Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist. Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne (amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilis ühendeid). 6
Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Nt: hemoglobiin, klorofüll. 3) Denaturatsioon valkude muutumine lihtsamateks. Denaturatsiooni võivad põhjustada: mehhaaniline töö, temperatuur, kiirgused, happed, alused jms. Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon). Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ning eeldusel, et denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena
Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist. Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne (amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilis ühendeid). 6
omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Teisisõnu valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine 3.) Renaturatsioon on valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride ja bioloogilise aktiivsuse taastumine. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. See avaldub suhteliselt kerge denaturatsiooni järel (valgu primaarstruktuur on säilinud) ning eeldusel, et denaturatsioonifaktorid on kõrvaldatud. Kui denaturatsiooni põhjustas temperatuur, siis renaturatsiooni ei toimu. 4.) Valgu ülesanded - Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt
Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku arv on 3-6. mRNA kogub DNAlt pärilikku informatsiooni ja viib selle ribosoomi rRNA osaleb valgusünteesis tRNA juhib vajalikke aminohappeid ribosoomi nukleotiid nukleiinhapete monomeer oligosahhariid madalmolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Polüsahhariid kõrgmolekulaarne orgaaniline ühend, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Renaturatsioon denaturatsiooni pöörprotsess, mille käigus valgu molekulid taas suurenevad. Retseptorvalk asetseb rakumembraani koostises, valgu molekul. Ülesandeks on edastada väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape biopolümeer, mille monomeeriks on RNA. Riboos RNA koostises asetsev viiesüsinikuline monosahhariid. Sahhariid e süsivesikud. Jagatakse mono-,polü-, ja oligosahhariidideks. Ülesanne organismis on energeetiline ja ehituslik. Steroid lipiidide hulka kuuluv aine.
(juuksed, ämblikuniit, küüned, siid) Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu KOLMANDAT JÄRKU STRUKTUUR (tertsiaalstruktuur). Enamasti keraja kuj. ning kannab nimetust GLOOBUL. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, mood. valk, mille puhul räägitakse NELJANDAT JÄRKU STRUKTUURIST (kvarternaarstruktuur). NUKLEIINPROTEIIN: valgu kompleks nukleiinhappega. DENATURATSIOON: valgu kõrgemat järku struktuurid lagunevad, alles jab primaarstruktuur. RENATURATSIOON: denaturatsiooni pöördprotsess. Denaturatsiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturatsiooniga aga taastuvad. VALGUD: ÜLESANDED: ENSÜÜMID- biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. VITAMIINID- bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON: amülaas- suuõõnes- valgud reguleerivad biogeeniliste reaktsioonide kiirust. EHITUSLIK FUNKTSIOON: küüned , juuksed, karvad, suled, sõrad, kabjad jne.
aineid (vere hemoglobiin). Valgu struktuurid : 1. Esmane e primaarstruktuur valgu happeline järjestus. 2. Teisene e sekundaarstruktuur heeliks (spiraal) , voltub kokku. Struktuuri hoiab koos vesinikside. 3. Kolmandane e tertsiaalstruktuur tekib gloobul. 4. Neljandane e kvaternaarstruktuur - ühinevad mitu polüpeptiidi. Valgu denaturatsioon on valgu struktuuride lagunemine. Säilib esmane struktuur. Ultraviolettkiirgus tekitab ka denaturatsiooni. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Funktsioonid 1) ensümaatiline e katalüütiline, 2) geeniregulatoorne, 3) bioregulatoorne, 4) transpordifunktsioon, 5) struktuurne funktsioon, 6) antikehad (kaitsefunktsioon), 7) kontraktsioonifunktsioon kokkutõmbumine, 8) retseptoorne funktsioon, 9) varufunktsioon, 10) energeetiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Nad on kõrge spetsiifilisusega, st igat reaktsiooni reguleerib ainult üks kindel ensüüm
Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. (Nt metssiga tahke rasv, vedelad rasvadesinevad taimede ja loomade rakkudes.) 15. Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühm, happeliste omadustega karboksüülrühm. 16. Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17. Millest koosnevad valgud? Valgud koosnevad aminohapetest. 18. Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 19. Mis põhjustavad denaturatsiooni? Temperatuuri tõus. 20. Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline kiirendavad reaktsioonide läbiviimist; struktuurne karvad, küüned; transpordi ainete transport biovedelike kaudu; retseptoorne alluvad füüsikalistele mõjutustele, edastavad info; kaitsefunktsioon antikehad, vere hüübimine; kontraktsiooni lihasvalkudel kokkutõmbumine; toksilisus botuliin; spets. toimega valgud, nt monelliin. 21. Kirjelda DNA monomeeri ehitust
happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 15. Mis on vitamiinid? Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid 16. Mis on ensüümid? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis (sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone). Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Nt inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. 17. Mis on antigeenid?
