Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale
Lennuki leiutamise ajalugu Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Lennuk Lennuk ehk aeroplaan on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu tagav jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere, saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja ...
,,Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." (Theodore Parker) Igal inimesel peaks olema oma eesmärk, kuhu jõuda, mida saavutada, see annab elule mõtte, rõõmu nii selleni jõudmisel kui ka saavutamisel. Aga kuidas püstitada eesmärk? Arvatavasti on ka selliseid inimesi kellel pole eesmärki. Üks selline inimene olen ka mina. Mul on lihtsalt mõned väikesed ideed või lootused, aga ei pea neid oma elu eesmärgiks. Olen kuulnud sõpru rääkimas oma eesmärkidest ja sellest, mida nad teevad selle heaks. Neil on eesmärk, millele vaikselt rajavad ka oma elu. Aga kuna minul puudub selline kindel siht, siis see tekitab minus ebakindlust
Hingerahu soojendab südant Hingerahu sisemine harmoonia, kui süda on muredest prii. Usun, et iga inimene vajab rahu hinges ning stabiilsust oma elus. Paraku võib aga teekond selleni olla üsna käänuline ning pinde täis, kuna elame ühiskonnas, kus see pole üks prioriteetidest. Kuidas siis saavutada hingerahu, mis soojendaks südant? Kõik algab iseendast. Ennekõike tuleb õppida ennast armastama ning seejärel saavad seda teha ka teised. Tehes kellelegi midagi head, kiirgab see tagasi, kasvõi naeratuse näol. Elades inimeste rõõmudele kaasa, saame ka ise selle arvelt õnnelikud olla. Raamatus
viletsates oludes ja teeb midagi abstraktset, mida Miks ei saa kliiniku omaniku eest pole võimalik defineerida üksikindiviidid ühiskonda operatsioone. Ravicu elu ja mis o väga muuta, isegikui nad seda koosneb põhiliselt individuaalne. Me otsime väga sooviks? Ehk peitub joomisest. Kui mees oma tõde ja öeldakse, et tõde selles, et ennast kohtab Joani ja armub, parim tee selleni on läbi maailmast isoleerides on tunneb ta taas elurõõmu. kirjanduse. Igaühest raske seda parandada. Ravic võitleb õiguse eest sõltub, kuidas ta seda Seega peaks saada õnnelikuks, aga on kasutab. Võib-olla ei olegi probleemidele lähenema liiga hilja Joan on raamatud tõe otsimiseka süvitsi, säilitades endas suremas. V.Hugo on kõige õigemad ja me positiivse ellusuhtumise
...4 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................10 2 SISSEJUHATUS Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid. Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni, et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on muutunud järk- järgult spetsialisti tööriistast kultuuri elemendiks. Arvuti- funktisonaalüksus, mis on võimeline inimese sekkumiseta sooritama keerukaid arvutisi, kaasa arvatud rohkeid aritimeetikatehteid ja loogikatehteid. 1. REAALARVUTID 1937. aastal alustas ameerika füüsik Howard Hathaway Aiken Harvardi ülikoolis tööd oma väitekirja teeside kallal
Kunstniku puudutuse vajalikkusest erinevates kunstivooludes. Kui mõtiskleda, mis on üldse kunstniku puudutus, siis võib teha mitmeid järeldusi. Muuhulgas võib jõuda selleni mida on otseselt näha ja ka kaudselt tajuda läbi tunnetusliku maailma või filosoofilise perspektiivi. Mitte ükski lähenemine kunstniku puudutusele pole vale ega ka mitte ainuõige. Kuid läbi oma kogemuse iga inimene, võib läbi filosoofilise perspektiivi kõige kindlamini kogeda seda maagilist kunstniku puudutust, mis peaks iga tema tööga kanduma edasi vaatlejani. Vaja on seda tunnetuslikku poolt siiski iga teose puhul, muidu jääb vaatlejal saamata see
Nii tekkitavad nad endale sool rohkem, seda mille ebaõnnestumises saab kedagi või midagi muud süüdistada. Vaadeldes ümberringi näeme palju vargaid, pätte, vägistajad, röövleid, mõrvareid. Nemad on ju ometi lollid, et on endale sellise tee käia valinud. Aga lollid inimesed ei saa iseloomustada valgustatud aega. Valgustatud ajal peaksid olema piisavalt targad, et tulla ise edukalt toime, ilma kuritegevusse langemiseta. Oleme küll täna jõudnud selleni et leiame asjade vahel loogiliseid seoseid, kuid üksnes sellest ei piisa meile veel, et jõuda valgutatuseni. On raske määrata kust see valgustatud aeg tegelikult üldse peale algab aga selleni me pole igatahes jõunud. Meil on veel väga pikk tee valgustatud ajani kui selleni üldse kunagi jõuda saab. Isiklikult leian valgustatud ajastuni jõudmise võimatuna. Maailmas esineb veel liiga palju süüdimatuid ja lolle ning väga laisku inimesi
