ainete liikumine rakku ja rakust välja D)Golgi kompleks 4.toitainete lõhustumine E) ribosoom 5. päriliku info avaldamine ja edasiandmine F) tsentrosoom 6. päriliku info säilitamine G) mitokonder 7.oluline rakujagunemisel H) lüsosoom 8.valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse I) mikrotorukesed 3. Märkige joonise järgi tabelisse järgnevad rakuorganellid. (4p) Nr Rakuorganell 2 3 4 5 7 10 11 13 4. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? (2p) See on kõigile eukarüootsetele rakkudele iseloomulik organell. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. 5
kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse ● Fagotsütoos - tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Tsütoskelett - valguniitidest koosnev võrgustik tsütuplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks ● Mikrofilamendid - peenemad valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad rakule mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju ● Mikrotorukesed - jämedamad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine raku jagunemisel
Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esinevad katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Esinevad (70S) Ribosoomid Puudub Esinevad (80S) Tsütoskelett Esineb (mikrofilamendid, mikrotorukesed) Mitoos+meioos Puuduvad Rõngas, (kromosoom ja Esinevad DNA struktuur Lineaarne, erinevad kromosoomid, histoonid, plasmiidid) tsütoplasmas paiknevad tuumas RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis Metabolism Anaeroobne+aeroobne
korduses(sugurakud);diploidus(2n)-on rakus kahekordselt(imetajate keharakud);plüploidsus-(3n-20n)rakus rohkem kui 2 kordselt(õistaimed).Tütoskelett- raku tugi ja liikumissüsteem.Ül:annab rakule kuju,tagab organellide pideva liikumise rakus,raku tsütoskeletile on võimalik fagotsütoos amööbi liikumine.Kostisosad-koosneb erineva läbimõõduga valgumolekulitest.Koosneb-valgulisest niidikesest ja valgulistest torukestest(mikrotorukesed).Mkrotor.-kuuluvad mitmete rakustruktuuridega koostisesse:viburid,ripsmed,tsentrioolid.Ribosoomid-koosnevad valkudest jar RNA molekulitest.Ül:valkude süntees.Esinemiskoht päristuumses rakus:tsütoplasmas,karedapinnalisel RE- il,mitokondorites,kloroplastides.Taimerakk:kest,kloroplast,kesk valkool.Looma:ei ole kesta,kloroplasti,kesk valkooli on tsentrioolid.Rakuteooria:kõik org.koosnevad rakudest ja nende elutegevus produktidest;saab alguse ainult rakust;erinevate org.rakud on oma
mikrotuubuli +otsa suunas liikumise tekitamine. 11.)Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist.: Düneiini perekonna valgud tekitavad põhiliselt liikumist mikrotuubuli miinus-otsa suunas. 12.)10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda ........... kaugusele. Sammu pikkus ühe ATP hüdrolüüsi tsükli jooksul on 5-10 nm (müosiin II) kuni 30-40 nm (müosiin V, kael ~3 korda pikem kui müosiinil II).))) VALE! Mikrotorukesed 1.)Aktiini ja tubuliini võrdlus (mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad): Iga tubuliini molekul koosneb kahest subühikust, alfa- ja ß-tubuliinist, kumbagi subühiku molekulmass on 50 kDa. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Drosophila'l näiteks on 4 geeni alfa- ja 4 geeni beta-tubuliini jaoks. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete
võrgustiku ja annavd rakule Ribosoomid mehaalinile tegevuse jäikuse molekulaarne kompleks, ja kuju. Asuvad koosneb nukleiinhapetest ja rakumembraani lähedal. valgumolekulidest. Koosneb Keskmisejämedusega niidid kahest subühikust, millest annavad ka mehaanilise väikseb seondub mRNAa ja tugevuse ja aitavad hoida suurem tRNAga ja ribosoomi raku kuju. Jämedad saabuvate aminohapetega, valguniidid e mikrotorukesed pärast translatsiooni on seest õõnsad. lõppemist jaguneb ribosoom Transpordivad organelle kaheks. Ülesandeks on tsütoplasmas ja osalevad tagada korrektne ühildumine raku liikumisel. Tsütoskelett mRNA koodonite ja tRNA seob raku ühtseks tervikuks, antikoodonite vahel ning ühendab rakuosad, osaleb sünteesida rakkude ja rakuorganellide aminohapetevaheline liikumises, annab rakule kuju peptiidside. Ribosoomis
pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle Mikrofilamendid- peened valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad raku mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju, rakkude jagunemisel Keskmise jämedusega valguniidid- annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju Mikrotorukesed- jämedad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine rakkude jagunemisel, osalevad ka raku liikumisel Tsütoplasmavõrgustik- kanalite ja tsisternide süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine, ainete transport Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toimub valkude süntees ribosoomides ja sünteesitud valkude kogumine ja transport
Ca kontsentratsiooni kasvades muutub nende valkude asetus aktiini filamentidel ja vabanevad aktiini müosiiniga seostuvad piirkonnad, mis võimaldab müosiini liikumist piki aktiini filamenti. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Kinesiin. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu – otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Düeniin. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda 50-100nm kaugusele Mikrotorukesed Aktiini ja tubuliini võrdlus (mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad) - Mõlemate filamentsed vormid koosnevad monomeeridest - Tubuliini polümeer on torujas, aktiini polümeer alfa-heeliksi sarnase struktuuriga - Tubuliini on heterodimeer, subühikuks alfa ja beeta tubuliin. Aktiini monomeer koosneb ühest subühikust. - Tubuliini iga subühik seob ühe GTP, kokku siis kaks. Aktiin seob ATP-d. - Mõlemad on polaarse ehitusega
14.Endosümbioosi hüpotees( mille kohta, mida väidab, mis seda tõestab-3 fakti). Selle teooria järgi olid mitokondrid varem bakterid, kes asusid elama loomarakku. 1)üksteise sisse läinud membraan, nüüd on topelt 2)oma DNA 3)oma ribosoomid 15.Erinevad valguniidid rakus ja nende ülesanded. Mikrofilamendid – seovad rakumembraani kokku peale fagotsütoosi või raku jagunemist Keskmise jämedusega valguniidid: annavad rakule mehaanilise tugevuse ja püsiva kuju Mikrotorukesed – nendes liiguvad organellid ja need liigutavad kromosoome raku jagunemisel 16.Kirjelda ( joonista), kuidas teevad rakud omavahel koostööd Golgi kompleksi näitel. Õ lk 86 17.Mille poolest erinevad kromosoomid ja kromatiin? Histoonid? Kus nad paiknevad? Nende ülesanded? Kromosoomid koosnevad kromatiinidest. Kromatiin koosneb DNA-t ja seda siduvatest histooinidest. Nad paiknevad raku tuumas, on iga raku tuumas. Histooni ülesandeks on kokku pakkida u 2m DNA-d
Aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. Tsütoskelett - valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks. Ülesanded: seob raku ühteks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja nende organellide liikumises. Ehitus: koosneb peenetest valguniitidest ehk mikrofilamentidest. Keskmise jämedusega valguniidid annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju. Jämedad valguniidid ehk mikrotorukesed on seest õõnsad. Rakutuum - membraaniga ümbritsetud tuum, kus asub pärilikkusaine DNA. Ülesanded: juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Membraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid. Ehitus: ümar või ovaalne, piklikes rakkudes on piklik. Teda ümbritseb kahekordne tuumamebraan, milles on poorid. Tuum on täidetud tuumaplasma, milles asuvad DNA-, RNA- ja valgu molekulid