sadestav toime, mis mõjub ainult kõrgmolekulaarsetele (molekulmass > 10000) valkudele. Järelikult on võimalik selle katsega kindlaks määrata kas lahus sisaldab peptiide, mille molekulmass on üle 10000. Samuti sobib see reaktsioon valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest lämmasikuühenditest. Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. Globuliinid sadenevad poolküllastunud lahuses, albumiinid küllastunud lahuses. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin 1ml küllastunud (NH4)2SO4 lahust ning jätsin 5 min seisma. Eraldus globuliinide sade, sest nautraalsete soolade kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude väljasadestumist ning globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, sademe eraldasin filtrimisel. Seejärel
informatsioon? Valgu ruumilist struktuuri määrav informatsioon sisaldub valgu aminohappelises järjestuses ehk primaarstruktuuris. 56. Kas denatureerunud valk on funktsionaalne? Põhjendage. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest ta on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega oma spetsiifilised omadused. 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? a) konformatsiooniline entroopia - soodustab denaturatsiooni b) polüpetiidahela siseste vesiniksidemete moodustumine c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vaheliste vesiniksidemete moodustumine 58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? Ei katke. 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tmga? (võivad olla erinevad arvud) 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust.
happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 15. Mis on vitamiinid? Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid 16. Mis on ensüümid? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis (sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone). Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Nt inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. 17. Mis on antigeenid?
neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidid , rakumembraani koostises) 3.Steroidid(D-vitamiin, organismide energiaallikas) Valgud-biopolümeerid, mille Monomeerideks on aminohappe jäägid Valkude struktuurid-1)primaat- 2)sekundaar- 3)tersiaal- 4)kvaternaarstruktuur Denaturatsioon- soojusenergia toimel nõrkade Sidemete katkemine Renaturatsioon- denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude ülesanded-1)energeetiline 2)ehituslik 3)kaitse 4)ensümaatiline 5)transport 6)varuaine DNA-desoksüüribonukleotiid (monomeeri nim.), Ruumiline kuju on biheeliks, Koosneb adenosiinfosfaadist, guanosiinfosfaadist, Tsütidiinfosfaadist ja tümidiinfosfaadist RNA-ribonukleotiidid (monomeeri nim.) Ruumiline kuju on ühe ahelaline, osaline paardumine ahela eri osade vahel, Koosneb adenosiinfosfaadist, guanosiinfosfaadist, Tsütidiinfosfaadist ja uridiinfosfaadist
12.10.2009 Bioloogia Kontrolltöö konspekt + õ.lk. 24-35 + www.kolesterool.net. Loodus koosneb anorgaanilisest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses- anorgaanilised ained. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad: -nafta põlevkivi kivisüsi pruunsüsi. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Kõige rohkem on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mikroelemendid- keemilised elemendid, mida esineb organismis väga väikeses koguses, kuid on siiski hädavajalikud. DNA- pärilikkuse kandja, üks elu tunnustest. Vee tähtsus: Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: see on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. Polaarse lahustina lahustab vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid anorgaanilisi ühendeid. Mittepolaarsed a...
Infra- ja ultravalgus Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu ...
Sahhariidid ehk süsivesikud on ained,mille koostises esinevad süsinik,hapnik ja vesinik. Vesi hoiab organismisisest püsivat temperatuuri,hoiab ära ülekuumenemise jakindlustab organismide ringeelundkondade töö. Makroelemendid süsinik(C),vesinik(H),hapnik(O),fosfor(P),lämmastik(N),väävel(S).Mikroelemendid raud(Fe),jood(I),tsink(Zn),mangaan(Mn).Mesoelemendid naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos.Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesan...
1.Bio molekulid- elusorganismides esinevaid aineid nim biomolekulideks 2.Elu omadused kõik elusorganismid arenevad,paljunevad,neil on aine-ja energia vahetus ja nad reg välis ärritusele 3.Rakku õpetus ehk tsütoloogia on teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 4.Koe õpetus sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. Eristatakse nelja koe tüüpi 1.epiteelkude 2.lihaskude 3. Närvikude 4. sidekude 5.Anatoomia-tegeleb organismi ehitusega,uurib organismide ehitust 6.Füsoloogia-one teadus mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regutatsiooni 7.Homöstaas-kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekekkond 8.Etoloogia-one teadus mis uurib loomade käitumist 9.Neuraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil 10.Homoraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine hormoonide abil 11.Liigi definitsioon-selle moodustavad sarnased isendid kes on võimelised oma vahel vabalt ristuma ja andma viljakaid järglasi 12.Makro...
Aminohapete järjestusest primaarstruktuuris + ka teistest struktuuridest. Mida nimetatakse valgu primaarstruktuuriks? Valkude aminohappelist järjestust. Kuidas tekib valgu teist järku struktuur? Polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Mis on gloobul? Molekuli edasine kokkukeerdumine keraks. Mis on denaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävitamine. Mis on renaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Mis on ensüümid? Biokeemilised reaktsioonikiirust reguleerivad valgud. Nimeta valkude funktsioonid! Ensümaatilised, Ehituslikud, Transport, Retseptor, Regulatoorsed, Kaitse, Liikumis, Energeetilised –funktsioonid. Milles seisneb antikehade toime? Nad seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks?
VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibr...
TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Töö käik: valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCI 3COOH lahust. Loksutasin ning tekkis hägu. Järeldus: kuna tekkis hägu, siis oli munavalgu lahuse molekulmass oli üle 10 000. 6. Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade [(NH4)2SO4, MgSO4, NaCl jt] kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni ja nende väljasadestumine lahusest, mida nimetatakse väljasoolastamiseks. Sadestumist mõjutavad hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass jt omadused. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid küllastunud lahuses. Töö käik: lisasin 2 ml munavalgu lahusele võrdse mahu (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin, jätsin viieks minutiks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Filtraadile lisasin
Selleks pipeteerisime katseklaasidesse 2 ml ekstrakti, lisasime 2 ml 30%-list NaOH lahust, 1-2 tilka 2%-list CuSO4 lahust ja loksutasime. Jälgisime biureedireaktsioonil tekkiva värvuse intensiivsust. Keetmata liha ekstrakt muutus violetseks ning oli intensiivsem, keedetud liha ekstrakt oli helesinise värvusega. Leeliselises keskkonnas annab valgu polüpeptiidiahel vase sooladega violetse värvusega kompleksi. Temperatuur mõjutas valkude denaturatsiooni. Toimus valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) kadumine, millega kaasnes valgu inaktiveerumine. Ainult primaarne struktuur jäi alles. Muutus valkude lahustuvus vees ja seetõttu said kõik välismõjud paremini toimida. Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarse konsentratsiooni määramine Töö käik: Pipeteerisime keeduklaasi 25 cm3 NaOH lahust ja lisasime sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast
räägitakse neljandat järku struktuurist.(kvaternaarstruktuur). Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Selle tulemusena kaotab valk esmalt kolmandat järku struktuuri ja siis teist järku struktuuri. Sellist nähtust nim denaturatsiooniks. Denaturatsioonil hävivad üksnes valgu kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidsidemed ei katke. Denaturatsiooni pöördprotsessi nim renaturatsiooniks. See toimub enamasti vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud. Biokeemiliste reaksioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nim ensüümideks. Valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-,retseptor-,regulatoorset, kaitse-,liikumis- ja energeetilist funktsiooni.
