Termodünaamika on soojusnähtuste teooria, mis ei arvesta aine molekulaarset ehitust. Keha siseenergiaks nim tema koostisosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Soojal kehal suurem siseeenergia, sest suurem osakeste vaheline kaugus. Keha siseenergia muutmise viisid: *mehhaniline töö (mootori osa liikum), *soojusülekanne(saunas käimin). Soojusülekande liigid: *soojusjuhtivus (lusikas tees). Termodün II printsiip: soojusülekandel on alati kindel suund, soojemalt külmememale kehale. Entroopia on suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Soojusmasinaid võrreldakse nende efektiivsuse abil. n=Akas/Q1 100%. Kasutegur näitab, kui palju juurde antavast soojushulgast suudab masin muuta kasulikuks tööks. Kvaliteetsem energia on see energia, mis tuleb kõrgematemperatuurilisemast reservuaarist. Jahutiks nimetatakse keha või süsteemi, millele saab ära anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi ...
25°C, talvel <20°C). Õhutemperatuuri (<500mm/a). tinglikult võiks ööpäevane amplituud suur, aastane neid nimetada amplituud märgatav. palav ja soe. Lähistroopiline Soojal aastaajal Õhutemperatuur kõrge (suvel Sademete hulk Soojal aastaajal Selgelt vööde troopiline (TÕ) õhk, keskmiselt 20°C, talvel 10°C). piirkonniti väga erinev passaadid, väljakujunenud külmal aastaajal Õutemperatuuri aastane amplituud (500-2000mm/a). külmadel suvi ja talv, kevad parasvöötme õhk (PÕ). märgatav
Kui nüüd selline õun jahedast keldrist sooja tuppa tuua, hakkavad mädanikku tekitavad bakterid kiiresti vohama ja põhjustavad riknemise. Õuna pinnale tekivad pruunid laigud, mis hakkavad suurenema, võib alata ka pruunistumine või hallitamine vilja sees. Eriti kiiresti riknevad plekilised õunad. 3 HÜPOTEES Õunad säilivad paremini jahedas temperatuuris kui toatemperatuuril. Põhjus: Soojal temperatuuril mõjutab hapnik õunu palju rohkem kui jahedal temperatuuril. Hüpoteesi tõestamiseks tegin järgneva katse: panin ühe õuna külmkappi ja teise õuna tuppa ning jälgisin nende muutumist 15 päeva jooksul. 4 1. UURIMUSKATSE ALUSTAMINE 1.1 Õunte valimine ja välimus Valisin keldrist kaks samast sordist õuna. Õunad olid veel ilusad ja ei olnud kortsulised. Oli näha, et õunad ei ole väga kaua keldris seisnud
- . -: , ,. - . , , , , . - , , . 1) Ma armastan suve. Suvi on minu lemmik aastaaeg 2) Suve kuud on: juuni, juuli ja august. Minu lemmik kuu on juuli. 3) Suvel meeldib mulle jalgrattaga sõita, rulluisutada, maktata, ujuda,päevitada soojal liival 4) Suvi-minu lemmik aeg aastas, pikad ööd ja soe päike paistab.
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augu...
Miks on ladustamine vältimatu? Ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi. Ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust. Ladude abil kindlustatakse ühtlane tootmine hooajalise tarbimise korral. Hooajalise tootmise korral kindlustatakse ühtlased tarned. Näitena tooksin siin puidutööstuse, kus toorainet üritatakse lattu muretseda juba talvel, kui toimub põhiline metsaraie, materjali realiseerimise kõrgaeg on aga soojal ajal, kus ehitus on aktiivseim. Ladustamine on vältimatu sellepärast, et pikad veokaugused suurendavad vajadust kauba ladustamise järele, sest et tarnepartiid suurenevad veokauguste kasvades. Ladudesse saab paigutada varud materjalidest, toorainetest, komponentidest ja pooltoodetest. Seda on vaja ettevõtte seisakute vältimiseks ja rühmilisuse tagamiseks. Ladudes saab peita ka tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid.
