REBANE KRISTJAN JA PATRICK VÄLIMUS. • REBANE ON KOERLASTE SUGUKONDA REBASE PEREKONDA KUULUV KISKJA. • REBANE ON VÄIKESE KOERA SUURUNE JA PIKA KOHEVA SABAGA. TÄISKASVANUD REBASE MASS ON 6–10 KG. ISASED KAALUVAD KESKMISELT 10–15% ROHKEM KUI EMASED. ET ISENDITE SUURUS VARIEERUB TUGEVALT, EI SAA SELLE ALUSEL SUGU MÄÄRATA. • TÄISKASVANUD ISASLOOMA TÜVEPIKKUS ON 60–90 CM, SEALHULGAS SABA 40–60 CM (UMBES POOL TÜVEPIKKUSEST). KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKA...
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast. Imetajate kehaehitus Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Katteelundkond Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad mä...
suuremate poegadega · Tiinus kestab 84-95 päeva · Pojad (1-4) sünnivad pimedaina · Täpiline muster tekib hiljem Levik ja eluviis · Elab Aafrikas, Ees-, Kesk ja Tsentraal-Aasias kuni Hindustani poolsaareni · Kogu levila ulatuses on ta väga haruldane · Nõukogude Liidus võib geparde mõnikord kohata Lõuna-Turkmeenias, kõige sagedamini Badhõzis Fakte · Terav nägemine · Kõige kiirem imetaja, võib joosta kuni 120 km/h · Kiiruse poolest gepardit inimesega võrrelda ei saa · Tüvepikkus 130 cm, sabapikkus 75 cm Kasutatud kirjandus · Images.google.com · Loomade elu 7. köide
Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Mis metsas ta võiks elutseda? Mina arvan, et see väike imetaja võiks elada, kas salumetsas või lodumetsas. Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha. Mõned metshiire andmed: Keha pikkus 97-110mm, saba pikkus 69- 115mm, Kaal: 13-27kg.
Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3. Inimese liigi tunnused · Suur aju · Kahel jalal liikumine
laikudega. Gepardi pea on kehaga võrreldes väike. Gepardi kehapikkus on 150cm, sellele lisandub saba, pikkusega 70 cm. Kaal umbes 70 kg. 4. Eluviis ja elupaik Gepardid elavad Aafrikas ja Lõuna- Aasias. Viimasel ajal ka Euroopas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselst Savannast lõuna pool. Indias, Pakistanis on gepard välja surnud. Parem elukoht gepardi jaoks on savannid, poolkõrbed, võsastunud avamaastikud. Gepard väldib metsa. Gepard on maailma kiirem imetaja. Lühikesel vahemaal võib ta arendada kiirust 115 km tunnis. Gepardi suur kiirus võimaldab tal kinni püüda väga väledaid saakloomi, nagu gasellid või noored gnuud. Kihvade puudumise tõttu ei suuda ta saaki kohapeal surmata, vaid haarab ohvrilt kõrist kinni püüdes seda läbi närida. Kui see tal ei õnnestu, ei lase ta lahti enne, kui ohver on lämbunud. Gepard ei varitse saaki, vaid ootab kuni see tuleb lähemale, et ta saaks kohe kallale karata. Ta peab jahti päevasel ajal. 5
IMETAJAD NIIDUL Marten Meibaum Väikesed imetajad Mutt Kärp.Kärbi sabaots on aastaringselt must. Nirk on maailma kõige väiksem kiskja. Halljänes Suuremad imetajad Metskits Metssiga Põder Rebane Imetajad niidul : eluviisid Ükski suur imetaja ei ela püsivalt niidul, sest neil pole seal varjupaiku. Küll aga tulevad õhtupimeduses niidule põdrad, metskitsed ja metssead. Niidul elab palju närilisi. Uruhiir teeb kamarate sisse pikki käike, mis on kohati lihtsalt liikumiseks.Uruhiiri kütivad rebased. Allikad Google.ee pildiotsing Vikipeedia, vaba entsüklopeedia Piret Seedre Powerpoint presentation TÄNAN JÄLGIMAST!* *NB!Kui meeldis, tehke mulle pitsastruudel välja!!!!!