kromosoomid. 5.)antikeha kaitsevalk. Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide(valkude,nukleiinhapete) kahjutux tegemisex. 6.)denaturatsioonvalgu kõrgemat(neljandat,kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures aga säilib valgu esimest järku struktuur. 7.)renaturatsioon valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. 8.)ATPadenosiintrifosfaat, kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aineja energiavahetuses energia universaalse talletajana ja ülekandjana. 9.)NADP nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat, makroergiline ühend, mis osaleb fotosünteesis vesiniku aatomite sidujana. 10.)NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid, makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. 11.)ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 12
Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist e. Kvaternaarstruktuurist. Sellist nähtust, kus valk kaotab esmat kolmandat järku struktuuti ja seejärel teist järku struktuuri, nimetatakse denaturatsiooniks. Seda võivad põhjustada kõrge temperatuur, mehhaanilised tegurid (vahsutamine), happed, raskmetallid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus. Peptiidsidemed ei katke ning säilib valgu esmane struktuur. Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon, kus valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur võivad taastuda. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm (amülaas lagundab tärklist). Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. Ensüüme käsitletakse bioaktiivsete ainetena, sest nad reguleerivad organismi enamikke biokeemilisi protsesse. Vitamiinid on
(peaaegu kõik ensüümid) Denaturatsioon ja renaturatsioon: · Denaturatsioon- valk kaotab ära oma struktuurid kuni primaarstruktuurini, kõrgemalt madalamale. Tegurid: kõrge temp, mehhaaniline kloppimine, happeline keskkond. · Renaturatsioon- valk taastab oma kõrgemat järku struktuurid, denaturatsiooni pöördprotsess. Tegur: juhul kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ning struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud. Valkude tähtsus: · Ensümaatiline funktsioon (ensüümid ehk biokatalüsaatorid kiirendavad meie normaal temperatuuril toimuvaid protsesse. Väga spetsiifilised- iga ensüüm
katkevad või grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, peptiidsidemed aga säiluvad. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust ja seetõttu võib ta lahusest välja sadeneda. Valgu hüdrolüüsiks nimetatakse peptiidsideme lagunemist. Valkude kindlakstegemiseks lahustes kasutatakse mitmeid kvalitatiivse analüüsi meetodeid, näiteks: · värvusreaktsioonid peptiidsidemete või kindlate aminohapete tuvastamiseks · väljasadestamine denaturatsiooni uurimiseks · väljasoolastamine valgufraktsioonide lahutamiseks Universaalsed ehk üldreaktsioonid on omased kõikidele valkudele. Spetsiifilised ehk erireaktsioonid on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.1.1 Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi.
kolmandat järku struktuur tertsiaarstruktuur(kerajas kuju=gloobul) 4. neljandat järku struktuur kvaternaarstruktuur(kaks või enam polüpeptiidi) o Valgu denaturatsioon Kui valgulahust kuumutada, nõrgenevad keemilised sidemed. Valk hakkab järkjärgult kaotama oma struktuure, alguses kolmas siis teine. o Valgu renaturatsioon algab valgu struktuuride taastumine, on denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude funktsioonid: 1. ENSÜMAATILINE keemilised reaktsioonid ei kulge mitte iseenesest, vaid neid on vaja kas kiirendada või aeglustada. Reaktsioonide kiirust reguleerivaid valke nim. ensüümideks. 2. EHITUSLIK kuuluvad kõikide rahuorganellide koostisesse. Näiteks karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. 3. TRANSPORT rakumembraani koostisesse kuuluvad transportvalgud, mis juhivad
