1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest.
kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. 4. RETSEPTOR mõningad valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse näiteks keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda. 5. REGULATOORNE hormoonid, veresuhkru sisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub kõhunäärmes. 6. KAITSE võõraste orgaaniliste ühendite kehasse sattumisel moodustuvad veres antikehad 7. LIIKUMINE lihasvalgud, mis muudavad oma suurust ja kuju ning lasevad inimesel lihaste abil liikuda 8. ENERGEETILINE valkudel on täielikul lagunemisel vabanev energia aga end valkudel on nii palju teisigi olulisi ülesandeid, kasutatakse valke energeetilisel toimel ainult hädajuhustel. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus. HIV selle toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke ja
1 3 1 4 1 Autori joonis Ämblikuniidi materjal on valk http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5f/Agelenidae_labyrinthica.JPG 4. Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomale liikuvuse. Lihasvalgud ei saa ise sirutuda. Vaata lihase töö animatsiooni youtube animatsioon is Väga detailselt müosiini ja aktiini töö Lihas koosneb lihaskoerakkudest, mille ehituses on lihasvalgud - müosiin ja aktiin lihaskiud lihaskiudude kimp Aktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille. http://www.artwiredmedia.com/elements/muscle.jpg
Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja. retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne - vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin. Kaitse - toodab antikehasid viirusest tervenemiseks. Liikumis -lihasvalgud. Energeetiline - energia vabanemine, kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. Valgud ehk süsivesikud jagunevad: mono-,polü-,oligosahhariidideks. Tselluloos - talletunud glükoos. Bioaktiivsed ained - ensüümid,vitamiinid,hormoonid,aminohapped,nukleodiidid. Nukleiinhapped jaotuvad: DNA ja RNA. Nukleotiid koosneb: viiesüsinikuline suhkur, lämmastikalus, fostaatrühm. DNA ehitus: 1)esmane struktuur - nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus ühikahelas.
Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Nt: hemoglobiin, klorofüll. 3) Denaturatsioon valkude muutumine lihtsamateks. Denaturatsiooni võivad põhjustada: mehhaaniline töö, temperatuur, kiirgused, happed, alused jms. Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon)
tunginud võõra vere ja teiste võraste rakkude vastu. Immuunreaktsioon e immuunvastus valged verelibled: antikehad sõõvad lihtviisiliselt baktereid or viiruseid. Üks tüüp valgeid vererakke ehk leukotsüüte sünteesivad spetsiaalseid kaitsevalke e antikehad. HIV- bakterm viiruse nimi AIDS- haiguse nimi Vaktsineermise puhul viiakse antikehi või nõrgestatud haigusetekitajaid või nende mürke. 4)Liikumisfunktsioon lihasvalgud 5)Transportfunktsioon Hemoglobiin- veab hapniku organismis ringi 7)Ehituslik funktsioon Rakumembraan annab luudele elastsuse. (valgud, liipidid) Tavaliselt organism ei kasuta valke energia saamiseks.
ehituslik funktsioon insuliin transportfunktsioon amööbi liikumine retseptorfunktsioon 17,6 regulatoorne funktsioon hemoglobiin liikumisfunktsioon nahatekised kaitsefunktsioon amülaas energeetiline funktsioon lihasvalgud VIII ATP on kõikides rakkudes esinev makroergiline ühend, mis on energia universaalne talletaja ja ülekandja. Too näide protsessidest, kus toimub: a) ATP süntees b) kasutamine organismis IX Ühes 400 nukleotiidipaarises DNA-fragmendis tümidiinnukleotiide 30%. Määra kõigi nukleotiidide arvuline sisaldus selles DNA lõigus. X Too kolm näidet, milleks vajavad imetajate rakud vett.