troponiin. Ca kontsentratsiooni kasvades muutub nende valkude asetus aktiini filamentidel ja vabanevad aktiini müosiiniga seostuvad piirkonnad, mis võimaldab müosiini liikumist piki aktiini filamenti. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Kinesiin. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist. Düeniin. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda 50-100nm kaugusele Mikrotorukesed Aktiini ja tubuliini võrdlus (mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad) - Mõlemate filamentsed vormid koosnevad monomeeridest - Tubuliini polümeer on torujas, aktiini polümeer alfa-heeliksi sarnase struktuuriga - Tubuliini on heterodimeer, subühikuks alfa ja beeta tubuliin. Aktiini monomeer koosneb ühest subühikust. - Tubuliini iga subühik seob ühe GTP, kokku siis kaks. Aktiin seob ATP-d. - Mõlemad on polaarse ehitusega
b) sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud - eemaldab kehast liigset vett ja soolasid. On inimorganimi neerude analoog. Tubulaarne süsteem Koosneb paljudest alaosadest 1. Mikrofilamendid (läbimõõt 7nm), sinna kuuluvad aktiin/müosiin, mis moodustavad kogu rakusisemust täitva imepeenikese võrgustiku 2. Vahepealsed filamendid (läbimõõt 10nm), nt lamiin - esinevad rakutuuma vahetus läheduses. 3. Mikrotuubulid ehk mikrotorukesed (läbimõõt 25nm), koosnevad tubuliinist (mis koosneb kahest ehitusüksusest). Mikrotorukesed on seest õõnsad, selle eelisteks - tugevam; kergem ja läheb vähem materjali; sisetransport. 1. - 3. moodustavad tsütoskeleti, mis on valkudest koosnev paindlik raku sisetoes. Tema ülesanded a) annab loomarakule kuju b) võimaldab membraani sisse- ja väljasopistumist (nt amööbidel ja favotsüütidel) c) fikseerib rakustruktuure (elastselt)
väljasadenemine aga Ca2+ osaleb paljudes signaali ülekande ahelates, Ca2+ seondumine muudab paljude valkude(ensüümide) aktiivsust ehk kui kontsentratsioon poleks hoitud madalana, takistaks see eelnevalt nimetatud protsesside toimumist 56. Kuidas toimub raku välja venimine anafaasis ja lõplik eraldumine üksteisest? Kinesiinid astuvad + otsa poole, mitoosivärten pikeneb, lükatakse kaugemale. Astraalsed mikrotorukesed seotud düneiinidega (- otsa suunalised), tõmbavad värtna pikemaks ja võimaldavad rakkude jagunemist.
G2 faasist metafaasi lõpuni 30. Kui rakutsükli G1 faasis on 12 tsentromeeri, milline on kromosoomide arv diploidses kromosoomistikus? 12 31. Mitu kromosoomi on rakus mitoosi anfaasis, kui diploidne kromosoomide arv rakus on 4? 8 32. Tsentrosoom on mikrotorukesi organiseeriv tsenter 33. rakutsükli pikim faas on Interfaas 34. Tsütokineesi jooksul loomarakus toimub mikrotorukeste kokkutõmme 35. Polaarsed mikrotorukesed osalevad poolustel üksteisest kaugemale tõukamises anafaasis 36. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 37. Taimerakus on toimunud mutatsioon mis takistab Golgi kompleksi funktsioneerimist. Milline nimetatud protsessidest sellistes rakkudes ei toimu? Rakuseina teke 38. Nukleosoomi koostises DNA on keerdunud ümber Histoonide 39
Loomaraku mitoosi reguleerivad CDK1 (CDC2) ja tsükliinid A ja B. Mitoos Selle protsessi abil toimub keha- ehk somaatiliste rakkude paljunemine. Mitoos koosneb profaasist, metafaasist, anafaasist ja telofaasist. Profaas- algab kromosoomide kondenseerumine, kaob tuumake, toimub tsütoskeleti osaline lagundamine. Moodustub käävisüsteem. Protsessi juhivad kaks tsentrosoomi, mis liiguvad raku poolustele.Tsentrosoomide baasilt piknevad mikrotorukesed ehk kääviniidid kromatiidide tsentromeeridele. Mikrotorukeste kinnitumiseks on tsentromeeride läheduses spetsiaalsed alad- kinetohoorid. Metafaas- toimub kromosoomide lühenemine. Mikrotorukesed ja kromosoomid asetuvad raku kesktasandile. Moodustub metafaasiplaat. Anafaas- paarilised tsentromeerid eralduvad üksteisest, kääviniidid hakkavad lühenema ning tütarkromatiidid liiguvad seejuures raku eri poolustele. Telofaas- moodustuvad uued tuumakatted, tuumakesed
