopia, kuivsilmus, kasvuhäired infektsioonitundlikus, pimedaks jäämine, naha keratomalaatsia Toksilikus: Väsimus, söögiisu langus, dermatiit, naha sügelemine, lihaste valud Vitamiin D Funktsioonid: Luude arengu reguleerimine Parandavaid ja toetavaid funktsioonid kudede ja rakkude jaoks Allikad: Norm.doos: päikesekiirgus 0,005-0,008mg
.. +24 · Tõusmed hävivad juba +0,5... +1 · Lehed kaotavad rohelise värvi ja kolletuvad juba 2-3 kraadi juures. · Õitseb juunis-juulis. · Kaunu saab toiduks juba juuli lõpus. · Toiduks kasutatakse nii poolvalminud kui valminud teri värskelt, kuivatatult, soolatult, sügavkülmutatult või konserveeritult. Kasulikkus · Sisaldab palju mineraalaineid, kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja rasvu. · Vitamiinidest olemas peaaegu kõik B-grupi vitamiinid, karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiinid) ja C-vitamiin. · Ravimtaim: ravimina kasutatakse oakaunu ja seemneid -- ube. · Temas on aine, mis on sarnane insuliiniga ja toimib soodsalt suhkru ainevahetusele veres, mistõttu soovitatakse suhkruhaigetele. · Lisaks ravib mao- ja maksahaigusi, neeru- ja põiehaigusi, kõrget vererõhku, südamehaigusi, veresoonte lupjumist, kroonilist reumat, podagrat ja neerukive (õiekeedus). · NB
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puh...
väärtus (avaldis vastavalt Beer'i seadusele)? A = l c (küveti pikkus, lahuse kontsentratsioon, uuritava aine ekstinktsioonitegur antud lainepikkusel) 10. Mis on kromatogramm ja millist informatsiooni see annab uuritava segu koostisekohta? Kromatogramm on aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vaheline graafiline sõltuvus. Sealt on näha iga aine elueerimismahud ning ainete kontsentratsiooniline jaotus lahuses. 1. Millistesse gruppidesse võib karotenoidid jaotada ja mille poolest need grupid erinevad? Karoteenid hapnikku mittesisaldavad ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust Ksantofüllid sisaldavad hapnikku. (Luteiin, zeaksantiin) 2. Iseloomustage karotenoidide molekuli ehitust ja sellest tulenevaid omadusi. Molekulid on polüeenid, koosnevad 40 süsiniku aatomist, mille ühes või mõlemas otsas on tsüklid. Lahustuvad ainult apolaarsetes orgaanilistes solventides, võime neelata nähtavat valgust. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
