tuleb arvestada molekulide lõplike mõõtmetega ja molekulide vastastikmõjuga. Gaasi kokkusurumisel on reaalset gaasi kergem kokku suruda, kui molekulide vahekaugused on 10 mol läbimõõtu, kui aga gaas on tihedam on reaalset gaasi raskem kokku suruda, kui ideaalset, sest molekulide vahel hakkab toimima tõukejõud. Van der Waalsi võrrand iseloomustab reaalgaasi olekuparameetrite sõltuvust (p+m2/M2*a/V2)(V- m/M*b)=m/M*RT. Difusioon on ainete segunemine,kus ühe aine molekulid tungivad teise aine molekulide vahele.(kui lasta lõhna ühest klassi otsast, siis lõhn ei jõua kiirelt teise klassi otsa) Difusiooni kiirus sõltub molekulmassist. Mida suurem on mass, seda aeglasem on difusioon;mida kõrgem temp,seda kiirem dif.;mida hõredam gaas,seda kiirem on dif.,sest on harvemad molekulide põrked. Soojusjuhtivus on siseenergia levik molekulide omavaheliste mõjutuste tulemusena.sõltub temp. (temp
Kordamine 1. Aine ehituse alused Ylekanden2htused: Difusioon-Yhe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus- Soojuse levik keskkonnas k6rgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Siseh66re- Keskkonnas liikuvale kehale m6juv takistusj6ud. See v6imaldab gaasis v6i vedelikus yhe keha teise bail liikuma panna ilma nendevahelise kontaktita. Pindpinevus- keha yritab saavutada vimalikult v2ikest pindala. Vedeliku pind yritab kokku t6mbuda.
Isotroopsus-kui aine omadused ei sõltu suunast. Kapilaarsus-nähtus mis on seotud mittemärgamise ja märgamisega. Reaalne gaas : molekul ei ole punktmass.molekulil on ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja vähem teha.molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas:molekulil on punktmass.molekulil pole ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja rohkem teha.molekulide vastasmõju ei arvestata. Ülekande nähtus : Difusioon:ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus:soojuse levik keskkonnas kõrgema temp. piirkonnast madalamale temp piirkonda. Sisehõõre: keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud.see võimaldab gaasis või vedelikus ühe keha teise abil liikuma panna ilma nende vahetu kontaktita.
seisneb võnkumises ja kohavahetuses 5)tahke keha ruumala on tavaliselt vedeliku omast väiksem gaas 1)puudub kindel kuju ja ruumala 2)võtab anuma kuju ja täidab selle täielikult 3)gaasi osad saavad vabalt liikuda, sirgjooneline liikumine 4)tõmbe- ja tõukejõudu peaaegu polegi, toimub ainult põrkumisel 5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus kehad soojenedes paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku vedeliktermomeeter- koosneb vedeliku reservaarist ja kapillaartorust. soojenedes vedelik reservaaris paisub ja tungib kapillaartorusse. bimetalltermomeeter- põhiosa on bimetallvedru, bimetall on 2 erinevat metalli kokku pandud, mis soojenedes paisuva erinevalt ja seetõttu muutub kumerus. siseenergia- kineetilise ja potentsiaalse energia summa
KORDAMISKÜSIMUSED JA ÜLESANDED Aine ehitus. Aine erinevates olekutes. Difusioon. Aurumine ja kondenseerumine. Sulamine ja tahkumine. Sublimatsioon. Deformatsioon. Vedelik. Tahkis. Energia. Soojusülekanne. Rõhk. 1. Hinnake järgmistest andmetest vee molekuli läbimõõtu. Vee molekulmass osake on 18 g/mol. Avogadro arv on 6,02 10 23 . Vee tihedus on 1 g/cm3. mol 2. Hinnake sarnaselt ülesandega 1 vesiniku aatomi läbimõõtu. Vesiniku
suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb. Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraadid- kristalsed ained, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid ntks Na2CO3 * 10H20- naatriumkarbonaat- vesi Vee karedus- kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees Vee pehmendamise võimalused on vee keetmine, vee destilliseerimine Ca2+ ja Mg2+-ioonide sadestamine vastavate reaktiividega, ioniitide kasutamine. Difusioon aine levik teises aines või ainete segus. Karastusjoogi avamisel eralduvad joogist gaasimullikesed sest rõhk vedeliku kohal järsult langeb, ning gaasi lahustuvus väheneb oluliselt. Muutunud tingimustes sisaldab vedelik gaasi liiga palju ja üleliigne osa gaasist hakkab mullikestena eralduma.