Põder Põder Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole Põder võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Põder Eestis on umbes 10 000 põtra.[1] Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas.[2]
külma eest kaitset. Pesas sulevad nad silmad ning langevad unesarnasesse seisundisse. Nende kehatemperatuur langeb 9-1kraadile, hingamine ja südametöö aeglustavad. Energia saamiseks põletab keha rasva, mida loom on enne talve algust kogunud. Talveund magavad kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Imetajad teevad taliuinakut: ka nemad poevad talvekorterisse puhkama, kuid nende kehatemperatuur ei lange kuigi palju ning ka hingamissagedus ei vähene. Samuti võib imetaja iga hetk oma uinaku katkestada, kui soovib midagi süüa. Nüüd saame teada, kuidas tegutsevad sel ajal hirv, metskits, metssiga, rebane, kobras, kodukakk, hiireviu, rähn, jäälind ja teised. Liikide juures on pildid ka loomade jälgedest ja muudest märkidest, näiteks räppetombust või väljaheitest, mille järgi looma ära tunda. Iga liigi kohta saab ka üldisemat teavet: milline on looma toitumistava, mis on tema välimuses iseloomulikku, kuidas ta pesitseb ja palju muud.
68-71. Organiseerige rühma peale tööd, jagage rühma peale , kes otsib pilti, kes mis küsimusele vastust. Ainult nii jõuate ühe variandi valmis. ( Sinivaal, koaala, nokkloom, sipelgasiil, kukkurkurat, suur- sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(mitte karvad) 2. toidab poegi piimaga 2. Tal ei ole kõrvalesti 3
pärilikud omadused,tunnused,mis soodustavad nende eluvõimet,paljunemist.Loob,muuda,säilitab looduslik valik.toimub org.rühmade põlvkondade vahetumise käigusN:nahapruunistub.Kohastumused avalduvadorganismide sise- väliehituses,füsioloogias,käitumises,paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes.biootiline/abiooitiline tegur. kõrbetaimed:sügav juurestik,lihakad,kitsad,nahkjad lehed. linnud:eesjäsemed tiivad,toruluud,suled. imetaja:loote org.sisene areng inimene:püstikäimine kohastumused:varjevärvuskuju,hoiatusvärvus, mimikri-sarnasus teise liigiga kasulik:juhuslik mutatsioon,ökoloogilised tegurid,keskkonnatingimused Liik-looduslike populatsioonide rühm,mille isendid kas tegelikultvõi potensiaalselt ristuvad omavahel.seeon biol.liigimääratlus-ernst mayr morfoloogiline määratlus:populatsioon või populatsioonide rühm,mis olulisete anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest.
Aafrika elevant Aafrika elevant (Loxodonta africana) on imetaja elevantlaste sugukonnast. välimus India elevant ja aafrika elevant on üpris sarnased, kuid aafrika elevant on suuremate kõrvade ja võhkadega (on nii isastel kui emastel). Isane elevant võib seistes olla 3,64 m kõrgune, 6...7,5 m pikk, (koos londiga) kaaluda kuni 5455 kg; emane 3 meetrine ja kaaluda 36364545 kg toitumine Aafrika elevant on taimtoiduline, ta kulutab 16 tundi päevas taimede (lehtede, bambuse, okste jne) söömisele. Ta võib
Re d Pa nda Jarita Maaria Rintamäki 6.klass Appe a r a nc e o Head and body are 50 to 65 cm long, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tail 30 to 50 cm. Teine tase Kolmas tase o They have red and black fur. Neljas tase Viies tase o Red pandas have long, bushy tails. o On their heads are two large white and black ears. o The muzzle area around the nose is also covered in white fur. Ha b i t a t o Red Pandas live in Nepal, Burma, southern ...
Essee Mina kui 21.sajandi pärisinimene Mina kui inimene olen loomariigi esindaja ning kuulun keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaaride seltsi, inimlaste sugukonda ja inimeste perekonda. Oma liigilt olen ma Homo sapiens ehk tark inimene. Inimese kaugeteks eelkäijateks peetakse ahvinimesi, kes elasid umbes 6 miljonit aastat tagasi Ida- Aafrika aladel. Milline on 21.sajandi pärisinimese kujunemislugu? Tänapäeva teadlaste arvates sai inimese arenemine ahvilaadsetest loomakestest alguse palju miljoneid aastaid tagasi. Teadmata põhjuseil hakkas neil arenema aju ning taandarenema mitmed muud, loomadele omased tunnused. See võttis aga kaua aega enne kui kujunes välja tänapäeva nii öelda ,,täiuslikud inimesed". Meie kaugeimad eellased ahvinimesed sarnanesid rohkem ahvile kui inimesele, kuid ajapikku nende oskused täiustusid ning nendest kujunesid osavinimesed eh...
