A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit Kahtlastest toiduainetest hoidumine (oluline toidu ja vee hügieen ja käte pesemine) Vaktsineerimine Köhimisel ja avastamisel kaitsta nägu http://www.youtube.com/watch?v=-caUuzWp_uY Profülaktika Äge viiruslik haigus Kulgeb mööda hingamisteid Põhilised gripiviirused on A ja B Gripp Nakkusallikaks on haige inimene Ülemiste hingamisteede kaudu Nakkuse võib saada ka katsudes samu esemeid Levik Haiguse äkiline algus Kõrge palavik Pea-, kurgu või lihasvalu Hingamisraskused Haigusnähud Enamasti piisab sümptomaatilisest ravist- voodireziim, palju juua, vajadusel palavikku alandavad ja köha leevendavad preparaadid. Bakteriaalse nakkuse lisandumisel on näidustatud antibiootikumid.
organismi: Piisknakkusena Vere kaudu Otsesel kontaktil Sümptomid ehk avaldumine Äkiline - haigusilmingud kujunevad välja 24 tunni jooksul. Bakteriaalse meningiidi sümptomid: äkki tekkinud kõrge palavik peavalu kuklakangestus teadvuse hämardumine Viiruslik meningiit: Peavalu iiveldus ja oksendamine väsimus enamasti esineb ka kuklakangestus Diagnoosimine Uuringud, mida võidakse teha: Vereproov Verekülvi abil Seljaajuvedeliku uuring Meningiidile sarnaseid ilminguid võib esineda ka narkootikumide üleannustamisel, trauma puhul vm
antikehade poolt märgistatud valgud immuunsus- keha võime mitte haigeks jääda. olemas loomulik(kaasasündinud) ja omastatud immuunsus(läbipõdemisel, vaktsineerimisel) vaktsineerimine-organismile tutvustatakse haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. selle tulemusena hakatakse meie kehas tootma antikehi(suunatud ainult konkreetse haigustekitaja vastu) kui organismi tuleb tegelik haigustekitaja siis seonduvad temaga need antikehad. hingamisteed-viiruslik nohu, gripp seedekulgla-viiruslik maksapõletik, kõhulahtisus nahk-tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem-marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus õgirakud-haaravad endasse viiruseosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid antikehad-erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel
lisandumine suudab seda kompenseerida teatud aja vältel. Isikud on koguaeg nakkusohtlikud. Nt HIV, hepatiidi need vormid, mis levivad biovedelikuga 2. Lüsogeenne tsükkel - viiruse nukleiinhape on peremeesraku kromosoomis vaikivas olekus väga pikka aega paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus organismis. Mingi sise- või välismuutuse korral viiruslik nukleiinhape aktiveerub ja viirus läheb lüütilisse tsüklisse. Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid
inimestele palju ohtlikke nakkushaigusi. · Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti: 1)organismil on looduslikud kaitsetõkked, nt nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud, 2)organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega. · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Viirused levivad: 1. piisknakkuse (gripp, viiruslik nohu) 2. otsese kontakti tagajärjel viirushaigega (leetrid, tuulerõuged) 3. toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused 4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6. siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) hingamisteed viiruslik nohu, gripp nahk tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus
Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, leetrid, punetised Saastunud toit; vesi Viiruslik kõhulahtisus, soolepõletikud Veri ning teised kehavedelikud HIV, mis põhjustab AIDSi, hepatiit Emalt lootele HIV, punetised Siirutajate vahendus Marutõbi (metsloomad), puukentsefaliit (puugid)
VIIRUSE EHITUS JA ELUTEGEVUS. Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega. Kahjustatud elund/elundkond: seedeelundid.