Näiteks on egiptlastel pühaks loomaks kass, kelle peal katsete tegemine on kindlasti täiesti välistatud. Seega on tõsiselt ebaeetiline kasutada Egiptuses sellised teadmisi, milleni on jõutud kassi peal katseid tehes. Seevastu aga näiteks Saksamaal pole kassid pühad loomad ning nende peal tehtud katsete tulemuste kasutamine on seal riigis mingil määral isegi eetiline. Samuti sõltub teadmiste eetilisus sellest, kui ebaeetilisel teel on selleni jõutud, milliseid ning kui raskeid reegleid on rikutud, kas ühiskond on selle ebaeetilisusest teadlik ning kui paljud ning kes seda ebaeetiliseks peavad. Arvan, et kui on jõutud selliste teadmisteni, mis oluliselt parandab ühiskonda, loodust ning meie elu, siis saab nende teadmiste kasutamist pidada eetiliseks, aga seda ka ainult siis, kui see leiab ühiskonnale kasulikku rakendust. Näiteks võib tuua enne poelettidele
poleks osanud. Olen alati arvanud, et kõik algab kodust. Kodust saavad lapsed endaga kaasa selle teaduste pagasi, millega nad iseseisvasse ellu suunduvad. Just need kogemused ning teadmised, mis saadakse koolis, sõprade ringis või kodus, kujundavadki inimestele tema "silmapiiri". Samas on olemas palju inimesi, kellel on olemas oma "silmapiir" kuid pole olemas võimalusi, et selleni jõuda. Usun, et inimeste "silmapiir" ja selleni jõudmine sõltub väga palju ümbritsevast, sest kõigile pole antud võrdseid võimalusi, kuigi kõik sõltub ka enda tahtmisest. Sest pole ju erakordne, et näiteks vaesest perest pärit inimene maailmas läbi lööb ja enda unistused täide viib. Elades "ühise taeva all" sõltub meie "silmapiirini" jõudmine eelkõige meist endast. Meie eest otsustatakse küll palju, kuid lõplikud otsused teeme me ise. Kui inimene on endale oma
Unistused ja tegelikkus Meil kõigil on oma unistused. Kellel väga asised, kellel pigem soovkujutelmad. Unistused ikkagi.Kui me kuuleksime teiste inimeste mõtteid, kostuks sealt hulgaliselt erinevaid ,,ma tahaks" versioone. Kuid unistused kukuvad sageli läbi, sest neid ei viida ellu. On inimesi, kes püstitavad endale eesmärgi ja tõesti teevad kõik, et selleni jõuda. Samas aga enamik meist unistavad palju, aga ei tee peaaegu midagi, et need täituksid. Kas pole veider, et inimesed soovivad, et homne oleks hoopis teistsugune kui eile, tehes ikka samu asju samal moel nagu täna. Kui naabri-Kalle uuema auto ostab ja mereäärse suvila soetab, peetakse seda, väike kadeduseuss hinges, vedamiseks. Me ei taha endale tunnistada, et edukus ei ole juhus ja sõltub ainult sellest, kuidas iseenesega suhtleme. Kõik sõltub ka mõtlemisest
Järeldades, et füüsika, astronoomia, meditsiin ja kõik teised teadused on kahtlased. Kuna aga aritmeetika, geomeetria ja teised taolised käsitlevad asju mis on üldisemad ja hoolimata kas nende olemasolust looduses. Olles kas siis unes või ärkvel on kaks pluss kolm ikka viis. Need nii ilmsed tõed satuvad siin kahtluse alla. Ka kõikvõimas Jumal on vaid paha vaim kes kõige üle valitseb. Kõik mida tunnen- näen on ekslik ja ei ole ilmsi. Selline ettevõtmine kõike kahtlustada viib selleni, et keegi kes arvab, et ta magab kardab, et teda äratatakse. Ja nii on ka autor seda meelt, et antud ettevõtmine on vaevaline, langedes tagasi vanade harjumuste juurde. II meditatsioon Mõeldes eelneva meditatsiooni peale ja jätkates seda sama teemat on autor ikka arvamusel, et kõik mida ta näeb on võlts. Tõde on see, et mitte miski pole kindlalt teada. Samas, kui on keegi kes mind pidevalt ja sihikindlalt eksitab, siis pean olemas olema ka mina on autor arvanud
Katku Villu traagika põhjusi Anton Hansen-Tammsaare on oma romaanis "Kõrboja peremees" loonud paljude probleemidega tegelase, kes on ka teose peategelane- Katku Villu. Oma probleemide kuhjudes sooritab Villu enesetapu, lastes endale kahest rauast korraga pähe, kuid mis siiski viis Villu selleni? Üks põhjusi, mis viis Villu vabasurma oli alkohol. Esiteks juba seetõttu, et vangi sattumise tagas talle ka purjus peaga Künka Otto tapmine. See omakorda tekitas teistes küla elanikes hirmu, mis omakorda viis selleni, et kõik tõrjusid Villut ja ta sotsiaalelu hävines. Suurt segadust külvas veel Anna naasmine oma kodutallu. Kohtudes meenus neile mõlemale nende lapsepõlvearmastus, mis süttis uuesti leegitsema. Nende kahe inimese kooselu vastu seisid