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Kährik on pika karmi karvaga. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Levila Kähriku looduslik levila hõlmab Vaikse ookeani Aasia ranniku Indo-Hiina kirdeosast üle Ida- Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates
"Eesti metsades elavad loomad" Valgejänes Presentatsioonist te saite teada: · Missugune on valgejänes? · Mida ta sööb? · Kus ta elab? · Tema eluviis? Valgejänes on- imetaja · Valgejänes on jänese perekonda kuuluv loom. · Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel. Halljänes Valgejänes PÕHIANDMED: Suurus. Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg.
· Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. · Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973. aastal. · 1970. aastate teisel poolel hakati looma inimese ja mõne teise liigi genoomipanku bakterites ja pärmseentes. · Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978a. Selleks oli hormoon insuliin. Transgeensed loomad · Esimene selline imetaja loodi aastal 1981. · Selleks oli hiir, kelle genoomi viidi roti kasvuhormooni geen. · Neid kasutatakse geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja -teede uurimiseks. Transgeensed imetajad · Keerukas ja vaevaline. · Pole loodud geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. · Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga. · Kaos, mis tuleneb embrüosiirdamisega seotud riskidest. · Kogu protseduur on õnnemäng, kus
Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda a...
Selgroogsete kohta faktid ja huvitavad rekordid. Imetajad. · Kiireim imetaja on gepard, kes suudab joosta lühikesi distantse kuni 110 km/h. · Aeglaseim imetaja on laisik, kes suudab liikuda vaid 1 km/h. · Suurim imetaja on sinivaal. · Suurim maismaaimetaja on Aafrika elevant. · Pikim imetaja on kaelkirjak. · Kõige rasvasemad imetajad on hülgepojad, kelle kehast üle 50% moodustab rasv. · Haisvaim imetaja on skunk. · Piseimad vastsündinud on kukkurloomadel, nagu näiteks kängurul. · Lärmakaim imetaja on sinivaal, teisel kohal on möiraahv · Pisimad imetajad on väike-karihiir ja kimalas-nahkhiir, kes kaaluvad vaid 1,5 - 2 grammi.
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
Imetajate välisehitus 1. Kirjelda koera välimust. V. 1)Keha katavad karvad. 2)Jäsemed on suuntaud otse alla. 3)Saba. 5)Kael. 6)Kõrvalestad on helide püüdmiseks. 7)Silmi kaitseb silmalaug. 2. Millised on imetaja luustiku põhiosad? Mitu kaelalüli on enamikul imetajatel? V. Roided. 7 kaelalüli. 3. Võrdle imetajate ja roomajate jäsemete paigutust. V. Imetaajate jäsemed on suunatud otse alla, aga roomajate jäsemed on suunatud külgedele. 4. Võrdle imetajat linnuga ja leia vähemalt 3 sarnasust ja 3 erinevust. V. Sarnasused: 1) Imetaja süda on 4-osaline. 2)Linnul on tiivalihased ja tiivaluud. 3)Imetajatel on teravad hambad. Erinevused: 1)Mõlemal on sigimiselundid. 2)Mõlemal on järglased
koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale end avalkude ka soovitavat inimesevalku. Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978. a Seleks valguks oli hormoon isnuliin, mille USA Toidu- ja Ravimiamet lubas ravimina kasutusele võtta 1982. a. Insenergeneetiliselt muundatud bakteritüvsid kasutatakse ka tööstuse vajalike esnüümide saamiseks. Nt juustutööstused laapensüümi. TRANSGEENSED LOOMAD - esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirus või siiratakse vajalik geen, mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel- geenide avaldumise, nende produtkide toimeviiside ja teede uurimiseks. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17 Kits 13,3 4,3 4,2 4,5 0,85 17 Põhjapõder 36,7 22, 10,3 2,5 1,4 5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2 Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus (mg/100g) erinevate imetajate p...