VEDELIK *on kindel ruumala. *osakesed lähestikku, on tühja ruumi. *ei saa kokku suruda. *soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. *voolavad, kindel kuju puudub. *võtab anuma kuju. *sidemed aineosakeste vahel on nõrgemad. TAHKIS *on kindel ruumala. *osakesed tihedalt, liikumisruum minimaalne. *ei saa kokku suruda. *soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises kindla keskme ümber. * kindel kuju. *sidemed aineosakeste vahel on tugevad. difusioon- ainete iseeneslik segunemine, taimed saavad kasvamiseks vajalikke aineid. amorfne aine- pigi ja teisi väga aeglaselt voolavaid ained.
Veeaur Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on veemolekulide liikumisenergia. Osa neist eraldub vees ja nii moodustub õhus nähtamatu gaas. Vee aurustumiseks on vaja energiat. 1000 oC juures kulub 1 liitri vee aurustumiseks 2257 kJ ehk sama palju kui 100W pirni põletaks umbes 7 tunni jooksul. NIISKUSE LIIKUMINE Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Difusioon Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi või anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse
1. Mis on molekul ? Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused 2. Kui suured on molekulid ? Molekulidel pole kindlat suurust , seda just selle pärast, et nad on nii väikesed. 3. Missugused nähtused viitavad molekulide liikumisele ? difusioon 4. Missugune on molekulid vastastikune mõju ja liikumine gaasides ? vastastikune mõju peaaegu puudub, liikumine kaootiline, väga kiire 5. Miks on gaasid kergesti kokkusurutavad ? Sest molekulide vahel on palju vaba ruumi 6. Miks võivad gaasid piiramatult paisuda ? Sest molekulid ei ole omavahel sidemetega seotud, molekulide vahel võib olla vaba ruumi. 7. Kirjelda molekulide liikumist ja vastastikmõju vedelikes ? liikumine vaba, kiirus suhteliselt suur,
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides.
Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste liikumine on korrapäratu (osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake ise kiirusega) ega lakka kunagi. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Ainet tahkes olekus nimetatakse tahikiseks. Vedelikes paiknevad aineosakesed veidi hõredamalt kui tahkistes. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Kõik gaasid on voolavad, kuid erinevalt vedelikest puudub neil kindel ruumala. Difusiooniks nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist soojusliikumise tõttu. Soendushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele (1 cal = 4,2 J). Mida kõrgem on keha temperatuur ja mida tumedam on keha, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Neeldumiseks nimetatakse valguse muundumist keha siseenergiaks. Soo...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must SISEKLIIMA JA LOODUSLIKUD VIIMISTLUSMATERJALID Referaat Õppeaines ,,Hoonete energiavarustus ja energiaauditid" TE.0529 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a .............................................. Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................................. Ants Viilup Tartu 2012 Piirete omadused ja sisekliima Keskmiselt viibib inimene 70...90% ööp...