Haridus- kas vahend või eesmärk? Teadupoolest ootavad paljud väikesed lapsed usinasti kooliminekut. Nad kujutavad ette, et kunagi saavad neist nende endi unistuste kangelased ning arvavad, et koolis saavad selleni pürgimist õppida. Kui lapsed vanemaks ja targemaks saavad, siis muutuvad ka nende vaated tulevikku realistlikumaks, kuigi unistused ei kao. Need jäävad alatiseks südamesse ning ei pruugi kogu aeg meeles olla, aga kui kuskil millestki taolisest juttu on, siis tulevad kunagised fantaseerimised ikka meelde. Nad mõtlevad pidevalt, kas on vahendeid nende fantaasiate täitmiseks, kas oleks kuidagi võimalik oma suuri unistusi täide viia.. Kõige tõenäolisem
Üldjuhul sellised inimesed, kes ei mõtle armastusele, kui üldisele, selle evolutsiooniliselt vaatepunktist lähtus võivadki leida, et armastus on kui vangistus. Miks seda pahatihti öeldakse? Sellise teooria rääkijad võivad olla armastuses pettunud ja haiget saanud. Isegi suurt kaotusvalu tundnud. Kuigi kes meist ei tunneks kaotusvalu, olles kaotanud või ilma jäänud kellestki väga lähedasest? Teatakse, et armastus on kõige ülimuslikum tunne üldse. Tahetakse selleni jõuda, olles valmis kõigeks. Ja siis, pettudes selles või saades haiget, hakatakse mõtlema armastusest kui halvast asjast. Ning ka sellest, et see võib olla kui vangistus, kuna ollakse saanud hingelisi traumasid, mis võivad vangistada hinge ja südame väga pikaks ajaks. Aga siinkohal esitaksin küsimuse: Kuidas käsitleda armastust, kui sellist, vabaduse seisukohalt võttes? Kuna see imeline tunne teise inimese vastu on väga hea, siis peaks armastust käsitlema kui vabadust
kooli vahetama. Kik algas sellest, et ta oli mrgatavalt vaesem kui teised lapsed ja teda narriti selle prast. Ta oli sattunud kllaltki kiuslikku klassi, kus olid kindlad liidrid ja kes siis teisi narrisid. Asi lks isegi selleni vlja, et sellele tdrukule tehti fsiliselt haiget - teda ldi ja pandi jalga taha. Ta elas seda kllaltki raskelt le, kuna tal ei olnud kellegagi oma probleeme jagada ja petajad tegid ka no, et nad ei tea midagi. Lpuks viis asi selleni vlja, et ta ei kinud enam koolis ning sellest said ka ta vanemad kiusamisele jlile. Praegu pib ta juba kolmandas koolis ning ta on vga sbralikus klassis, kuid tema hinge jvad ikkagi armid sellest, kuidas teda viksena kiusati. Vgivald koolis on korduv ning ei lpe ka siis, kui pilased on kooli lpetanud vi koolist lahkunud, vaid mjutab nende arengut ebasoodsalt ka tulevikus. Rgitakse, et paljud lapsed, kes kannatavad vaimse vgivalla all,
Vana-Vene riik (Kiievi Venemaa) Slaavlased: 1. Idaslaavlased venelased, ukrainlased, valgevenelased 2. Lõunaslaavlased bulgaarlased 3. Lääneslaavlased poolakad Vene riigi tekkimine: jõuab selleni tänu sisemise arenguna. Rjurik, alates 862, Novgorodi suurvürst. 882 Oleg vallutab Kiievi, paneb aluse Vana-Vene riigile. 988 ristiusk (ristiusustajaks Vladimir) Slaavi tähestikud: glagoolitsa ja kirillitsa. Glagoolitsa kadus mõne aja päras käibelt, kreeka tähestikul põhinev kirillitsa sai tänapäeva slaavi tähestiku aluseks. Võimsuse saavutab riik Jaroslav Targa valitsusajal. Valitsusaega võib pidada Vana-Vene riigi õitsenguks, sest
See vabadus ilmnes ,,uue" naise näol, kes riietus hulga vabamalt ja lõikas juuksed lühemaks, paistis sel moel endisest kergemeelsem. "Sülelapse-east saati õpetatakse naistele, et ilu on nende ala, meel vormib end keha järgi, uidates ümber oma kuldse puuri ja otsides oma vanglale kaunistusi."-- Mary Wollstonecraft, 1792.a, A Vindication of the Rights of Women Hääletamisõigus Hispaanias jõuti 1.oktoobril 1931. aastal selleni, et 161 poolt ning 121 vastuhäälega anti naistele hääletamisõigus. Need, kes arvasid, et võib-olla siiski oleks tulevasi valimishääli silmas pidades mõtekas ka naisi urnide juurde lasta, pakkusid välja, et hääletamisõiguse võiks anda ainult üle 45- aastastele naistele, sest see on aeg mil naised jõuavad lõpuks täiskasvanud inimese mõistuseni. Ning mõni, eriti mures abielu pärast, pakkus välja, et hääletada võiksid vaid lesed,