adenotsüütideks e. endokrinotsüütideks. Kromofiilid sisaldavad kas happeliste - atsidofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti acidophili) või aluseliste - basofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti basophili) värvidega värvuvaid sõmeraid. Atsidofiile on rohkem eessagara eesmistes ja külgmistes, basofiile aga tagumistes, vaheosaga piirnevais, osades. Kromofoobid on kromofiilidest väiksemad. 20. Tsütoskeleti struktuurid Tsütoskeleti struktuurid: 1. Mikrotorukesed. Tubuliinidest mikrotorukesed osalevad rakusiseses transpordis, mitoosis ja rakuliikumises, on tsentriooli, viburtite ja ripsmete põhikomponent. 2. Mikrofilamendid, kus globulaarne aktiini monomeer polümeriseerub dünaamilisteks kuidudeks, eriti raku pinnal. Aktiini dünaamikat kontrollivad aktiiniga soenduvad valgud, nagu näiteks tümosiin, profiliin, gelsoliin ja erütrotsüütides spektriin. 3. Intermediaarsed ehk vahelmised kiud on heterogeenne rakuskeleti osa. Need on kõige stabiilsemad tsütoskeleti komponendid
Pektiinained koosnevad galakturoonhapet sisaltavatest heterogeensetest hargneva ahelaga polümeeridest, karboksüülrühmad on seotud ristsidemetega Ca2+ kaudu. Pektiinained määravad rakuseina pooride suuruse, oma heterogeense ja liigispetsiifilise koostisega on nad olulised näiteks sümbiontsete suhete määramisel (rakk-rakk äratundmine), annavad rakuseintele tugevust (Ca-sidumisega) Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha? See, kuhu mikrotorukesed enne raku mitoosi plasmamembraani alla rivistuvad – ehk kuhu tekib profaasi eelne riba. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust 1) Seostumine tsükliinidega ehk väikeste regulaatorvalkudega, mis määravad CDK substraatse spetsiifilisuse ja paiknemise rakus 2) teatud Tyr ja Thr jääkide fosforüleerimine/defosforüleerimine (CAK kinaasid fosforüleerivad) 3) Spetsiifiliste inhibiitorvalkude CKI-de seostumisel CDK-tsükliin kompleksile (takistab
kromatiid. Tähtis on ka raku käävisüsteemi valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine enne mitoosi algust. Mitoos koosneb profaasist, metafaasist, anafaasist ja telofaasist. Profaas: · algab kromosoomide kondenseerumine (keerduvad kokku st. lühenevad ja tihenevad), mis tagab kromosomaalse aine täpse jaotumise tütarrakkudesse. · kaob tuumake ja tuumakate laguneb + tsütoskeleti osaline lammutamine. · Lagunenud tsütoskeleti osadest moodustatakse käävisüsteem (mikrotorukesed + nendega seotud valgud) · käävisüsteemi moodustumise organiseerivad 2 tsentrosoomi, mis liiguvad raku poolustele. · tsentrosoomid koosnevad loomsetel rakkudel 2 tsentrioolist ja neid ümbritsevast peritsentriolaarsest materjalist. · tsentrosoomide baasilt toimub tubuliini polümerisatsioon=mikrotorukeste moodustumine. · mikrotorukeste kimbud ehk kääviniidid paiknevad raku kesktasapinna suunas, kuhu liiguvad ka kahekromatiidilised kromosoomid.
torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Niitjaid elemente võib jagada kolmeks: mikrofilamendid, intermediaarfilamendid ja jämedad filamendid. Mikrofilamendid - eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid. Nad on oma funktsioonilt äärmiselt mitmekülgsed, võttes osa raku liikumisest ja kuju muutmisest. Mikrotorukesed - tsütoskeleti osad, õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vahe- ja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine? Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Treadmill efekti olemus - kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini,