1. Ahepatiit 2. Bhepatiit 3. Chepatiit 4. Dhepatiit 5. Ehepatiit 6. Fhepatiit Neist kõige levinum on Bhepatiit. Levinud on ka A ja Chepatiit. Ülejäänud on veel meditsiinile "tundmatud" haigused, kuna nende ravimismeetodit pole veel väljatöödeldud. Mis on viiruslik Chepatiit? Chepatiit on Chepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik. Maks on keha organitest suurim ja on ülejäänud organismis asetleidvate protsessidega tihedalt seotud .Ilma maksata ei ole võimalik elada.Kui tekib maksahaigus või kahjustus,ei tööta maks korralikult ning selle tagajärjel hakkate te märkama muutusi oma tervises.Chepatiidi viiruse poolt põhjustatud kahjustus tekib
saadakse mikroobivaba toode. ( nt liha, kalakonservid, sidemed, süstlad, süstelahused jm ) · Pastöörimine Pastöörimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70 90 kraadi. Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad. 1. Nimeta viirushaiguseid, ( 4 ), kuidas nendesse nakatutakse ja milliseid organisme see kahjustab. Tuulerõuged kontaktnakkus kahjustavad nahka. Viiruslik kõhulahtisus toidu ja söögiveega kahjustavad seedekulglat. Marutõbi siirutajate vahendusel kahjustavad närvisüsteemi. Viiruslik gripp piisknakkus kahjustavad hingamisteid. 2. Bakterite arenguks on vajalikud : · Niiskus · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Väike jääkainete hulk · Keskkonna happelisus ( nt äädikabakterite puhul ) · Õhuhapnik ( aeroobsete bakterite puhul ) 6
Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine
koolis. Kristiina 20 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus Tegemist on teo, teonärvi kui ka teotaguse e. retrokohleaarse juhtteede häirega Kaasneb teo tundlikuse vähenemine, helisageduste eristamise langus ning kuulmismehhanismi dünaamilisuse vähenemine Kristiina 21 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus Kahjustuse põhjusteks võivad olla: nakkus (bakteriaalne, viiruslik), peatrauma, sisekõrva verevarustuse häire, ototoksilised ravimid (nt. diureetikumid), kasvajad pärilikud ja kaasasündinud mõjurid. Kristiina 22 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus kuulmiselangus protsess on pikemaajaline, kahjustub ka kõne arusaadavus, neurosensoorne kuulmiskahjustus on pöördumatu. Kristiina 23 3) Segatüüpi kahjutus Helijuhte e.konduktiivselekahjustusele
Kõhulahtisus või oksendamine Mida teha kõrvavalu korral? Ravi määrab arst! Valuravi (paratsetamool, ibuprofeen) AB ravi (olenevalt lapse vanusest ja eelnevatest põetud haigustest võib arst last jälgida 24-72 tundi ilma AB ravita) Tagada ninahingamine Kõrvatilgad ei sobi! Soojendamine ei ole lubatud! Kõrvapõletiku ennetamine Vaktsineerimine imikueas (efektiivsus 10-30%) Retsidiveeruvate otiitide korral kuulmekilede sunteerimine. Korralik hügieen Kurguvalu Lastel enamasti viiruslik haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale põhjustades seal põletikku. haigustekitajaid palju, tuleb eristada bakteriaalsest põletikust. Viirusliku kurgupõletiku kaebused Kurguvalu Nohu Köha Silmapõletik Kõhulahtisus Nahalööve Halb enesetunne Kõrge palavik Nakkus levib käte vahendusel (nakkusohtlik 3-4 esimest haiguspäeva) Neelumandli põletik e tonsilliit Äge algus Neelu tagaseina, kurgukaarte,kurgunibu, kurgumandlite punetuse ja turse
muundub ensüümide abil esmalt DNA-ks) 4. viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 5. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. Sellised haigused kulgevad kiirelt ja ägedalt (gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgenedes muutub viiruse DNA aktiivseks (herpes, HIV). Viiruste jaotus : I jaotus : 1) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused, papilloomviirus). 2) RNA viirused. (gripp, retroviirus (HIV), marutõve viirus ). II jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)bakterviirused e faagid - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)seenteviirused.
surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Meningiidi algus võib olla äkiline Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on: kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ja teadvuse hämardumine. Viiruslik meningiidil ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus, esineb ka kuklakangestus. DIAGNOOSIMINE Vereproovist Verekülvi abil Seljaajuvedeliku uuringuga RAVIVÕIMALUSED Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega. Viirusliku meningiidi puhul on ravi nn toetav - põletikuvastane ja vedeliku tasakaalu säilitav ravi. Haiguse ennetamisprotsessis olulisel kohal puhtus ja hügieen. TAGAJÄRJED Sagedasemad tüsistused on
Lööve kestab 5 päeva. Tuulerõuged Iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus . Palavikuga kulgev lööbehaigus. Haigusnähtudeks on sügelevad villid ja palavik. Marutõbi Loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus. Levib nakatunud looma hammustuse tagajärjel. Tekivad närvisüsteemi häired,järgneb halvatus,mis võib lõppeda surmaga. Puukentsefalii t Puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Tekib palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse Kollapalav ik On raskekujuline äge viirusinfektsioon. Levib sääsehammustuse tagajärel. Tekib iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine B ja C hepatiit On nakkushaigus , mis levib seksuaal kontakti, vere või kehavedelikega.
