kõrvalmõjud. Mao nõre eritumise regulatsioon Maohappe tootmine toimub parietaalrakus. Rakud paiknevad enamjaolt maopõhimiku (funduse) piirkonnas. Sellel on kolme eri tüüpi retseptoreid. 1) M3 atsetüülkoliini suhtes tundlik. 2) H2-histamiinitundlik. Histamiin vabaneb parietaalrakkude kõrval olevatest ECL rakkudest. Histamiin reguleerib happe teket 3) CCK-B koletsüstokiniin, tema on tundlik niivõrd... vaid sellel on gastriin, mida toodetakse mao antrumi ehk lõpposa limaskesta G rakkudes. Maohappe regulatsiooni faasid: 1) Ajufaas stiimuliteks toidu lõhn, maitse, toiudu nägemine, toidule mõtlemine stiimul tekib uitnärvi tuumades. Erutus antakse uitnärvi kiudude kaudu parietaalrakkudele, mis hakkavad hapet produtseerima. (Histamiini vabastab gastriin) uitnärvi ärritus stimuleerib mao antrumi piirkonna G rakke, sealt
parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni. Humoraalne regulatsioon- gastriin, koletsütokiniin, sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis, stiimuliks närviimpulss või soole sisu ja mõjutavad seedenõrede sekretsiooni. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka. Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks.
parasümpaatiliste närvide koosseisus kesknärvisüsteemi. 3.2. Difuusne neuroendokriinne süsteem seedekulglas. Seedeelundite endokriinne funktsioon. Seedekulgla kuulub organismi kõige hormooniderikkamate ja hormoonaktiivsemate elundkondade hulka. Seedekulgla limaskestas on diferentseeritud 18 rakutüüpi, milles on tõestatud gastrointestinaalse toimega hormoonide või peptiidide olemasolu. Klassikalised GI hormoonid on gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, mis vastava ärrituse puhul lähevad verre ning avaldavad oma toimet lõpporganile. Bioloogiliselt aktiivsed peptiidid ei vasta kõigile hormooni kriteeriumidele, kuid avaldavad GI hormoonide omaga sarnast toimet. Mõned neist difundeeruvad neid moodustavast rakust otse lähedal olevasse efektorisse ilma vere abita (parakriinsus), teised vabanevad närvilõpmetes, toimivad samuti otsesel teel (neurokriinsus). Mõnedele
suhu sattumine. Süljenäärmetel suurim osa milleski. Mehhanism selles ajufaasis on järgmine: kõik stiimulid toidu lõhn, nägemine, rääkimine, söömine antakse vastavate närvidega nägemishaistmiskuulmis KNS-i ja lõppkokkuvõttes jõuab ta piklikkuajju uitnärvi tuumadele. Uitnnärvi kiud inerveerivad ka pankreast ja uitnärvi ärrituse tulemusena hakkab pankreas juba ajufaasis nõret produtseerima. Uitnärvi ärritus vabastas mao limaskesta G-rakkudes gastriini ja gastriin vere kaudu jõuab ka pankreaseni ja see stimuleerib ka pankrease talitlust, natuke nõrgemini siiski kui maonäärmete talitlust. Maofaas Makku jõudnud toit venitab maoseinu ja toidu koostises olevad valgud, mis võivad osaliselt lõhustatud olla peptiidid või üksikuteks aminohapeteks lõhustatud, need stimuleerivad üheltpoolt gastriini vabanemist ja gastriin stimuleerib pankreast ja teiseltpoolt mao venitust , vallandab mao ja pankrease vahelisi reflekse
maitse ja inimese puhul ka toidust rääkimine ja toidule mõtlemine. Need stiimulid põhjustavad piklikus ajus uitnärvi ärrituse. Uitnärvi ärrituse tagajärjel hakkavad maos parietaalrakud HCl’i produtseerima. Parietaalrakkudel on atsetüülkoliini suhtes tundlik retseptor. Atsetüülkoliin ongi selleks mediaatoriks, mis uitnärvi lõpmetel vabaneb. Uitnärvi ärrituse tagajärjel hakatakse mao limaskebsta G-rakkudes produtseerima hormooni gastriin. Veres ringlevate ainete kaudu käivitub ka humoraalne süsteem. Gastriin aga stimuleerib HCl’i produktsiooni. 2) Mao faas – toimivad need stiimulid, mis on maost pärit. Selleks on maovenitus, mis tekib toidust, mis on jõudnud mao sisemusse. Maost lähtuvate stiimulite hulka kuuluvad ka makku jõudnud toidu lõhustusproduktid - eriti valkude omad. Väga headeks edasisteks happesekretsiooni stiimuliteks on valgus, mis on enne seedesekretsiooni