põrkumisel, gaas ei säilita kuju ega ruumala. Vedelik osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedelikus panna keha liikuma ilma kehade vahelise kontaktita. Difusioon gaas (osakesed saavad liikuda vabalt), vedelik, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Soojusjuhtivus tahkis (võtab 1s
5. isotermiline on gaasi oleku muutus mille korral on temperatuur jääv. 7. isokooriline on gaasi oleku muutus mille korral on rõhk jääv. 8. isobaariline on gaasi oleku muutus mille korral on rõhk jääv. 9. Termodünaamika I seadus : gaasile antud soojus hulga arvel suureneb tema siseenergia ja gaas võib teha mehaanilist tööd. Q = U+A 10. Termodünaamika II seadus : soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehale kuumemale. 13. Difusioon, nähtus kus ained segunevad iseenesest. Gaasi halvast soojusjuhtivusest. Molekulid põrkuvad aeglaselt. 14. Soojusjuhtivus soojuse levimine keskonnas soojemast külmemasse. Gaasodel on halb soojusjuhtivus. Molekulid põrkuvad aeglaselt. U=U2-U1 U siseenergia, Q soojushulk.
kokkusurumise tööst ära. Kui aga gaasi tihedus läheb nii suureks, et molekulidevaheline kaugus läheneb molekuli läbimõõdule, muutub kokkusurumine taas raskemaks, sest molekulid on juba tihedalt koos ja üksteise sisse neid suruda ei saa. Seega võib reaalse gaasi kokkusurumine olla ideaalse gaasiga võrreldes nii lihtsam kui ka raskem. See sõltub eelkõige gaasist ja tema tihedusest. o Millal esineb gaasides difusioon? Kui kaks (või enam) gaasi segunevad. o Millest ja kuidas sõltub gaasides difusiooni kiirus? Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide põrked ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusioon ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Molekulide suurema kiiruse korral on ka difusioon kiirem.
Elektronmikroskoop- valguskiirt asendab elektronvoog. Võib näha isegi molekule. (leiut. 1931) V algusmikroskoop- ühe okulaariga ja valguskiirega. Rakumembraan- ümbritseb rakku, andes sellele kuju. Ühendab rakke kudedeks. Kaitseb rakku. 1. Aktiivne tarnsport- Ainete liikumine läbi rakumembraani. (Vajab ATP-d ehk lisaenergiat) 2. Passiivne transport- Ainete liikumine läbi rakumembraani. (Ei vaja lisaenergiat) 3. Difusioon- Gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama poole, kuni t asakaalustumiseni. 4. Osmoos- Lahusti molekulide liikumine läbi membraani m adalamalt kontsentratsioonilt kõrgema poole, kuni t asakaalustumiseni. 5. Fagotsütoos- Õgirakkude toimimine orgnismi kaitsjana. Rakutuum on tavaliselt raku keskel.Tuumas on pärilikkusaine. ( eeltuumsetes pole rakutuuma, nende pärilikkusaine tsütoplasmas
Aine ehituse alused I Aatomid (atomos jagamatu kr.k.) Aatomi sisestruktuur ei ole soojusõpetuses ja molekulaarfüüsikas sisuliselt oluline. Aatomi ehitust uurib aatomi- ja tuumafüüsika. Aatom koosneb tuumast ja tema ümber tiirlevatest elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonideks. Praegu tuntakse ca 118 (arv on vaieldav) erineva keemilise elemendi aatomit. 2009a nimet 112. element (vesinikust 277 korda raskem) ilmselt Koperniku nime järgi. Neist 92 esinevad iseseisvalt looduses, ülejäänud on nn tehiselemendid, mida inimene saab luua laboris ja mille püsivus on väga lühiajaline. Ühe keemilise elemendi aatomid on kõik absoluutselt identsed! Perioodilisustabel Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne tuuma ümber ti...
Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun
korrapärane asend, soojusliikumine on võnkumine asukoha ümber ja korrapäratu liikumine ühest kohast teise Gaas puudub kuju ja ruumala, nad täidavad ruumi/anuma täielikult. Gaasi osad paiknevad üksteisest kaugel. Tõmbe-tõukejõud praktiliselt puudub, gaasi osad liiguvad sirgjooneliselt põrkest põrkeni.Gaasi ruumala muut on võrdne temperatuuriga. Sama kehtib ka vedelike kohta. 6. Amorfne aine amorfsetel ainetel paiknevad osad nii nagu vedelikul, paistavad tahkete kehadena. 7.Difusioon ainete iseeneslik segunemine 8. Soojuspaisumine on nähtus, kus keha soojenedes paisub ja jahenedes tõmbub kokku. 9.Soojuspaisumine: Vedelikus vedeliku ruumala muut on võrdne temperatuudi muuduga. Gaas gaasi ruumala muut on võrdne temperatuuri muuduga Tahkis keha ruumala muut/pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. 10. Bimetall termomeeter bimetal termomeetri põhiosaks on bimetal spiraal. Bimetall tähendab, et 2 erinevat metallo on kokku surutud
Taimed, mõned bakterid Kõik elusorganismid Seened Taimed Loomad Rakukest Kitiinist Tselluloosist PUUDUB Varuaine Glükogeen Tärklis Glükogeen Ainevahetus Heterotroof Autotroof Heterotroof MÕISTED Osmoos- vedeliku liikumine läbi poolläbilaskva membraani lahjemast lahusest kangemasse Difusioon- väikeste gaasimolekulide liikumine rakku või rakust välja (CO2, O2, N2) Fagotsütoos- tahkete makromolekulide (valgud, rasvad, suhkrud) liikumine rakku Pinotütoos- vedelikutilkade liikumine rakku Passiivne transport- selle käigus liiguvad rakku ained läbi eriliste valgukanalite ning protsess ei vaja lisaenergiat Aktiivne transport- rakku liiguvad suuremad molekulid ning protsess vajab lisaenergiat
http://www.abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERG...
6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi) o Aineosakeste liikumine gaasis.(kuidas seletada gaaside omadusi) 9. Mis on difusioon ja kuidas seda seletada aineosakeste liikumisega 10. Soojuspaisumine (mis see on?) o Kuidas seletada soojuspaisumist aineosakeste liikumisega o Kui palju paisuvad soojenemisel tahkised, vedelikud ja gaasid 11. Kuidas paisuvad soojenemisel enamus ainetest 12. Kuidas paisub soojenemisel vesi 13. Kirjelda tavalise vedeliktermomeetri ehitust. o Selgita tema tööpõhimõtet. 14. Temperatuuriskaala o Kuidas saadakse Celsiuse skaala.
Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kategooria-ühised eesmärgid. Nt.pensionärid; 4.Sotsiaalne kogukond-statistiliselt määratletav. Kogukonnas on tugevam eneseteadvus, erinevalt kategooriast. Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt.rahvuslill), keel. Difusioon teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine. Feminism ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Elitarism ehk eliiditeooria, V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile. Eliit täidab neid funktsioone, millega mass hakkama ei saa.
Päristuumsetes rakkudes on kromosoomide arv seotud valkudega ehk histiinidega. Tekib fibrill. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga andes sellele kuju. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb ja ühendab rakke omavahel. Koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest, sisaldavad kolestorooli. Transport läbi membraani: Aktiivne transport- kulutab energiat, selles osalevad ka transportvalgud. Passiivne transport- valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. Difusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt madalamale kuni tasakaalustumiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalalt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Peale transportvalkude on membraanis ka retseptorvalgud, mis osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. Rakuorganellid -Tsütoplasmavõrgustik e. ER Raku tsütoplasmat läbib sileda ja karedapinnaline ER. Siledapinnaline ER- membraanil paiknevad ensüümid, miks võtavad osa lipiidide ja
