Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Üldbioloogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Üldbioloogia.

Loeng 40 tundi
Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi
Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded.

Bioanorgaaniline keemia

Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi:
makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik , hapnik 2) lämmastik, fosfor , väävel) – kõik mittemetallid , kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded:
  • annavad biomolekulide struktuuri
  • nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad )
  • 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse
  • nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 ( amoniaak – toodavad nt kalad , eraldavad lõpuste kaudu))
    Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0…%, 0,00…%), saab jagada kaheks:
  • metallid: raud –Fe ( hemoglobiini e verevärvniku kasutuses ), tsink – Zn (mõjutab maitsetundlikkust)
  • mittemetallid: jood – I (vajalik kilpnäärme hormoonide jaoks), fluor –F (tagab hambaemaili terviklikkuse)
    Mikroelementide puhul on võrdselt ohtlik nii nende puudus kui ka üleküllus.
    Mesoelemendid esinevad 0,…% (kümnendik protsentides) Ca, Na, K, Mg, (Cl)
  • osalevad ainete transpordis rakku ja rakust välja
  • reguleerivad organismis veerežiimi. Nt. Na seob vett, kui inimesed söövad soolast toitu, siis võib tekkida vedelikupeetust. K jällegi väljutab vett.
  • kõik osalevad elektrilaengute tekitamisel ( laengud on vaja närviimpulsside tekitamiseks, teatud organismid suudavad veelgi võimsamaid laenguid tekitada nt elektrikalad). Elektriangerjas 600V, elektrirai 50A.

    Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarset koostist.


  • Süstemaatiline kuuluvus. Nt taimne toit, taimses toidus on palju K ja vähe Na. Loomses toidus seevastu rohkelt Na, vähe K (vere maitse soolane , kuna veres on NaCl sisaldus ioonide kujul 0,9%)
  • Elukeskkond. Nt. Mageveekalad ja ookeanikalad Na+/Cl-/Mg2+/Ca2+ on ookeanikalades 4-10% rohkem.
  • Keskonna saastatus. Väga ohtlikuks saasteelemendiks on plii (seatina) – plii saaste on pärit NL ajas. Seened koguvad endasse pliid (eriti ohtlkud on linnaparkidest kogutud seened). Elavhõbe: saastet tuleb juurde põlevkivi töötlevast tööstusest, päevavalguslambid, säästupirnid, suured röövkalad.
  • Võime koguda endasse teatud elemente. Põldosi kogub endase ränioksiidi - toeks . Nõgese kõrvekarvad on ränioksiidi kattega – mikrohaavandite tekkeks. Paljud merevees elavad karbid ja limused koguvad endasse (konsentreerivad võrreldes vee sisaldusega) kulda – keegi ei tea milleks.
  • Organismide elementaarkoostis sõltub ka elementide liikuvusest toiduainetesse. See sõltub näiteks kasutatud toidunõudest. Vanematest materjalidest on kõige ohtlikum Al (happelises keskkonnas alumiinium oksiidid lahustuvad). Alumiinium on toksilise toimega. Moodsa aja nõudest teflon – fluoriühendid – kui telfonpind on kulunud/katki, siis tuleks see ära visata .

    Vaeguse ja ülekülluse probleemid

    A) MAKROELEMENDID – tavaliselt ei teki. Makroelementide vaegus tekib totaalsel nälgimisel. Gaasivahetuse tasandil on asi palju kiirem: organismi jaoks on ohtlikO2 puudus – inimene peab vastu 5 min. Väga probleemne on ka hapniku liig – kui ta hingab puhast hapnikku – a) puhta hapniku sissehingamisel häirub hingamisrütm, kuna piklikus ajus asuv hingamiskeskus emm erutub üle. Mida kõrgem on hapniku protsent seda rohkem tekib vabu radikaale -> 1,5-2 nädalaga saab inimene kopsukahjustuse.
    B) MESOELEMENDID
    Ca puudus- luudehõrenemine ehk osteoporoos (komplekse mõjuga). Selleks, et organismis tekiks Ca puudus : saadakse vähe Ca ja väljutatakse palju Ca (nt inimene loobub vedelatest piimatoodetest). Kaltsiumit väljutavad happelise joogid, puuviljad , šokolaad, lisanditeta tee ja kohv. Ca liig – vitamiinitee liigtarbimine. Ca puudmisel tekivad ka verehüübimishäired ja krampe.
    C) MIKROELEMENDID Jood – joodi puudusel tekib struuma ehk kilpnäärme suurenemine. Joodi üleküllus viib kilpnäärme liigsele aktiveerimisele.

    Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil


  • Vesi on taimse fotosünteesi lähteaine. (Bakterite fotosüneesil hapnikku ei eraldu; erandiks tsüanobakterid e. sinivetikad )
  • vesi osaleb hüdrolüüsil (polümeerne ühend laguneb ehitusüksusteks). Nt Tärklis + H2O+ensüüm amülaas süljes ->->-> glükoos näiteks leib/sai pikaajalisel mälumisel.
  • vastasmõju teiste ühenditega. Vastasmõju võib olla hüdrofiilne või hüdrofoobne. Hüdrofiilne a) aine lahustub vees nt suhkus b) aine ei lahustu, kuid seob vett nt naturaalne vatt e tselluloos . Hüdrofoobne: ei lahustu/ei seostu nt õli/ rasv . Valgud on ühendid, mis sõltuvalt ehituslikust eripärast võivad kuuluda kõiki kolme klassi. (juuksed on puhas valk)

    Vee funktsioonid raku tasandil


  • Vesi kui raku… . Veerikas tsütoplasma. Kõige rohkem vett meduusi rakkudes, kõige vähem seemnetes, spoorides jne. Tav. Rakkudes 60-80% vett.

  • veel on hea soojusjuhtivus , kaitseb rakku ülekuumenemise eest. Kaitseb mitokondreid (tootavad soojust)
  • Tekitab rakkudes siserõhu ehk turgori . Väga levinud kestaga rakkudes.

    Vee funktsioonid organismi tasandil


  • Kaitse kõrgete temperatuuride eest. Vee aurumine õhulõhedest (transpiratsioon), loomade kaitsmine ülekuumenemise eest – higistamine (peale vaalaliste higistavad kõik imetajad ). Kassidel on higinäärmed käppade all, sigadel kärsal, üle kogu keha higistavad inimesed ja hobused olid vist . Lõõtsutamine – nt koerad (koera higistamine ei jahuta keha, higinäärmed käppade all)
  • Keha toes. Surve all olev vedelik annab kehale kuju. Eriti näha ussidel nt vihmaussidel.
  • Ringeelundkonna töö. Loomades vere- ja lümfiringe. Taimedes elundkondi pole, kuid transpordi eest vastutab tõusev- ja laskuv vool.
  • Kaitse keemiliste mõjutuste eest. Keemile ühendi lahjendamine ja väljauhtumine. Nt pisarvedelik, fütonsiinid vms sibul , sülje eritamine .
  • Viljastumine ja areng. Viljastumine toimub vees või vett sisaldavas limas . Areng toimub alati vedelikus – vesikeskkond, munas või emakas ühes lootekestas.
  • Vesi kindlustab meeleelundite töö.
  • Silmas parandab optilist keskkonda
  • Suus aitab tajuda lahustunud maitset
  • Sisekõrvad, teos antakse edasi vedelikuvõnked.

    Vee funktsioonid biosfääri tasandil.


  • Vesi on ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (nt sademed, hoovused )
  • vesi määrab bioproduktsiooni taimedel (nt niiskus)
  • vesi on kõikide riikide esindajate elukeskonnaks