Osoon kaitseb meid kõrvetava päikese eest Elu Maal ei saa kesta ilma atmosfääri ehk maakera ümbritseva õhkkonnata. Aegade jooksul on atmosfääri koostis muutunud, kuid enamasti nii aeglaselt, et elusloodus on suutnud muutustega kohaneda. Nüüdseks aga oleme jõudnud selleni, et maavarade kasutamine, keerulised tootmisprotsessid, transport ja ulatuslik fossiilsete kütuste tarbimine on atmosfääri koostist kiiresti muutmas. Ühe abinõuna võitlemisel atmosfäärimuutuste vastu soovitavad teadlased kaitsta maakera ümbritsevat osoonikihti. Mis on osoon ja miks seda vaja on? Osoon on oma olemuselt hapnik, koosnedes kolmest aatomist tavalise kahe asemel. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt
huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Kindlasti oleks seisukoht selline, et mida vähem tuumaelektrijaamu seda parem. Kuna
Kujutab endast klaasballooni, millest on õhk välja pumbatud. Balloonis on 2 elektroni ( anood, katood). Katoodile langeb valgus läbi kvarts aknakese. Elektronid liiguvad anoodi poole ja tekitavad vooluringis voolu, mille tugevust mõõdetakse milliapermeetriga. Pinget anoodi ja katoodi vahel saab mõõta. Osa valguse poolt väljalöödud elektrone jõuavad anoodile ka siis, kui pinge on null. 3. Fotoeffekti I seadus. Selgita, kuidas selleni jõuti. Valguse poolt ühest sekundis väljalöödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega e. Heledusega. Stoletov muutis katoodile langeva valguse värvust, koos sellega sagedust. Sellest tingituna muutus tõkke pinge suurus. Mida suurem sagedus, seda suurem tõkkepinge. 4. Fotoeffekti II seadus. Selgita, kuidas selleni jõuti. Fotoelektronide max. Kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei
korduvalt Versailles' rahulepingut, ilma, et sellega oleks kaasnenud tõsiseid tagajärgi Saksamaale endale. See omakorda andis Nõukogude Liidule julgust, et tungida Balti riikidesse. Kuna Saksamaale tehti pidevalt järeleandmisi, ei kartnud ka Nõukogude Liidu juhid, et keegi tuleks nende tegemisi kritiseerima. Kuna K. Päts kitsendas ebademokraatlikult rahva poliitilisi õigusi, vähenes lääne demokraatike riikide lugupidamine Eesti Vabariigi ja selle valitsuse vastu, mis viis selleni, et kui iseseisvus kaotati, ei olnud Eestil enam ühtki sõbralikku riiki lääne semokraatlike riikide hulgas, kes oleksid vastu seisnud Eesti Vabariigi vägivaldsele vallutamisele Nõukogude Liidu poolt. 1939.-nda aasta sündmused aitasid kaasa sellele, et Eesti kaotas iseseisvuse. 23.augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbertrop alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule (Molotovi
Dostojevski võttis ka nendest reedestest kogumistest osa, luges 1849.a. välja tulnud Gogoli kirja. Selles grupeeringus hakkab käima üks üliõpilane, kes on tegelikult salapolitseinik. 23.aprillil, 1849.a. arreteeritakse enamus noori seal, kui Dostojevski loeb ette Gogoli kirja. Missugune on teie meelest inimene? - Omakasupüüdlik. Mis on teie meelest elu põhiväärtused? - Edu. Mis on inimese elueesmärk? - Paljuneda ja õndsust saavutada. Kuidas selleni jõuda? - Relatiivne. Pöördus Peterburi tagasi pärast sünnitööd. Ilmub kaks teost: "Märkmed surnud majas" ja "Alandatud ja solvatud". 1864a. "Ülestähendused põranda alt". Inimese põhiolemuseks on "ma tahan teha nii, nagu ma ei taha." Rodion Raskolnikov - Vaene aadlik. Sonja Marmeladov - Iseloomustab Peterburi perekonna olukorda. Raskolnikov usub, et inimesed ei ole mõeldud tapmiseks. Raskolnikov rääkis kuritöö ülestunnistamise kohta.
Minu õppimine on enamasti väga erinev. Üldjuhul on nii, et kui ülesanne antakse siis on kaks varianti: ma siis kas hakkan sellega õigeaegselt tegutsema, siis ongi tehtud, või kui on ette antud pikem aeg, siis enamasti suudan ma selle ära unustada või mõtlen, et ei pea kohe tegema hakkama, et aega on , siis hakkan viimasel minutil tegema. Varasematel aastatel pole ma erilist rõhku kodustele ülesannetele pannud, olen lihtsalt ära teinud, kuid mida aastad edasi seda rohkem olen jõudnud selleni, et oluline pole mitte see et ära teha, vaid see, et kuidas ja kui põhjalikult ma seda teen. Oluline on ikka see, et mul midagi meelde jääks, sellest mis ma teen. Kõige paremini jääb õpitav mul siiski meelde, siis kui olen ise ülesanded läbi teinud. Kui ainult lugeda, siis pool läheb ikka meelest.