vereplasma valgud. ·Seglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Globulaarsed ·lahustuvad kas vees või verisoola lahuses ·Denatueeruvad kergesti ·on mitmekülgse AH koostisega ·isel. Biofunktsioonide rohkus nt verealbumiinid, histoonid, ensüümivalgud. Fibrillaarsed ·ei lahustu enamasti vees ·denaturatsioonile vastupidavad ·omavad ühekülgset AH koostist ·täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed) lihasvalgud (aktiin), kollakeenid Valkude omadused ·Madal difusioonikiirus, sest nad on suured ·amfoteersus ·puhverdusvõime (H iooni sidumine) ·denatureerumine -kiirguste, hapete, aluste mõju Lisaained lisaks põhitoiduainetele ·peale rasvade,süsivesinike ja valkude vajame lisaaineid ·kiudained, värvained, karboksüülhapped,antioksüdandid, emulgaatorid, ensüümid.. ·tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained sünteesilised lisaained ·maks lagundab neid osaliselt
· Kaitsefuntksioonid(antikehad; antigeen(võõrkehad); antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud; lümfotsüüdid toodavad antikehasid; MAKROFAAG toitub antikehadega ümritsetud vaenlastest; · Liikumisfunktsioon(lihasvalkudel on kontarktsiooni võime see annab loomale liikuvuse; raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed.lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud) · Energeetiline funtksioon(valkude lagundamisel vabanev energia)Keha ei kasuta valke energia saamiseks sellepärast , et saadud aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud. RNA-ribonukleiinhappe RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.Fosfaatrühm,lämmastikalus ja riboos. Üheahelaline. A=U C G Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA osaleb pärilikuse avaldumises. Geneetilise info realiseerimine.
joogikõlbmatuks muutmist. Kõnekeeles nimetatakse denatureeritud alkoholi tinaturkaks Renaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride taastumine. 9. Milles seisneb valkude liikumisülesanne? Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 10. Nimeta DNA põhiline ülesanne. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus). 11. Mis on komplementaarsus? 12. Nimeta RNA põhiline ülesanne. RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks 13. Missugust ülesannet täidab informatsiooni RNA? Toimetab infot valgu sünteesi toimumiskohta 14. Missugust ülesannet täidab transport RNA?
Bioloogia KT kordamine Nimeta 7 elu omadust: rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemis võime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiiline sisekeskond, reageerimine ärritustele,pärilikkus..Elu organiseerituse tasemed - biomolekul(nt:DNA)-organellid(nt: raku tuum)-rakk-koetase(nt: veri)-organ(süda)-elundkond(nt: hingamis elundkond)- organismi tase- populatsioon(nt: hall jänese populatsioon saaremaal)-liik(nt: tark inimine, jääkaru)-kooslus(nt: seened niidul)- ökosüsteem(nt:jõgi)-biosfäär populatsioon-ühe liigi isendid, kes annavad viljakaid järglasi, teatud asukoht liigi levilas. liik-moodustavad sarnased organismid, kelle vahel on vaba ristumine, annavad viljakaid järglasi, kindel liigi levila. histoloogia-teadus hulkraksete organismide kudedest. tsütoloogia-uurib rakkude ehitust ja talitust. molekulaar bioloogia-uurib elu molekulaarsel tasemel. füsioloogia- käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsioo...
Valkude kaitsefunktsioon a) AKTIIVNE *Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks) b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht) N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved) Transpordifunktsioon N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud. N1. lihasvalgud(aktiin,müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. *soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *soodustab varurasvade sünteesi kehas Retseptoorne funktsioon. a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi (silma võrkkesta rakkude valgud -jopsiin ja rodopsiin) b)Membraani pinnal paiknevad valgud edastavad infot raku sisemusse. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud
Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline 2. Teisane - spiraalne, nimetus alfaspiraal; või siksakiline - beetastruktuur, neid molekule hoiavad koos vesiniksidemed. Sellise struktuuri osaga valke kohtab küüntes, juustes, ämblikuvõrgus, villas jne. Ei lahustu vees. 3. Kolmandane , esinevad kõik sidemed a) gloobul (pusa moodi) - vesilahustuv, antikeha, transportvalk, ensüüm b)fibrill (sinkavonka) - lihasvalgud vees ei lahustu Näited: a) vesiniksidemed b) Väävlisillad c) ioonsed sidemed + ja - aminohapete radikaalid d) hüdrofoobsed sidemed 4. Neljandane struktuur Koosneb mitmest omavahel seostunud valgulisest ehitusüksusest (erinevad lindid pusas), nt hemoglobiin, müoglobiin veeloomades, ensüümkompleksid. Esinevad kõik sidemed Valkude füüsikalis-keemilised omadused 1. Suur molekulmass, normaaltingimustes biomembraane ei läbi, kui nt uriinis
3.ehitusmaterjal(fosfolipiidid).4.k aitse(lipiidid koonduvad org. ümber).5.lahusti(rasvkude).6.signaalmolekulid(hormooonid,mees/naissuguhormoonid,tes tsteroon ja östeogeen). 7.lähteaine(süsiveskud) Valkude ülesanne organismis:1.Ensüümid.2.Ehitus(suled,vill,kabjad,valgud).3.Transport(transavalgud aitavad ainetel liikuda) .4.retseptorid(retsep.valgud,vahetavad inf raku ja välsikeskonna vahel.5.org regulaatorid(hormoonid.insuliin).6.kaitse(kaitse valgud/antikehad,antigeen).7.liikumine(lihasvalgud,müosiin,aktiin).8.enrgia(1g- 4,2kcla,valgud).9.varuaine(albumiin,kaseiin)
*amülaas- lõhustab suus suhkruid ENSÜÜMIDEL AITAB KORRALIKULT TÖÖTADA VITAMIINID!!!!!! - geeniregulatoorne (histoonid- selle järgi reguleeritakse geene) - bioregulatoorne ( hormoonide abil) INSULIIN * insuliin tekib kõhunäärmesja reguleerib veresuhkru taset - transport ( hemoglobiin transpordib hapnikku) ( rakumembraanis ainete transportijad) - struktuurne ( juuksed,küüned, suled) - kaitsefunktsioon ( antikehad on valgud) - kontraktsioon ( kokkutõmme, mida teevad lihasvalgud) (bakterite viburid) - retseptoorne( kinglooma ripsmed võtavad vastu ärritusi) - varuaine( tibupoegade arenedes, nad söövad munavalget) NUKLEIINHAPPED (DNA ja RNA) Nukleotiidid koosnevad: - suhkur ( DNA desoksüriboos) - lämmastikalus (DNA-s A,T, C, G) - fosfaatrühm Milleks DNA-d vajaon? Ülesanded: - Säilitab ja kannab edasi pärilikku informatsiooni - komplementaarsusprintsiip A-T C-G DNA replikatsioon- DNA ahela kahekordistumine
Biomolekulid- sahhariidid, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped Lipiidid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Hormoonid- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisekretsiooninäärmetes AIDSi e immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustav HIV- viirus Kontraktsioonvalgud- valgus, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud) Homöostaas- püsiv ehk stabiilne sisekeskkond (kõigusoojased ja püsisoojased) Organsüsteem- elundkond Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 2. Rakulise ehituse järgi organismide liigitus (ühe- ja hulkraksed) Üherakulised organismid Hulkraksed organismid (ainuraksed) (heterotroof)
Rakumembraanis on transportvalgud, mis juhivad osasid molekule nii rakku kui ka sellest välja (transportfunktsioon). Retseptorfunktsioon on see, et rakumembraanis on valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulaator funktsioon on vere suhkru sisaldust reguleeriv insuliin (näiteks). Kaitsefunktsioon: veres moodustuvad antikehad mitte omaste orgaaniliste ainete vastu. Kontraktsioonivalgud on need, mis suudavad oma struktuuri muuta (nt lihasvalgud) ehk valkudel on liikumisfunktsioon. Energeetiline funktsioon algab, siis kui organism on pikka aega nälginud ning sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu otsas.
kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist · kaitseülesanne organismi kaitsevalgud antikehad on väga spetsiifilised ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga antikehad tekivad vere valgelibledes e leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides antigeenid organismi sattunud võõrained (valk, nukleiinhape), mis kutsuvad esile antikeha tekke · liikumisülesanne lihasvalgud nn kontraktsioonivalgud, lihasraku valgud (aktiin, müosiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, osalevad ka raku jagunemisel · energeetiline ülesanne energiaks kasutatakse valke kui ülejäänud energiavarud on ammendunud, aminohapetest ehitatakse kehale vajalikud valgud · geeniregulatoorne ülesanne histoonid kromosoomi ehituses osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis
Valkude KAITSEFUNKTSIOONID avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad( mood. veres_ organismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete jt. organismile mitteomaste orgaaniliste üh. vastu.) AIDS- omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab virus HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. KONTRAKTSIOONIVALGUD- valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, taolisi valke nimet. kontraktsioonivalkudeks. (tuntuimad. lihasvalgud) Valkude LIIKUMISFUNKTSIOONI näiteks võib tuua ka algloomade viburite ja ripsmete liikumise. VALKUDE ENERGEETILINE FUNKTSIOON- valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. VALGUD TÄIDAVAD ORGANISMIS: ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. KOMPLEMENTAARSUS PRINTSIIP: lämmastikaluste üksteisele vastavus
Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 5. Transport ülesanne Hapniku transport (hemoglobiin) igasse rakku. Erütrotsüüdid(punased vererakud) Transportvalkude molekulid muutes oma kuju liigutavad ainemolekule läbi membraani. 6.Regulatoorne ülesanne Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust Kasvuhormoon reguleerib kasvu. 7. Retseptoorne ülesanne Retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot ( muudab kuju millega vahendab infot). 8.Energeetiline ülesanne
Ruumiline struktuur on ebapüsiv. Temp. tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Valgud hüdrolüüsuvad hapete, leeliste, eriliste ensüümide ja proteaaside toimel, saaduseks on aminohapped. Valkude ruumiline ehitus: - fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja enamasti kiulised. NT: kollageenid (sidekoe, kõhrede, luude ja naha struktuurivalgud), keratiinid (vill, karvad, küünised), müosiinid (lihasvalgud) - globulaarvalgud korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad NT: ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest. Veidi toidukeemiast Asendamatute aminohapete keskmine sisaldus grammides/100 g puhta valgu kohta aminohape Ideaalval Kaseiin Kollagee nisuval Loomalih Kala sojaoad
Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad on organismile mitteomaste orgaaniliste ainete (antigeenide) vastu veres moodustunud kehad. AIDSi e. immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab HIV-viirus. Selle toimel lakkab inimese veres antikehade teke. Kontraktsioonivalkudeks nimetatakse valke, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud). Sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Niisiis on valkudel ka liikumisfunktsioon. Valkude täielikul lagunemisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides (kui sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud). Valgu molekulide kaitse saavutatakse eelkõige molekuli esimest järku struktuuri püsivusega. Valkude ruumilise struktuuri ebastabiilsus aitab täita valkudele ainuomaseid ülesandeid.
sõrad, kabjad · Transport · Retseptor rakumembraanis esineb valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (keele limaskesta retseptorvalgud nt aitavad maitset tunda) · Regulatoorne hormoonid reguleerivad nt insuliin vere suhkrusisaldust · Kaitse organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad · Liikumis nt lihasvalgud, nt algloomade liikumine ka · Energeetiline 10. Kuidas kaitseb organism valgu molekule väliste ja siseste mõjutuste eest? Molekuli esimest järku struktuuri püsivusega: aminohappejääke ühendav peptiidside on küllaltki stabiilne. 11. Võrrelge! DENATURATSIOON RENATURATSIOON valk kaotab kõrgemat järku struktuurid valk taastab oma struktuurid 12. Kirjeldage ensümaatilise süsteemi toimumist.
- Transport: valgud juhivad kindlat tüüpi molekule raku sisse ja sealt välja(hemoglobiin kannab hapniku kopsudest kudedesse). - Retseptor: edastavad väliskeskkonna infot rakku (maitse tundmine). - Regulatoorne: mitmed valgulised hormoonid (insuliin veresuhkur). - Kaitse: võõrkehade vastu moodustuvad veres antikehad. - Liikumis: kontraktsioonivalgud muudavad oma struktuuri ja sellega molekuli mõõtmeid(lihasvalgud). - Energeetiline: valkude lagundamine energiapuudusel, kui lipiidid ja sahhariidid on ammendunud.