raseduse ajal, toetades emaka limaskesta ja piimanäärmete valmisolekut. Androgeenid (meessuguhormoonid), eriti Peamiselt munandite Aktiviseerivad sekundaarsete sugutunnuste arenemist (nt. habeme kasvu) testosteroon interstitsiaalrakkudes puberteedieas. Seedeelundid (eriti Gastriin == Stimuleerib maomahla sekretsiooni. maolukuti rakud) Stimuleerib Oddi sulguri avanemist, sapipõie kokkutõmbeid ja sapi CCK (koletsüstokiniin) Peensoole rakud nõristumist kaksteistsõrmikusse.
Epiteel uueneb iga kolme ööpäeva tagant. Maos toimuvad perioodilised kontraktsioonid. Sammuseadjad annavad signaali iga 5s järel. Periplastilised lained viivad toidu edasi. Aeglased lained 10 korda / min. Peristaltilised lained e. tugevad. Regulatsioon nii neuraalne kui ka humoraalne. Sümpaatiline aeglustab seedimist. Kui toit jõuab 12-sõrmikusse, siis see vähendab maomahla peristaltikat. Peristaltikat reguleeritakse humoraalselt. Toidu jõudmisel lukuti ossa vallandatakse gastriin, see omakorda pepsiini. Peensoole hormoonid reguleerivad samuti seedimist. SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud.
Toime ENS vahendusel, mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedet, mõju võib olla üle ENS neuronite või otsene. Mediaator on noradrenaliin. Domineerib fight-or-flight olukorras, kui seedimisel on madal prioriteet. Sensoorsed rakud paiknevad seedetraktis, mõjuvad ka toidu nägemine ja lõhn. KNS ülesanne – koordineerida seedesüsteemi eri osade talitlust. Hormonaalne regulatsioon - olulisemad seedetrakti fn reguleerivad peptiidsed hormoonid: gastriin, koletsüstokiniin (CCK), sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid (GIP) ja vasoaktiivne soolepeptiid (VIP). Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis (v.a VIP), stiimuliks närviimpulss või soole sisu. Endokriinrakkudel on iseloomulik lokalisatsioon – nt gastriini tootvad rakud paiknevad maos, CCK tootvad rakud aga duodenumis. Mõjutavad seedenõrede sekretsiooni (maonõre, pankreasenõre, sapp). Hormoonitabel eraldi lehel. 4
sekretsiooni stimuleerimine -maksas karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine sapi koostisse -troofiline toime: koos CKK-ga stimuleerib pankrease kasvu -gastriin -maos HCl sekretsiooni stimuleerimine -troofiline toime: peen-ja jämesoole, vähemal määral mao limaskesta arengu stimuleerimine -koletsüstokiniin -ensüümide produktsioon pankreases CKK -sekretiini toime võimendamine
Vereringe vahendusel keha reserve kirjeldavad · Reguleeritakse seedeklugla silelihaseid signaalid peristaltikat Hormoonid · Valgurikas toit võimendab peristaltilist aktiivsuset Temperatuur ca 30-40% võrreldes süsivesikutega Psühholoogilised faktorid · Gastriin (valgutoidu tagajärjel) stiumueerib maohapete eritust ja kiirendab toidu liikumist 5 Signaalid toiduvarudest Hormoonid · Suhkru tase veres pärsib isu, suhkrutaseme · Hüpotalamus toodab toitumiskäitumist mõjutavaid langus suurendab isu peptiide:
ressurse u 15% kokku Miinuseks on see, et suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist Peptiidid On väikesed molekulid, mis koosnevad 2 - 50 peptiidsidemega seotud aminohappe jäägist. Saab jagada: 1. Looduslikud a) kehas tekkivad - kasvuhormoon 2. Sünteetilised - aspartaam Biofunktsioonid 1. Peptiidhormoonid nt ajuripatsis sünteesitav kasvuhormoon 2. Paljud peptiidid kontrollivad seedeprotsessi nt gastriin kontrollib maonõre eritumist. 3. Neuropeptiidid ajus kontrollivad emotsioone ja mälu - serotoniin (endorfiini koostises) 4. Teatud peptiidid on kehas antioksüdandid nt glutatioon (GSH) 5. Paljud peptiidid on tugevad mürgid (Eestis nt kärbseseentes - valges ja rohelises amanitiin) Toksilised peptiidid ei seedi!