tahtest, peamine vastuolu ongi mõistuse ja tunnete vahel), selgus, loogilisus, täpsus, õpetlikkus (kunst pidi olema õpetlik: ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu), skemaatilisus (inimkaraktereid ei kujutata enam nende keerukuses, vaid vaatluse alla võetakse üksikud iseloomujooned) klassitsismi hääbumine suurte ja tähtsate teemade rõhutamine viis selleni, et hakati ülistama kuningat; liigne kasvatuslikkus viis selleni, et kirjandus muutus kuivalt moraliseerivaks; kirjandus mandus liiga rangete reeglite küüsis (paljude elujõuliste zanrite , nt novelli, romaani, draama ignoreerimine viis selleni, et järgnevatel sajanditel arenesid just need zanrid). Prantsuse klassitsiste: Pierre Corneille Jean Racine (Molière) Jean-Baptiste Poquelin VALGUSTUS (18.saj)
Sellised inimesed on teistest liiga erinevad. Erinemine aga tekitab kadedust ja vihkamist või armastust ja vihkamist. Inimesed, kes sind imetlevad, samas kadestavad sind ning teevad alateadlikult samme sinu hävitamiseks. Ka armastus vastuarmastuseta paneb oma ihalduse objekti hävitama. Kui ei saa teda mina, siis parem las ta sureb, kui saab keegi teine. Seega on Esmeraldale juba teose alguses ette määratud surm. Jääb ainult jälgida, milliseks kujuneb tema tee selleni. Seega oli ema seisukohast surra just mõned minutid pärast lapse taasleidmist ning enne seda, kui ta laps hukatakse, igati inimlik ja õnnelik lõpp. Esmeralda oli määratud hukkumisele. Kuid tema tee selleni oli pikk ja vaevarikas. Tõdeb ta ju isegi, et soovib juba rutem surra. Sellise soovi põhjuseks on arvamus, et noormees, keda ta arvab end armastavat on surnud. Noormees ei ole surnud, kuid ta ka ei armasta Esmeraldat. Tema sooviks oli ainult õrna ja
1.)Õpetaja: Tere õpilased! Õpilased: Tere õpetaja! Õpetaja. Täna räägime reisimisest. Kus teie olete käinud? German: Mina olen käinud Soomes ja Lätis. Plaanime perega minna ka kuhugi soojale maale puhkama. Õpetaja: See on ju väga tore. Aga kas keegi on ka Venemaal käinud? German: Mina olen. Siis kui viimati kooliga käidi, siis ma käisin ka. Õpetaja: Ja kuidas sulle see reis meeldis? German: Jäin rahule, kuid võiks oma klassiga ka veel minna. Klassiüritusena. Õpetaja: Selleni ma tahtsingi jõuda. Kuidas teile meeldiks sõita Pihkvasse? German: See oleks väga tore. Aga kas me läheme siis kevadisel vaheajal. Õpetaja: Just kevadvaheaeg oleks hea. Reisime kindlasti bussiga ja teel Pihkvasse saame teha ka peatusi Eesti linnades. German: Me võiks kindlasti peatuda Võrus, kuna paljud ei ole seal käinud. Õpetaja: Ööbima peame me hotellides. German: Kindlasti. Arvatavasti seal ainult hotellid ongi. Aga õpetaja, mis me kaas peame võtma ning peab ka
Oskuste omandamist võime võrrelda lehtede kasvamisega varrele. Lehed võrsuvad erinevatel aegadel, erineva kiirusega ning kujunevad kõik omanäoliseks: mõned neist suured ja tugevad, teised jälle väikesed ja nõrgad. Varsti saabuvad esimesed öökülmad ja tormituuled, milles avalduvad elu raskused ja muutlikkus. Et nende raskustega paremini toime tulla, algab varre puitumine. Elu võimekuse tipp algab siis, kui lill puhkeb õitsema. Mõni jõuab selleni varem, mõni hiljem. Sellel perioodil saavutatakse oma eesmärgid. Järgneb õite närtsimine, mis näitab, et jõuvarud vähenevad ning toimub taandareng. See rahulik ja mitteaktiivne ajajärk lõppeb viimse õie langemisega surmaga. B.M.
Tulevikuplaanides ei saa ma oma praeguses vanuses täiesti kindel olla, aga mõtetes olen seadnud endale eesmärke. Ma pole veel täiskasvanu, kuid saan aru, et õppimine on selles vanuses oluline osa minu elust. Mulle meeldib tegeleda erinevate hobidega, näiteks armastan ma suusatamas käia, muusikat kuulata ja oskan natuke isegi süüa teha. Võib-olla on minu tulevane amet millegagi neist seotud. Kindlat töökohta pole ma osanud välja valida, kuid selleni on veel õnneks mõned aastad aega. Oleksin rahul ametiga, mis mulle endale väga meeldiks, et siis tööpostil endast parim anda. Tulevikus tahaksin palju reisida ja maailma avastada, käia ringi Euroopas ja Ameerikas. Enne sooviksin omada piisavalt raha, kui hakkan perekonna loomise peale mõtlema. Minu suurimaks probleemiks raskuste ületamisel on tähelepanematus ja hooletus. Hakkan ennast sellest küljest parandama ja loodetavasti saan sellisel juhul oma unistused täide viia.