· Hingamine · Paljunemine · Tuntumad liigid · Tähtsus looduses · Kasutatud kirjandus Ehitus · Kiilidel on suured kummis liitsilmad ehk fasettsilmad. · Kumbki liitsilm koosneb tuhandetest silmakestest,neid on kuni 28 000. · Esi-ja tagatiivad on sarnased. · Puhkeolekus on tiivad keha kohale üles tõstetud. Elupaik · Elab põhiliselt veekogu ääres. · Harva on neid ka metsaservades. · Kiilid on aktiivsed päeval soojal ajal,õhtul kui pimeneb ja muutub jahedamaks istub kiil oksal ja hakkab uuesti lendama,kui ere hommiku päike on ta üles soojendanud. Toitumine · Tarbivad ainult loomset toitu. · Saaki püütakse lennult. · Röövtoidulised. Hingamine · Hingavad vees lahustunud hapnikku. · Väikesekasvuliste kiilide vastsed hingavad tagakeha tippus olevate trahheelõpustega. · Suurekasvulised kiilid hingavad soolekaudu. Paljunemine
Levinumad on: • Sooja veega • Elektri (radiaatoriga) • Päikese soojusega Millal neid mooduseid kasutatakse? • Sooja vee ja elektriga soojendatakse tavaliselt kui on külm, kuid peamiseks soojusallikaks on Päike. Eesti alal see ongi põhiline soojusallikas, sest kasvatatakse suvel. Kuidas soojendamine toimub? • Päikese kiired läbivad läbipaistva katuse, soojendavad kasvuhoone maapinna, mis omakorda soojendab õhku. Katus ja seinad ei lase soojal õhul lahkuda. Sellepärast isegi kui kasvuhoones puudub kütmine on seal palju soojem kui väljas. Kuidas kandub kasvuhoonest soojus keskkonda? • Klaasi soojusjuhtivuse tõttu Mida suurem on kasvuhoone ja välisõhu temperatuuride erinevus, seda suurem soojushulk väliskeskkonda kandub. • Konvektsiooni tõttu Pilude tõttu väljub soe õhk ja sisse tuleb külm õhk. • Kiirguse teel Muld ja taimed kiirgavad infrapunakiirgust ja selle tulemusena annavad nad soojust ära.
aerosoolil, veeaurul ja pilvedes jõuab maapinnale kõikvõimalikest suundadest. Hajuskiirguse voogu mõjutab lisaks päikese seniitkaugusele kõige rohkem see, kui suur osa taevasfäärist on kaetud pilvedega, kuidas pilved paiknevad päikese suhtes ning kui paksud on pilved. Veekogude/maailmamere mõju kliimale: o Vee lähedus vähendab maismaa kliimakõikumist o Külmal aastaajal on meri maismaa soojendaja, soojal aastaajal aga maismaa jahutaja Hoovuste mõju kliimale: o Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal. Polaröö on ajavahemik, mille vältel päike püsib ööpäev silmapiirist madalamal.
3 Välismaised õunad on pritsitud erinevate kemikaalidega. Viise on palju kuid kolm levinumat säilivuse pikendamis viisi mida kasutatakse just õunte säilitamise jaoks on näiteks: a) kaltsiumipreparaadid (ei ole kahjulikud) b) füsioloogiliste häirete vastased preparaadid (näit. DPA, väga ohtlik) c) söödavad katted aurumise takistamiseks (looduslikud ja sünteetilised) Tänu nendele on võimalik hoida õunu ilusatena ka soojal temperatuuril toas, nad võivad muutumatuna seista kuid. Eesti õunad üldreeglina ei ole sellist kaitsepritsimist saanud ja seepärast nad hästi ei säiligi. Toatemperatuuril võib sügisene õun säilida ehk umbes nädala, juhul kui ta on ilma plekkide ja defektideta. Talveõun aga ei pruugi toas üle paari päeva seistagi. Keldris olnud õunale on õhus langenud ikka mõni bakter ja läbi õiepoolse otsa tungivad nad ka vilja sisse. Kui nüüd
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd Paiknemine Paikneb lähistroopilises kliimavöötmes 30-40 laiuskraadi vahel Vahemere piirkond, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aafrika Kliima Soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on parasvöötme õhk Temperatuur suvel 24-25 kraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Suvel on sademeid 200-600 mm ja talvel kuni 1000mm Suvel troopiline õhumass, talvel läänetuuled Vahemerelist tuult nimetatakse sirokoks Aastaaegadeks on suvi ja talv ning kevadet ja sügist ei eristata Mullad Pruunmullad Huumuserikas Suur erosioonikiht
Kivisisalikud varjuvad hiire- ja mutiurgudesse ning liiguvad vaid uru ümbruses, soojendades end päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi. Nad söövad väikeseid selgrootutuid - mardikaid, ritsikaid, röövikuid, vihmausse ja ämblikuid. Saaki märganud kivisisalik varitseb seda natuke aega ning krabab selle siis kiire sööstuga. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid kivisisalikke ja emaste poolt munetud mune. Sisalikud on aktiivsed ainult soojal ajal. se Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel. Kivisisalik on looduskaitse all.
