Kuidas on kopsupõletik mõjutanud ajalugu Haigus Kopsupõletik on kopsukoe põletik ja kahjustab kopsude alveoole. Selle sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haiguse sümptomiteks on tavaliselt köha, rinnas valu, palavik, rögaeritus ja hingamisraskused. Äge kopsupõletik kestab tavaliselt 3-4 nädalat. Seda esineb enim väikelastel ja vanurite, noored ja täiskasvanud on haiguse ravile vastuvõtlikumad. Kopsupõletikku suremus varieerub 5-15%,suurim protsent ligikaudu 75 aastastel. Kopsupõletiku tekkepõhjused on viirused, bakterid ja seened.Riskiteguriks on ka suitsetamine,vanus ja kopsu- ja neeruhaiguste põdemine. Viirustest põhjustavad kopsupõletikku sagedamini gripiviirus, paragripiviirus ja adenoviirus. Seentest põhjustatud kopsupõletiku esineb enamasti immuunpuudulikkusega haigetel. Kopsupõletik kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel, mida võivad põhjustada: · Külmetus · Ülemiste hingamisteede viiru...
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas
kaitseliiniks limaskestad (limaskesta poolt eritavad antimikroobsed ained) ja nahk (epiteelrakkude tihe paiknemine hoiab nt ära võõrorganismide sisenemise kehasse)). Selle pärast tekivadki põletikud tavaliselt nahal. Nt hävitab mao happeline keskkond organismi toiduga sisenenud võõrorganismid (normaalse mao talitluse korral). Lümfotsüüte on väga erinevaid (granulotsüüdid, agranulotsüüdid jne) ning neil on erinevad ülesanded, kuigi põhimõte on sama- hävitada haigustekitaja. Valgevereliblede reaktsioone haigustekitajatele nim immuunvastuseks. Valgeverelibled küpsevad üldiselt tüümuses. Eristatakse omandatud ja kaasasündinud immuunsust. Kaasasündinud immuunvastuse omadused on: see käivitub kiiresti, hävitab suurema osa haigustekitajast, tunneb haigustekitajat põhitüübi järgi (nt bakter, viirus, algloom või seen) kuid mitte spetsiifiliselt ning kaasasündinud immuunsusel puudub mälu. Omandatud immuunsuse omadused:
Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad:
võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritised, nt sülg, higi ja pisaravedelik, kus on patogeene hävitavad ained 5. Maomahl hävitab patogeene 3. Kuidas toimub esmane immuunvastus, miks on see kehale väga koormav? Oska kirjeldada. Haigustekitaja, nakkus organism peab tootma väga palju valgevereliblesid, mis on õgirakud ja tapjarakud kehavõõrad rakud hävitatakse Keha peab korraga väga palju valgevereliblesid tootma, verevool peab suurenema, temperatuur tõuseb ja tekib punetus ja valu, sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele 4. Kuidas tekib omandatud immuunsus? Kirjelda! Pärast esimest korda haigustekitaja hävitamist salvestab organism selle info
temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine.
MARUTÕBI A N N A-M A R I A B E LO U S OVA 12. KL HAIGUSE KIRJELDUS • Marutõbi - äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad haigestuda loomad ja inimesed. • Loomade haigust nimetatakse marutaudiks. • Haiguse tekitajaks - marutõve viirus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi. • Nakkusallikas – haige loom. HAIGUSTEKITAJA • Enamasti saadakse nakkus koeralt. • Haige loom käitub omapäraselt - on arg, keeldub söömast, neelab mittesöödavaid esemeid, muutub sõnakuulmatuks, uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada, haugub kähedalt ja venivalt. • Tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal neelamislihaste krambid • Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv. • Algul on tõvest tabandunud tagumine kehapool,
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas
Loom pole kohe pärast nakatumist nakkuslik (parasiitidel prepatentaeg) Keskkonnategurid: Abiootilised ja biootilised, sotsiaal-majanduslikud tegurid Patogeensus- kas on võimeline põhjustama kliinilist haigust. Virulentsus- Kui haiget haigestumist suudab põhjustada. Hinnatakse letaalsusega. Kontagioossus- mõõtühikuks nakkav doos (nt bakterite puhul nt 1000, siberi katk-1) Nakkavuse määr sõltub perioodist. Stabiilsus näitab kui hästi suudab haigustekitaja ellu jääda. (Väliskeskkonna vältimine, “kiirelt sisse-välja” jne). Efektiivne kontakt- Ka pinnas võib olla nakkushaiguse edasikandja. Mõõdetav tõenäosusega. Infektsioon ei ole haigus. Inkubatsioonniperiood (IP) Loom võib olla nakkuslik juba enne esimeste kliiniliste tunnuste avaldumist. Persisteeriv infektsioon ja latent infektsioon. “Jäämäe konseptsioon” Infektsiooni erinevad tulemid populatsioonis. Kliiniline haigus nähtav, subkliiniline nähtamatu.