seotud niivõrd oma keha ja meeltega, et ilma nendeta olla ei saa? Mina arvan, et tänapäeval on see tõesti niimoodi, inimesed on seotud oma meelte ja keha külge niivõrd, et ilma ei osata olla. Väga heaks näiteks sobiks minu arvates nö naiste ülemõtlemine ehk õrnema soo esindajad kipuvad tihti peale probleemi tegema seal, kus seda tegelikult ei ole. Kiputakse mõtlema liiga palju ja enda peas igat väikest detaili lahti arutama ning lõpuks viib see ülemõtlemine selleni, et tehakse elu liiga keeruliseks ja raskeks. See tõestab, et tänapäeva inimene on oma meeltega väga seotud ja ka kehaga, sest ilma kehata me ju olla ei saaks. Kuna elutempo on kiire, siis inimesed on väga liikuvad ja keha abil me liigume. Descartes otseselt sellele küsimusele vastust ei andnud, aga tema arutelusid jälgides jäi tunne, et ta arvas ka, et inimesed on ikkagi oma keha ja meeltega nii seotud, et ilma olla ei saa. Kuues meditatsioon Kas materiaalsed asjad eksisteerivad
rohkem kaitsma. Tihtipeale on neil raskem leppida sellega, et oleme suureks kasvamas ja üritavad seda omal moel takistada, sest meie oleme kogu oma lapsepõlve nende kaitsva käe all olnud. Isad õpetavad meile kui oleme veel väiksed ja rumalad, kuidas tekib vikerkaar, miks vihma sajab ja kuidas sõnu õigesti hääldada . Tänu neile on olemas ka tüdrukutes mingigi mehine oskus , sest õpetavad meile maja ehitamisest kuni selleni, kuidas lood töötab . Kui poleks olemas meie kalleid issisid , siis kes teine tahaks teha meile teatud vanuseni rõõmu ja mängiks olematut jõuluvana ? E.K urst
Keelekasutus ei vasta normikeelele: Keelekasutus vastab Maitea, teeks, näind normikeelele: Ma ei tea, teeksin, näinud Kõneledes kasutatakse palju Välditakse parasiitsõnu nii palju kui parasiitsõnu: võimalik Nagu, mingi, ja siis Kokkuvõte Noorte keelekasutus on alles välja kujunemas. Keele arendamine ja hariduse omandamine viibki selleni, et kõneldakse korralikku normikeelt. Tänan tähelepanu eest! 2011
Armsad õpilased, õpetajad ning teised kohalviibijad! Taas on läinud mööda üks kooliaasta täis tarkusekogumist. Kindlasti oli ka pingeid, probleeme ja muresid, kuid loodan, et rõõmsatel sündmustel oli siiski ülekaal ning enamus teist jääb aastat meenutama naeratus näol. Meid ootab ees pikk ning loodetavasti soe suvi. Kasutagem seda puhkamiseks, kuna järgmisel aastal on tulemas väga suur sündmus- põhikooli lõpuaktus ning selleni jõudmiseks peab usinalt õppima ning palju eksameid sooritama. Sealhulgas ka sisseastumiseksameid teistesse koolidesse, mis tähendab, et mõningate klassikaaslastega jagate ühist kooliteed viimast aastat. Kuid asjal on ka helgem pool. Kindlasti leiate uute koolikaaslaste seast toredaid sõpru, kes teevad teie järgnevad õppeaastad sama meeldejäävaks. Rõõmsates koolipäevades on suur osa ka õpetajatel, kes kindlasti püüavad õppetööd lõbusalt
käsitused ja tõekspidamised on üsna erinevad. Hispaanlastega suheldes tuleb kõrvale heita jahedad suhtlemistavad, unustada ajapiirangud ning üleüldse end lõdvaks lasta, kuid tuleb meeles pidada, et nad on siiski hellad ja kergesti haavatavad. Ka loeb neile ausus ja väärikus tihti rohkem kui miski muu. Hispaanlased peavad kõige tähtsamaks üleüldist lõbutsemist. Esmajärgus huvitavad neid asjad, mis pakuvad lõbu, kui asi pole lõbus, siis tavaliselt seda eiratakse. See viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõigi muude asjade üle. Planeerimine ei mängi nende elus mingisugst rolli. Samuti on aeg neile absoluutselt tähtsusetu, kuna see tähendab vabaduse piiramist, mis omakorda lõbutsemise kitsendamist. Nad pigem väldivad ajale mõtlemist ja kiirustamist ning seepärast ei peeta kinni ka kellaegadest, mille tõttu pole kunagi ükski asi kindel. Hispaanlase üheks iseloomu alustoeks on eneseusaldus, mis viib
EHALKIVI Ehalkivi (ka Ehakivi, Linnukivi, Veljastekivi) asub Lääne-Virumaal Kunda lähistel Letipea neemest veidi (umbes 1 km) ida pool mererannas. Olenevalt veeseisust, kas vees või suisa kuival maal. Selleni jõudmiseks tuleb läbida Kunda linn ja sealt, sadamasse suunduvalt teelt keerata paremale Lontova teele. Enne kui tee Malla lähistel klindile hakkab tõusma, viib järsk vasakpööre teid Letipea külla ja ühtlasi ka hiidrändrahnuni viivale teele. Maapealse osa mahu (930 m3) poolest on migmatiitgraniidist Ehalkivi Eesti suurim rändrahn, seda muidugi siis, kui merepõhjas lösutavat Toodrikivi mitte arvestada. Tema ümbermõõt on 49,6 m (pikkus 16,6 m ja laius 14,3 m) ja kõrgus 7,6 m.
Millest koosneb väärikus? Väärikus - see on midagi, millega ei sünnita, vaid see omandatakse kasvades. Selle alused annavad inimesele kaasa tema vanemad, säilitamine aga on juba enda teha. Kui aga stardipaketti pole lapsepõlvest kaasa antud on teekond selleni märksa keerulisem. Väärikus koosneb kulbitäiest enese austamisest, supilusikatäiest teiste austamisest, teelusikatäiest headest kommetest ning tilgakesest isekusest. Miks isekusest? Sellepärast, et iga inimene peab olema natuke isekas, et hoida oma väärikust ning mitte sattuda teiste mängukanniks. Tihti arvatakse, et enesele mõtlemine on halb, kuid tegelikult on see hädavajalik, et säiliks austus enese vastu ning jätkuks motivatsiooni viia täide oma eesmärgid
pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber. Klassikaline harmoonia kaotab tähtsuse. Uued kompositsioonitehnilised võtted: Klaster kobrakond. Aleatoorika- kontrollitud juhuslikkus. Helilooja annab esitajale vabad käed mõnele esituse valikule. Dodekafoonia- kahelist tooni tehnika. Helilooja paneb kõik 12 heli kindlalt ritta ja ükski ei tohi kaduda.
Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kirikulõhe? Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Millised tegurid selleni viisid? Pidevad konfliktid kiriku ja valitsejate vahel, erisused rituaalid ja kombed. Idakirikus peeti jumalateenistusi rahvakeeltes, läänes aga ladina keeles. Mõningaid kirikupühasid tähistati idas ja läänes eri ajal. Õigeusu preestrid võisid ka abielluda. Rooma paavst tahtis saavutada kontrolli idakiriku üle. Esimestel sajanditel oli kristlik kirik olnud ühine ja viis olulisemat kirikupead olid võrdsed, aga nüüd hakkas paavstide võim kasvama.
Geeniuse päevik S. Dali Vahe kahe inimese vahel on suurem kui kahe eri liiki looma vahel. Michael de Montaigne Vigadel on peaaegu alati jumalik päritolu. Ärge kartke täiuslikkust. Te ei jõua selleni iial! Iga olukorra puhul tuleb tekitada võimalikult palju lahendamatuid vastuolusid, et kõigist neist õigel hetkel pressida välja kogu irratsionaalsuse mahl. Kui on hirmus kirre, pole suuremat naudingut, kui jätta kõik tegemata. Raske on köita maailma tähelepanu kauem kui pool tundi ühtejärgi. Kangelane on Freudi õpetuse kohaselt see, kes tõuseb üles vanemliku ülemvõimu ja isa vastu ning väljub võitjana. Kunstniku roll on tuua inimene loomisprotsessi juurde.
Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel. *Emotsioonidega kaasnevad alati ka iseloomulikud füsioloogilised muutused. *Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata.
Kui mõelda eestlaste plussjoontele, siis tuleks kindlasti esile tõsta meie patriootlikkust ning ühtekuuluvustunnet. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Kuigi enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, kas või näiteks Jüriöö ülestõus 1343. aastal, on iga selline samm andnud selge märgi, et eestlased soovivad oma maal kunagi ise olla peremehed ega kaota kunagi lootust selle vastu võideldes. Nüüdseks oleme välja jõudnud selleni, et meil on päris oma riik ning päris oma inimesed, mis meie maad peegeldavad. Kokkuvõtteks siis niipalju et eestlased on töökad, kokkuhoidlikud, südikad ja me kõik oleme valmis andma kõik et saada ning püsida vabana.
Kas kõik lapsed peaksid suureks sirguma koos isaga? Üks viiendik lastest sirguvad ülesse ilma isata. Põhjuseid, miks laps jääb ilma talle niivõrd vajalikust isa hoolest, on valdavalt kaks. Üks on olukord, kus lapse ema teeb takistusi teisel vanemal oma järeltulija kasvatamises osaleda. Teisel juhul on isal küll kõik võimalused oma lapsega suhelda, kuid ta jätab need kasutamata. Üks põhjustest, mis selleni viib, on kooselu ajal tekkimata jäänud side lapse ja vanema vahel. Isa puudumisel kannatab kõige rohkem laps. Isaga koos kasvanud lapsed on tervemad nii vaimselt kui füüsiliselt, oskavad sujuvamalt probleeme lahendada ning ennast kindlamalt kontrollida. Samuti on teismelistel poistel, kellel puudub isaeeskuju, suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele. Poeg vajab isa tähendust: vajab, et isa teda õpetaks, innustaks, piiraks ja
Sambad kõrged ning saledad. Avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile Parthenoni tempel Dooria stiilis,klassikaline ajastu Ateenas Säilis 17.sajandani Praegu on alles ainult varemed Propülee Akropoli kõrgendiku läänetipus olev paraadlik väravehitis. Ühendas all-linna Akropoli pühapaikadega Joonia stiilis Katust kandsid 6 doornail sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid Erechtheioni tempel Pühendatud Akropolile Ühendas mitut vanemat pühapaika. Keeruka põhiplaani ja ülesehitusega Sambad joonia stiilis sammaste asemel naiste kujud-karüatiidid Aitäh kuulamast!:)
saabumist mõni koht, kust saaks sooja. Samas kui küsida seda sama mõnelt rikkurilt siis kuuleme sõnu, üritan varandust börsil kasvatada. Elu ja selle püüdlused on sageli väga erinevad. Ehk peitub siis ka olemise mõttekus inimeste jaoks erinevas kohas. Ilmselt ei leia keegi täpset definitsiooni, mis on elu. Aga kas ongi vaja seda teada? Parem ongi üritada leida ja saavutada seda teadmist ja mitte kunagi selleni jõuda. Saavutades kõik teadmised ei ole meil enam midagi tahta ja soovida. Mis teha siis, kui sul on olemas kõik , et ei olegi enam, mille poole püüelda. Milleks püüeldakse selle poole, et leida see iseolemise mõte? Igal inimesel on see ilmselt lihtsalt kaasasündinud, seda ei saa nii kergelt ära kaotada. Samas peaks see olema kasulik, sest selle käigus õpitakse ennast tundma, leitakse hingeline tasakaal ning eesmärk, miks tõusta iga hommik ülesse
Ühe perekonna lugu Perekond tähendab erinevate inimeste jaoks erinevaid asju. Minu jaoks tähendab perekond minule kalleid inimesi, kelle poole pöörduda oma murede ja rõõmudega. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes on otsustanud ühise kodu soetada ja koos elades oma muresid ja rõõme jagada. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse sellest, et nad kohtusid tantsupeol ja neil oli tekkinud sümpaatia esimesest kohtumisest. Nende suhe arenes selleni, et otsustati kokku kolida. Kuna vanaisa oli kuldsete kätega mees, ehitas ta maja oma kätega, muidugi oli ka abilisi. Vanaema ja vanaisa olid õnnelikult abielus 20 aastat, kuni vanaisa vähki suri. Neil sündis neli last, kolm tütart ja üks poeg, kes kahjuks sünnitusel suri. Minu ema on keskmine tütardest. Ta ei mäleta oma isa väga täpselt, sest ta oli väga noor, kui ta isa suri. Vanaema ei ole kordagi uuesti abiellunud.
ülesannete hulka. Ettekirjutustele, pidevale kontrollile ning ruumide remondi-probleemidele vaatamata suudeti ära teha suur töö rahvakultuuri arendamisel. Eesti Vabariigi algus-aastad olid keerulised nii majanduslikult kui kultuuriliselt, kuid tegevus kultuurimajas jätkus. Populaarseks kujunesid noorte rockikontserdid nii kultuurimajas, kus tegutses Nõmme Rockiklubi kui ka üle tee kinosaali ,,Võit" klubis ,,326". 1995-ndaks aastaks jõuti selleni, et vahendid kultuurimaja kapitaalremondiks olid eraldatud ja otsustati luua uus asutus - Nõmme Kultuurikeskus, mille koosseisu kuulusid endine kultuurimaja ning majanduslikes raskustes kino ,,Võit" Kahjuks jõudis kino filme näidata ainult poolteist aastat, siis tagastati maja omanikule. Pärast remonti asendus seni interjööris valitsenud tumepruun - punane ,,punanurga" stiil rõõmsameelse valge - hele halli - rohelisega, kolmandal korrusel (endisel pööningul) avati 50-
huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö
,,Kuskil peab olema õnn.." Õnn on just kui müüt- mis tundub paljude jaoks nii kauge ja kättesaamatu. Teisalt jälle otsitakse õnne kui asja, selleni jõudmiseks rajatakse endale absurdseid kinnisideid. Milles peitub õnn? Miks tundub õnn nii kauge ja kättesaamatu? Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei väärtusta seda, mis neil on.Võetakse endale eeskujud, keda järgida, või aetakse ideaalsust näpuga taga. Tuleks lõpetada õnne kui asja otsimine ja vaadata omaenda nina alla. Sul ei pruugi küll olemas olla kõike, mida sa oled kunagi ihanud, kuid kindlasti on su ümber keegi või midagi, mida sa armastad.
Deivi on kolinud elama oma tuttava juurde, et olla lähemal koolile ning töökohale. Pakkimise käigus leiab ta oma vana päeviku, mille sisu ei olnud just kõige helgem. Deivi proovis küll kiusatusele päevikut lugeda vastu panna, kuid see plaan läks tal nihu. Varsti leidis tüdruk ennast ninapidi päevikus, elades läbi kõike seda, mida ta oli viieteist aastasena tundnud. Talle meenusid õelad klassikaaslased, kes alatasa teda tema kaalu pärast kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta hakkas ennast näljutama, kuni temast oli järel vaid luu ja nahk. Ta põdes raskekujulist anoreksiat, mis kujunes hiljem välja bulliimiaks. Mitte kordagi ei tundnud ta end oma kehas hästi või veel vähem ilusana, olenemata sellest, kas ta oli ülekaaluline või kaalus vähem kui udusulg. Vanemad üritasid Deivit aidata, kuid asjatult. Ühel päeval ei olnud Deivi enam võimeline kõndima ning kukkus vetsu teel kokku. Sellest
Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Kas rahvuslikku liikumist võib pidada õnnestunuks või pigem läbikukkunuks? Rahvuslik liikumine liitis inimesi ja pani inimesed ühtemoodi mõtlema ja tegutsema. Üks esimestest koostöödest, mida ühiselt koos teha prooviti, oli esimese eestikeelse kooli rajamine. Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus. Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed levima ka lihtrahva seas. Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängisid seltsiliikumised ja ühistegevused. Loodi palju erinevaid organisatsioone ja seltse, korraldati üritusi. Loodud organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning lõpuks hakkasid eestlased üheskoos tegutsema. Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid minu arvates - ajalehtede ,,Sakala", ,,Perno
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