SISUKORD Tunnused Tahked ained Difusioon Soojusjuhtivus Sisehõõrdumine Tahkiste liigid Kristallide struktuur Metallid TUNNUSED: Tahkete ainete kuju ja ruumala säilib Tõmbe- ja tõukejõud molekulide vahel on väga suured Molekulide paigutus tahkistes korrapärane Amorfsetes molekulide paigutus korrapäratu Korrastatus tahkistes- kaugkorrastus Korrastatus amorfsetes- lähikorrastus TAHKED AINED TAHKISED AMORFSED (kivi, kristallid jne) (plastiliin, pigi) Difusioon Difusioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus Sisehõõrdumine Sisehõõrdumine DIFUSIOON Tahkistes esineb vähesel määral. Nt. Kulla ja plii kokkusurumine... Amorfsetes esineb suuremal määral. Nt. Plastiliini kokkusurumine... SOOJUSJUHTIVUS Tahkistes esineb regulaarselt. Nt. Kuumas tees metall- lusikas. Amorfsetes esineb vähem. Nt. Parafiini soojus. SISEHÕÕRDUMINE Tahkistes tinglik... Nt. Liival kõndides. Amorfsed ained on
Elektronide ja vesiniku ülekandjad vahelduvad membraanis. Moodustades linge ja see võimaldab prootonite suunatud liikumist läbi membraani välja. ATP süntaas on mikromootor, mis pöörleb, kui prootonid transporditakse läbi tema tsütoplasmasse. See pöörlemine toob kaasa ATP sünteesi. Bakteritel on ka selliseid ATP süntaase mis kasutavad põhiliselt Na + ioonide gradienti, kuid võivad ümber lülituda ka H+ või Li+ ioonide gradiendile. Ainete transport rakku. Difusioon, vahendatud difusioon, aktiivtransport oska neid lühidalt iseloomustada. Sümport, uniport, antiport. Poriinid välismembraanis, nende osa ainete liikumises rakku. Ainete transport on bakterile oluline 10% E.coli genoomist kodeerib transpordis osalevaid valke. Mikroobid omastavad lahustunud toitaineid raku pinnaga, nad toituvad osmootselt. Pinotsütoosi neil pole kirjeldatud. Mikroobid peavad aineid transportima ka rakust välja. Nt periplasmasse transporditakse
Uurides aine ehitust, peame uurima, kuidas molekulid üksteise suhtes paiknevad. Gaasi reaalsed molekulid ei ole punktmassid. Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund. Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele (kirjeldamiseks kontsentratsioon). Soojusjuhtivus on kindla suunaline soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda omavaheliste põrgete tulemusena (kirjeldamiseks soojushulk ja temperatuur). Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab ühe keha teise abil liikuma panna nende vahetu kontaktita (kirjeldamiseks impulss)
3. Mida me silmas peame kui räägime aine ehitusest? Aine ehituse mudelit. 4. Milliseid omadusi ideaalse gaasi mudel ei arvesta? Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei kirjelda seost gaasi rühu, ruumala ja temperatuuri, lõhnade leviku kiirust. Kõrgematel rõhkudel ei saa gaasi kirjeldamiseks kasutada ideaalse gaasi mudelit. 5. Mida nimetatakse ülekandenähtuseks? Kui mingil juhul kandub midagi üle nimetatakse seda ülekandenähtuseks. 6. Mis on difusioon ja millest sõltub disusiooni kiirus? Difusioon on aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas). Difusioon on pöördumatu protsess ja on üks süsteemi energia dispersiooni allikatest.Molekulide suurema kiiruse korral on difusioon kiirem. 7. Milles seisneb soojusjuhtivus?
Loeng 10 Membraantransport 1. Membraantranspordi termodünaamika 2. Passiivne transport: difusioon 3. Vahendatud passiivne transport: poorid, kandjad 4. Aktiivne transport: primaarne, sekundaarne Membraantranspordi termodünaamika Lahuses membraaniga eraldatud kotike (rakk) mis ei sea takistust antud aine liikumisele. Aine kontsentratsioon väljas Cout ja sees Cin. Liikumisega Cout Cin kaasnev vabaenergia muutus on antud seosega: G = RT ln(Cin/Cout) Tasakaaluolekus G = 0 ja Cout = Cin Tasakaaluolek (G = 0) võib erineda olukorrast Cout = Cin juhul kui: 1
molekulidest. · Lisaks transportvalkudele on rakumebraani ehituses retseptorvalke. Nende üleasnne on osaleda infovahetuses raku ja väliskeskkonna vahel. Retseptorvalgud (nt: hormoonid ) seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseid biokeemilisi reaktsioone. Selle tulemusena muutub raku sisetalitus vastavalt väliskeskkonna muutustele. · Passiivseks transpordiks: osmoos ja difusioon. · Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani kaudu, kus lahusti liigub madalama kontsentratsiooni keskkonnast kõrgema lahusti poole. Selliselt saavad läbida vesi, gaasid, etanool. · Difusioon on ainete iseeneslik segunemine. Aine liigub sealt kus teda on palju, sinna kus teda on vähem. · Membraan on permeaabel (vett läbilaskev) ainult vee-, mitte aga glükoosi molekulidele. See lahus, mis omab kõrgemat glükoosi
z−0,7 =0,11976 0,05 z=0,05∗0,11976+ 0,7=0,70599 Asendan z tagasi: ( 2√xDt )=0,70599 −4 2 x2 (8∗10 ) t= = =20578 s=5,71 h 4 D ∙ 0,70598 4∗1,56∗10−11 ∙ 0,705992 2 Vastus: Protsessiks kulub aeg 5,71 h Lisaküsimus: Miks toimub omadifusioon reeglina aeglasemalt kui lisandi difusioon? Lisandaatomite võrevaheline difusioon metallides on kiirem kui nende vakant difusioon, sest tühjade võrevaheliste kohtade arv on suurem kui vakantside kontsentratsioon. 3
Reaalsetel gaasidel arvestatakse molekulide vahel mõjuvaid tõmbejõude, ideaalse gaari puhul ei arvestata. 7. Mis kirjeldab reaalse gaasi käitumist? (2 punkti) Reaalse gaasi käitumist kirjeldab reaalse gaasi võrrand. 8. Mida nimetatakse ülekandenähtusteks? (2 punkti) Ülekandenähtused on nähtused, mis on sisuliselt seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. 9. Mis on difusioon? (3 punkti) Difusioon on nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärel. 10. Mis on soojusjuhtivus? ( 3 punkti) Soojusjuhtivus on nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärel. 11. Mis on sisehõõre? (3 punkti) Sisehõõre on nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärel. 12. Kirjelda gaaside siseehitust.
Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida[ mütseel ehk eeneniidistik- on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum.
Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Erisoojus aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. See näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1K võrra. Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise
Suletud süsteem- Kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Isoprotsess- Protsess, kus üks olekuparameeter ei muutu. a) Isobaarne: p = const / b) Isokoorne: V= const / c) Isotermne: T= const ( Browni liikumine- Nähtus, kus vees mittelahustuvad ainekübemed saavad vee molekulidelt pidevalt tõukeid ja on seetõttu korrapäratus liikumises. Difusioon- Ühe aine molekulide tungimine soojusliikumisel teise aine molekulide vahele. Termodünaamika I printsiip- Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Adiabaatiline protsess- Protsess, kus süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Q=0 Soojusmasin- Perioodiliselt töötav masin, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks.
Energia jäävuse seaduse üldistust soojussnähtuste kohta nim.termodünaamika I seaduseks.Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U-siseenergia muut A-välisjõududetöö Q-süsteemile antud soojushulk U=A+Q Q-kehale antud soojushulk A'-töö välisjõudude ületamiseks Q=U+A' Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuj...
Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel
V: Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevadpoorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomidekokkupakkimine Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Ülesanne: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel: osmoos lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani Passiivseks transpordiks ei kuluta rakk energiat. difusioon ainete iseeneslik segunemine N: vesi, gaasid, etanool b)aktiivse transpordi teel Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest. Tsütoplasmavõrgustik: koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist).
Molekulaar füüsilne teooria : Kuna molekul on tohutult väike osake, siis kasutatakse tema kirjeldamiseks mudelit. Sellel mudelil on kolm alust : Aine koosneb osakestest(molekulid, aatomid). Tõestus: On võimalik pildistada ülisuuri molekule. Need osakesed liiguvad pidevalt ja korrapäratult. Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru).
*Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub: 1)molekulide liikumise keskmisest teepikkusest 2)temperatuurist 3)molekulide kontsentratsioonist 4)molekulide massist. Difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Soojusjuhtivus: Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. 1) Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega 2)sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis.
Rakumembraan Ühendab rakke kudedeks Ümbritseb kõiki rakke, Kaitseb rakke Annab rakule kuju 7. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Läbi rakumembraani liiguvad ainult väikesed vesilahustuvad või rasvlahustuvad molekulid 8. Nimeta loomorganismide põhilised koetüübid, too näiteid. Epiteelkude (nahk), sidekude (rasvkude), lihaskude (silelihaskude), närvikude (närvirakkudes) 9. Mis on difusioon? Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. 10. Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel- ja päristuumseteks? Eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle (bakterid) Päristuumsed – on olemas tuum, esinev rohkem organelle, ainu- ja hulkraksed organismid (loomarakud, taimerakud jne) 11. Täida joonis. vihikus
potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Soojusjuhtivus - seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa
Soojusmasina kasutegur näitab, kui suur osa juurdeantavast soojushulgast muudetakse kasulikuks tööks. *Mida näitab entroopia?i Entroopia on suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks. *Mis on külmkapp ja konditsioneer? Külmkapp ja konditsioneer on pööratud soojusmasinad, mis kasutavad lisatöö tegemiseks elektrienergiat. *Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides. Ülekandenähtused gaasides on difusioon, sisehõõre ja soojusjuhtivus. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. Soojusjuhtivus on ülekande liik, kus energia ülekanne toimub molekulide vastastikmõju tulemusena. *Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekulitasandil. Vedelike olulisim omadus on voolamine. Vedelik on tihedam kui gaas. Vedelik on praktiliselt kokkusurumatu
Kui väljas juhtub temperatuur olema madalam kui toas ja köögis vett keedetakse, on õhku läinud ohtrasti veeauru. Akende lähedal on aga soojusvahetuse tõttu õhk jahedam kui mujal. Madalama temperatuuri korral mahutab õhk endasse ka vähem veeauru ja see, mis enam õhku ei mahu, kondenseerub veepiisakeste kujul aknale. Meie ütleme siis tavaliselt, et aknad on udused. Köögis on hästi märgatav gaaside difusioon. Toidu tegemisel seguneb toidulõhn õhuga ja seda on tunda ka mujal kui toidu vahetus läheduses. Difusioon on tegelikult toiduvalmistamise juures väga tavaline nähtus. Kui erinevate toiduainete maitsete segunemisel saame toidule omase maitse, siis pole seegi midagi muud kui difusioon. Kartulid on toorena kõvad. Kui nad aga ära keeta, muutuvad nad pehmeks. See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide kineetiline energia, seega ka kiirus
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA MAJA JA NIISKUS Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Koostaja: Agor Liivas Pärnu 2010 SISUKORD 1. Niiskuskahjustused 2. Difusioon 3. Kõik laguneb aja jooksul 4. Niiskusallikad 5. Jääpurikad 6. Enne ja nüüd 7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused Jäätudes suureneb vee maht 9%
tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine Talitlus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Talitlus: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel: osmoos lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani Passiivseks transpordiks ei kuluta rakk energiat. difusioon ainete iseeneslik segunemine N: vesi, gaasid, etanool b)aktiivse transpordi teel Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest. Tsütoplasmavõrgustik: koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad
tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad edasi veenidesse. Suur vereringe Suureks vereringeks nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani. Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes. See tuleneb sellest, et veri voolab alati kõrgema rõhuga veresoontest
Termodünaamika uurib soojusnähtusi makrotasandil. Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks...
(bakterid) Eukarüoot Organism millel on olemas rakutuum ja membraansed organellid. (protistid, seened, taimed, loomad) Pinotsütoos Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Fagotsütoos Tahkete ainete aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Osmoos Lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Difusioon Komponentide jaotumine tasakaaluliselt. Raku uurimine binokulaarse mikroskoobiga stereomikroskoobiga valgusmikroskoobiga elektronmikroskoobiga radioaktiivsete isotoopidega (need viiakse mõne keemilise ühendi koostisse ja jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist) Koed
annaabi.ee 