* valguahel on spiraal * Seal esinevad vesiniksidemed - Tertsiaalstruktuur (juuksed, küüned) * Eelnevad struktuurid on moodustunud ruumilise kuju * seda nim. Gloobuliks - Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) * Moodustavad kõik eelnevad struktuurid nende kokkupõimumisel Denaturatsioon- kõrgema järgu valgustruktuuri lagunemine madalama järgu struktuuriks (astmete kaupa) Renaturatsioon- vastupidine nähtus ( kõik valgud seda ei suuda) Tegurid, mis põhjustavad denaturatsiooni: - Temp. (muna keetmine) - Mehaaniline töötlus( muna vahustamine) - UV kiirgus - Raskemetallid (Hg, Cr, Fe) - Kanged happed ja alused Milleks valke organismi vaja on? - Energeetiline (17,6 kJ 1g) - Ensümaatiline * ensüüm- biokatalüsaator ( kiirendavad reaktsioone) *amülaas- lõhustab suus suhkruid ENSÜÜMIDEL AITAB KORRALIKULT TÖÖTADA VITAMIINID!!!!!! - geeniregulatoorne (histoonid- selle järgi reguleeritakse geene) - bioregulatoorne ( hormoonide abil) INSULIIN
millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks. Juuste, küünte valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub kolmandat järku struktuur, mida nimetatakse gloobuliks. Neljandat järku struktuur tekib kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiiti. Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Näiteks munavalge vahustamine. Denaturatsiooni käigus peptiidsidemed ei katke, seetõttu jääb peptiidahel püsima ning säilib esmane struktuur. Renaturatsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine.Valgud, mis reguleerivad rektsioonide kiirust nim. ensüümideks. Näiteks inimese süljes süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. Valgud kuuluvad ka kõigi rakuorganellide koostisse. Valkudel on mitmeid ülesandeid: ehituslik, transportlik, energeetiline, kaitslik, retseptor, regulatoorne
molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. · Neljandat järku struktuur (kvaternaarstruktuur) moodustub, kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon kui valk kaotab teist ja kolmandat järku struktuuri (temperatuuri tõusu, mehaaniliste vigastuste jms tagajärjel). Katkevad ainult nõrgad sidemed, peptiid sidemed ei katke - seetõttu säilib ka esialgne kuju. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess, mis toimub vaid siis, kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga tugev. Erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Neid aminohappeid, mida üldse ei saa asendada on 8, neid saab inimene ainult toidust. Osaliselt asendatavaid valke on 3, neid sünteesib inimene ise, kuid ainult osaliselt. Asendatavaid valke on 9, neid suudab inimene ise sünteesida
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Tallinn 2010 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud a...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. ...
lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos). Renaturatsioon-valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Retseptorvalk-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleotiinhape-biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Ribonukleotiid-biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.
10. Valkude denaturatsioon:a) nähtus, kus valk kaotab kõrgemat järku struktuurid b) toimub valgulahuse kuumutamisel(siis soojusenergia toimel keemilised sidemed katkevad ja valk kaotab oma kõrgemat järku struktuurid); mehhaaniliste tegurite toimel võib toimuda (munavalge vahustamine); hapete mõjul c) on pöörduv protsess enamjaolt. Valkude renaturatsioon: a) nähtus, kus valk taastab struktuurid. b) toimub siis kui denaturatsiooni tekke tegureid ei ole c)on pöörduv protsess 11. Ensüüm: reguleerib biokeemiliste raktsioonide kiirust: vastav ensüüm seostub ainult temale sobiva lähteainega ja lagundab selle. omadused: spetsiifilisus, kõrge molekuliaktiivsus, pöörduvus 12. Valkude üledanded: ensümaatiline funktsioon, rakuorganellide koostisosa, transportimine(hemoglobiin transpordib hapnikku veres), info edastamine, regulatoorne funktsioon(valgulised hormoonid), kaitsefunktsioon (antikehad),
ja talitluselt vanematega. Replikatsioon matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Repressor regulaatorvalk Ribosoom nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Renaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Reaktsiooninorm ühe tunnuse mofikatsioonilise muutlikkuse piirid Steroid Madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkuda, tRNA ja rRNA sünteesi Spontaanne mutatsioon organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu edasi
Aminohap om*kõigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminorühm(-NH2)ja happeliste om karboksüülrühm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str e...