HARAKAS 6. Meie metsades elutseb vaid üks kaslane. Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal? GEPART 11. Kuidas kutsutakse isast siga? KULT 12. Kas elevandid saavad hüpata? Miks saavad/ei saa? EI, NAD ON LIIGA RASKED 13. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 14. Kas lindudel on arenenud maitsmismeel? EI 15. Kes on suurim imetaja maal? SINIVAAL 16. Kuidas nimetatakse isast kitse? SOKK
Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö. Avaldanud üle 400 teadustrükise (temast endast on avaldatud üle 1000 kirjutise). Kogus raamatuid, kokku umbes 60 000. Munarakuteoor ia Tahtis kirjutada kõikide loomade bioloogilist arengut. Ei teatud, kust viljastumine algab. Aastal 1827 avastab Baer imetaja munaraku(uurides imetaja loote arengut) Baer avastas munaraku Königsbergi ülikoolis töötades ja imetajaid uurides. See avastus selgitas, kuidas imetajad täpselt viljastuvad. Elu pärast surma 7 geograafilist objekti mitmes maailmajaos kannavad Baeri nime. Tartus Toomemäel on Baeri ausammas(,,akadeemilise volbriöö" traditsiooni kuulub üliõpilaste kogunemine ausamba juurde ja Baeri pea pesemine vahuveiniga ning lipsu kaela sidumine)
3 7 6 9 17 18 20 12 2 8 13 19 1 4 11 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 2. Tuuma poolvedel sisu 3. Varustab rakku energiaga 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest 5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani
Hallhüljes Sissejuhatus Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. Elupaik Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit.
3. Rakuteooria 3 põhiteesi: 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 4. Rakuõpetuse kujundajad Hans ja Zacharias Janssen – esimese liitmikroskoobi leiutajad; 1590.a Robert Hook – valgusmikskooi leiutaja; 17. saj keskel Anton van Leeuwnhoek – uuris ainaeid, avastassbakrid; 17. saj II pool Karl Ernst von Baer – avastas imetaja munaraku, järeldas, et areng saab alguse sellest; 1826.a Matthias Schleiden – uuris taimerakke, leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega; 1838.a Theodur Schwann – uuris loomarakke, leidis, et kõik loomsed organismid on rakulise ehitusega; 1839.a Rudolf Virchow – sõnastas rakutooria põhiteesi: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; 1858.a 5. 6
VASTUS: One Direction Kas Eurovisioon on toimunud Eestis? VASTUS Kas Eurovisioon on toimunud Eestis? VASTUS: Jah Kus elavad jääkarud? VASTUS Kus elavad jääkarud? VASTUS: Arktikas Kas karu magab talveund? VASTUS Kas karu magab talveund? VASTUS:Jah Mis tõugu koer oli Komissar Rex? VASTUS Mis tõugu oli Komissar Rex? VASTUS: Hundikoer Maismaa suurim imetaja VASTUS Maismaa suurim imetaja VASTUS:Elevant Mis loom on pildil? VASTUS Mis loom on pildil? VASTUS: Lumeleopard Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS: ,,Tom ja Jerry" Selle filmi tegelasteks on Sniff, Väike Müü ning Haisuloom. VASTUS
fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 4. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustamine. a) otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja, roomajad, linnud. b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone. Nt: kahepaiksed, kalad. Täismoone- Muna- vastne- nukk- täiskasvanu. Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju
kinnituda ning sealt süüa otsida . Kirjuta kummagi kilpkonna juurde kus ta elab ja milline on tema liikumisviis. (kokku 4p) Elab vees . Liikumisviis , ujub ujulestad ujumiseks. Elab metsas , niisketes paikades. Liikumisviis , liigub on kohmakas , aeglaselt kõnnib. 3.Millisesse selgroogsete rühma kuulub joonisel kujutatud loom ?(1p) Märgi joonisele 3 sellele rühmale iseloomulikku tunnust (3p) Ta on imetaja. Imetajate tunnused : Imetajad on püsisoojased , imetajate põhitunnuseks on nahas paiknevad piimanäärmed, mille nõrega nad toidavad oma poegi , imetajatel on isoleeriv karvkate millega nad oma kehasoojust hoiavad. 4.Nimeta 3 võimalust kuidas võib inimene ohustada linde. (3p) 1.Me kasutame linude sulgi (et näiteks teha patju) 2.Me sööme neid (näiteks kana , kukk) 3.Me jahime/kütime neid . 5.Millist kasu ja kahju tekitavad imetajad inimestele ?(4p) Mis kasu või kahju toovad
9. Koli pusarake e käärsoolebalantiid- elutseb imatejate jämesooles. Ebasoodaste kk tingimuste vastu moodustab tsüste. Peremeesorganismis kinnitub parasiit soole seinale, soovitades oma ensüümiga rakkude vahelist ainet ning põhjusrades haavandite teket. 10. Toksoplasmoos-Ta on raku sisene parasiit ja tema arenguks on vajalik lõpp- ja vaheperemees. Lõpperemeheks on kass ja vaheperemeheks on inimene. Haigestunud kass eritab iga päev 10mln tsüsti. Vaheperemeheks on imetaja või imetaja. Inimene nakatub tsüstidega kui ta sööb tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi, mis on valmistatud haigete loomade lihast. Sammuti võib nakatuda tsüstidega mis leiduvad kassi karvadel ja mullas(lapsed liivakastist).Tugeva immuunsüsteemiga inimestel kulgeb see haigus kergelt gripi sarnaselt ja taandub tavaliselt ilma ravita. Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel kulgeb see haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks.
kloonivad embrüorakkudest kaks lammast · 2003 Itaalias kloonitakse esimene hobune. Megani ja Morgani. · 2003 Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti · 1997 Roslini teadlased teatavad lammas kloonida on keeruline, sest tema munarakk Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud kipub jagunema juba enne uue tuuma keharakust kloonitud imetaja. siirdamist. · 2005 Lõuna-Korea teadlane Woo Suk · 1998 Hawaii Ülikooli teadlased kloonivad Hwang teatab esimese koera kloonimisest kolm järjestikust põlvkonda hiiri. · 1998 Jaapanis kloonitakse tapamaja jääkidest kaheksa uut vasikat, pannes aluse lootusele, et loomi saab kloonida toiduks. Kloonlammas Dolly Dolly sündis 5.juulil 1996. aastal, kuid kloonlooma
VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD SEGU VIIAKSE VÄIKESTESSE KANNUDESSE KASVUSÖÖTMESSE (SELEKTIIVSÖÖTMELE), MILLES ELAVAD JA PALJUNEVAD HÜBRIDOOMID. TEKKINUD HÜBRIDOOMIKLOONE TESTITAKSE VAJALIKU ANTIKEHA SÜNTEESI SUHTES. KLOONE PALJUNDATAKSE JA KASVUKESKKONNAST ERALDATAKSE ANTIKEHI. SAAME PUHTAD
TRIIAS Volzia heterophylla Brogniart käb sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni Taxus buccata tüve osa. Pinus thomasianus Goep käbi. Ülem-triiase primitiivne imetaja morgun Kopskala Dipterus Vihtuimse kala Osteolepis Akantoodi Climatius Hilis-triiase palmiklehik
2 ´ SISSEJUHATUS Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. 3 KIRJELDUS Hallhüljeste keha nagu nimigi ütleb on hallikas. Hallhüljeste tüvepikkus on 210330 cm (isastel kuni 330 ja emastel kuni 250 cm). Isaste kehakaal 170310 kg ja emastel 105186 kg. 4 LEVIK, ELUPAIK Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel
KOOL MÜGRI Arvicola amphibius või A. Terrestris Riik: Loom Hõimkond: Keelikloom Klass: Imetaja Selts: Näriline Sugukond: Hamsterlane Perekond: Mügri Liik: Harilik Mügri · Mõõtmetelt rotisuurune · Värvus varieerub hallikaspruunist mustani · Elab peamiselt veekogude läheduses · Taimtoiduline · Emasloom sünnitab 2-3 pesakonda, igas pesakonna on 2- 10 poega · Kutsutkase veel vesirottiks NIMI
1) Välimine e. eksoderm- närvisüsteem, meeleelundid, naha epiteel, küüned, karvad ja hammaste vaap. 2) Sisemine e. endoterm- seede- ja hindamiselundkond 3) Keskmine e. mesoterm- tugi- ja liikumiselundkond, vereringe elundkond, eritus- ja sigimiselundkond. ÜRGJUTT- on vagu embrüo välispinnal. Sellest moodustub hiljem peo- ja seljaaju. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid. Alguses sarnaneb inimene kala, siis kahepaikse ja roomaja, lõpuks imetaja lootele bioloogiline reegel. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Enne 36. nädalat on laps enneaegne. LOOTEJÄRGNE ARENG Otsene- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanemaga. Järglane on küll väiksem, kuid samade välistunnustega. Moondeline- vatssündinu erineb vanemast, muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumide. TÄIS MOONE VAEGMOONE (Suurem osa putukaid nt
Mis oli peamine avastus, mis viis rekombinantse DNA metoodika loomiseni ? Restriktaaside avastamine bakterites 1970. Millised on GMO kaks tüüpi ? Võrrelge neid ja tooge välja nende erinevused. Esimeseks tüübiks on transgeensed organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene. Teiseks tüübiks on geeninoukaudiga organismid, kelle genoomis on mingi kindla geeni fuktsioon kaotatud. Transgenees on ohtlikum, ebaloomulikum. Mis liiki oli esimene transgeenne imetaja ? Millal ta sündis ? Esimene transgeenne imetaja oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Ta sündis 1981. Mille poolest oli eriline lammas Polly ? Lammas Polly (ja Molly) oli esimene tuumkloonitud ning samal ajal ka transgeenne imetaja. Lammas Dolly oli esimene edukas tuumkloonitud imetaja. Mida nimetatakse geenivektoriks ja kuidas seda tehakse ? Geenivektor on siiratav geen ühendatud sellisesse DNA- või RNA-kompleksi, mis saab
Känguru Rauno leppik 7.A · Kängurud ei jookse, vaid hüppavad. · Neil on suured tagajäsemed ja tasakaalu hoiavad nad suure sabaga. · Tugevate tagajalgadega 3- 4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. · Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes. Punane hiidkänguru · Punane hiidkänguru on imetaja. · Punane hiidkänguru esineb vaid Austraalias. · Ta on kõigist kukrulistest kõige suurem, aga toitub ainult rohust ja põõsaokstest. · See känguru on ainuke punase karvaga känguru.
kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine Soode kaitseks moodustatud sookaitsealad kaitse alla võetud soo (märgala) või soostik
2. Mõned linlased on mittekodanikud. Mõned linased ei ole mittekodanikud. Mõned mittekodanikud on linased. Ükski mittekodanik pole linlane. 3. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. Ükski mittetõeline õpetlane ei ole tagasihoidlik. Iga tagasihoidlik on tõeline õpetlane. Ükski tagasihoidlik pole tõeline õpetlane. 4. Mõned imetajad elavad vees. Mõned imetajad ei ela vees Mõned vees elavad on imetajad. Ükski vees elav ei ole imetaja. 5. Mõned lõbud ei ole lubatud. Mõned lõbud on lubatud. Mõned lubatud ei ole lõbud. Ükski lubatud ei ole lõbu. 6. Mõned teadmised ei ole kasutud. Mõned teadmised on kasutud. Mõned kasutud on teadmised. Ükski kasutu ei ole teadmine.