indikaatorliigid(soolekepikese olemasolu näitab väljaheidete taset vees) e) energeetika - biogaasi tootmine(prügilates). etanooli tootmine(autokütuse lisand). f) sõjandus - kopsukatk. ---------------------------------------------------------------------------------------------- PÄRISTUUMNE RAKK Kõikides päristuumsetes rakkudes on esindatud : 1. Membraansüsteem (Rakumembraan ja sisemembraanistik) 2. Vakuoolide süsteem. 3. Tubulaarne süsteem.(Mikrotorukesed) 4. Sisaldiste süsteem.(Rakusisesed varuained) 5. Metaboolne süsteem.(ensüümid) 6. Reproduktiivne süsteem.(paljunemine) Selle aluseks on DNA. Membraansüsteem Rakumembraan e. plasmamembraan : Koostis : 1. fosfolipiidne kaksikkiht(põhiosa) 2. Valgud a) ulatuvad läbi membraani b) on osaliselt membraani sukeldunud. 3. Oligosahhariidid (ainult membraani välispinnal) 4. Steroidid e. tsüklilised alkoholid. * kolesterool - loomarakkude membraanides
liikumisi sõltub raku tsütoskeletist. Seda võiks nimetada ka raku muskulatuuriks, kuna ta osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Tsütoskeleti moodustavad 3 põhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat: · aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) · mikrotuubulid e mikrotorukesed(25 nm) · intermediaarsed filamendid (10 nm) Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament võib rakus moodustada erinevaid struktuure, vastavalt sellele, milliste täiendavate valkudega nad on seotud. · Aktiini filamendid moodustavad rakus väga erinevaid struktuure. Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel
1. Algselt varuainete säilitamine. 2. Vanemates rakkudes hüdrofoobsete jääkainete isoleerimine. III Algloomade vakuoolid: Kahte tüüpi: 1. Toitelised vakuoolid. 2. Osmoregulatoorsed neerude analoogid, eemaldavad liigse vee. 10. Tsütoskelett 1. Koosneb niitjatest torujatest kokkutõmbumisvõimelistest valkudest. 2. Üles ehitatud järjestikuse kuuluvuse alusel a) mikrofilamendid ~7 nm läbimõõduga b) vahepealsed filamendid, ~10 nm c) mikrotorukesed ( seest õõnes süsteem) ~25nm Tsütoskeleti valgud / fibrillid mikrofilamendid mikrotuubulid Raku kuju muutumine sõltub nende valkude lühenemises või pikenemises. Vajalik ATP! Tsütoskeleti ülesanded: · Tsütoplasma ringiliikumine · Ankurdab suuremaid rakustruktuure. · Võimaldab membraani sopistumist. · On valkude varuks · Paindlik sisetoes rakule, eriti oluline kestata rakule.
aluspaari sisaldavatest järjestustest. Esinevad ka pikad tandemid 20-200 aluspaari. Kogupikkus kuni 105 bp. Nimetatakse satelliit- DNAks, sest eraldub muust DNAst tihedusgradiendis tsentrifuugimisel kuna sisaldab rohkem AT kui ülejäänud DNA (taimedes GC aluseid). On lokaliseerunud tsentromeerides ja telomeerides (kromosoomide otsad) ja seotud heterokromatiiniga. Tsentromeer on DNA piirkond, millega on seotud valguline kompleks kinetohoor ja mitoosivärtna mikrotorukesed. Sisaldab kindlaid korduvaid elemente (~170bp) tandeemses järjestuses, need elemendid võivad korduda tuhandeid kordi. Mutatsioonid selles piirkonnas takistavad mikrotorukeste seostumist kromosoomidega. Tsentromeeri ülesandeks on hoida õdekromatiide koos mitoosi anafaasini (samuti meioosi teise jagunemise anafaasini). 2 Tsentromeeri DNA-ga on seotud mitmed valgud (CNPA, CNPB jt), mis võimaldab
liikumisi sõltub raku tsütoskeletist. Seda võiks nimetada ka raku muskulatuuriks, kuna ta osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Tsütoskeleti moodustavad 3 põhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat: aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) mikrotuubulid e mikrotorukesed(25 nm) intermediaarsed filamendid (10 nm) Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament võib rakus moodustada erinevaid struktuure, vastavalt sellele, milliste täiendavate valkudega nad on seotud. Aktiini filamendid moodustavad rakus väga erinevaid struktuure. Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel
paiknevaid rakukogumikke, millest arenevad organid, immaginaaldiskideks (imaginal discs).// Süntsütiaalne blastoderm on enne XIII lõigustumist; tuumade vahel pole membraani, ainult munarakul on membraan; ühises tsütoplasmas jagunevad tuumad. Rakuline blastoderm mood pärast XIII lõigustumist; siis munaraku plasmamembr voltub sisse tuumade vahele ja jaotab iga tuuma üksikusse rakku. Energiidid tsüntsütiaalse blastodermi tuumad, mida ümbritsevad mikrotorukesed ja filamendid. Polaarrakud - 9.jagunemisega liiguvad u 5 tuuma posterioorsesse ossa, nendest saavad hiljem sugurakud. Holoblastiline (täielik), mesoletsitaalne (keskm rebuhulk), radiaalne 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Hall sirp dorsaalsel poolel, vastu spermi sisenemise piirkonda (sperm siseneb ventraalselt)
· Vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest (30-32 süsiniku aatomit), pikaahelalistest rasvhapetest ja alkoholidest (24-26 süsiniku aatomit), samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenoolsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. 59. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemis on sõeltorud ja saaterakud.: · Puudub tuum ja tonoplast, Golgi kompeks, ribosoomid, mikrofilamendid , mikrotorukesed · kloroplastid, mitokondrid ning ER on modifitseerunud · Rakuseinad pole puitunud (erinevalt ksüleemist), elusrakud · rakuseintes esinevad sõelpiirkonnas suured poorid -(1-15 µm) · Sõeltoru elementide otstes esinevad sõelplaadid, mille poorid on avatud kanalid · esinevad plasmodesmidega ühendatud, ATP ja metaboliitidega varustavad saaterakud (okaspuudes nn albuminoossed rakud)
ühiskonna, isoleeritud töökoha ja halbade töötingimustega. Sellest tulenev stress põhjustab peavalusid, iiveldust ning valutunnet kehas. Ka tunnistajad ütlesid, et polnud kunagi kummitust näinud, vaid tundnud tema halba energiat, mis tekitas ebamugavusi. Kvantmehaanika teadlased Dr. Henry Stapp ning Dr. Stuart Hameroff ja tema füüsikust sõber Roger Penrose tegelevad füüsikateooriaga, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripäraga. Nende teooriaks on, et mikrotorukesed inimeste ajurakkude sees, vastutavad teadvuse ehk hinge eest. Stapp usub, et inimese iseloom eksisteerib ka peale surma kui ’’vaimse üksusena’’. Kui need üksused võivad naasta füüsilisse maailma, siis Stapp’i arvates on võimalik kadunud hingedel keha võimust üle võtma ning teispoolsuse energiat suunata. Mõned uurijad, näiteks professor Michael Persinger (Laurentian University, Kanada), on
Seenerakkude vakuoolid: · Tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli · Sisaldavad varulipiide Protistide vakuoolid: · Seedevakuoolid lüsosoom/ toitekublik · Sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud. Eemaldab kehast liigset vett ja soolasid Tubulaarne süsteem päristuumsetes rakkudes Koosneb paljudest alaosadest: 1) Mikrofilamentum - diameeter 7nm (aktiin/ müosiin) 2) Vahepealsed filamendid diameeter 10nm (lamiin) 3) Mikrotuubulid/mikrotorukesed diameeter 25nm (tubuliin) 4) 1-3 koos moodustavad tsütoskeleti. Rakutsütoskelett on valkudest koosnev paindlik sisetoes. Tema ülesanded: a. Annab loomarakule kuju b. Võimaldab membraani sisse- ja väljasopistumist (amööb, fagotsüüt) c. Tsütoskelett fikseerib rakustruktuure d. Tsütoskelett tagab tsütoplasma ringliikumise e. Tagab seoseid eri rakustruktuuride vahel f
· Rangelt funktsionaalsed vakuoolid. a) seedevakuoolid on sisuliselt lüsosoom. b) Osmoregulatoorsed vakuoolid. Tubulaarne süsteem Päristuumsetes rakkudes. I. TASAND 1. Mikrofilamendid: peenikesed, läbimõõduga 6-8 cm. Näiteks Aktiin/müosiin on olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. 2. Vahepealsed filamendid, nende läbimõõt on 10 nanomeetrit(nm). Näiteks lamiinid/keratiinid. 3. Mikrotorukesed ja mikrotuublid, nende läbimõõt on 25 nm. Näiteks alfa- ja beta- tubuliin ja on seest õõnsad. 4. Tsütoskelett on kõikidest eelmisest 3-st tasemest kokku. · Kõikidele päristuumsete rakkudele omane, valguline sisetoes Ülesanded: · Annab loomarakkudele kuju. · Tagab loomaraku liikumise. Näiteks amöboidne liikumine. Tagab tsütoplasma ringliikumise.