B-hepatiit Kristin Kaskema B-hepatiit Teine viirustüüp Kahjustab maksa Peiteperiood kuni aasta Võib muutuda eluagseks krooniliseks maksahaiguseks (mida noorem, seda suurem tõenäosus) Diagnoositakse vereanalüüsi põhjal, kroonilist biopsiaga ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Tunnused Isutus Iiveldus ja oksendamine Väsimus Liiges- ja lihasvalud Maksapõletiku korral: 1. nahk ja silmavalged kollaseks, 2. uriin muutub tumedaks 3. väljaheide heledaks, 4. võib tekkida kogu keha sügelus Salapärane nakatumine Otsese kontaktiga nakatunud verega Kehavedelikega 1. Sülg 2. Rinnapiim 3. Sperma 4
*isutus *kiire vananemine *khnunemine ravi: *vaktsiini pole *haigus harjub kiiresti uute ravimitega ning 6-kuu mdudes need enam ei toimi *ravitakse AIDSiga kaasnevaid haigusi *ptakse ravimite abil vhendada valu, tsta sgiisu, pikendada aega nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni HEPATIITt e. kollatbi H - Austraalia antigeen, viirus keskkonnas hvib aeglaselt 1tp - kandub edasi nagu soolenakkus, sgi ja joogiga 2tp - kandub edasi verega, emalt lootele, seksuaalsel teel (B;C; D;E) Viiruslik hepatiit kahjustab makse *rohkem ohvreid kui AIDS'il *valdav enamus haigeid on noored *tekitab maksadehvimist ja -vhki Levikuteed: *sugulisel *mustad sstlad *hised hambaharjad, ziletid *vra verega kokkupuude *tatoveerimine I Kollasuse eelne periood 7-10 peva - iiveldus, isutus, oksendamine, vike palavik II Kollasuse periood - limaskestad ja nahk kollased, uriin tume, vljaheide hele III Paranemis periood - sstev reiim 6kuud. Keelatud on alko, vrtsiline toit, fsiline koormus
org/tolo-elfico/uploads/2014/06/HEPATITE.jpg?resize=540%2C373 http://wwwnc.cdc.gov/travel/images/maps3-5-prevalence-chronic-hepatitis-c-large.png http://healthlob.com/wp-content/uploads/2011/05/elv0009.gif http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/6f9549a/file165871_165871.734x408.jpg http://www.hepatitiscentral.com/hcv/image3lg.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/C-hepatiidi_viirus#mediaviewer/File:HCVgenoom.jpg.jpg Kirjandus: http://www.hepatiit.net/mis-on-viiruslik-c-hepatiit http://www.hiv.ee/et/Muud-sageli-HIV-ga-seotud-haigused/Hepatiit/Hepatiit-C http://www.hepatiit.net/c-hepatiidi-vaktsineerimine http://et.wikipedia.org/wiki/C-hepatiidi_viirus AITÄH KUULAMAST!!