Orava käpajäljed näevad välja sellised: ORAV Oravat hüütakse ka käbikuningaks. Orav on imetaja. Ta on 20-25 cm pikk ja kaalub 170-400 grammi. Orava saba on kohev ja kaetud pikkade karvadega. Orav on suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Talvel on oraval ka ,,kõrvapintslid". Orava kõht on valge. Orava vaenlased on metsnugis, kanakull, kassikakk ja varesed. Oravad elavad kuni 10- aastaseks. Oravad on väga head ronijad. Ühelt puult teisele minemiseks teevad nad pikki hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Oravad on segatoidulised
sisaldus üks inimese verehüübimisfaktor. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmset sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide, s.t. saada nende geneetilisi koopiaid. Oluline on lisada, et kuigi kloonisendid on genotüübilt identsed, ei pruugi nad seda olla fenotüübilt. Osa tunnuseid võivad modifitseerida mitmesuguseid keskkonnatingimused Teade täiskasvanud imetaja kloonimisest tekitas sensatsiooni eelkõige kujuteldava võimaluse tõttu kloonida heas või halvas mõttes kuulsaid inimesi, elavaid või varem elanud. Tihti unustatakse seejuures, et kloonida saab indiviide, kellest on olemas elusaid rakke. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidi vegetatiivset paljundamist. Sellele on rohkesti eetilisi vastuargumente, millest enamik on religioosselt emotsionaalsed või teadmatusest tingitud ning järelikult pareeritavad. Tõsisem
Põdrapulli kaal ulatub 600kg ligi 10 meest kaaluvad kokku. Põdrad söövad suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. 6 Kasutatud kirjandus: Eesti imetaja metssiga: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Eesti imetaja metskits: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Eesti imetaja põder: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Eestimaa fauna. Metssiga: http://www.hot.ee/elmo/2002/m/m256.html Vikipeedia põder: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5der 7
Punane hiidkänguru Kängurudest Punane hiidkänguru on imetaja Känguru kari koosneb sajast või enamast isendist Känguru on kohastunud elama kuivades kohtades Et saada vett, läbivad kängurud vahel päris pikki teekondi Kängurusid on tapetud igasugustel erinevatel põhjustel juba kaua Aborigeenid küttisid teda alguse liha ja naha pärast Talunikud peavad neid kahjulikeks loomadeks ja tapavad neid Põhiandmed Pikkus: keha kuni 1,6 ja saba pikkus on kuni 1 meeter
Veekogud ümbruses • Baikalisse suubub 1123 jõge • Väljavool Angara jõest • Sissevool peamiselt Selenge jõest, Barguzini jõest, Ülem-Angara jõest. • Baikalis on mitmeid kuumaveeallikaid (400m sügavusel) • Palju saari Baikalis Majandustegevus • Rohke kalapüük • Tselluloositehased • Soojuselektrijaamad • Keemiatehased • Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja loomaliiki • Baikali viiger ainus imetaja järves (mageveeimetaja) • 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed • 50 kalaliiki, mitmed endeemsed – omul, harjus, siig, tuur, luts, haug, õlikala • 240 liiki linde Baikali tähtsus • Suurim mageveejärv maailmas (20% maailma vedelast mageveest) • Vanim järv maailmas (25 mlj. aastat) • Looduses püsivus • Mitmed suured looduskaitsealad Keskkonnaprobleemid • Kalasaak väheneb • Vesi reostusohtlik • Hävinud suur osa põhjaelustikust
Asukoht Riigid Burjaatia Vabariik Venemaa Suurus Pindala 31 500 km2 Sügavus Keskmine- 758 m Suurim- 1637 m Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes Omul Harjus Siig Loomad Taimed 960 liiki Moon 50 kalaliiki Iiris 1 imetaja Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloositehased Soojuselektrijaamad Keemiatehased Tähtsus inimestele Kalapüük Turismiettevõtted Keskkonnaprobleemid Turismiettevõtted
SINIVAAL SINIVAAL TUTVUSTUS Maailma suurim imetaja kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit Sinivaal on hävimisohus Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes Elab 80 aastat TOITUMINE JA PALJUNEMINE Toitub pisivähilistest, 4 tonni toitu päevas energiavajadus on u 1 500 000 kcal Emane sünnitab 23 aasta tagant 6 8 meetri pikkuse järglase Vaalapoeg imeb päevas umbes 90 200 liitrit emapiima. Vaja imetada 78 kuud Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima võtab päevas juurde 90 kg FAKTE Ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal Inimeste süül on sinivaalade arvukus vähenenud märgatavalt Sinivaalade küttimine on keelatud, aga paljud ei saa sellest siiamaani aru Sinivaala suu on nii suur, et selle avamine nõuab jõupingutust. Seetõttu sinivaalad suud niisama ei avagi, vaid ainult siis, kui nende l...
Imetajad VII klass Koostaja: E. Järviste Tartu Kivilinna Gümnaasium Imetajad Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist elutseb Eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad Selgroogsete klassid SELGROOGSED KALAD IMETAJAD ROOMAJAD KAHEPAIKSED LINNUD Iseloomulikud tunnused Imetaja loode areneb emakas Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