Kalad ● Särg ● Ahven ● Latikas ● Haug ● Kiisk ● Linask ● Angerjas Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises üldine ● Tänapäeval on liustikega kaetud ligikaudu 10% maismaast ● Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,6milj km2 ● Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest tekkepõhjused ● Sademeid peab olema piisavalt ● Temperatuur peab olema alla 0 kraadi ● Soojal perioodil ei tohi kogu lumi/jää ära sulada ● Mandriliustiku kuju ei sõltu pinnamoest ● Mandrijää kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma Kasutatud materjal ● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv ● et.wikipedia.org/wiki/Suur_Karujärv_(Eesti) ● http://www.kalapeedia.ee/suur-karujarv-n245o-k arujarv.html ● http://www.v2rskeaju.eu/2009/08/noo- karujarved/ Aitähh kuulamast
Soodustab taimede varustamist hapnikuga Soodustab mulla tihenemist Kaitseb põldu põua eest Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast Väetab taimi toites neid tasakaalustatult vastavalt juurestiku kasvule ja taime vajadustele Stabiliseerib mulla happelisust või leeliselisust enamikule kultuuridele soodsas suunas. Soodustab kõigi organismide elu mullas KIHTKOMPOST Valmib soojal ajal umbes 3 kuuga KUHI-JA KASTKOMPOSTIMINE 1,2x1,2x1,2 suurim kasti suurus, külgedel õhuavad 1. komposti materjal peenestada 2. kompost peab olema niiske 3. lämmastiku ja süsiniku vahekord tasakaalus c30:n1. Ideaalne taimne ja loomne kokku segades. Vajadusel lisatakse lämmastikväetist. 4. segamine
Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest- alumisest ja ülemisest- poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ja suits välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lävepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, caid õues asuvad suveköögis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulikke vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp tõivaste hoiustamiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte
Hautistes-pajaroogades on samuti maitseerinevus, aga mitte nii dramaatiline. Ulukiliha laagerdamine Jutt, et jahilinde tuleks laagerdada seni, kuni lind pea otsast ära kukub, on puhas jura. HF-W unustas kord kaks faasanit sahvrinurka kuuks ajaks. Selleks ajaks olid linnud lihtsalt roiskunud, aga kindlalt veel pea küljes kinni Jahedal talvepäeval, kui temperatuur on paar kraadi üle nulli (jutt on Lõuna-Inglismaast), võib faasanit ligi kaks nädalat laagerdada. Soojal novembripäeval, kui temperatuur on ca 12 C (ja öösiti vaid veidi jahedam), oleks ühe nädalaga faasan ammu halvaks läinud. 4-5 päeva on enam-vähem optimaalne. Parim koht laagerdamiseks on koht, kus temperatuur väga ei kõigu - jahe kelder, sahver. Varjuline terrass sobiks ka, aga kindlasti tuleks vältida otsest päikesepaistet. Nii kui märkad linnu ümber kärbseid, võta lind maha ja tarvita toiduks.
Neid võib leida temaatiliste kaartide hulka kuuluvatelt kliima- ja/või ilmkaartidelt. Täpsemalt, samasuguse õhutemperatuuri ja sademet hulgaga kohad ühendatakse kaardil samajootega. Nende vahelised alad värvitakse samasuguse tooniga ühesuguse temperatuuri ja sademte hulgaga aladel. Ilm mõjutab meie elu mitmel viisil, sõltuvalt meie elupaigast. Põhjamaalased peavad arvestama nii talviste külmade kui ka suviste soojade ilmadega. Soojal maal sellist probleemi pole. Sademetavestes paikades võib aga nõrgematele inimestele saada eluohtlikuks mageda vee puudumine. Sealsed inimesed peavad vedama magedat vett koju kümnete kilomeetrite kauguselt, mis võib osutuda raskemaks kui arvata on.
Kevade tulek See oli jaanuaris, kui lugesin Kuuse taadi ilmaennustust, kes lubas sooja talve ja varajast kevadet. Alguses see nii peaaegu tunduski minevat, aga eksivad ju ka kõik kõige paremad ennustajad. Lund oli palju ning veebruarikuu alguse soojad ilmad näitasidki esimesi kevade märke. Paari päeva pärast hakkas aga lund juurde sadama. Külmakraadid püsisid veel kaua kõrged ja ka märtsikuu hommikul märkasin jälle, et lund sajab. Isegi kui hakkas kalendri järgi kevad, oli meil ikka veel paks lumi maas ja seda sadas aina juurde ja juurde ning välja minnes pidi mütsi kõrvadeni pähe tõmbama. Nüüd hakkab lõpuks kevad saabuma. Paar nädalat tagasi, kui maal vanavanematel külas käisin, olid sealgi paksud hanged, aga kui nädal tagasi maal olin pakkus vanaisa mulle vahtramahla. Kohe varsti saab ka juba kasemahla ja seekord tahan olla esimene, kes seda maitsta saab. Majade ääres on märgata esimesi kevadlilli,...