Omandatud immuunsus kujuneb 1)haiguse läbi põdemisel 2)vaktsineerimise tagajärjel.See ei pärandu vanematelt järglastele ning kestab enamasti elu lõpuni.Näide punetised jne. VAKTSINEERIMINE KAITSEB PALJUDE NAKKUSHAIGUSTE EEST Vaktsineerimisel viiakse organimsi vaktsiine.Vaktsiine valmistatakse kas: a)nõrgestatud haigustekitajatest b)surnud haigustekitajatest c)haigustekitajate mürkidest Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehasid kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu.Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks organismi ja tulemuseks on AKTIIVNE immuunsus.Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ei haigestu üldse või põeb haigust nõrgalt läbi. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu valmis antikehi on tulemuseks PASSIIVNE immuunsus. Aktiivne immuunsus tekib vaktsineerimise tagajärjel ja kestab elu lõpuni.
Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõhulahtisusega palatikaaslased 6. Epideemia on: Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik
patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi.Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel.
Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsusvormid Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Et iga haigustekitaja vastu moodustuvad oma antikehad, siis tekib immuunsus vaid selle haiguse suhtes. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha ja paljude teiste haiguste tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus ja inimene ei haigestu nendesse haigustesse uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib
Brutselloos Ülevaade Nakkushaigus, mida põhjustab bakter Brucella abortus Haiguse peiteaeg on 2-8 nädalat Brutselloosihaiged loomad eritavad mikroobe rooja, uriini ja piimaga Nakkusallikad Sagedamini kitsed ja lambad Harvemal juhul lehmad ja sead Brutselloosi võivad põdeda ka koerad, kassid, rotid, hobused, linnud ja põdrad, kuid nende osa on nakkusallikana inimesele väga väike Tekkemehhanism Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, mille abil liigub edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna Hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletiku Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida mädapaise Sümptomid Sagedased vaevused on lihas- ja liigesvalu, iiveldus, alaseljavalu, palavik, higistamine, külmavärinad ja peavalu Vahel esineb ka köha, kurguvalu,
· Sisenõrenäärmete regulatsioon organismis, verre või lümfi imenduvad · Millega peab organism võitlema? · Viirustega ehk võõrvalkudega · Millised on inimese kaitsemehhanismid? · 1. Nahk ja limaskestad · 2. Valged Verelibled · 3. Lümfotsüüdid · Kuidas toimib immuunsüsteem? · Kui viirus proovib kehasse tungida siis järjekorras aktiveeruvad 3 kaitsekihti · Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? · Teatud haigustekitaja toksiinid viiakse meie kehasse ja koheselt hakkas keha tekitama nende vastu antikehi mis reaalse haigustekitaja korral hakkavad vastu võitlema koheselt · Mis on homöostaas? · Organismi hoidmist teatud piiratud vahemikus, sellest vahemikust väljumisel võib organism kahjustada saada või hävida · Milleks on vaja stabiilset sisekeskkonda? · Et saaks toimuda organismile vajalikud reaktsioonid · Mis on termoregulatsioon?
(ldised nhud, ei saa otsustada kindlalt nakkust)-> pdemisperiood-> paranemis periood (haigustunnused kaovad) STLH : -suguhaigused- *sfilis e. lues *gonorra e. tripper *trihhomanoos *klamdioos *genitaalherpes -suguliselteel lekanduvad haigused- *AIDS (HIV) *hepatiit (B; C; D; E; F) SFILIS tekitaja: spiraalitaoline mikroorganism-kahkjas spiroheet peiteperiood: 1ndal-3kuud 1kuu-2aastat 3-4aastat/aastakmneid tunnused: vike tihke slm, mis tekib kohal, kust haigustekitaja organismi tungis. Slm haavandub, ~ndal hiljem suurenevad lhedal a0suvad lmfislmed. vrske teine sfilis avaldub ulatusliku lbena nii nahal kui ka limaskestadel. Lve vib esineda roosade laikude, punakate slmede vi mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskestadel. Piirdunud alal tekivad gummad, vivad haavanduda, levida luudele, phjustada luude hrenemist. ravi: antibiootikumid, mrab arst.