kingloom eelmaldub vette asetatud keedusoola kristallist ärritus.retseptorid võtavad ärritust vastu.. (retseptorvalgud) Regulatoorne funktsioon –suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes (valgulised hormoonid) Kaitsefunktsioon- antikehad kaitsevad organismi Liikumisfunktsioon –valgus on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasnev mõõtmete muutmine. Neist kõige tuntumad on lihasvalgud. (kontraktsioonvalgud) Energeetiline funktsioon – vabanev energia. Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja katsiumi
polüpeptiidides ahelasiseselt, pikkades polüpeptiidides ka naaberahelate vahel AH-jääkide R-rühmade vahelised hüdrofoobsed jõud Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel Tertsiaalstruktuur -aktiivne, funktsiooni täitev valk (3D) – polüpeptiidahela spetsiifiline ülitihe kokkupakkimine, tagab valgu biofunktsiooni Kerajas-ellipsoidne (gloobul, globulaarsed valgud, enamus valke, kõik ensüümid) Niitjas (fibrill, fibrillaarsed valgud – kolageen, lihasvalgud) Baasinfo kokkupakkimiseks – primaarstruktuuris Kokkupakkimise protsessi osalevad Polüpeptiidahela seostusvalgud AH-jääkide R- rühmade vastastikused omavahelised toimed ja veemolekulidega (AH hüdrofiilsed rühmad asetuvad molekuli pinnale ja hüdrofoobsed molekuli sisemusse) Need sidemed võivad olla tugevamad, kui sekundaarstrutuuri tagavad H-sidemed Mutatsioonid primaarstruktuuris, mis muudavad konformatsiooni tagavaid sidemeid
pepdiidsidemetele on molekulisisesed vesiniksidemed. B) beetastruktuur, vesiniksidemed on molekulide vahelised. Teisene struktuur on kattevalkudes: juuksed, suled, küüned, karvad. Teisese struktuuri molekulid vees ei lahustu. 3) Kolmandat järku struktuur: a) gloobul kera kujuline. Enamasti lahustuvad. Ensüümid, antkehad, transportvalgud. B) fibrill niitjas, omavahel seostunud struktuur. Mittelahustuvad. Lihasvalgud. PEPTDIIDSIDEMED; VESINIKSIDEMED; IOONSIDEMED (pluss-miinuslaengutega radikaalide vahel), HÜDROFOBSED SIDEMED (radikaalide hüdrofoobne vastasmõju). 4) Neljandane struktuur ehk kvaternaarne. Mitme erineva ehitusüksuse seostumine ruumiliseks ehituslikuks ja talitluslikuks tervikuks. Sidemed samad mis kolmandat järku struktuuride puhul. Ensüümkompleksid, membraansed transportkompleksid. Valkude omadused: 1) kõrgmolekulaarsus: vabalt membraane valgud ei läbi. Urniini analüside puhul
Toitumise ja hingamise tulemusena raku koostisained pidevalt muutuvad ja uuenevad. Rakud kasvavad ja paljunevad. Nii kasvavad ja arenevad taimed tervikuna. Rakud paljunevad jagunemise teel. 2. Taime keemiline koostis: taimedele eriti iseloomulikud ainerühmad, nende tähtsus, levik ja esindajate näited. (TEADA VÄGA ÜLDISELT!) 1. Vesi - On elukeskkond. Vesi keskkond, kus toimuvad elureaktsioonid. Nt. Ilma veekeskkonnata ei tõmbu lihasvalgud kokku, ei toimu suhkru oksüdeerumine (hingamisahelas). Kui vett pole, taim sureb või on ooteseisundis, kus eluprotsessi ei toimu. 2. Mineraalained - N, P, K, Na, Mg, Ca, Fe, Cu, Zn, Mn, Mo, Cl, Ko jne. 3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O 3.1. Suhkrud * Monosahhariidid (lihtsuhkur): pentoosid (riboos, desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid
kruvikujuliseks heeliksiks Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed Molekul on kaheahelaline, vesiniksidemed lämmastikaluste vahel hoiavad 3) Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid (nt ensüümid) või niitjad kahte ahelat koos. DNA ruumiline kuju (sekundaarne struktuur) on fibrillid biheeliks (nt lihasvalgud) Selline kuju on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki 4) Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel vastupidav Kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes DENATURATSIOON: Kuumutamisel, hapete, raskemetallide või muude koopias
o AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (väljakujunenud HIV nakkuse lõppstaadium) o HIV - viirus, mis mõjutab lümfotsüütide tööd. selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus, inimene haigestub järjest enam nakkushaigustesse. o HIV-ga nakatumine: *tupe või sperma vedelike kaudu *vere kaudu *rinnapiima kaudu LIIKUMIS o lihasvalgud. lihasraku valgud (aktiin, müusiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, selleks kulutatakse energiat o kromosoomide liigutamine raku eri poolustele ENERGEETILINE o valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul. Valkude lagundamine energia saamiseks algab alles siis, kui ülejäänud energiavarud (süsivesikud ja rasvad) on ammendunud. GEENIREGULATOORNE