ja lapsed üles kasvatanud ning nüüd on tal aega koos oma naisega vabalt elu nautida. Nad lähevad naisega soojale maale reisile, kus nad üritavad rahus aega veeta. Seal areneb aga välja põnev sündmustik ja vanaisa hakkab mitmeid huvitavaid ja väga naljakaid lugusid jutustama. 2. Peategelane ongi põhiliselt vanaisa. Ta on mees, kes hakkab juba vanaks jääma, kuid ise ta seda tunnistada ei taha. Tema enda arvates on ta ikka mees oma parimates aastates. 3. Soojal maal olles läheb vanaisa oma hotelli rõdule ja tahab ilusat vaadet nautida, aga ta ei saa, kuna tema kõrval on noor pere, kellel on kaasas mitu räuskavat last. Vanaisale teeb veel muret ka see, et tema enda tütar oli talle just öelnud, et nad saavad ühe mehega lapse, keda vanaisa üldse ei sallinud. 4. Etenduse lõpuks lepib vanaisa siiski sellega, et temagi hakkab ajarattale jalgu jääma ja otsustab nautida oma elu tõdemisega, et ta ei ole enam nii
Liustike sulamine Liustikud ● Suured liikuvad jäämassid ● Laskuvad lumepiirist allapoole ● Toidavad maailmajõgesid ● Ablatsioon ○ Prostsess, mille tagajärjel liustiku mass väheneb Liustike teke Sademeid peab olema piisavalt Temperatuur peab olema alla 0°C L Soojal perioodil ei tohi lumi/jää ära sulada Liustike sulamise põhjused ● Kliima soojenemine ● Mere temperatuuri tõus ● Saastunud õhk(tahm) ● Antarktika mandrijää lahti murdumine Negatiivsed tagajärjed ● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk
· Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi) · Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal. Turism · Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga Matsalu lahel paadiga · Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid: Haeska Keemu Kloostri Turism · Uue-Taatsi talus taluelu tutvustamine: lambakasvatus villatöötlemine mesindus käsitöö piknikud taluõuel
Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Läänemere plankton. Läänemere bakterid, fütoplankton ja zooplankton moodustavad koosluse, mis käitub kaootiliselt.
ei juhtu just tihti. Inimesed naudivad talvemõnudis täiel rinnal. Käijakse kelgutamas, uisutamas, suusatamas ja luuakse merele autodele mõeldud jääteid.Räägitakse, et kui tuleb külm ja pikk talv, siis tuleb kindlasti ka soe ja pikk suvi. Ilmselt ei oleks kellegil selle vastu midagi, kui Eestisse jõuaksid ilusad rannaimad. Soe suvi on Eestis väga oodatud, sest paljud inimesed veedavad suve puhates ja mis puhastaks pead rohkem, kui päevitamine soojal rannaliival. Eestil on nii negatiivseid, kui ka positiivseid kuid kui neid võrdlen, jäävad peale positiivsed küljed, sest neid on kordades rohkem. Mina arvan, et minu Eesti on elamiseks maailma kõige parem maa.
· töökoht oleks eemal tuuletõmbusega kohtadest · riietus sobiks töö iseloomuga · kuumas keskkonnas töötades oleksid spetsiaalsed puhkepausid Liiga madal temperatuur põhjustab: · tähelepanu nõrgenemist · vaimse ja füüsilise töövõime langust Liiga kõrge temperatuur põhjustab: · higistamise suurenemist ja soolade kadu · liigutuste aeglustumist ja tööviljakuse langust 1.6 Tuuletõmme Õhu liikumiskiirus on optimaalne kuni 0,3 m/s, piirnormiks on 0,6 m/s soojal ajal raske füüsilise töö korral. Georg Badasjan Referaat 2. Allikad ``TÖKESKKOND JA OHUTUS´´ ja internet
kui sa, mu isamaa! (Friedrich Pacius,Johann Voldemar Jannsen) Minul on oma kodumaaga, Eestiga üpriski vedanud. Kunagi pole mu kodumaal troopilisi torme ega pole muret, et päike teeks väga hullusti liiga. Talvel saab alati kelguga mäenõlvakult alla lasta või soojal suvepäeval purdelt vette sulpsata. Kuigi vahel tekib ka tahtmine lennukiga lõunamaale kõrvetava päikse alla sõita, uudistada lõunamaade vaatamisväärsusi (Egiptuse vägevaid püramiide, Rooma kolosseumi) või põigata Itaaliasse spagette maitsma. Ega meil siin Eestimaalgi vaatamisväärsustest puudu jää. Kuigi Eestimaa on pindalalt väike, on Eestis veel palju kohti mida avastada. Mina avastasin näiteks hiljuti Alatskivi lossi, Jägala joa ja Taevaskoja Põlvamaal.
Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud suurusega -70mV. Kui närv saab puudutuse või muud sellist väliskeskkonnast, siis suureneb laeng 70mV ja saavutab suuruse 40mV. Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed kuid nad on meile väga vajalikud. Närvikiud koguvad ja saadavad infot ajju. Seal saadud info defineeritakse ja vastav lahendus saadetakse mööda närvikiudusid tagasi. Selle abil saame me vahet teha soojal ja külmal ning üldse elus orienteeruda. Närvikiud kontrollivad meie elu. Nad on imeväiksed, kuid nendeta me elus hakkama ei saaks. Pinged aitavad meid ka arstiteaduses. Kui südames või ajus on haiguslikke nähtusi, siis nende mõjul tekkinud pingeid registreerib EKG ja EEK aparatuur. Need aparaadid aitavad elusorganismides ennetada ja avastada võimalike rikkeid, mis võivad osutuda eluohtlikuks. Elektriväljad ümbritsevad meid ja me tekitame neid ka ise
Vahemereline põõsastik ja mets Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere piirkonnas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Aafrikas. Kliimavööde: lähistroopiline Õhumassid: soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on seal parasvöötme õhk Temperatuur: suvel 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Sademed: 200-600 mm/a, 1000 mm/a Tuuled: suvel passaadid, talvel läänetuuled Aastaajad: suvi, talv Mullad: Vahemerelises põõsastikus ja metsas on pruunmullad, mis on väga huumusrikkad. Seal on suur erosioonikiht. Muld on muutunud viljakaks ja kiviseks. Taimestik: Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti
teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava värtnaga. Lõnga värviti taimevärvidega. Rõivaid tehti kolme liiki: pidurõivaid, käimarõivaid ja igapäevaseid töörõivaid. Soojal ajal kanti peamiselt linaseid, talvel külmaga aga villaseid rõivaid. Naiste rõivastuse moodustasid linasest kangast tehtud pikk varrukatega särk, mille peale tõmmati käisteta villane umbkuub. Puusade ümber mähiti vaipseelik pikem kangatükk , mis oli kinnitatud vööga. Veel kuulusid naiste riietusse sõba, põll ja jalamähised sukkade asemel. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja õlgadele heidetavast
Eestlased - rändav rahvas Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha ja kogeda uusi elamusi oma elus. Enamus eestlastest t...
kohal aga veelendlast (Myotis daubentoni). Nahkhiirtel ei ole peale nime hiirtega midagi ühist. Nad ei ole närilised, vaid kuuluvad hoopis käsitiivaliste hulka. Sõltuvalt liigist toituvad kõik Eestis elavad nahkhiired kas suurematest või väiksematest, pehmematest või kõvematest putukatest, olles seega kasulikud kahjurihävitajad. Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi esindajad talveks lõuna poole, ülejäänud seitse liiki aga veedavad külma aja taliuinakus. Selleks varjuvad nad püsiva õhutemperatuuriga niisketesse koobastesse või keldritesse. Talveuni kestab oktoobrist aprillini ja nahkhiired elavad sellal suve jooksul kogunenud rasvakihi arvel. Talvituvate nahkhiirte kehatemperatuur ei ületa kuigivõrd ümbritseva keskkonna oma ning ainevahetus on neil väga aeglane. Ärkamisel
Kalevipoeg on üheks eestlaste identiteedi allikaks. Ta on meie rahvuseepos ja rahvuskangelane, sellisena me teda austame ja armastame. Meie, eestlased rändame palju. Avastame uusi kultuure ja riike ning puhkame soojal maal palmide all. Kuid siiski peame tagasi tulema oma kodumaale, nii nagu seda tegi meie rahvuskangelane Kalevipoeg. Oma kodumaal on inimene kõige õnnelikum. Siin on meie kodu, sõbrad ja loomulikult armastav perekond. Me oleme siin üles kasvanud, õppinud ja läbinud erinavaid elu raskusi. Kodumaa pinnal oleme nutnud ja rõõmustanud. Siin on meie mälesused. Miks me peaks oma kodumaa hülgama?
avamerega, sest siis saab vägapalju nalja. Tavaliselt läheb mul mereääres kõht vägaruttu tühjaks ja sellepärast ma tihti võtangi süüa kaasa mere äärde. Veel meeldib mulle meri talvel, kui paks jää on peal, et kannataks autosõitu, mis on väga lahe ja pakub huvi. Merel paadiga on ka väga mõnus käia. Eriti, kui saab veel ise sõuda. Kahjuks pole seda enam väga ammu ette tulnud, kuid loodan et saan varsti uuesti seda nautida, minna soojal suveõhtul vaikse ilmaga merele, kuskile natuke sügavamasse kohta sõuda ja siis paadilt sooja vette hüpata. Mere ääres kalal ma ei käi. Kalal käin ikka rohkem jõe ääres kus on jälle teistmoodi lõbus ja tore. Olen küll üritanud kaldal lanti loopida, aga siis saagiks ei saanud ma rohkem midagi kui peotäis vetikaid. Küll on olnud isegi selline juhus kus ma astusin ükskord meres peale ühele angerja moodi kalale kuid ühtki kala merest elusalt
Septembrist-oktoobrist aprillini on rstikud talveunes - nad talvituvad allpool lbiklmuvaid pinnasekihte, 0,42 m sgavusel, kus temperatuur ei lange alla 24 C. Sellisteks paikadeks on nriliste urud, heinakuhjade vi kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rstikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid jrjest. Esimestel kevadpevadel peale rkamist hoiduvad isased rstikud kige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas pikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutvedel vi soojadel kividel. Pulmamngud toimuvad 23 ndalat kuni kuu aega peale kevadist rkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rstikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast psti ajavad ja ksteise suunas oma saledat keha vngutavad. Rstik on elussnnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kmmekond 1618 cm pikkust vikest rstikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad sugukpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on