KAASASÜNDINUD IMMUUNSUSorganismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärineb liigi kõigile isenditele OMANDATUD IMMUUNSUSkujuneb elu jooksul, haiguse läbi põdemisel või vaksineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt lastele AKTIIVNE IMMUUNSUStulemus, mis tuleb kui vaktsineeritakse ja organism põeb haiguse kergel kujul läbi. Kestab kauem kui passiivne PASSIIVNE IMMUUNSUS vaktsineerimine. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid antikehi. MIS TOIMUB ORGANISMIS VAKTSINEERIMISEL? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. LÜMFISÜSTEEM moodustavad lümfotsüüdid, hävitatakse organismi tunginud haigustekitajaid. PÕRN- 12cm, piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad erütrotsüüdid. Vere varupaik. HARKELUND- rinnaõõne ülaosas. Kontrollib kehasiseseid kaitsereaktsioone.Valmivad lümfotsüüdid
• Kõige rohkem geneetilisi sarnasusi on tomatiga • Diploidsed ja tetraploidsed sordid on tavaliselt kuldse või kollase viljalihaga • Heksaploidsed on rohelised • Ploidsusel pole mõju vilja kujule ja C vitamiini sisaldusele, küll aga massile. PTI ja NBS-LRR geen • Taimedes on kaks immunsust tekitavat geeni: (PTI) ja (NBS-LRR) • PTI on iidvana geeni vorm, mille vallandab molekulaarne kokkupuude haigustekitajatega • Samas haigustekitaja tagajärjel esile kutsutud NBS-LRR geen seob nukleotiide • Kiivis on 96 NBS-LRR geeni. Samas arbuusis on 44, riisis 600 ja tomatis 250 • Kuna kindel NBS-LRR geen tunneb ära kindla haigustekitaja tunnuse, siis väike NBS-LRR geenide vähesuse tõttu võib geen ära tunda ka vähem haigustekitajaid • See, et kolmandik NBS-LRR geenidest asuvad 10 kobarana genoomis viitab sellele, et need geenid on kujunenud peamiselt dubleerimise teel Täname kuulamast!
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele
läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Vaksineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest! Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest(viirused, bakterid) või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuuunsus. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus, mis muideks, kestab vähem kui aktiivne immuunsus
kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid tekitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu 17.Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid 19. 21. Plasmiid on rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. 22. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega 23. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil
haigusnähud on kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, peavalu ja külmavärinad. Toidu käitlemine Kõhulahtisuse või oksendamise sümptomitega isik tuleb viivitamatult kõrvaldada toidukäitlemisest Kõik puu- ja köögiviljad tuleb korralikult pesta jooksva veega, eriti need, mida enne tarbimist termiliselt ei töödelda Koori juur- ja puuviljad Köögiviljade ja liha korralik kuumtöötlemine hävitab haigustekitajaid Väldi ristsaastumist ehk haigustekitaja levikut toorelt toidult valmistoidule. Näiteks kasuta eraldi lõikelaudu toore liha ja küpsetatud liha jaoks ning värskete köögiviljade jaoks või pese lõikelaud pesuvahendiga erinevate toiduainete käitlemise vahel. Kuidas võib haigestuda? Varasemate koli-nakkuse haiguspuhangute korral levisid haigustekitajad ebapiisavalt termiliselt töödeldud veise- ja muu lihaga, pastöriseerimata piimaga, erinevate värskete köögiviljadega (nt kurk, kapsas, spinat ja salat),
valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid Esimine viirus – tubaka-mosaiikviirus Viirusel puudub ainevahetus ja võime paljuneda; on aga pärilikusaine Viirused on spetsiifilised ehk nakatuvad vaid kindlat peremeesorganit Viiruste paljunemine ja selle takistamine Vaktsineerimine – antigeeni viimine organismi eesmärgiga kujundada organismi immuunmälu ja vastupidamisevõime kindlale haigustekitajale Vaktsiin – haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid takitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu Viiruse paljunemise etappid: Viirus kinnitub märklaudraku pinnale Viirus siseneb rakku Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja viiruse valkude süntees Uued viirusosakesed pannakse kokku Viirusosakesed väljuvad rakust
koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne. Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) *Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on soodne kuiva ja sooja vaheldumine sademetega . *punakaste e fusrioos- juuremädanikku haigestumine intensiivsem jahedal temperatuuril ja madalal õhuniiskusel. Haigestunud taimede juured mädanevad. Kahjustatud terad on kõlujad. Kahjustatud kõrtel ja pähikutel areneb kõrge õhuniiskuse ja temperatuuri korral roosa seeneniidistikust ja eostest koosnev kirme ( punakaste)
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjustuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogiliselt eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemisel või vaktsineermise tagajärjel.Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele.Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu, nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivine immuunsus, mis kestab kauem kui passiivne.Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimuvaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus.
trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis
....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks.............63 10. Elektroforees. Viroloogiline diagnostika.................................................................................71 2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani-
Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis
· Humoraalne · Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga.
KLAMÜÜDIA Kaia Teder K112 Üldine Mikroorganism Liigitatakse bakterite alla Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis Levib sugulisel teel Hävineb kuivamisel, temperatuuri muutusel Eestis- teisel kohal Maailmas- esimesel kohal Avaldumiseni kulub keskmiselt 3-14 päeva. Sümptomid Emakakaelapõletik- avaldub rohkenenud limasmädase vooluse tekkes. Emaka limaskestapõletik võib avalduda tsükliväliste veritsuste ja vahekorrajärgsete kontaktverejooksudena . Sümptomid Bartoliini näärmete põletiku puhul tekib ülivalulik, turseline ja suurenev moodustis ühele poole häbememokka, mis takistab istumist ja käimist. Esimesteks haigusenähtudeks meestel peenisel ja naistel vulval on väikesed valutud sõlmekesed, marrastuse- või ohatise-sarnased haavandid, mis võivad jääda märkamatuks. Tõuseb palavik, tekib peavalu, seedehäired, liigesevalu ja nahalööve. Mõne kuu möödumisel tekib pärasoolepõletik (sageli meestega seks...
Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi ning antikehad seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 6. Mis on omandatud immuunsus? Omandatud immuunsus on immuunsus, mis kujuneb pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanemaltelt järglastele. 7. Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Vaktsineeritud organism hakkab pärast vaktsineerimist valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. 8. Mis juhtub, kui immuunsüsteem reageerib liiga nõrgalt või liiga aktiivselt? Kui immuunsüsteem reageerib liiga nõrgalt, siis muutub inimene vastuvõtlikuks paljudele haigustekitajatele. Liiga aktiivselt reageerides tekib allergia. 9. Miks me mõnda nakkushaigust ei põe teist korda, mõnda põeme aga korduvalt?
T- rakust sõltuv (antgeeniks valk); antkehade produktsioon ei toimu ilma T- lümfotsüütde osaluseta. Aktveeritud B rakk muutub plasmarakuks ja hakkab antkehi tootma (on ka mälurakud). Immuniseerimine on sihipärane tegevus organismi immuunsuse esilekutsumiseks. Aktiivne immuniseerimine (antigeen, haigustekitaja) – tekib pikaajaline immuunsus. Loomulik aktiivne imm. - tekib haiguse labi podemisel. Kunstlik aktiivne imm. - viiakse organismi haigustekitaja (norgestatud/surmatud) voi anatoksiin – vaktsineerimine. Passiivne immuniseerimine (antkehad) – tekib lühiajaline (kuud) immuunsus. Loomulik passiivne imm. - loode saab emalt antkehad. Kunstlik passiivne imm. - organismi viiakse antkehad. 9. Vaktsiinid: Elusvaktsiinid – valmistatakse nõrgestatud haigusetekitajatest (tuberkuloos, leetrid, mumps, punetsed, kollapalavik, rõuged, tuulerõuged, laste halvatus, rotaviirus jne.)