toimel. Ül: 1)ensümaatiline- reguleerivad keem reaktsioone 2)ehituslik- kuuluvad rakuorganellide koostisesse 3) transportfunktsion- hapniku transport veres, molekulide transport rakust sisse ja välja 4)retseptorfn- väliskeskkonna info edastamine raku sisemusse 5) regulatoorne fn- valgulised hormoonid, nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insulin 6)kaitsefn- organismile mitteomaste ühendite vastu võitlemiseks moodustuvad antikehad 7)liikumisfn- lihasvalgud muudavad struktuuri, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, algloomad 8)energeetiline fn- valgud võetakse kasutusele alles siis kui lipiidide ja sahhariidide varud on praktiliselt lõppemas 5. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhapete monomeerid. DNA koostises on desoksüribonukleotiidid: keeruka struktuuriga, moodustunud lämmastikaluse(A, G, T, C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA
kehaasendit hoidvatel peenia-lihasmassi-haabumise- võrreldes lihtsamaid liigutusi tegevate lihastega? lihastel on see suhe 1/1600 musteerium 104. nimeta kontraktiilsed lihasvalgud, mis osalevad Müosiin, aktiin LF slaid 24-27; füsiol lk 183 sarkomeeri lühenemisel! 105. millised raku organellid mängivad oksüdatiivsetes lihaskiududes suurt rolli energia Mitokondrid tootmisel? 106. mis on kõige väiksem kontraktiilne üksus
Lihamahl sisaldab vees lahustunud valke, ekstraktiivaineid (vanade loomade ja ulukite lihas), mineraalaineid, vitamiine ja osaliselt ka rasva. Lihasvalgud on suure toiteväärtusega (taine liha 20%, rasvases vähem). Valke leidub ka sidekoes: kelmetes, kõõlustes ja kõhres. Lihas leiduv rasva hulk on väga varieeruv, see oleneb liha liigist,
põhiliselt toiduga. · kaitse küüned, suled, karvad, sõrad jne. aga ka antikehad · transport liitvalk hemoglobiin, rakumembraanis olevad transportvalgud · retseptorvalgud asuvad rakumembraanis, info edastamine raku sisemusse · regulatoorne valgulised hormoonid nt. insuliin · liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud võimelised muutma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine nt. lihasvalgud · energeetiline 17,6 kJ/g kõige viimane tagavara Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape(DNA), ribonukleiinhape (RNA) DNA molekul Monomeerideks desoksüribonukeotiidid. Desoksüribonukleotiidi moodustab lämmastikalus, desoksüriboos, fosfaatrühm. 4 lämmastikalust : adeniin(A), guaniin(G), tümiin(T), tsütosiin(C) DNA molekuli struktuurid
Näiteks vankomütsiin Valgud On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles AH-jäägid on seotud peptiitsidemetega. Moodustavad ühe AH- cooh + teise AH NH2 Jaotus: · Lihtvalgud koosnevad ainult AH-te jääkidest, vahetult peale sünteesi on nad lihtvalgud · Liitvalgud koosnevad valk + mittevalguline osa. Näiteks glükoos + valk = glükoproteiin. Jaotus kuju alusel: · Kerajad ehk gloulaarsed. Näiteks antikehad. · Niitjad ehk fibrillaarsed. Näiteks lihasvalgud Valkude struktuuri tasemel: 1. aminohappe jääkide hulk ja järjestus valgu molekulis. Vahetult peale sünteesi. Pepsiidside Alfa spiraal, kus on Vesiniksidemed. Leidub ohtralt karvades. Beta struktuur, kus on vesiniksidemed. Leidub küüntes. 2. tulevad juurde s-s sidemed ja ioonsed(+, -), ja hüdrofoobsed sidemed fibrill valgud(fibriin) ja gloobul valgud. 3
SIDEKUDE, SKELETIKOED, KÕHRKUDE, LUUKUDE). 2. SÜGOOT- VILJASTUNUD MUNARAKK 3. NIMETA VEREVALGUD (4)- ALBUMIIN, HEMOGLOBIIN, FIBRINOGEEN, GLOBULIIN 4. ÜLENEVAD(ehk ASTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- SENSOORSED 5. ALANEVAD (ehk DESTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- MOTOORSED 6. KATABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, PRODUKTIDE LAGUNEMINE JA JÄÄKPRODUKTIDE VÄLJAVIIMINE 7. AKTIIN,MÜOSIIN- LIHASVALGUD (nn KOKKUTÕMBEVALGUD). VALGUD, MIS TOESTAVAD LIHASKONTRAKTSIOONI 8. ALBUMIIN- PLASMA VALK, VERES OLEVAKS VALGU VARUKS. GLOBULIINID- PLASMA VALK. NEED ON ERINEVAD VALGUD, MIS KANNAVAD KEHAS ERINEVAID AINEID. NII RÄNDAB KOOS α-GLOBULIINIGA TÜROKSIIN, β-GLOBULIIN SEOB RAUDA, γ-GLOBULIINIDE HULGAS ON ENAMIK VERE KAITSEAINEID – IMMUUNOGLOBULIINE. 9. HÜÜBIMISVALK- FIBRINOGEEN 10. SÜSTOL- SÜDAME VATSAKESTE KONTRAKTSIOON (KOKKUTÕMME).