Väljahingatavast õhust moodustab hapnik umbes: 15% 41. Hingamiskeskuse talitlust ei mõjuta oluliselt: kopsualveoolide väljavenituse aste 43. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemine: stimuleerib seedenõresid produtseerivate näärmete talitlust 44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik: lipiidede seedimiseks ja imendumiseks 45. Tärklis meie söödud leivast imendub: peensooles glükoosina 46. Seedetrakti talitlust reguleerivad seedehormoonid on: gastriin ja sekretiin 47. Toiduga saadavate valkude lõhustumine aminohapeteks algab maos 48. Pankrease nõres sisalduv seedeensüüm trüpsiin: lagundab valke 49. CO2 liigse väljutamise tõttu hüperventilatsioonil võib tekkida respiratoorne alkaloos 50. Esmasuriini produtseeritakse neerudes ööpäevas ligikaudu: 150-200L 57. Kus toimub ovulatsioon: munasarjas 58. Katehoolamiinideks nimetatakse: adrenaliin ja noradrenaliin 59
Sisesekretoorne osa produtseerib hormoone. Kõhunäärme eritumise regulatsioon. Eritumist reguleeritakse nii närvisüsteemi kui hormoonide vahendusel. Ajufaas sekretsiooni käivitajateks toidu lõhn, nägemine ja söömine ise. Stiimulid kutsuvad esile KNS'i erutuse, peaajukoore erutuselt levib erutus piklikku ajju uitnärvi tuumadele. Uitnärvi kiudude kaudu pankreasele - algab eritumine. Uitnärvi ärritusel vabaneb maolimaskestalt gastriin. Gastriin vere kaudu jõuab ka pankreasele ning stimuleerib pankrease nõre eritumist. Maofaas pankrease jaoks kõige tagasihoidlikum. Stiimuliteks on mao venitus, maos sisalduvad toiduhüdrolüsaadid (lõhustunud toiduained). Maolt saab alguse refleks mille sensorid on mao limaskestas. Refleksikaare täidesaatev osa lõpeb pankreasenäärme rakkudel. Gastriin on samuti täidesaatja. Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud
Ühed on valgud (hüpofüüsi eessagara hormoonid), teised aminohapete tuletised (adrenaliin), neerupealsete koore ja sugunäärmete hormoonid on steroidse struktuuriga. Hormoonid on rangelt spetsiifilise toimega. Endokriinnäärmete hüpo- või hüperfunktsioonijärgselt sugenevad vastavad haigused. Hormoonidega sarnased ained koehormoonid on kohaliku toimega ja neid ei sünteesita endokriinnäärmetes, vaid organismi tavalistes rakkudes ( näiteks nagu histamiin, reniin, gastriin, serotoniin jt.). Toimemehhanism Hormoonide toime avaldub organimi eri tasanditel. Väliskeskkonna muutused või organismi enda ainevahetushäired stimuleerivad hüpofüüsis spetsiifiliste ainete teket, mis omakorda mõjutavad hüpofüüsi hormoonide produktsiooni. Vere kaudu aktiveerivad viimased endokriinnäärmete rakke, mis suurendavad vastavate hormoonide sünteesi. Need hormoonid kanduvad verega organismi teatud elunditeni ja kudedeni.
produtseerib kõhunäärme nõret. Sugunäärmete sisesekretoorne osa produtseerib suguhormoone, väline produtseerib mehel seemnerakke, naisel munarakke. 2) mitteklassikalised sisesekretoorsed näärmed (difuusne neuroendokriinne süsteem – DNS) – See süsteem koosneb organismis erinevates elundites ja kudedes hajutatult paiknevatest sisesekretoorsetest näärmerakkudest. Kõige rohkem on selle süsteemi rakke seedekulglas (gastriin, histamiin, somatostatiim ??, sekretiin, koletsüstokiniin??) Kliiniliselt võivad hormoonid olla kas aminohapetest koosnevad (peptiidhormoonid) või kolestoroolist sünteesitud (steroidhormoonid), samuti võivad olla üheainsa aminohappe derivaadid/produktid (nt adrenaliin, serotoniin, histamiin). Eraldi rühmana käsitletakse ka joodi sisaldavaid hormoone (kilpnäärme hormoonid). Hormoonide transpordi viisid efetorina ja toimemehhanism efektorile
rakkude ainevahetusprotsesse. On ka erandeid. Mõnede hormoonide toime ei ulatu tekkekohast eriti kaugele ja mõjutavad vaid neid produtseerinud raku kõrval või lähikonnas paiknevate rakkude ainevahetust või siis toimimad vaid neid sünteesinud raku siseselt. Kõik hormoonid ei teki sisenõrenäärmetes. Ka teistest kudedes on rakkusid, mis sünteesivad hormoonide funktsioone täitvaid aineid. Neid nimetatakse koehormoonideks. (nt gastriin, sekretiin) Vastavalt tegevusraadiusele saab hormoone klassiitseerida järgnevalt: Endokriinsed hormoonid – produtseeritakse sisenõrenäärmetes, läbivad vereringes pikki vahemaid ja mõjutavad ka kaugel paiknevaid rakke. Parakriinsed hormoonid – eemalduvad tekkekohast vähe, toimivad naabruses olevate rakkude suhtes. Autokriinsed hormoonid – toimivad peamiselt samas rakus, kus nad on sünteesitud. Hormoonide keemiline struktuur
Kõrvaltoimed: söögitoru, suulimaskesta ärritav toime, hambaid kahjustav toime – selle vältimiseks juuakse kõrrega. 1.3. Maohapet neutraliseerivad ained: naatriumvesinikkarbonaat, magneesiumoksiid, alumiiniumhüdroksiid, nende ravimite toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused. ANTATSIIDID – SOOLHAPET NEUTRALISEERIVAD – Na, Mg, Al kompleksid – maohappe neutraliseerimiseks ma liighappesuse korral (Ca-soolad ei sobi, sest soodustavad pepsinogeeni sekretsiooni nagu gastriin füsioloogiliselt) Magneesiumoksiid, magneesiumhüdroksiid, magneesiumtrisilikaat – neutraliseerivad soolhapet (reaktsioonil tekib magneesiumkloriid) – neutraliseerimine toimub pikkamööda Alumiiniumhüdroksiid – reaktsioonil tekib alumiiniumkloriid – toime kestab tunde Toimemehhanism, kasutamine: Mao liighappesuse korral, mao- ja duodenaalhaavandi ravikompleksis (lokaalne limaskesti kaitsev toime, seovad sapphappeid, Pg- de
aeglustab, parasümpaatikuse aktivatsioon kiirendab). Süsivesikud • Toit: polüsahhariidid, disahhariidid • Imendumine: monosahhariididena 80% glükoos fruktoos, galaktoos Amülaas • 20‐40% süljest • ‐60‐80% pankreasest (suurema aktiivsusega) 15‐30 min pn praktiliselt kõik süsivesikud lammutatud duodenumis (двенадцатиперстная кишка) • Soole ensüümid (enterotsüüdid) • Laktoosi talumatus 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. 50 Gastriin (mao antrumist) Sekretiin (duodenum) Kolestüstokiniin (CCK, duodenum) Pankrease polüpeptiid (pankreas) Magu inhibeeriv polüpeptiid (GIP: jejunum ja duodenum) Motiliin (jejunum ja duodenum)
Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl) Pearakud toodavad pepsinogeeni G-rakud toodavad gastriini Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen parietaalrakud HCl Limanäärmed Maolukuti e. püloorus pearakud pepsinogeen G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin pH tõus stimuleerib, langus pidurdab 49) Mao motoorika ja tühjenemine. Mao motoorika:
keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist. Peensooles toimub põhiline osa toitainete imendumisest (vesi passiivse diffusioonina, el.lüüdid aktiivse transpordiga, Ca imendumine tugevalt sõltuv vitamiin D olemasolust, Na imendumine aga sõltub aldosterooni tasemest). Peamised maonõre sekretsiooni stimuleerivad faktorid on paras NS stimulatsioon ja Ach viimase mediaatorina, gastriin ja histamiin. Pankrease sekretsiooni stimuleerivad uitnärvi lõpmetest vabanev ACh ja sekretiin ja koletsüstokiniin, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Sekretiini vabastatakse, kui soolesisu pH langeb, kui happeline toitmass saabub maost peensoolde. Jämesooles toimub olulisel määral vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Taimed Tüüpiliselt on rohtsete taimeosade veesisaldus keskmiselt 70 % kaalust. Kuivust taluvad
Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl) Pearakud toodavad pepsinogeeni G-rakud toodavad gastriini Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen parietaalrakud HCl Limanäärmed Maolukuti e. püloorus pearakud pepsinogeen G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin pH tõus stimuleerib, langus pidurdab 49) Mao motoorika ja tühjenemine. Mao motoorika:
*Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on
*Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on allutatud NS-le
parasümpaatiline NS: kiireneb seedetegevus, peristaltika ja maomahla eritus (toidu lõhn ja toidu nägemine, mao venitus) sümpaatiline NS: mao tühjenemine ja talitlus aeglustuvad (valu, stress) toidukördi ja soolhappe jõudmine peensoolde tekitab enterogastrilise refleksi, mis vähendab maomahla eritumist ja peristaltikat Toidu jõudmine makku käivitab humoraalse regulatsiooni: hormoon gastriin verre pepsinogeen, sisemine faktor, soolhappe gastriini. Veel eritatakse muid hormoone (GIP) Maks (1) Arenenud soole seinast, suurim nääre Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed: - rasvade emulgeerimine - sappi eristades toimib maks erituselundina - eemaldab verest toksilisi aineid - toitainete akumuleerija - sünteesija (plasmavalgud) - vere akumulatsioon
alahappesusega (siin on suurem kasvajate eelsoodumus) Mao füsioloogia: KORRATA anatoomia/füsioloogia õpik! Füsioloogia: 2.5 l HCl seedimiseks. pH ca 0,9 – 2.5 Valke lõh. ensüüm- pepsiin ; Ravsu- lipaasid, HCl toimel inaktiivne ensüüm. Pepsinogeen akt. Pepsiiniks HCl: hävitab mikroobe, pehmendab tselluloosi. NB! HCl↓ ravi – mikroobid- seentevohamised. Lima e mutsiin: limarakkud, mis kaitsvad maolimaskesta HCl ja pepsiini toime eest. NB! Gastriin: ↑ mao näärmete tegevust, seega ka HCl. MAOSEKRETSIOONI SOODUSTAVAD AINED: a)Reflektoorselt – mõruained : parandavad söögiisu, maitseretseptorite tundlikkustäiendavad impulsid n. vaguse kaudu, mis on suust maitseretseptoreilt tuleva ärrituse vastus b)Koffeiin, etanool, mineraalveed jm. gaseeritud joogid, puljongid. d)RAVIMID, mis on mõeldud asendusraviksmaonõre koostisosad koos või eraldi võetuna. Eestis ei ole neid registreeritud. MAOSEKRETSIOONI PIDURDAVAD AINED:
1. vett 2. mineraalsooli 3. lima, mida sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel 4. soolhapet ja sisemist faktorit (süsivesikurikas valguline aine) - sisemine faktor aitab B12 vitamiinil imenduda (peensoole lõpposas) - sisemise faktori ravita jätmine põhjustab raske aneemia. 5. pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas, HCl toimel muudetakse ta PEPSIINIKS. 6. püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormooni GASTRIIN - kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni. Maomahla komponentide funktsioonid: 1. vesi - niisutab allaneelatud toitu 2. HCl - hapustab toidu - lõpetab sülje ptüaliini (a-amülaas) toime - hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle elutegevusel läheks toit roiskuma - kindlutab happelise keskkonna pH (1,5-3,5), mis on vajalik efektiivseks seedimiseks pepsiini toimel. 3
◦ STH, β- lipokaiin, epinefriin, kortikotropiin, glükokortikoidid, insuliin 3. Aminohapete ja valkude metabolismi reguleerijad ◦ STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, ◦ angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad ◦ parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad ◦ gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. LIPIIDID LIPIIDID Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.). Neid võib tinglikult jaotada kaheks: ◦ tsütoplasmaatiline s.o. rakkude tsütoplasma rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul.