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanemateg...
valkude kõrgemate struktuuritasemete hävimine (valk pakitakse lahti). · Selle tagajärjel valk kaotab oma bioaktiivsuse, st ei täida enam oma funktsioone, valgu füüsikalised ja keemilise domadused muutuvad. Tihtipeale valk sadestub oma keskkonnast välja ehk kalgendub. · Renaturatsioon juhul kui valk säilitab oma primaarstruktuuri, siis on võimalik, et soodsates tingimustes toimub tema renaturatsioon ehk kõrgemate strutuuritasemete taastumine. Denaturatsiooni põhjused: · Kõrge temperatuur 50°- 60° juures globulaarvalgud denatureeruvad. Ka toiduainete kuumtöötlemine on valkude lahtipakkimine, mistõttu inimese org peab toidu seedimiseks vähem tööd tegema. · Kontsentreeritud happed ja alused. Liha marineerimisel hapetes see pehmeneb. Maos on HCl, mis abistab toidu seedimisel ka valkude lahtipakkimist. · Vibratsoon, kiirgus muundavad valgu struktuuri. · Orgaanilised lahustid - bensiin, eeter
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Protokoll N.1 Laboratoorne töö N.1 Ainete kvalitatiivsed reaktsioonid Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sideme...
alandamine tingis valkude mitteväljasadestumise. 1.1.8.Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Orgaanilised lahused tingivad aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale (hüdrofoobsed ,,pead" pööravad end ringi), mille tagajärjel valk dehüdratiseerub ja sadestub lahusest välja. Vee lisamisel lahustub tekkinud sade, va juhul, kui orgaanilist solventi lisatakse suures koguses, mis põhjustab valgu pöördumatu denaturatsiooni. Sellisel juhul ei lahustu sade enam täielikult. Töö käik Valan katseklaasi 2 ml munavalgu lahust ja lisan tilgakaupa atsetooni. Sademe tekkimisel lahjendan katseklaasi sisu veega. Järeldus Atsetooni lisamisel tekkis katseklaasi valge sade, mis näitab, et valk denatureerus. Vee lisamisel sade lahustus, mis tähendab, et tegemist oli pöörduva denaturatsiooniga (toimus renaturatsioon). 1.2.Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud koosnevad süsinikest, vesinikest ja hapnikutest
- Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? - Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. - Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist. - Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne (amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilisi ühendeid). 6
aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui lahustit lisada ettevaatlikult ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sel juhul lahustub sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni lahuses vähendada. Orgaanilise solvendi kiire või suures koguses lisamine võib põhjustada valgu pöördumatu denaturatsiooni. Töö käik Katseklaasi valatakse 2ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja pidevalt loksutades lisatakse etanooli kuni sademe tekkimiseni, millest annab tunnistust lahuse hägustumine. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega ja jälgitakse, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Järeldus Etanooli lisamisel denatureerus ja sadenes valk. Vee lisamisel valgu sade ei lahustunud uuesti, seega toimus pöördumatu denaturatsioon, mille võis põhjustada etanooli kiire lisamine lahusesse. 1.2
hoopis ilma laenguta. 6. Valkude denaturatsioon toidu töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. Valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) osaline või täielik kadumine, millega kaasneb valgu inaktiveerumine. Ainult primaarne struktuur jääb alles. Muutub valkude lahustuvus vees ja kõik välismõjud saavad talle paremini toimida. Denaturatsiooni näiteks on muna praadimine kanamuna enam tagasi ei saa. Lisaks temperatuurile mõjutab denaturatsiooni ka pH ja aeg. Üldiselt algab denaturatsioon juba suhteliselt madalal temperatuuril (30-35°) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65°C. Nimetatud temperatuuril on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100°C säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Denatureerumise tulemusel väheneb valkude lahustuvus vees, sest hüdrofoobsed rühmad pole enam "peidetud" valgu sisemusse. Denatureeritud valgud agregeeruvad kergesti. Valgu kõrge
Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur. Kui valgumolekul koosneb mitmest polüpeptiidahelast, siis on valk oligomeerne ja osamolekulide omavahelist seostumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Denaturatsioon on valgu ruumilise struktuuri lagunemine. Denaturatsiooni käigus katkevad või paigutuvad ümber ruumilist struktuuri hoidvad nõrgad sidemed, aga peptiidsidemed säiluvad. Kui laguneb aga ka peptiidside, siis on tegemist valgu hüdrolüüsiga. Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi meetodeid, nagu nt värvus- reaktsioonid, väljasadestamine ja väljasoolastamine. Värvusreaktsioonidega tehakse kindlaks peptiidsidemete olemasolu või teatavad aminohapped.