Makrofaag, mis hävitab haigustekitajaid otseselt. Need asuvad kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid, mis toodavad antikehi, ründavad haigustekitajaid ja hävitavad nakatunud rakke. Dendriitrakk, mis aitab aru saada, mis pisik on kehasse tunginud ja kuidas on parim viis seda hävitada. Haigustekitajaid saab hävitada kolmel viisil: Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitaja tervelt alla. Tapja-T-rakud hävitavad nakatanud rakud.Viimane viis on antikehadega katmine. 2. Peatükk Immuunsüsteem oskab kindlaks teha, milline haigustekitaja on keha nakatanud ja otsustada, millisel viisil on kõige parem sellega toime tulla. Sellist immuunsüsteemi võimet nimetatakse antigeenspetsiifilisuseks. Immuunsüsteem jätab tänu lümfotsüüdidele meelde varem kohatud haigustekitajad. 3. Peatükk
Siberi katk Kristiine Mäss ja Marie Pappel Viimsi Kool 10.a 2011 Haigusest · Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi · Ülemaailmselt levinud imetajate nakkushaigus · On tingitud spoore moodustavast Bacillus anthracis'est. · Siberi katku haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender. · Peamiselt ilmneb loomadel. · Haiguse üleelanud loomad on uue nakatumise vastu immuunsed. · Inimesed saavad nakkuse loomadelt või neist valmistatud toodetest. · Inimeselt inimesele haigus ei levi. · Siberi katku spoore võib toota in vitro ja kasutada neid bioloogilise relvana Nakatumine · Nakatuda võib kolmel viisil - naha, hingamisteede ja seedetrakti kaudu. · Inimesed nakatuvad üpris harva.
• Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi bakterite vaated, laialt levinud alumises soolest soojavereliste loomade Ravi • vaktsiin Clostridium botulinum • anaeroobse grampositiivsed bakterid perekonnast Clostridium , haigustekitaja botulism - raske toidumürgituse põhjustatud botuliintoksiin, ja mida iseloomustab kahjustusi närvisüsteemis. Ravi • Juhul botuliini relvana eraldada levinumad ennetamiseks, mille eesmärk on takistada toksiini kehas, näiteks õigeaegselt tervisekontrolli tarbitud vee ja toiduga, pakkudes töötajatele individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, luua kollektiivse varjupaigad on varustatud õhu filtreerimise süsteemid. Eriline meetodeid kaitse
tekitada neli Plasmodiumi Third level liiki Fourth level kõige sagedasem ja ka Fifth level kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum Nakatumine Toimub emase hallasääse hammustusega Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid Haiguse kulg ja sümptomid peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat väga kindla intervalli järel korduvad palavikuhood külmavärinatega võib kaasneda pea- ja lihasvalu, iiveldus ja kõhulahtisus Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus Raskematel juhtudel teadvusehäired kuni koomani Õigeaegse ravita võib põhjustada surma Levik maailmas ja Eestis
Toksiinid on reeglina valgulised. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigused ja vaktsiinid Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel.
Clostridium botulinum Botulismus (ld.k) Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine.Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ehk virgatsained, mille tulemusena jääb lihas pidevasse erutusseisundisse ehk tekib lihaskramp.Tavaliselt on haiguse peiteperiood (aeg, mil haigustekitaja on küll organismis, kuid haigus veel ei avaldu) 18-36 tundi.Põhisümptoomiks on halvatus, mis algab pea- ja näolihast...
SALMONELLOOS 2016 Mis on salmonelloos? ■ Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust. ■ Salmonelloosi nakatutakse suukaudselt. Haigustekitaja ■ Haigus tekitajaks on salmonellad, millel on üle 2500 serotüübi. ■ Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Levik ■ Levib inimeste (haige, paranev, bakterikandja), kanade, kalkunite, veelindude, sigade, veiste ja erinevate lemmikloomade kaudu. ■ Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes. ■ Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Avaldumine ■ Salmonella puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. ■ Nähud püsivad 4-7 päeva. ■ Rasketel haigusjuhtudel võib kujuneda septitseemia ja elundikahjustused. Ravi ■ Organismis ei või tekkida...
· Meningiit on kas mädane või mittemädane ehk aseptiline. Mädase meningiidi tekitajateks on bakterid, seened või algloomad, aseptilist põletikku põhjustavad viirused, mükobakterid, borreeliad, ajukelmetele sattunud kasvajarakud ning ka mõned ravimid. borrelioos · Borrelioos ehk Lyme'i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks tekitajaks on pisiimetajad hiired, linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja. · Puugid on loomade välisparasiidid, kes vajavad oma elutegevuse jätkamiseks verd. Nad imevad loomadelt verd, ja kui nad seejärel inimest hammustavad, saab inimene nakkuse. antibiootikumid Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev toime ohtlikute bakterite paljunemise peatamiseks. Antibiootikumid on keemiliselt struktuurilt, antibakteriaalselt toimelt
(amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilis ühendeid). 6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes. 7. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides.
kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html antikehade viimine organismi,
tumeda kirmega ( seenekirme). Joonis 2. Kartuli – kuivlaiksus (ISU Plant Diseases Clinic) Kuivlaiksuse tekkele aitavad kaasa kiired jahedate ööde ja palavate päevade vaheldumised. Ka niiske ja põuase ilma kiire vaheldumine. Haigus on intensiivsem soojade ilmadega , optimaalseks arengutemperatuuriks on 26oC. Nakkus levib edasi mugulatega, taimejäätmetega ja mullaga, kus haigustekitaja võib püsida 2-3 aastat. Haigus on väga laialdaselt levinud ning senini on peetud seda vähe tähtsaks. Meie kliimatingimustes ei ole mugulakahjustused kuigi märkimisväärsed. (Extension FactSheet, R.C.Rowe, The Ohio State University) Kartuli – kuivlaiksust saab vältida: 1. Agrotehniliste võtetega, nt viljavaheldus (kündmiselt künda taimejäänused 20…25 cm sügavusele mulda või hoopis taimejäänused põletada) 2. Puhtimisega ( tavaliselt enne kartuli mahapanekut)
Iseseisev töö „Haigustekitajad“ Botulism Madli Reesalu Haigustekitaja olemus Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus. põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Clostridium botulinum bakter Nakatumisviisid Toidubotulism – eriti ohtlikud õhukindlalt säilitatavad lihatooted, kuna bakter on anaeroobne Haavabotulism – Bakter nakatab/mürgitab haava kaudu Beebibotulism – Eosed satuvad organismi ning paljunevad seal, seejärel mürgitavad. Tekkemehanism 1. Haava kaudu/toiduga satub mürk organismi 2. Verega tungib lihastes paiknevatesse närvirakkudesse 3. Närvirakk lõhkeb – tekib halvatus Lihashalvatus Sümptomid Halvatus– põhisümptom Nägemise hägustumine Oksendamine Diagnoosimine Oksemassi ja väljaheidete analüüsil tuvastatakse mürk Elektromüograafia abil kontrollitakse lihaste tegevust ja reaktsiooni Ravivõimalused Ravimina antakse haigestunu...
Klamüüdia Marianne Martinov K108 Haiguse olemus Sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus. Tekitajaks on rakusisene parasiit - Chlamydia trachomatis. Kuna haigustekitaja hävineb kuivamisel, temperatuuri muutudes, ei ole klamüdioosi võimalik nakatuda saunalaval, ühist tualetti kasutades jne. Pooltel juhtudest võib klamüüdia esineda kaebusi tekitamata. Arsti juurde pöördumata võib haigus jääda avastamata. Kaebused võivad olla ka lühiaegsed, nii et nakkust kandev inimene võib neid mitte oluliseks pidada. Nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni kulub keskmiselt 3-14 päeva. Haiguse sümptomid.
11. Mida tähendab lühend PCR?- polymerase chain reaction e. polümeraas ahelreaktsioon 12. Nimeta PCR etapid, mitu korda harilikult neid korratakse?- DNA denaturatsioon; praimeri seostumine-annealing; DNA süntees->20-30 korda 13. Kuidas nimetatakse PCR analüüsil temperatuuriga DNA vesiniksidemete lõhkumist?- Denaturatsioon 14. Kuidas nimetatakse PCR analüüsil praimerite seondumise etappi?- annealing 15. Millist kliinilist materjali saab kasutada PCR meetodil haigustekitaja tuvastamiseks?- röga, lima, seemnevedelik (DNA) 16. Millised on etapid haigustekitaja tuvastamiseks kliinilisest materjalist PCR meetodil?-algmaterjalisd DNA eraldamine ja puhastamine; PCR reaktsioon; restriktsioon; tulemuste visualiseerimine geelelektroforeesil 17. Nimeta PCR jaoks vajalikud komponendid?- DNA->praimerid->nukleotiidid->ensüüm Taq-> puhver ja MgCl 18. Mis on praimer ja milleks seda vaja on?- 15-30 nukleotiidi pikk üheahelaline DNA lõik; vajalik
Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. a) KAASA SÜNDINUD b) OMANDATUD kujuneb elujooksul. *vaksineerimine *nakkushaiguse läbi põdemine VAKSIIN surmatud või nõrgestatud haigustekitajad AKTIIVNE IMMUUNSUS Kui vaksineerimise tulemusel moodustavad organismis antikehad. PASSIIVNE IMMUUNSUS Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad SISENÕRENÄÄRMED
Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU Epstein-Barri viirus MONONUKLEOOS 3. A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti põhjustab sama viirus. VÄÄR 4. Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. TÕENE 5. Viiruse genoomiks võib olla: DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