    Orgaaniliste ühendite biofunktsioonid


    Funktsioon
    SÜSIVESIKUD
    LIPIIDID
    VALGUD
    1. energeetiline
    1 g -> 4kcal
    1g -> 9kcal
    annavad palju energiat, kuna neis on palju vesinikku
    1g -> 4kcal
    Energeetiline % ööpäevasest energiavajadusest
    U 55…60ja
    U 30%
    U 10…15%
    Energeetiline kasutuselevõtt
    10 sek
    20 min
    Viimases järjekorras
    2. ehituslik
    Rakukestad
    (telluloos taimerakukestades, kitiin seenerakukestades, kitiin lülijalgsete välistoeses)
    Nahaalune rasvakiht , rasvadepood (loomadel peamiselt kõhuõõnes)
    Kattevalgud – suled, soomused , vill , karvad
    Lihased- annavad organismile kuju.
    Membraanis
    Membraanis – moodustavad põhiosa
    Membraani koostises
    3. varufunktsioon
    Taimedes tärklis, osades korvõielistes inuliin (maapirn) Sahharoossuhkruroog , suhkrupeet, suhkruvaher
    Taimedes on lipiide varu õlidena: seemnetes, viljades (avokaado, pähklid, oliivid )
    Seemnetes – lina- ja päevalilleseemnetes. viljades - teristes
    Loomorganismides glükogeen ( maksas ja lihastes), glükoos veres
    Mesi
    Loomades varurasvad kõhuõõnes ja naha all.
    Mereorganismides on osaliselt õlid (kalaõli), teatud taimeviljades on rasvad (kookosrasv, kakaovõi).
    Loomorganismide kehas ostseselt valguvarusid ei ole. Kaudselt on varuvalkudeks lihaste valgud. Piima- ja munavalgud järglastele.
    Seentes glükogeen
    4. kaitsefunktsioon
    Kaitse mehhaaniliste mõjutuste eest nt rakukestad
    Kaitsevad madalate temperatuuride eest nt taimedes loomades suhkrute moodustumine (alandab külmumistemperatuuri) külma võetud kartulid on magusad (tärklis).
    Nahaalune rasvakiht (kaitse madalate temperatuuride eest – pruunrasv, mille ainsaks eesmärgiks on toota sooja, esineb inimestel ja talveunest ärganud loomadel) – rasv juhib halvasti soojust
    siseelundite ümber olev rasvakiht (nt neerude rasv
    Katvad valgud – suled, soomused, vill, kõhulihased.
    Külmumistempratuure alandavad valgud (sibullilledes: lumikellukesed , märtsikellukesed)
    Keemiline kaitse – kaitse keemilste ühendite eest nt glükuroonhape
    Keemilne kaitse – rasvkoesse talletakse kehavõõrad rasvlahustuvad mürgid (dioksiinid)
    Mida vanem ja paksem on organism, seda kahjulikum on teda süüa nt suured rasvased Läänemere kalad.
    Keemiline kaitse- muna- ja piimavalkudel on võime siduda mürkaineid (raksmetalle, alkaloide).
    Kohvis palju alkaloide – piimaga kohv – piim seob kofeiini ja mõju on nõrgem.
    5. ligimeelitav
    Suhkrute magus maitse (õistaimede nektar)
    Lenduvate rasvhapete isuäratav lõhn (küpsev liha)
    Magusamaitselised valgud, mida kasutatakse suhkruasendajatena. (taumatiin)
    6. transport
    Loomades täidavad transpordifunktsiooni glükoos ehk veresuhkur .
    Veres seotud kujul esinevad rasvhapped ning lümfis ja piimas esinevad rasvakerakesed
    Hemolgobiin transpordib hapnikku kopsudest kudedesse. Vähesel määral transpordib ka süsihappegaasi.
    Transportsuhkur taimedes on sahharoos (kevadised mahlad – kasemahl)

    Süsivesikute lipiidide ja valkude jaotus (biofunktsioonid?)

    Süsivesikud:
  • Monosahhariidid – glükoos, fruktoos
  • Disahhariidi – laktoos (piimas ca 5%), sahharoos (suhkruroos 26-28%)
  • Polüsahhariidid – tselluloos (rakukestades 20-40%), glükogeen (maksas 3-5%), tärklis (kartulimugulates ca 18%)
    Lipiidid:
  • lihtlipiidid - õlid (linaõli), rasvad ( seapekk ), vahad ( mesilasvaha )
  • liitlipiidid – fosfolipiidid , letsitiin ( emulgaator )
  • tsüklilised lipiidid – kolesteriid (esineb ainult loomades)
    Valgud
  • Lihtvalgud (valguline osa) - munavalge, siid, juuksed
  • Valguline osa (valguline osa+mittevalguline osa) – nukleiinhape +valgud= kromosoom , fosfor + valgud= fosfoproteiin (nt kaseiin – annab piimale valge värvuse)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üldbioloogia konspekt #1 Üldbioloogia konspekt #2 Üldbioloogia konspekt #3 Üldbioloogia konspekt #4 Üldbioloogia konspekt #5 Üldbioloogia konspekt #6 Üldbioloogia konspekt #7 Üldbioloogia konspekt #8 Üldbioloogia konspekt #9 Üldbioloogia konspekt #10 Üldbioloogia konspekt #11 Üldbioloogia konspekt #12 Üldbioloogia konspekt #13 Üldbioloogia konspekt #14 Üldbioloogia konspekt #15 Üldbioloogia konspekt #16 Üldbioloogia konspekt #17 Üldbioloogia konspekt #18 Üldbioloogia konspekt #19 Üldbioloogia konspekt #20 Üldbioloogia konspekt #21 Üldbioloogia konspekt #22 Üldbioloogia konspekt #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor vihmamadu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt on kirja pandud U. Kokassaare üldbioloogia avatud ülikooli loengutes. 100% kõikides loengutes ei osalenud, seega on mõned teemad puudu.
    Üldbioloogia , Mesoelemendid , Mikroelemendid , Elukeskkond , Süsivesikud , lipiidid , valgud , biofunktsioonid

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    62
    doc
    Üldbioloogia materjal
    37
    doc
    Üldbioloogia konspekt-1-osa
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt
    17
    doc
    Üldbioloogia eksami konspekt
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    17
    docx
    11 klassi bioloogia konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun