Aitab parandada vigaseid rakke On vajalik suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks Asendab vanu rakke Aitab kasvada 8. Somaatiline rakk Keharakk: Neuron, erütrotsüüt, leukotsüüt, trombotsüüt jne. 9. Gameet Sugurakk 10. Eükarüoodid Päristuumsed: Võilill, jääkaru, põisadru, amööb, kingloom, pärmseen, koppvetikas jne. 11. Rakkude diferentseerumine · Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu *Diferentseerumise käigus rakkude jagunemisvõime väheneb (Erandiks on tüvirakud!) · Toimub interfaasis 12. Moondega areng Konnad , putukad (mitte kõik), kalad, lülijalgsed 13. Täismoondega areng Nukustaadiumiga Liblikad , ... 14
viirushaigustest tervenemiseks, need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. 13.Sugulise ja mittesugulise paljunemise vormid. Sugulise paljunemise vormid: kehaväline (näiteks kaladel ja kahepeaiksetel) ja kehasisene viljastumine (imetajatel, roomajatel, lindudel). Mittesuguline paljunemine jaguneb: vegetatiivne (pooldumine bakteritel, pungumine pärmseentel jm) ja eoseline paljunemine (vetikatel, sõnajalgtaimedel). 14.Tüviraku mõiste. Rakkude diferentseerumine. Tüvirakk - diferentseerumata algrakk, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme. Rakkude diferentseerumine- on organismide arengus (ontogeneesis) protsess, mille käigus rakk kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees. Raku diferentseerumine on pöördumatu: vererakust ei saa arendada lihasrakku jne. 15.Lootelise arengu etapid.
• kommunikatsioon enam horisontaalne 11.Formaliseer.reeglite tähtsus: Formaliseerumine – ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegleid, protseduure või informaalset suhtlust 12.Tsentral.,selle mõju org-le: Ulatus, mil määral tehakse otsuseid organisatsiooni tipus, mitte alumistel tasanditel. Kommunikatsioon,osalemine, rahulolu on suuremad detsentrliseeritud organisatsioonis, kuid koordinatsiooni ja kontrolli on selles raske tagada 13.Vertikaalne ja horisontaalne diferentseerumine: Vertikaalne– kompetentsi jaotamine ja alluvussuhted Horisontaalne – ülesannete kogumi määratlemine, mille järel need jagatakse osaülesanneteks ja seejärel ühendatakse uuesti struktuuriüksusteks 14.Missoon, vissoon, strateegia: Visioon kui konkreetne nägemus organisatsioonist, mis on unikaalne Visioon ilma tegevuseta on unistus, kuid tegevus ilma visioonita on ajaraiskamine Missioon kui üldine eesmärk Kaugema eesmärgi täitmiseks koostatud abinõude süsteem -
on muteerumiseks eelisvõime. ei teki kinaasset aktiivsust. 8. Tuumori supressorgeenid kui retsessiivsed geenid · Aktiivsuse muutumiseks peab mutatsioon toimuma mõlemas alleelis, mutatsioonid tekivad nii somaatilistes kui sugurakkude eellasrakkudes, esineb oluline koeeelistus. Loeng 5. Rakkude diferentseerumine · 7. Millised struktuursed ja funktsionaalsed 1. Mis on rakkude diferentseerumine ja kuidas muutused toimuvad rakkudega ta on seotud arenguga? diferentseerumisel- too mõned näited? · Rakkude eristumisprotsess, mille · Toimuvad muutused rakusisestes
Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid Mesoterm Luustik ja lihastik, nahaalunmised kihid, veresooned, vedeled sidekoed ja kuse- ja suguelundkond+ nende juurde kuuluvad sisenõrenäärmed 15. Mis on embrüonaalne induktsioon? Protsess, kus ühtede rakkude diferentseerumine paneb kõrvalolevad rakud ka diferentseeruma. 16. Sõnastada biogeneetiline reegel. Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolisearengu e. fülogeneesi etapid. 17. Millised on biogeneetilise reegli tõendid inimese loote arengus? Vähem kui kuu vanusel embrüol on saba ja lõpuspilud- sarnaneb kala lootega. Peatselt lõpused kaovad, kuid saba püsib teise arengukuu lõpuni. 18. Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid (teratogenees)
21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. 30. Milleks on meioos vajalik? Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumisel ei kahekordistuks. 31. Kuidas on seotud organismi haploidne ja diploidne kromosoomistik? Kaks korda vähenenud kromosoomistik on haploidne ja liigile omane kahekordne
Gastrulatsiooni tulemusena kujuneb karikloode ehk gastrula. 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni käigus? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo-idulane. 12. Selgita, mis toimub järgmistel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees kõigepealt toimub uues organismis rakkude diferentseerumine ehk rakkude täiustumine. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. 13. Millal võib embrüot nimetada looteks? Embrüot võib nimetada looteks, kui ta hakkab välja nägema oma liigi moodi, teise lootekuu lõpus 14. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist, ektodermist, mesodermist?
Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?koostises vaid üks DNA molekul 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult, sest mõõtmed ei suurene lõputult, seotud DNA kahekordistumisega (sellele järgneb mitoos), suur osa rakkudest jääb interfaasi (jagunemist pole) 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. 30. Milleks on meioos vajalik? Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumisel ei kahekordistuks. 31. Kuidas on seotud organismi haploidne ja diploidne kromosoomistik? Kaks korda vähenenud kromosoomistik on haploidne ja liigile omane kahekordne
Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitl...
TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m
eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid 7. Endoderm
Valgud Krista 9.klass Mis on valgud? Biopolümeerid Peptiidid ja aminohapped Nimi "proteiinid" - kreeka protos esimene, tähtsaim "valk" - eesti keelne, sõnast valge Valgu ülesanded Katalüsaatorid Teiste molekulide transport ja hoiustus Mehaanilise tuge ja immuunkaitse pakkumine Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti
Nääre Näärme osa Hormoon Toime Hüpotaalamus *Adriuretiin Suureneb vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar ...
Immuunsüsteemi tähtsaim eesmärk ongi kaitsta organismi välismaailma patogeenide, viiruste, bakterite ja parasiitide eest. 13.Sugulise ja mittesugulise paljunemise vormid. - Suguline paljunemine: · iseviljastumine üks vanem · ristviljastumine kaks vanemat - Mittesuguline paljunemine: · eoseline - eoste ehk spooride abil · vegetatiivne - pooldumise, pungumise, rakise tükikeste, risoomi, mugulate, sibulate, varre või lehetükikeste abil 14.Tüviraku mõiste. Rakkude diferentseerumine. - Tüvirakk - diferentseerumata koe rakk, millel on võime end taastoota ning diferentseeruda teisteks rakutüüpideks. 2011 PTG - Rakkude diferentseerumine - on organismide arengu protsess (ontogeneesis), mille käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks. See
· Pluripotentsed tüvirakud => multipotentsed eelrakud => unipotentsed eelrakud · Kolooniaid moodustav ühik (CFU) · Multipotensed eelrakud: lümfoidrea eelrakk ja granulotsütaarse, erütrotsütaarse, monotsütaarse ja megakarüotsütaarse rea eelrakk (CFU-GEMM e. CFU-mix) · Unipotentsed eelrakud: CFU-E; CFU-GM => CFU-M ja CFU-G; CFU-Eo; CFU-Bas; CFU-Meg Vereloome tüvirakkude arengut mõjutavad faktorid · Kasvufaktorid proliferatioon diferentseerumine küpsemine · Igal faktoril on üks või mitu toimet; osad toimivad sünergiliselt · Rakk/rakk interaktsioone teatakse halvemini strooma rakud on olulised tüvirakkude diferentseerumisel ja küpsemisel Kasvufaktorid vereloomes IL = interleukiin Punane luuüdi Erütopoees Tüvirakkpooltüvirakud unipotentsed eelrakud jaguneb Proerütroblast jaguneb Basofiilne erütroblast
TEST 14 Füüsika ja teised teadused 1. Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19. saj algul. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates VanastKreekast kuni 19. saj alguseni tunti looduse uurimisega tegelevat valdkonda nimetuse all Vali üks: a. füüsikaline keemia b. üldine loodusteadus c. natuurfilosoofia 2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad?