2) Gaasivahetus kudedes O2 liigub verekapillaaridest koerakkudesse, rakkudest tuleb veresoontesse CO2, veri muutub venoosseks. 3) Rakuhingamine Glükoos + O2 = CO2 + H2O + eneriga O2 CO2 Glükoos vabaneb energia H2O 5. Hingamisteede haigused: Tuberkuloos – bakteriaalne Nohu Bronhiit Kopsupõletik – viiruslik/bakteriaalne Difteeria – bakteriaalne Gripp Kopsuvähk 6. Kuidas suitsetaja kahjustab oma tervist? 1) Hävib ripsepiteel hinge- ja kopsutorus –> kaasnevad hingamisteede haigused 2) Suurem risk haigestuda kopsuvähki (jt vähktõbedesse) 3) Kopsudesse koguneb pigi –> kopsumaht väike 7. Lihased sisse- ja väljahingamisel Sissehingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma tõmbuvad kokku –> rinnakorv
- Reguleerivad näriliste arvukust - Aegade jooksul on erinevad olnud ka heks intiemste arvukust reguleerivaks teguriks Leviku tüübid: - Pandeemiline e ülemaailmne - Endeemiline e teated piirkonnas erinev - Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena - Epideemiline e rändava levikuga - Enzootiline e tuatara piirkonna loomadel erinev - Epizootiline e rända eri piiskondades loomadelt loomadele. VIIRUSHAIGUSED Viiruslik nukleiinhape integreerib peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse raku sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub. Enda immuunsüsteem on tõhusaks vahendiks viirushaiguste vastu samuti vaktsineerimine. Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta Lüütiline faas - nakatumise teine staadium, normaalne elutegevus katkestatakse. Uued viirushaigused väljuvad rakust
või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit) vaktsiiniannuse manustamine. 1 Viirushepatiit A ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Selgitus Viirushepatiit A ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Ülevaade A hepatiiti nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Haigus võib esineda puhangutena lasteaedades ning teistes kollektiivides, samuti võib nakatuda reisil välisriiki
Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 2 Küsimuse tekst Mis on projekti kaustik? Vali üks: a. tööülesannete täpsustatud loetelu b. leping projekti meeskonna ja firma juhtkonna vahel c. tootearendusmeeskonna rakendamise kava d. projekti eelarve põhjalik lahtikirjutus Küsimus 3 Küsimuse tekst Kumb spetsifikatsioon on laiem? Vali üks: a. ärispetsifikatsioon b. tootespetsifikatsioon Küsimus 4 Küsimuse tekst Mitu tarbijaküsitlust annab rahuldava tulemuse? Vali üks:
Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke rakuhaigusi. Inimene nakatub viirustesse piisknakkuse või otsese kontakti tagajärjel. Mõned viirushaigused levivad toidu ja joogiveega või vere ja teiste kehavedelike kaudu. Viirushaigused - tuulerõuged,viiruslik nohu,gripp,viiruselised kõhulahtisused,viiruslik maksapõletik,marutõbi,leetrid, ohatis,punetised. Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti 1)Organismil on sooduslikud kaitse tõkked. 2)Organismi vastupanu võimet tugevndatakse vaktsineerimisega. 3.Bakterite ehitus, paljunemine ja nende tähtsus. Bakterid on kõige väiksemad organismid, kellel on kõik elutunnused. Baktereid katab väljast limakapsel. Limakapsli all paikneb jäik rakukest. Rakukesta all paikneb Rakumembraan.
2) Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevad ja ühised tunnuseid. V: neil on präilikkusaine olemas, võime muutuda ja ajajooksul areneda. 3) Kirjelda millistel viisidel saavad viirused peremeesrakuks paljuneda. V: nad kasutavad paljunemiseks teisi rakke ehk peremeesrakke. 4) Loetle viise kuidas inimene nakatub viirustega? V: piisknakkus, toit ja jook, kehavedelikud, veri 5) Nimeta inimese viirushaigus ja lisa milliseid organeid need kahjustavad? V: viiruslik maksapõletik-maks/ kõhulahtisus-kõht. 6) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? V: et anda neile immuunsus teatud haiguse vastu ja vähendada nende bakterite olemasolu organismis. 1) Nimeta bakterite omadusi mis tagavad nende laia leviku? V: kiire paljunemine ja väikesed mõõtmed tagavad nende laia leviku. 2) Miks aint bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka? V: Kuna neil puudub välja arenenud tuum.
Peidetud viirushaigused • Organismis toimub viiruse kiire paljunemine • Viirus läheb pereme pärilikkusainesse peitu • Viirus võib inaktiivsena püsida peremeesrakus kaua (vahel kogu elu) • Viirus võib ootamatult üle minna tapvaks. Selliseid haigeid nimetatakse viiruskandjateks Viirushaiguste levimisviisid • Õhk-piisknakkus- tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid, nohu jne • Saastunud vee ja toiduga – viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus, osad hepatiidi vormid • Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim) kaudu - AIDS, osad makspõletikud (hepatiidi vormid) • Siirutajatega - puukentsefaliit, marutõbi • Otse kontakt haigega – tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis Viirushaiguste ravi • Viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega • Organism toodab viiruste vastu antikehi • Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse • Vaktsiin – on aine mida valmistatakse
Küsimus 1 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 2 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Milline grupi liikmete arv on meeskonnatöö korral optimaalne? Vali üks: a. 2 b. 4 c. 6 d. 8 Küsimus 3 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Milline tegevustest ei kuulu juhtimisülesannete tippneliku hulka? Vali üks: a. planeerimine b. organiseerimine c. usaldussuhete loomine d. eestvedamine Küsimus 4 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst
katku nakkavusele. Oma teoloogilise maailamkäsitluse tõttu seostas ta aga taudide teket tähtede "halva seisuga". Tähtsad inimesed - Galenos Arst Galenos pidas nakkushaiguste põhjuseks kaht alget: miasme ja kontagiume. Tema arvates levitavad miasmid õhu kaudu nakkust haigetelt, ka laipadelt, kontagium (kreeka k. puudutus) all mõtles ta haiguste ülekannet vahetu kontaktiga. Influentsa Gripp (influentsa) on viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiviirus levib haigestunud inimese köhimisel või aevastamisel levivate süljepiiskadega. Gripi raviks kasutatakse neuraminidaasi inhibiitoreid, mis takistavad viiruste rakust väljumist, kuid neid tuleb tarvitama hakata 48 tunni jooksul pärast nakatumist.
Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 15 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 16 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas teadusliku juhtimise teooriale pandi alus Vali üks: a. 1900 b. 1920 c. 1940 d. 1960
Sisukord...................................................1 Sissejuhatus................................................2 Nakatumine...............................................3 Haigus.....................................................4 Ravi ja haigusest hoidumine............................5 Puukentsefaliit Eestis...................................6 Kasutatud allikad........................................7 Sissejuhatus Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus. See on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. Seda tekitab viirus, mis levib puugihammustuse vahendusel. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vaheperemees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laanepuuk. Peitseperiood on puukentsefaliidil tavaliselt 7 kuni 14 päeva. Esimesed haigusnähud, mis sarnanevad gripile mööduvad tavaliselt mõne päeva või nädalaga. Puukentsefaliidi nakatunud ei ole teistele nakkusohtlikud
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad.
rõuged, marutõbi) · nakatunud peremeesrakkudes toimub pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine, haigus kulgeb aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aeglaselt, seega organismi kaitsesüsteemid ei suuda seda lõplikult hävitada. Inimene on pidevalt nakkusohlik, tegu on kroonilise viirushaigusega (nt osad viiruliku maksapõletiku vormid, HI-viirus) Viirused saavad inimesi nakatada eri viisidel: · piisknakkus (gripp, viiruslik nohu) · otsene kontaktnakkus (leetrid, tuulerõuged) · toidu ja joogiveede (kõhulahtisust põhjustavad viirused) · kehavedelike kaudu (HIV) · emalt lootele (punetised, HIV) · siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) Siirutaja tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Inimene kaitseb ennast viirushaiguste vastu mitmeti: - organismil on looduslikud kaitsetõkked: nt nahk, limaskestad, antikehad( -organismis
2. Nimeta tunnused, mille järgi ei saa viirusi pidada elusorganismideks. Pole rakulist ehitust, puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime, üliiväikesed mõõtmed 3. Miks nimetatakse viirusi rakusisesteks parasiitideks? Sest nad ei saa iseseisvalt paljuneda, vaid peavad kasutama teiste organismide rakke. 4. Missuguseid viirushaigusi tead? Mil viisil nendesse haigustesse nakatutakse? Viiruslik kõhulahtisus satutakse toidu ja joogiveega, Marutõbi siirutajatega, Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis otseses kontaktis haigega 5. Kuidas kaitseb inimese organism end viiruste eest? Organsim hakkab moodustama antikehi ja õgirakke. 6. Mis ülesanne on inimese organismis tekkivatel antikehadel? Need on kaitsevalgud, nad hakkavad hävitama viiruseid inimese organismist 7. Miks on vaja lasta ennast vaktsineerida?
vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline Põhjalikumalt virionide ehituse kohta vt virion. Viiruste ökoloogiast Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, või ka transleeritakse otse, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub (pöördtranskriptsioon; vt retroviirused). Nakatunumise esimest staadiumit, kus viirus end nö. rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni
Vastunäidustused ja kõrvaltoimed. Toimemehhanism: Suurendab limaskesta verevarustust ja lima teket (inhibeerib maohappe sekretsiooni). Kliiniline kasutamine: Valu ja reumaatiliste haiguste ravi nendel, kellel oht MSPVR (olemas mingisugune riskitegur) põhjustatud haavandi tekkeks. Vastunäidustatud rasedatele! – kutsub esile sünnitust. Kasutamist piiravad kõrvaltoimed (30%) – kõhulahtisus, kõhugaasid ja kõhukrambid. 8. Kõhulahtisuse peamised põhjustajad. Viiruslik või bakteriaalne infektsioon. Toitumine, reisid. Ravimid. Vähem – algloomad, ärritatud soole sündroom, haavandiline kolliit, soolevähak. 9. Millised faktorid soodustavad bakteriaalse kõhulahtisuse teket? Kuidas? Enterotoksiinid – kahjustab peensoolt. Tsütotoksiinid – verine ja limane roe. 10. Millises populatsioonis on kõhulahtisuse teke kõige ohtlikum? Arengumaades (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika). 11
· Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus). · Siseelundid-hepatiit(maks),enteroviirused(seedekulgla). · Sugelundid-herpes. · Imuunsüsteem-HIV. Organismi kaitse viirshaiguste eest: · Biobarjäärid-terve nahk ja limaskestad. · Antikehad. a)saadakse emalt-rinnapiimaga
Moonid sümboliseerivad surmaud ning roosid armastust ja ilu. Punane meditsiinis Inimeses on umes 20-30 triljonit vere punaliblet ning nende punane värvus tuleneb hemoglobiini sisaldusest mis võimaldab neil transportida hapniku. Punane rist on ülemaailmne vabatahtlik organisatsioon, mille ülesandeks on abistada haavatuid ja haigeid sõjaväelasi ning sõjategevusel või loodusõnnetuste tagajärjel saanud vigastada elanikke. Haigustest võib esile tuua punetised, mis on viiruslik nakkushaigus, mille mõjul tekib kõrvade taha ja näole kahvaturoosa lööve, mis lõpuks levib üle keha. Punase värvi energia Punane on löögi, võimsuse ja löögivõime värv ning armastab olla tähelepanu keskpunktis. Punane värv ei lase inimestel paigal istuda vaid paneb liikuma. Tema tuline jõud tuhastab kõik tumedad jõud. See värv lunastab patud kuid nagu eelnevalt mainitud on ka sõja sümbol. Ühes halvimas vormis kehastab punane türanniat ja julmust
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid:
Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena Epideemiline e rändava levikuga, haigestumise puhangud liiguvad eri piirkondade vahel Enzootiline e teatava piirkonna loomadel esinev Epizootiline e rändab eri piirkondades loomadelt loomadele. Viirushaigused: · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid · Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe · Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub · Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande)
neerude- ja maksakahjustus. Ülevaade Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. Kollapalavik on sääskede kaudu leviv, lühikese peiteajaga äge viirushaigus, mis enamasti kulgeb kergelt, gripisarnaste nähtudega, kuid raskel juhul võib lõppeda surmaga. 9. Mis on B-hepatiit, kuidas see levib? ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Selgitus Viirushepatiit B ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Ülevaade Praegu tuntakse viite tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas on tõsiseks probleemiks. Suur oht nakatuda on ka meditsiini ja päästeameti töötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja
süstimine. KASS Puukentsefaliit RNA viirus. Peiteperiood on 2-28 päeva (keskmiselt 7-14 päeva), nakatunutest haigestub 10-30 protsenti. Kulgeb 2 staadiumine: 1. Staadium viiruse leviku faas: 2-4 päeva gripile sarnased nähud, keskmiselt8 päeva kestevsümptomiteta periood. Levib Ida- Eestis koos laanepuugiga. Peaiteaeg -2 nädalat. Närvide talitluse häired kuni halvatuse ja võimaliku surmane. 20 prossa haigestutest sureb. Võsapuugi entsenfaliit on kergem 1-5 protsenti sureb. Viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja lehma- ning kitsepiima kaudu. Otsene ravi puudub, leevendamiseks valuvaigistid , soovitatakse haiglaravi, ravitakse sümptomeid, läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. STEN Mumps Kergesti leviv nakkushaigus. Peale nakatumis on haigusel peiteperiood 16-18 päeva, palavik neelamine valus, süljenääre läheb paiste. Leviku teed . levib piisknakkusega, on kergesti nakkav, mumps levinud üle maailma, haigust ravida ei saa kuid saab leevendada