teistest läbi riiete. Mida rohkem aeg on edasi läinud, seda mitmekülgsemaks on muutunud ka riietus. Vanasti olid näiteks kindlad riietusnormid, kuid tänaseks on suuremal osal paikades need palju leebemad või puuduvad ültse. Riietus oleneb suures osas kultuurist ja paokkonnast, näiteks Alaskal või kröönimaal ei läheks sa õue jalas sandaalid ja seljas T-särk, nagu samamoodi ei teeks sa vastupidist Havail või mõnel muul soojal maal. Riietumisel lähtutakse ka aastaajast. Ka traditsioonid on riiete valimisel väga tähtsad, keegi ei vaata su peale halvasti, kui käid ringi natukene paljamalt mõnes liberaalses riigis, kuid seda võidakse halvaks panna islamistlikes riikides. Mõned inimesed joonduvad selle järgi, mis on hetkel nii öelda in.Kui moes on roheline, siis võib tedagi sellistes värvides näha. Ja on ka inimesi, kellel ei ole moest ega sellest mis riietus
sarnaneb kindlusemüüriga!" "No seda ei ole!" karjus esimene. "Elevant sarnaneb luuaga!" "Sambaga!" ütles teine. "Lehega!" kordas kolmas. "Köiega!" karjus neljas. "Kindlusemüüriga!" kinnitas viies. Päike läks looja, pimedad aga aina vaidlesid. Saabus öö, nemad aga kisasid endiselt: "Elevant sarnaneb luuaga!" "Sambaga!" "Lehega!" "Köiega!" "Kindlusemüüriga!" Saabus uus päev, põikpead aga ei lahkunud teelt. Istudes tolmus, vaidlesid nad ägedalt! Kaugel, kaugel soojal maal istuvad need kerjused tänaseni tee ääres ja vaidlevad, et kellel on õigus ja milline on ikkagi elevant.
Septembrist-oktoobrist aprillini on rästikud talveunes - nad talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, 0,4...2 m sügavusel, kus temperatuur ei lange alla 2...4 °C. Sellisteks paikadeks on näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rästikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid järjest. Esimestel kevadpäevadel peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2...3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks
Õnneks vennad märkasid seda ja nad said põgenema, küll aga krokodilli küttijad üritasid neid veel kätte saada ja nüüd nad jahtisid ka pisikest Urkut. Küttijatele tundus tema nahk isegi kallim ja kuna ta oli ka pisike eeldasid nad, et tema saavad nad kindlasti kergelt kätte. Kuid nii ei läinud. Urku oli küll pisike kuid väga nutikas ja kaval erinevalt teistest krokodest. Paar päeva olid küttijad neid salaja jälginud ja teadsid nende elust juba paljutki. Ühel soojal kolmapäeval kütid üritasid neid kinni võtta, kuid jällegi sai Urku haisu ninna. Ta jõudis ka vendi teavitada. Mirko ja Murku said minekut, kuid Urku jäi lõksu kinni ja salaküttid said ta kätte. Aga mida salakütid ei teadnud oli see, et ka neid jälgiti. Nii tabati nad otse teolt ja viidi üle politseisse. Looduskaitseselts avastas ka veel, et Urku ei olnudki krokodill vaid hoopis väga haruldane hiigelsisalik. Urku taheti viia üle looduskaitse alasse et ta leiaks seal omale uue pere
et seda saab osta ja rahaga on võimalik kõike teha. Kuid kahjuks või õnneks asi nii ei ole. Me võime osta asju ning need võivad meid õnnelikuks teha. Aga me ei saa osta tõelisust, kasvõi tõelisi sõpru. Sõpru, kes ajavad meid naerma, kui me oleme trotsis. Ka see sama tõelisus võib meid õnnelikuks teha. Samas ei saa meid ka koguaeg õnnetuse eest kaitsta. Ega ilmaasjata öelda, et see pole veel õnn, kui saad soojal Lõunamere saarel palmipuude all puhata. Õnn on see, kui me kookospähkliga vastu pead ei saa. Kunagi ei tea mis võib juhtuda. Me võime ka kõige suvalisemal hetkel telliskiviga vastu pead saada ja meie elu ongi läbi. Õnn peitubki lihtsates asjades. Kui meil on pere ja sõbrad, kes üksteist toetavad ja üksteisest hoolivad. Me oleme õnnelikud.
vahetada), käe suremine, eriti öösel, pakitsus sõrmedes või käes, tuimus, raskused käe rusikasse tõmbamisel, raskused esemete haaramisel ja hoidmisel, labakäest ülespoole, kuni õlani kiirguv valu. ABI: liiguta kätt/rannet võimalikult tihti (ringid, raputamine mõlema käega), ära toeta rannet klaviatuurile, kirjutades ära vajuta liiga tugevalt klahvidele, tee enesemassaazi ka töölaua taga või näiteks teel sööma ja tagasi, tualetis käsi pestes lase soojal veel (40-50°) kätele voolata ning masseeri randmeid ja käelabasid, lase vaheldumisi voolata soojal ning jahedal veel (mõju nagu saunal), aseta töölaual ja selle ümbruses asjad nii, et oleks mugav töötada, puhka ja lõdvestu regulaarselt, käi massaazis. Hemorroidid Istuva eluviisi uus massiline õudus: hemorroidid. Need on laienenud veenid pärakuava ümbruses ja pärakukanalis. Hemorroide esineb üha sagedamini. Inimese püstine ja istuv
Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest (otse- ja hajuskiirgus). Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa aga peegeldub atmosfääri tagasi. KIIRGUSBILANSS Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiliselt on erinevused aga suured. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine.
Lähistroopiline kliimavööde Mina tahaksin elada lähistroopilises kliimavöötmes , kuna siin on hästi soojad suvekuud ning siin on imeilusad loomad , mida meie kliimas ei näe . Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele ning ta paikneb mõlemal (põhja ja lõuna) poolkeral. Lähistroopiline kliimavööde piirneb ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus vägagi märgatav . Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga jahedad ja sademeterikkad . Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses, sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks .Lähistroopilises kliimavöötmes on kaks aastaaega . Tuuled : Põhja-ja kirdetuuled valitsevad põhjapoolkeral, aga lõunapoolkeral lõuna-ja kagutuuled. Kliima : Lähistroopikas on suvekuudel troopiline kliima, aga talvekuudel on parasvöötme...
RULLKOOGID Neid kooke võib valmistada: 1. heleda biskviidiga 2. sokolaadid ehk tumeda biskviidiga 3. pähklibiskviidiga 4. dekoorbiskviidiga (küpsetusmatid) Enne küpsetamist võib biskviidile peale puistata pähkli või mandlilaastu, kookoshelbeid. Rullkookide valmistamiseks määritakse biskviit küpsetuspaberile õhukese kihina, küpsetatakse 225- 230°c juures 10-12 min. ning eemaldatakse peale küpsetamist kohe plaadilt. Küpsenud biskviitpõhi asetatakse puhtale küpsetuspaberile, vastu plaati olnud pool ülespoole, eemaldatakse küpsetuspaber, vajadusel niisutatakse. Seejärel kaetakse biskviit: · puuviljatäidise · võikreemi (pähkli, kakao) · kohupiimakreemi · vahukreemiga Siis keeratakse paberi abil biskviit rulli ning viiakse kreemi hangumiseni külmutusse nii, et õmblusega pool jääb allapoole. Rullkooki võib pealt viimistleda: · puudersuhkru · määritakse kreemiga + biskviitpuru · kaetakse martsipaniga · glasu...
TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS INTERNETIS TEST 2 1. Peamine põhjus miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? : need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see võib põhjustada kaastöötajate kadedust (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) need võidakse ära varastada (vale) 2. Kas toidukäitlejal peab olema tervisetõend? : peab olema enne tööle asumist (õige) ei pea (vale) peab olema ainult suvel (soojal aastaajal) (vale) ei pea, kui tunneb end tervena (vale) 3. Inimene võib nakatuda laiusstõppe, kui ta sööb... : bakteritega nakatunud kala (vale) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud kala (õige) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud liha (vale) pesemata puu ja köögivilju (vale) 4. Peamine põhjus käte kuivatamiseks kasutada paberkäterätte on... : mugavus (vale) toidu saastumise vältimiseks (õige) ...
Uute nahkjalatsite jalale sobitamiseks on otstarbekas nende pealsed sooja veega läbi leotada ja jalas (soovitav kõndides) ära kuivatada. Kui jalanõud pole piisavalt avarad, tuleb seejuures panna jalga lisapaar villaseid sokke. Pärast kuivamist vajavad jalatsid korralikku määrimist. 6. Seljakott kõlbab paljudeks matkadeks ja seda ostes ning suurust valides tuleb silmas pidada kindlasti ka tulevasi matkaplaane. 7. Soojal suvel võib küll magada väljas, kaitstes end juhusliku vihma eest magamisaseme kohale kinnitatud kile või veekindla riidega, kuid normaalne oleks kasutada selleks siiski telki. Telkide valik on lai ja sõltub suuresti tuleviku vajadustest ja olemasolevatest võimalustest. 8. Magamiskott tuleb valida sõltuvalt matkadel võimalikust välistemperatuurist. Täiendavat sisekotiks õmmeldud lina saab magamisel kasutada sooja ilma puhul ka ilma kotita. 9
Kindlasti tasub tulla kirgiisidest, grusiinlastest, kes romantilisi merevaateid. Saare mustikad. uhiuue ja mugava Muhumaa- kunagi siia sattunud, on sujuvalt metsad on vanimad Eestimaal. laevaga vaatama meretagust Hiiu saanud... hiidlased. Siin on metsi, kus vaikselt Tegelikult on jahedal kevadel saart, mis seestpoolt märksa liikudes võib tihti kohata ujedat ning mereliselt leebel ja soojal suurem, kui väljast paistab. Nii LOODUSE VÕLU metskitse või majesteetlikku sügiselgi saarel tore olla. mõnigi reisisell on tulnud hirve. Kui veab, saab jälgida Hilissügisel punetavad saare Nii nagu on mitmekesine Hiiu männikud tervisemarjadest-
Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas, tavaliselt okas- ja segametsades, puisniitutel, võsastikes, niiskes samblas või keset rohtu. Sageli leidub neid suurte kogumikena ja need võivad moodustada seeneringe. Kasvab sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa. Võib moodustada mükoriisa paljude puuliikidega näiteks kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Neid leidub juuni lõpust sügiseste suuremate öökülmadeni, kuid soojal, lumevabal talvel võib neid samuti metsa all kohata. Viljakehad on üleni rebukollased, lehterjad, kübaraserv on sisserullunud ja korrapäratult laineline. Kübara alaküljel on eoslehekesi meenutavad harunenud voldid, mis laskuvad pikalt jalale. Pealt sileda ja mati kübara läbimõõt on 2-12 cm. Jalg on kübarast pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1-3 cm paks ja 4-7cm pikk. Eosed on erekollased ja ellipsikujulised. Harilikule kukeseenele on väga sarnased
Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemal põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised, mille sees on soojaja külma õhu voolud koos sooja ja külna frondiga. e)Lõunatsükloni ja troopiline tsüklon Lõunatsükloniteks nimetatakse sellised tsükloneid , mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Kõige tuntavamad on lõunatsüklonid soojal poolaastal. Lõunatsüklonitega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõunatsükloni korral sõltub ilmastik Eestis suurel määral sellest, millist trajektoori mööda see õhukeeris liigub. Kui tsüklon liigub Läänemerele ning Eesti jääb tsükloni idapoolsele äärealale, siis mõjutab meid soe õhumass. Kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad siis valitsevad põhjakaarte tuuled ning pilves ja sajune ilm
See oli seitsme paiku, ühel hästi soojal õhtul Seeonee mägedes, kui Isahunt üles ärkas ja kuulis kellegi häält. See hääl jõudis Koopa suuni ja kui Isahunt hakkas juba hüppama, nägi ta, et see on inimesekutsikas. Nimelt oli tiiger Shere Khan hüpanud puuraiduri lõkesse ja ennast ära kõrvetanud ning inimesed minema ajanud. Kuid väike poiss satus kogematta dzunglisse. Kuna dzungliseadus ei lubanud inimest tappa, siis jätsid Emahunt ja Isahunt ta endale. Emahunt pani poisile nimeks Konnapoeg Mowgli. Ime oli see, et Mowgli üldse ei kartnud hunte. Ta pandi teiste kutsikate kampa ja ta hakkas Emahundi piima jooma... Natukese aja pärast viisid Isahunt ja Emahunt Konnapoeg Mowgli Karja Nõupidamisele. Keegi huntidest ei hääletanud ta poolt, kuna vanemad ja õed-vennad ei tohtinud hääletada, kuid järsku astus vana karu Baloo välja ja hääletas tema poolt, kuna oli vaja kaks häält, siis tuli ka must panter Bagheera ja maksis Mowgli eest noore surnud ...
Eestimaa loodus on kaunis ja puhas ,,Mina olen kindel, et kui ma suureks saan, siis ma küll Eestisse elama ei jää. Siin on alati jahe ja tuuline ning isegi suvel ei teki sellist tunnet nagu soojal maal rannaliival." Seda lauset on kahtlemata kuulnud kõik lapsevanemad, kelle võsukesed ootavad aega mil nad ise saavad endale uue kodukoha valida. Paljud noored on veendunud, et nende kodu ei jää Eestisse. Kuid millele peaksid noored mõtlema, et aru saada kui hea on meie isamaal elada ? Eestimaa loodus on kaunis ning erinevalt paljudest maailma paikadest, võib Eesti looduse heaks küljeks tuua juba selle, et meil on neli aastaaega. On ju palju riike, kus on ainult soe
· Taldrikute läbimõõdud on järgmised: leivataldrik 1519 cm, suupistetaldrik 2628 cm, grillitaldrik 3032 cm, supitaldrik 1824 cm, madal desserttaldrik 2024 cm, sügav desserttaldrik 1620cm. Supitaldrik/Leivataldrik Suppidele · Köögiviljasuppe serveeritakse vähemalt 75 °C juures supitaldrikult või puljongitassist, mis on asetatud alustaldrikule. · Püreeritud suppe serveeritakse 6575 °C juures puljongitassides või supitaldrikutes. Soojal aastaajal võidakse püreeritud suppe serveerida jahutatult. · Piimasuppe serveeritakse 6575 °C juures dessert või supitaldrikust. Suppidele · Külmad supid serveeritakse puljongitassides või supitaldrikutes. Külmi suppe serveeritakse temperatuuril 68°C, võib lisada jääkuubikuid. · Suppide kõrvale pakutavad lisandid serveeritakse vaagnatelt, juures tõstmisvahendid. Taldrikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