8 võsundil moodustuvad kaks paksenenud sõlmekohta koos väljaarenemata lehega. Pärast teise sõlmekoha tekkimist võsundi pikkuskasv seiskub ja võsundi tipus moodustub juurealgmetega lehekodarik. Puutudes kokku mullaga, hakkab lehekodarik juurduma. Joonis 3. Maasika paljunemine 3.4 Maasika õied Maasikasaagi kujunemine algab õiealgmete eristumisega (diferentseerumisega)saagile eelneval aastal. Eesti oludes algab maasika õiealgmete diferentseerumine enamasti augusti lõpus, septembri alguses. Õiealgmete eristumise alguseks on vajalik vegetatiivne kasvu aeglustumine. Diferentseerumine algab ladvapungas ning jätkub külgpungades. Talvitumise ajaks on õied jõudnud erinevatesse arenguastmetesse. Uue kasvuperioodi algusega jätkub õiealgmete diferentseerumine, kuni ilmuvad õisikuvarred ja õienupud. Õitsemine algab umbes kaks nädalat pärast õisikute nähtavale ilmumist. Õisikute arv puhmas sõltub sordist ja istandiku vanusest
911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased. Kummagil oma kuningas, nii maakondadel kui ka jaotustel. Usund: Loodusesemete austamine. Ohverdati allikatesse. Austati esivanemate hingi. Hingede rändamine- kehaline eedasiliikumine (hingemajad). Päiksesekultus Jumalad- austamine toimus kodus. Viikingiajal hakkas skandinaavias ristiusu levitamine. 829 saadeti rootsi munk Ansgar. Kultuur: ruunikiri. 3-4 saj
ÕIGEUSU KIRIK JA KULTUUR VENEMAAL 17.- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda
Geeniekspressiooni regulatsioon Rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule. Informatsioon DNA-lt valguni kandub mitme etappina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida. Rakk võib oma aktiivsete valkude tootmist kontrollida järgmistel viisidel: * kontrollides, kui sageli ja millal transkribeeritakse vastavat geeni (kontroll transkriptsiooni tasemel) * kontrollides, kuidas toimub primaarse transkripti splaising või mõni muu modifikatsioon (Kontroll RNA protsessingu tasemel) * kontrollides, milliseid tuumas toodetud mRNA molekule viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees (kontroll RNA transpordi tasemel) * kontrollides, milliste tsütoplasmas leiduvate mRNA molekulide kaasabil toodetaks...
Maria Pantazi VM II Bioaktiivsus... Seoses sellega, et vitamiinid on liitensüümide koensüümid on nad hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda, et antud ühend omab regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism:
Kolmas aste on kuuluda erinevatesse inimgruppidesse, vajadus läbisaamisele ja suhtluse, armastuse järele. Vahepeal on tähtsuselt tunnustusprintsiip. Tähtsaim aste on on eneseteostusevajadus ehk ET, st et inimene ise oleks rahul, eriti loomadel. Üritatakse endast kõik anda, et parim olla. Kui inimese elu on ohus või on kriisi- ja sõjaolukord, on füüsiline vajadus tähtsaim näiteks kui on nälg, peab inimene selle enne rahuldama kui kaitstuse või kuuluvuse. Samastumine ehk diferentseerumine on pinge alandamise eesmärgil samastumine tahtmatult kellegi edukamaga ja tema jäljendamine kas sõnades või zestides, miimikas. Sublimatsioon on Freud'i mõiste. Inimene suunab oma seksuaalenergia ühiskonna sees soositud tegevusse. Tänapäeva mõistes tähendab energia ülekandmist teise valdkonda. Uuringud on näidanud tõsiasja, et inimesed, kellel on rikkam fantaasia, on vähem fantaasia. Pinged elatakse fantaasias ära.
hinnaalandust. On ka positiivsust igas asjas. Seadus lubab osta alkoholi , tubakatooteid ning saada iseseisvaks autojuhiks. Eestis elab üpris palju vene rahvusest kodanikke.Näiteks Narva on suisa venelaste linn. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga oluliselt, alates suhtumisest välismaalase passi kuni hinnanguteni Venemaa usaldusväärsusele. Samas on selgelt märgatav hoiakute diferentseerumine eri elanikkonna gruppidel. Siinsetel venelastel on identiteet oma komponentide poolest aga erinev eestlaste omast. Venelased, kes asusid elama väljaspool Venemaad, ei muretsenud oma rahvusliku identiteedi pärast, kuna seda kaitses liitriik. Tahes tahtmata jätkub veel pikalt nii soolist eelistamist, eestlaste ja venelaste konflikte kui ka ebavõrdsust. Teoreetiliselt võime midagi paremuse poole muuta, kuid praktikas on see keerukas.