17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest moodustunud polümeeridest. 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1)Esimest järku struktuur 2)Teist järku struktuur (Juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siis valkude lõplik tase on see ja seda nimetatakse heeliksiks) 3)Kolmandat järku struktuur (Moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele, seda nimetatakse gloobuliks) 4)Neljandat järku struktuur 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatilineensüümid kiirendavad reaktsioone (amülaas, mis kiirendab tärklise lagundamist) Ehituslik küüned, juuksed, ämblikuniit, siidiniit, viirustel kapsiid Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku Retseptoorne raku pinnal pinnaretseptorid(vastuvõtjad)
peptiide,mille molekulmass on alla 10000.Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madalmolelaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik: Katseklaasi valan 1 ml munavalgu lahust ja lisan mõni tilk CCl3COOH lahust. Loksutan. Tulemus: Katseklaasis toimus valgu denaturatsioon ja siis valk sadestus.Toimus valgu eraldumine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest.See tulemus näitab,et lahuses olevate peptiide molekularmass on suurem,kui 10000. Mis toimus valguga veel peale denaturatsiooni? Enne toimub denaturatsioon ja siis sadenemine. 6.Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsede soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavadvalkude pöörduvat denaturatsiooni,millega kaasneb väljasedestumine lahusest(väljasoolastamine).Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses.Albumiinid sadestuvad soola küllastunud lahuses. Töö käik:
gloobuli nimetust. Kõikidel valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei teki ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks (fibrillaarseteks). Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur). Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. Renaturatsiooniks nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessiks, mis toimub siis, kui lõhustavate tegurite (kuumutamine, happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks, iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Vitamiinid on biomolekulaarsed madalmolekulaarsed ained, mida on vaja mõnede ensüümide aktiveerimiseks. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega
21.) monosahhariid - lihtsuhkur 22.) mRNA informatsiooni kuulutaja. 23.) nukleotiid nukleiinhappe monomeer. 24.) oligosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. 25.) peptiidside kovalentne side aminohappejääkide vahel. 26.) polüsahhariid orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 27.) renaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda järgu taastamine denaturatsiooni pöördprotsess. 28.) retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul. 29.) ribonukleiinhape on biopolümeer, monomeerideks on ribonukleotiidid. 30.) ribonukleotiid RNA monomeer, moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 31.) riboos RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. 32.) rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 33.) sahhariid süsivesik. 34
Kristalse (NH4)2SO4 (NH4)2SO4 lisamisel lahusele tekkis albumiinide sade. (NH4)2SO4 kõrge kontsentratsioon põhjustab valkude pöörduvat denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. 7) Valkude termiline Esimene katseklaas: Munavalgu lahus muutus denatureerimine ja 2 ml munavalgu kuumutamisel häguseks, kuna lahustuvuse sõltuvus pH-st lahust, 1 ml valgud denatureerivad kõrgel kontsentreeritud temperatuuril, äädikhapet. Teine denatureerumisele kaasneb
) 3) sisu moodustumine: · Tärklise kliisterdumine ja valkude kalgendumine.Nii muutubki taigen leivaks-saia · ks. · 40 kraadi juures hakkavad tärkliseterad intensiivselt paisuma ja temperatuuri tõustes tärkliseterad lõhkevad · Tärklis vajab täielikuks kliisterdumiseks 2 - 3 korda rohkem vett,võrreldes taigna veesisaldusega .See tähendab,et tärklise kliisterdumine toimub mitteküllaldases niiskuse keskkonnas. · Valkude denaturatsiooni käigus eraldub vaba vesi,mille seob ka tärklis. · 95-97 kraadi juures lõppeb tärklise kliisterdumine.see toote sisu temperatuur näitab,et toode on valmis- küps" järsk vaba vee vähenemine soodustabki kuiva elastse sisu moodustumise. · valgendunud valgud moodustavad toote karkassi,millega fikseeritakse toote kuju. · küpsenud tootes on paisunud tärkliseterad ümbritsetud paguleerunud valkude võrguga. Küpsetamist mõjutavad tegurid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