Erinevad viirused nakatavad erinevaid (vaid üht tüüpi) peremeesrakke, näiteks gripiviirus limaskestarakke. Rakku tunginud viirus paneb peremeesraku kas kohe või kunagi hiljem tootma uusi viiruseid. 5. Viirushaigused. Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine. Paljud viirused põhjustavad inimesel nakkushaigusi, millest osa võib lõppeda isegi surmaga. Inimene võib viiruseda nakatuda mitmel viisil. Siirutajatega : Puukentsefaliit, marutõbi. Toidu ja joogiveega : Viiruslik kõhulahtisus. Raseduse ajal haigelt emalt lootele : Punetised. Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega : Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis. Vere jt kehavedelikega : AIDS, viiruslik maksapõletik (hepatiit). Õhu kaudu tillukeste piiskadega : Viiruslik nohu, gripp. Viiruste tungimist organismi takistavad keha kaitsetõketest kõigepealt nahk ja hingamisteede limaskestad. Seedekulgasse sattunud viiruseid hakkab hävitama happeline maosisu
ja liigesvalu. Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel. Gripi tüsistustena võib tekkida: · bakteriaalne kopsupõletik · gripiviiruse poolt põhjustatud viiruslik kopsupõletik · lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratatsioon · krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkuse, astma või diabeedi ägenemine. Gripi tüsistustena võivad esineda ka südamelihase põletik (müokardiit), südamepauna põletik (perikardiit). Väikelastel (alla 1.a) võivad kõrge palaviku ajal tekkida krambid. Tänapäevane meditsiin saab aidata mitmeti. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist ennetamise kaudu (vaktsineerimine)
Otsese päikesevalguse käes hävib viirus koheselt. Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus, ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud seni, kuni kõik koorikud on villidelt eemaldunud. Viirusevastane ravi puudub. Sügelisevastased ravimid vähendavad sügelust ja on ainukesed, mida vaja on. MONONUKLEOOS Mononukleoos on viiruslik haigus, millesse haigestuvad sagedamini nooremas eas täiskasvanud. Tekitaja on Epsteini-Barri viirus (EBV), mis mõjutab antikehi tootvate valgete vereliblede arvu. EBV levib sülje kaudu ja ainult lähedalt kontaktis olles. EBV kuulub herpesviiruste hulka. Mononukleoosi põdevate patsientide sümptomid on enamasti gripilaadsed: halb enesetunne, valulik kurk ja kehatemperatuuri tõus. Väga levinud mononukleoosi sümptom on suurenenud lümfisõlmed
ema tajumine, käitumuslikud iseärasused. Elujõud sõltub suurel määral, kuidas varss on suuteline seisma ja hingama. Vastsündinud varss ei ole tihti võimeline tõusma, seisma, puudub imemisrefleks. Neuroloogilised probleemid võivad olla kaasasündinud: aju vesitõbi,aju hüpoplaasia,kaasasündinud epilepsia, hüpoksiline entsefalopaatia (ajuturse). Üldiseks tunnuseks varsal on krambid, suutmatus seista, orienteerumishäired . Närvisüsteemi haigusteks varsal võivad olla ka meningiit, viiruslik entsefaliit, ajutrauma, näonärvide halvatus, seljaaju trauma, nakkushaigus teetanus. Pildil on kujutatud ajuturset. Neerude töö6 Lootepuhune kusi koguneb allantoisi vedelikku.Vastsündinu eritab kust ca 150 ml/kg päevas, mis on palju suurem kui võrreldavad suurused täiskasvanul hobusel. Samal ajal on kusi vähem kontentreeritud kui täiskasvanutel.Kuna neerud on veel arenguetapis, tuleks keemiliste
meningiidi ehk ajukelmete põletiku teke. Lisaks võib H.influenzae tüüp b põhjustada veel kopsu-, südamepauna- ja liigeste põletikku. Nakkus kulgeb tavaliselt palju tõsisemalt vastsündinud laste puhul ning võib olla ka letaalne. Haigust on võimalik ravida antibiootikumidega, ent raskema vormi (näiteks meningiit) ja noorema isiku korral (näiteks vastsündinu) võivad tekkida komplikatsioonid, nagu ajukahjustus. Tuulerõuged- Tuulerõuged on täpiline viiruslik nakkushaigus, millekorral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve koos kerge palavikuga. Pärast haiguse läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus. Tuulerõuged on põhjustatud viiruse varicella-zoster (VZV) viiruse poolt. Levib piisknakkuse teel, kokkupuutel villide eritisega või saastunud voodipesu ja riietega. Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silma-, suu- ja genitaalide limaskestal