19.saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsismriiklikud
Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks mutumist. . Evolutsioonivormid- füüsikaline evolutsioon(ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng), keemiline evolutsioon(aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine,organiseerutse muutumine),sotsiaalne evolutsioon(inimühiskonnaareng). Georg Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised.Seega on olnud mingi suur katastroof.Jean Baptiste de Lamarck(lamarkism)-elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas ,kuigi aeglass arengus. Pasteur-baktereid tekivad olemasolevatest bakteritest.Palentoloogia-teadus varem elanud organismiedst . Kõige ...
Bioaktiivsus Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid Liitensüümide koensüümid Ning hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda,et antud ühend omab regulatoorset mõju metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin A Retinool- reproduktiivne süsteem Retineenhape- kasv ja diferentseerumine Retinool- A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. (C20H30O) Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism:
kõrvuti ning hakkavad tootma basofiilset intertsellulaarset substantsi; rakud (kondroblastid/kondrotsüüdid) produtseerides uut maatriksit tõukuvad üksteisest eemale · Ümbritsev mesenhüüm moodustab perikondri (excl. liigeskõhred) Kõhrkoe kasv · Kõhrkude kasvab interstitsiaalse ja apositsioonilise kasvu teel · Interstitsiaalne kasv - rakkude jagunemise kõhrkoe sees · Apositsiooniline kasv - perikondri sisemise kihi (kondrogeenne kiht) rakkude diferentseerumine kondroblastideks · Nimetatud kahel viisil toimub uue kõhre moodustumine kõhresiseselt (interstitsiaalne kasv) ja kõhre välispinnal (apositsionaalne kasv) Kõhrkoe kaks kasvuviisi Peri- konder Kondro- 1 blast Kondro- tsüüt 2 Maatriks 1 = apositsionaalse kasvu vöönd 2 = interstitsiaalse kasvu vöönd Kõhrkoe regeneratsioon · Perikondri kondrogeenne aktiivsus piirdub
embrüos meheks arenemise. Barri kehake- Sugukromatiinkehakesed kujutavad endast kondenseerunud (inaktiveeritud) X-kromosoome – imetajate somaatilistes rakkudes on aktiivseisundis ainult üks X-kromosoom. Eukromatiin – mõiste, mis seostub aktiivsete DNA aladega Heterokromatiin – mõiste, mis seostub inaktiivse DNAga 22. Raku elutsükli osad, neis toimuvad protsessid, raku talitlus elutsükli jooksul, kontrollpunktid. Rakkude diferentseerumine ja spetsialiseerumine, näiteid. Diferentseerumine- (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.[1] Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumise
· Äriüksuse tasandil valitakse äriüksuse strateegia (,,Kuidas me konkureerime?") st. Kuidas on kavas välja arendada konkurentsieelis) ja töötatakse välja funktsioonaalsed strateegiad (turundusstrateegia, finantsstrateegia jne) mille ülesandeks on toetada äriüksuse kui terviku strateegiat. Konkurentsistrateegiad · Konkurentsistrateegiaid võib jagada kaheks; Üldised- kululiidriks oleks, diferentseerumine ja fokusreerimine Kaubandusspetsiifilised- kooperatsioon, innovatsioon (ehk uued ideed) , diversifikatsioon (nt coca-cola) ja ratsionaaliseerimine · Porter eristab kahte erinevat üldstrategiat konkurentsieelise saavutamiseks: liidriks oleks kulude alal; erisutamine ehk diferentseerumine · Porteri arvates eksisteerib veel ka kolmas strateegia- keskendumine (fokuseerimine), mis hõlmab endas nii kululiidriks olekut kui ka diferentseerumist. Seega eeldab
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e
Olukorda saab kõige paremini hinnata hambaarst ja anda parimat nõu. See võib aga sisaldada soovitust valgendamine ära jätta ja kasutada selle asemel teisi kosmeetilisi protseduure, nagu näiteks portselankatted. Hammaste areng algab varases looteeas. Juba embrüonaalse arengu 6.-7. nädalal hakkavad moodustuma hambaalged. Kummalgi lõualuul areneb 3. raseduskuu lõpuks 10 piimahamba alget ja algab hambakudede - emaili ja hambaluu ehk dentiini - diferentseerumine. Hambakrooni moodustumine ja mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt piimalõikehammastel ja 7. kuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema 5. raseduskuul ja see on märksa aeglasem protsess. Teine tagapurihammas areneb alles lapse esimesel eluaastal. Hamba ehitus Loote normaalse arengu korral moodustub 20 piimahamba ja 28-32 jäävhamba alget. Alati ei kulge aga hambaalgete moodustumine ja hambakoe diferentseerumine normaalselt. Hambaalged