Too näiteid, mis rakuga juhtub vastavate protsesside/struktuuride puudumisel või vigasuse korral. Kompartmentaliseeritus on vajalik, et eri protsessid ei hakkaks üksteist segama. Et rakust välja eritamiseks mõeldud ainet ei satuks raku sisse, ning ei looks seal metaboolset vastust. Ilma membraanideta ei saa luua membraanipotentsiaali. 42 13. Aktiivsed filamendid ja mikrotorukesed osalevad eukarüootsete rakkudele iseloomuliku kuju tekitamises ja hoidmises, ometi ei ole need permanentsed struktuurid. Põhjenda, miks dünaamiline tsütoskelett on raku normaalseks funktsioneerimiseks oluline. Oma argumentide tugevdamiseks, too näiteid (kokku 4 näidet)olukordadest, kus on oluline eri tüüpi filamentide stabiilsuse säilitamine ja vastupidi. Tsütoskelett osaleb mitmetes erinevates rakulistes protsessides: diferentseerumine, signaalülekanne, muude
Leitud ka arhedest. Tubuliini kauge homoloog- FtsZ (osalev bakteriraku jagunemises, tekitades FtsZ valkudest koosneva rõnga raku jagunemistasapinnale). Rõngas tõmbab kokku valgu monomeeride eemaldamisega sellest vajalik tütarrakkude eemaldamiseks. FtsZ osaleb nt. mitokondri ja kloroplast jagunemisel. FtsZ on GTPaas: seondub GTPga, hüdrolüüsib seda ja kasutab sealt saadud energiat. Eukarüootses rakus osalevad tubuliinist koosnevad mikrotuubulid (mikrotorukesed) näiteks kromosoomide jagunemises mitoosis (moodustavad mitoosikäävi), nad esinevad ka viburite ja ripsmete basaalkehades, pannes viburid ja ripsmed liikuma. Mikrotuubulid moodustuvad - ja -tubuliini heterodimeeridest. Polümeriseerimisreaktsiooniks on vajalik tubuliini dimeeri seostumine GTPga, torukeste depolümeriseerimiseks aga GTP hüdrolüüs GDPks. FtsZ ei agregeeru mikrotuubuliteks. Prosthecobacter- genoomis geen, mille järjestus väga sarnane eukarüoodi tubuliini geeniga,
Protistide vakuoolid: eristatakse kaht tüüpi vakuoole: Seedevakuoolid (toitekublik), sisuliselt on tegemist lüsosoomi erivormiga Osmoregulatoorsed vakuoolid (tuikekublik), ülesandeks liigse vee ja selles lahustunud ioonide eemaldamine Tubulaarne süsteem: põhineb erinevatel niitja kujuga valkudel ja neist moodustunud struktuuridel Mikrofilamendid (aktiin/müosiin) (Vahepealsed filamendid) jooniselt aimatavad, juttu neist ei tehta Mikrotorukesed/mikrotuubulid (koosnevad tubuliinist); on seest õõnsad Tsütoskelett (trabekulaarvõrgustik) on erinevatest valkstruktuuridest moodustunud paindlik rakusisetoes, mis täidab kogu rakku. Ei koosne kaltsiumisooladest! Ülesanded Tsütoplasmaga toimuvad muutused päristuumsetes tagavad tsütoplasma ringliikumise Võimaldavad membraani sopistumist sisse-välja Seob raku ühtseks tervikuks Fikseerib suuremate rakustruktuuride asendi
välist materjali ja lagundavad oma ensüümide abil toitaineid Mitokondrid Energia tootmine (rakujõujaam). Vajalike ensüümide, hapniku ja glükoosi abil suudavad nad toota energiat, et varustada rakus toimuvaid protsesse Rakuskelett Raku toestusvahend, üles ehitatud mikrotorukestest ja mikro- (tsütoskelett) kiududest Mikrotorukesed – torukujulised proteiinstruktuurid Mikrokiud – niitmolekulid Ioonid – elektrilaenguga molekulid 21 Rakusisesed ja rakkudevahelised transpordiprotsessid Ainevahetuse käigushoidmiseks peab iga rakk pidevalt ainet vastu võtma. Seda protsessi nimetatakse endotsütoosiks. Selle ülesande täitmiseks on raku käsutuses aktiivsed ja passiivsed võimalused, s.t nii energia tarbimisega kui ka ilma selleta. Passiivsed transpordiprotsessid
annaabi.ee 