mis tingivad antikehade tekke, nimetatakse antigeenideks, Nendeks on organismine võõrad valgud, näiteks nukleiinhapped jne. 2.8. Liikumisfunktsioon Kui uurida mistahes loomorganismi liikumist, siis võime kindlad olla, et selles protsessis osalevad ka valgu molekulid. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasnev molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks. Neist kõige tuntumad on lihasvalgud. Valkude liikumisfunktsiooni näiteks võib tuua ka algloomade viburite ja ripsmete liikumise. Seda tingivad nendes organismides leiduvad valgulised torukesed mikrotuubulid. 2.9. Energeetiline funktsioon Sarnaselt sahhariidide ja lipiididega on ka valkude täielikul lagundamisel vabaneb energia kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. Et valkudel on väga palju ülesandeid, siis algab pärast pikemaajalist nälgimist, kui sahhariidide ning lipiidide
3)transportfunktsioon: Hemoglobiin transpordib hapniku ka rakumembraani koostises asuvad transportvalgud, mis juhivad molekule selektiivselt nii raku sisse kui välja. 4)info: rakumembraanis esineb valgu molekule , mis edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. Tänu retseptor valkudele liigub amööb toiduosakeste suunas. 5) regulatoorne: valgulised hormoonid, (insuliin, tekib kõhunäärmes) 6)kaitse: antikehad 7)liikumine: kontraktsiooni valgud(lihasvalgud), algloomade vibur(valgulised torukesed mikrotuublid) 8)energeetriline: 17,6kJ/g enamasti algab valkude lagundamine alles peale sahhariidide ja lipiidide tagavara lõppemist, ehk nälgimisel. 4. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA desoksüribonukleiinhape RNA ribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid mis on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse
43. Lihaskoed Lihaskoed- sile-, südame- ja vöötlihaskude. Nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihasekiududest, mis kontraktsiooniga oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Silelihaskude- kontraktsioonid on aeglased ja kestvad, ehituslikult koosneb silelihaskiududest. vöötlihaskude- tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.. Skeletilihase moodustavad vöötlihaskiud, mis koosnevad müofibrillidest, mida moodustavad lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiin ja müosiin omakorda moodustavad sarkomeere, mis on avajalikud kontraktsioonideks. Südamelihaskude- Südamelihaste talitlus ei allu inimese tahtele. Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. 44. Närvikude Närvikude – esineb närvisüsteemis, pea – ja seljaajus, närvides ning närvirakkude koondistes. Närvirakud paiknevad kesknärvi-süsteemi hallaines ja närvikoes. Närvirakust väljub üks, kaks või mitu haru
biovedelikes. (hemogolobiin transpordib hapniku ja süsihappegaasi). 8 4. rakuvälise info edastamine raku sisemusse retseptorvalgud 5. regulatoorne ülesanne valgulised hormoonid reguleerivad ainevahetust ja metabolismi. (Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust organismis). 6. kaitseülesanne antikehad. 7. organismi liikumise ülesanne konraktsioonivalgud (lihasvalgud) 8. varuaineline ülesanne valkude kasutamine erinevate isendite toiduks (rinnapiim kaseiin). 9. kahjutuks tegemise ülesanne munavalge ja piimavalgud seovad raskemetalle ja alkaloide, mistõttu nad neturaliseerivad neid mürke maos. 10. geeniregulatoorne ülesanne valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetaises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. 11
Retseptorfunktsioon- rakumembraanis asuvad valgud, mis edastavad välisinfor raku sisse(maitse tundmine) Regulatoorne funktsioon-valgulised hormoonid-insuliin- reguleerib vere suhkrusisaldust(kõhunääre) Kaitsefunktsioon- antikehad, moodustuvad veres(lümfotsüüdis), et võidelda võõrkegade vastu. AIDS- viirushaigus(omandatud imuunpuudulikuse sündroom) HIV-toimel lakkab antikehade teke vererakkudes( lümfotsüütides) Liikumisfunktsioon-valgud muudavad oma struktuuri-kontraktsioonivalgud(lihasvalgud) Energeetiline funktsioon- valkude täielikul lagundamisel vabaneb energia(nälgimisel) Nukleiinhapped Nukleiinhapped on Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleiinhapped- DNA- desoksüribonukleiinhape(monumeer on desoksüribonukleotiid) RNA- ribonukleiinhape Molekulide omadus sõltub monomeeride järjestusest ja hulgast DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A)-adeniin
• pidurdab mikroorganismide arengut; • mõjutab toote lõhna ja maitset; • pikendab toote säilivusaega. Naatriumnitrit • pidurdab mikroorganismide arengut, toksiinide moodustumist • tagab püsiva punakas-roosa värvuse • mõjutab toote maitset • pidurdab rasvade rääsumist Fosfaate kasutatakse veesidumisvõime suurendamiseks. Isegi väike kogus fosfaate on võimeline vähesel määral suurendama pH-d. Tänu fosfaatide spetsiifilisele toimele muutuvad lihasvalgud väga sarnaseks olekule, kui liha on soe. Seetõttu suudavad lihasvalgus siduda rohkem vett. 37. Lihasaaduste valmistamisel kasutatavad maitseained ja maitsetaimed Maitseained on tugeva lõhna ja maitsega taimsed ained (koor, vili, juur jne) toiduainete või toidu maitsestamiseks. Vürtsid – naturaalsed või kuivatatud maitsetaimed, puude ja põõsaste viljad, juured, õied, koored, lehed, seemned, mis on kas terved, tükeldatud või jahvatatud.
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad
2. Ehituslik funktsioon kuuluvad rakuorganellide koostisesse. 3. Transpordi funktsioon transportvalgud rakumembraanides. 4. Retseptorfunktsioon membraanide valgud mis edastavad informatsiooni väliskeskkonnast. 5. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid (insuliin). 6. Kaitsefunktsioon antikehad. HIV viirus mõjub nii, et antikehade teke veres lakkab. 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (lihasvalgud) 8. Energeetiline funktsioon lagundades annavad energiat 17,6 kJ/g. 9 NUKLEIINHAPPED lk 38-43 NH on biopolümeerid. Asuvad rakutuumas. (kloroplastides ja mitokondrites oma DNA) Nukleotiidid - monomeerid DNA N-alus: A- adeniin T tümiin C tsütosiin G - guaniin
3)Transportfunktsioon: Hemoglobiin transpordib hapniku ka rakumembraani koostises asuvad transportvalgud, mis juhivad molekule selektiivselt nii rakku sisse kui välja. 4)Info: Rakumembraanis esineb valgu molekule , mis edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. Tänu retseptor valkudele liigub amööb toiduosakeste suunas. 5) Regulatoorne: Valgulised hormoonid, (insuliin, tekib kõhunäärmes). 6)Kaitse: Antikehad. 7)Liikumine: Kontraktsiooni valgud(lihasvalgud), algloomade vibur(valgulised torukesed mikrotuublid) 8)Energeetriline: 17,6kJ/g Enamasti algab valkude lagundamine alles peale sahhariidide ja lipiidide tagavara lõppemist, ehk nälgimisel. 4. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA desoksüribonukleiinhape RNA ribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid mis on moodustunud kolme
Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3
c) Valgud. Inimkehas 16-17% valku, oleneb organismi vanusest. Kõige tähtsamad orgaanilised ained kehas. Organismis on ca 100 erinevat valku, mida sünteesitakse kehas. Raku tsütoplasma, epiteelvalk, translatsioon on kehas väga hästi determineeritud, et me ei saa muuta valgu koostist. d) Lipiidid.Inimese organismis 15-25%. On varuenergiaks. Rasv on organismi kõige ebapüsivam ühend, erinevad rasvad moodustavad rakumembraane, mitmeid hormoone, on ka varuainena talletatud. Lihasvalgud vananevad 3-4 nädalaselt. Endogeensed kaod - on need kaod, mida on meil vaja millegi taastootmiseks, keha uuendamiseks. Keha vajab päevas paarkümmend grammi valku, kuid iga päev vahetub kehas pool kilo valke. Katabolism-lammutamine(osa aineid kasutatakse ära anabolismiks) Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia
Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus – nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone – nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud – koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin – membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin – kromosoomides ja ribosoomides. 3
orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad- viirushaiguste raviks on vaja kindlasti antikehi, need seostuvad haigustekitajaga ja kõrvaldavad need organismist. HIV´i toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade tootmine. Kaitseks võivad olla ka küünised, sarved, karvad jne. Liikumisfunktsioon. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud. Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud. Aminohapped. Valgumolekulide koosseisu kuulub 20. Nn hädavajalikud aminohapped organismi jaoks on: arginiin, fenüülalaniin, histidiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin
Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3
annaabi.ee 