nimetatakse konkordantsuseks, vaadeldava tunnuse poolest mõlemat paari diskordantseks. 8.Mis on perekonnastatistilise meetodi olemus? -See meetod seisneb eri astme sugulaste sarnasuse uurimises. Mida lähedasem on bioloogiline sugulus, seda rohkem on genotüüpides ühist päritolu alleele.Kui uuritava tunnuse korrelatsioon on seotud võrreldavate paaride sugulusastmega, siis viitab see geneetiliste tegurite osalusele inimeste erinevuses. 9.Milles seisneb ja millest tuleneb ühemunakaksikute diferentseerumine? -Diferentseerumine seisneb ühemunakaksikute väliste tegurite esile kutsumine ja isikuomaduste ja käitumislaadi muutmises. See tuleneb sellest, et ühemunakaksikud on sageli väliselt väga sarnased ja isegi lähikondlased kipuvad neid segi ajama, seega kooskasvanud kaksikud tekitavad endi vahele nii teadlikult kui ka alateadlikult ümbruskonnale märgatavaid erinevusi.
kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga ONTOGENEES isendi individuaalne areng, mis sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel aga vanemorganismist eraldumisest kuni surmani BIOGENEETILINE REEGEL selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe RAKKUDE DIFERENTSEERUMINE geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse EMBRÜONAALNE INDUKTSIOON lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise EMBRÜOGENEES organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisest ja lõpeb sünnimomendiga POSTEMBRÜOGENEES organismi lootejärgne areng
8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks. 11. Lootelehed: · Ektoderm välimine · Entoderm sisemine · Mesoderm - keskmine 12. Rakkude diferentseerumine arenevad erinevad rakutüübid Histogenees kudede teke Organogenees organite teke 13. Embrüot võib nimetada looteks kuskil 3. lootearengu kuul, hetkel, mis loode hakkab sarnanema sündiva imikuga. 14. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap Mesoderm moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundkonna, eritus ja sigimiselundkonna.
Kõrge- mehhanistlik (kõrge astmeline, madal hargnevus, väike juhtimisulatus) Lame- sümmeetriline (madal astmeline, suur hargnevus, suur juhtimisulatus) 11. Formaliseeritus, reeglite tähtsus Ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegelei, protseduure või informaalset suhtlust 12. Tsentraliseeritus, selle mõju organisatsioonile Ulatus, mil määral tehakse otsuseid organisatsiooni tipus, mitte alumisel tasandil 13. Vertikaalne ja horisontaalne diferentseerumine Vertikaalne – kompetentsi jaotumine ja alluvussuhted Horisontaalne – ülesannete kogumi määratlemine, mille järel need jagatakse osaülesanneteks ja seejärel ühendatakse uuesti struktuuriüksusteks 14. Missioon, visioon ja strateegia – mõisted 2 Missioon kui üldine eesmärk
Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), veretringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond Ürgjutt – välimistest lootelehe rakkudest moodustuv vagu embrüo välispinnale Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju Embrüonaalne induktsioon – ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise Seaduspärasused embrüonaalses arengus Imetajate embrüo sarnaneb algselt kala lootele, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning lõpuks omandab imetajale omased tunnused Biogeneetiline reegel: ontogeesi alguses (embrüogeneesises) läbitakse evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid Biogeneetilise reegili juures oluline meeldejätta: alati ei läbita kõiki etappe, mõned etapid jäävad vahele
· Lactotrope'd mis toodavad prolaktiini (piima tootmiseks, emaka kokkutõmmete reguleerimiseks). · Gonadotrope'd, mis sünteesivad lutenizing hormooni ja folliikuleid stimuleerivat hormooni (vallandab ovulatsiooni, reguleerib gonaadide arengut ja kasvu). Seega Rathke sopi rakud eristuvad mitmeteks väga tähtsateks hormoone eritavateks endokriinseteks rakkudeks. Ajuripatsi arengu eristatakse kolme staadiumi: Esmane jagunemine Ripatsi eesmise osa kasv ja diferentseerumine, mis sisaldab väliste parakriinsete vaheaju ja neelu ektodermi kõhtmiseid signaale. Vaheaju rakud toodavad BMPd, WNT5te ja FGF10t. Neelu ektoderm aga Sonic hedgehog'i. FGF ja Sonic hedgehog on sel etapil väga tähtsad. Hiirtel, kel FGF10 või selle retseptorid olid välja lülitatud, tekitasid hiirtel Rathke sopi rakkude võimetuse jaguneda ning need rakud surid. BMP4 on tarvis Rathke sopis olevate rakkude jagunemiseks. Kui BMP4 on takistatud, Rathke sopi sissesopistumist
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula).
Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (hrl samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine · Ontogenees- Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani). Ontogeneesi alusprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. · Ovogenees- munaraku areng · Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini · Folliikul-Munarakk paikneb selle sees, see on nagu pisike põieke · Kollakeha- Munasarja, kohale kust vabanes munarakk tekib kollakeha, mis produtseerib hormoone progesterooni ja östrogeeni. Neil kahel on tähtis ülesanne kontrollida emakat, et ta embrüot välja ei tõukaks. · Sügoot- on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku
Siinkohas on kindlasti tähtsal kohal haridus. Üldine heaolu ning sotsiaalne turvatunne on üks tähtsamaid elukvaliteedi näitajaid. Elukvaliteeti mõjutavad väga paljud tegurid, milleks on töö-ja pereelu, kogukond, turvalisus, keskkond, valitsemine, kodanikkond ja subjektiivsene heaolu. Väga tähtsaks elukvaliteedi osaks on ka haridus. Heaolumajanduse valem tuleneb võimalikult palju head haridust võimalikult paljudele. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas toimub sissetulekute diferentseerumine sõltuvalt haridusest. Mida parem on haridud, seda väiksem oht on olla töötu ja vaene. Heaolu kindlustab neli ressurssi, milleks on loodusvara, majanduslik kopital, inimkaptal ja sotsiaalne kapital. Maailmas toimuvad muutused, riikide majanduslik ning sotsiaalne areng ja globaliseerumine mõjutavad pidevalt heaoluühiskondade arengut. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse inimeste füüsilist, sotsiaalset ning vaimset tervist ehk seda, kas elatakse täisväärtuslikku elu
Koorion e. kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootvee ül. - kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta ül. - Ainevahetuslik; Platsentaarbarjäär; Loote varustamine antikehadega; Toodab hormoone. 23) Selgita, mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees. Rakkude diferentseerumine - geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Histogenees ehk kudede teke; Organogenees tekivad organid. 24) Millal võib embrüot nimetada looteks? Millest see tuleneb? Alates 2. trimestrist, kuna päev päevalt näeb ta üha enam välja nagu inimbeebi. 25) Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust
dubleeruma. DNA polümeraas sünteesib mõlemale ahelale komplementaarse DNA ahela. 38. Mitoosi tsükkel, selle faasid : profaas, metafaas, anafaas, telofaas 39. Rakutsükli kontroll: olemas on kontrollpunktid, kus kontrollitakse kas rakk on piisavalt suur, kas DNA on korras, kas eelnev faas on lõppenud 40. Rakkude populatsioonid täiskasvanud organismis : staatiline rakkude populatsioon, stabiilne rakkude populatsioon, uuenev raku populatsioon. 41. Rakkude diferentseerumine : Diferentseerumine on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal, õiges hulgas. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist avaldumist. 42. Tüvirakud, nende ülesanded, uuenemine tüvirakkude abil : Diferentseerumata rakud, nendest tekivad rakud, mis ise ei pooldu. 43. Asendamatud rakud: need on rakud, mis on tekkinud embrüonaalses eas. nt. närvirakud, silmaläätserakud, kõrvakuulmisretseptorid, südamelihasrakud. 44
Emile Durkheim Max Weber Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste Positivism – filosoofia vool mis rõhutab teaduse olulisust Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika Ühiskonnaarengustaadiumid Teoloogiline (-1300 a.) Metafüüsiline(1300-1800) Positiivne (1800-) Herbert Spencer (1820- 1903) Evolutsionism Evolutsioon tasandid - anorgaaniline - orgaaniline - sotsiaalne Evolutsiooni olemus - kasv - diferentseerumine Sotsiaaldarvinism Suvival of the fittest –tugevamate ellujäämine See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism Tänapäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid Organism ja ühiskond ORGANISM –rakk, kude, skelett, vereringe, närvisüsteem, toitumine ÜHISKOND – inimene, grupp, tee, ehitised, hüvede jaotus, käskuste, majandus Materialism