Putukad on haiguste edasikandjad (nt lutikad, parmud, sääsed) ______________________________________________________________________ _____ 5.Viirused, Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine; Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö, Näiteid rahvusvahelistest lepetest Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Nakatumise viisid: Siirutajatega (tõvestaja edasiandja teisele organismile)(nt. Marutõbi, puuk..) Toidu ja joogiveega (nt. Viiruslik kõhulahtisus) Raseduse ajal haigelt emalt lootele (nt. punetised) Õhu kaudu tillukeste piiskadena (nt. viiruslik nohu, gripp) Vere jt. kehavedelikega (nt. AIDS, hepatiit) Otseses kontaktis haigega (nt. tuulerõuges, leetrid, gripp, ohatis) Hoiduda saab viirustest vaktsineerimise teel. Oluline on ka muidu tugevdada organismi kaitsevõimet ja vähendada kokkupuudet viirushaigega. _____________________ Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta looduskeskkonda
Erütrotsüüdid Inimeses on umbes 2030 triljonit vere punaliblet ehk erütrotsüüti (kreeka erythros 'punane' ja kytos 'sissevajunud, õõnes'). Nende punane värvus tuleneb hemoglobiini sisaldusest, mis võimaldab neil hapnikku transportida. Punane Rist (islamimaades Punane Poolkuu) on ülemaailmne vabatahtlik organisatsioon, mille ülesandeks on abistada haavatud ja haigeid sõjaväelasi ja sõjategevuse või loodusõnnetuste tagajärjel kannatanud tsiviilelanikke. Punetised on viiruslik nakkushaigus. Haiguse mõjul tekib haige kõrvade taha ja näole kahvaturoosa lööve, mis levib üle keha. Iseloomulik on lümfisõlmede valulik suurenemine kaelal, kuklal ja kõrvade taga. Haigusega kaasneb palavik. Peiteaeg 23 nädalat. Punane mütoloogias Kuradit on juba keskajast peale kujutatud punases rüüs. Seetõttu sümboliseerib punane ka põrgutuld ja ohjeldamatut iha. Neljast apokalüptilisest ratsanikust üks sõitis tulipunasel hobusel. Punane on vere ja sõja värv,
imeb inimeselt verd, siis satub haigusetekitaja inimese vereringesse. Esimese haigusetunnusena ilmuvad nahale punetavad laigud puugihammustuse ümber. Lisaks võib inimene tunda peavalu ja väsimust, mis aga mööduvad peagi. Seetõttu arvatakse tihti, et see oli kaasnev puugihammustusega, mitte aga tõsise haigusega. Kui haigust ei ravita, siis järgevad südame- liigeste ja närvisüsteemi häired. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk puukajupõletik on viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja lehma- ning kitsepiima kaudu. Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse tekitada ajukelmepõletiku.
6-ndast elukuust kuni 2. aastani. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus paiknevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv. Ägedat keskkõrvapõletikku etioloogia on tavaliselt bakteriaalne, mõnikord viiruslik. Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva ülemiste hingamisteede kaudu, nimelt on ninaneel ühenduses keskkõrvaga kuulmetõrve kaudu. Lisaks soodustavad haigestumist viibimine lastekollektiivis, kokkupuude tubakasuitsuga (vähendab limaskestade vastupanuvõimet) ja suurenenud adenoid (paikneb ninaneelus ja häirib kuulmetõrve funktsiooni, milleks on keskkõrva õhutamine). Kaebused: Esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus, mis on
6-ndast elukuust kuni 2. aastani. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus paiknevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv. Ägedat keskkõrvapõletikku etioloogia on tavaliselt bakteriaalne, mõnikord viiruslik. Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva ülemiste hingamisteede kaudu, nimelt on ninaneel ühenduses keskkõrvaga kuulmetõrve kaudu. Lisaks soodustavad haigestumist viibimine lastekollektiivis, kokkupuude tubakasuitsuga (vähendab limaskestade vastupanuvõimet) ja suurenenud adenoid (paikneb ninaneelus ja häirib kuulmetõrve funktsiooni, milleks on keskkõrva õhutamine). Kaebused: Esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus, mis on
annaabi.ee 