Embrüol 3 lootelehte: endoderm => siseorganid mesoderm skelett ja lihased ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat => neuraaltoru tekib selgroog 7. nädalat => sarnaned miniatuurse inimesega 100 päeva => loote aju inimesele eriomane Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude: 1. rakkude teke (neuro- ja gliogenees) 2. rakkude migreerumine Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme 3. rakkude diferentseerumine 4. küpsemine (dentriitide ja aksonite kasv) 5. sünapsite teke 6. rakkude surm ja sünapsite harvenemine 7. müeliinkihi teke
· Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Juhtivad tööstusharud · Tekstiilitööstus · Masina ja metallitööstus · Paberitööstus · Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks. · Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi. Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine · Sajandi vahetusel toimus poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja grupeeringud ja kerkisid uued juhid. Aadliks- kellest lõviosa oli baltisakslased, mõningal määral vene rahvusest mõisnike Kodanluseks- peamiselt baltisakslased või venelased, aga kasvas ka eestlastest kodanlaste arv. Töölisklassiks-linnade vabrikutöölised ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid Konservatiivsed- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud(keda huvitas vanakord)
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
Ühiskondlikud kaubad b. Oluline erinevus tuludes c. Turuosaliste poolt mitteküllaldase turuinformatsiooni valdamine d. Ühiskonna kulud ületavad erakulusid 6. Väliskulud ilmnevad siis, kui: a. Majanduslikud kasumid on pikal perioodil võrdsed 0-ga b. Kasud toodangu tarbimisest on suuremad, kui seda saavad toodangu vahetud tarbijad c. Firma valib toodangu, kui on täidetud tingimus Р = МС d. Toodangu diferentseerumine suureneb koos ostjatele kättesaadavate eri liikide suurenemisega 7. Ühiskondlikke kaupu pakutakse: a. kas riigi või eraõuguslike ettevõtete poolt riiklike tellimuste alusel b. ostu müügiga eraettevõtete poolt vabal turul c. heategevuslike ühingute poolt d. riigi omanduses olevate organisatsioonide ja ettevõtete poolt 8. Ressursside efektiivne paigutus firmade vahel saavutatakse siis, kui: a
65. Pikad (üle 200 nukleotiidi) mittekodeerivad RNA-d (lncRNA) 1) Seovad kokku valke, mis juhivad sama protsessi 2) Paigutavad valke kindlatele RNA või DNA järjestustele 3) Kontrollivad geenide transkriptsiooni samal kromosoomil (cis) või teisel kromosoomil (trans) kodeeritakse RNA polümeraas II poolt, neil on cap-struktuur, polü-A saba ja nad on sageli splaissitud. 8. – 11. LOENG 9. Tüvirakud ja rakkude diferentseerumine. 66. Rakkude diferentseerumise mõiste Rakkude diferentseerumine tähendab rakkude spetsialiseerumist. Diferentseerumine on erinevate rakutüüpide tootmine õigel ajal, õiges kohas, õiges hulgas. Rakud muutuvad ühest rakutüübist teiseks, seejuures omandavad nad jagunemise käigus üha enam spetsiifilisi tunnusjooni. Vähem eristunud rakkudest tekivad jagunemise tulemusel kõrgelt spetsialiseerunud rakud. See toimub organismi arengu jooksul pidevalt. Eelkõige diferentseeruvad rakud
moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Karikloode-järgneb blastotsüstile, areneb embrüoblastist, koosneb kahest rakukihist- lootelehed(välimine ja sisemine)-arenevad elundid ja elundkonnad. Ürgjutt-välimise lootelehe rakkudest embüro välispinnale moodustunud vagu. Muutub servaaladelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea-ja seljaaju. Embrüonaalne induktsioon-lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid-Biogeneetiline reegel(Ernst Haeckel ja Fritz Müller XIX teine pool). Otsene(imetajad, selgroogsed) ja moondeline areng- täismoondeline areng(putukad) ja vaegmoondeline-pole nukkumist. Lootejärgne areng: juveniilne e noorjärk, generatiivne e sigimisvõimeline staadium. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