Sel juhul hormooni lisamine ei aita. Ülekanne cGMP vahendusel · Ülekanne transmembraanse GC vahendusel (ANP, guanüliin, enterotoksiinid, jt · Ülekanne tsütoplasmaatilise lahustuva GC vahendusel (lämmastikoksiid NO) Valk ja retseptor on koos GC. Kui tuleb hormoon, siis tekib kohe GTP-st cGMP, tekib proteiinkinaas, mis hakkab fosforüülima teisi valke. Ülekanne IP3 ja Ca2+ vhanedusel · GnRH, TRH, LH, ADH, oksütotsiin, substants P, CCK, gastriin, serotoniin, adrenaliin, angiotensiin II, atsetüülkoliin, histamiin, PDGF, tromboksaan Sarnaselt cAMP-le tekib GTP. See aktiveerib PLC (fosfolipaas C). PIP2 toodab IP3-e (inositooltrifosfaati). Mõlemad on sekundaarsed signaalmolekulid.IP3 avab kaltriumikanalid endoplasmaatilisest retiikulumist (ER). Kalmoduliin ühineb selle valguga, tekib kaltsium-kalmoduliini aktiivne kompleks, mis mõjutab kaltsium-kalmoduliin- sõltuvaid ensüüme. Seeläbi tekib metaboolne vastus.
3. Saamisallikad (vitamiinide ja mineraalide) Kõhunäärme eritumise regulatsioon Eritumist reguleeritakse nii närvisüsteemi kui hormoonide vahendusel. Kolm faasi: 1. Ajufaas sekretsiooni käivitajateks toidu lõhn, nägemine ja söömine ise. Stiimulid kutsuvad esile KNS'i erutuse, peaajukoore erutuselt levib erutus piklikku ajju uitnärvi tuumadele. Uitnärvi kiudude kaudu pankreasele - algab eritumine. Uitnärvi ärritusel vabaneb maolimaskestalt gastriin. Gastriin vere kaudu jõuab ka pankreasele ning stimuleerib pankrease nõre eritumist. 2.Maofaas pankrease jaoks kõige tagasihoidlikum. Stiimuliteks on mao venitus, maos sisalduvad toiduhüdrolüsaadid (lõhustunud toiduained). Maolt saab alguse refleks mille sensorid on mao limaskestas. Refleksikaare täidesaatev osa lõpeb pankreasenäärme rakkudel. Gastriin on samuti täidesaatja. 3.Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud aminohapped,
*Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- testosteroon. *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud-koletsüstokiniin, sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on allutatud NS-le on hüpofüüs ja hüpotalamus /tähtsamaks H-de moodustamise reguleeriaks,
toidu kogusest ja iseloomust: Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe CH-rikas toit läbib mao kiiresti Valgurikas toit aeglasemalt Kõige kauem on maos rasvarikas toit Mao talitluse regulatsioon ·Autorütmia.Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kust 3-4x minutis algab peristaltiline laine. ·Neuraalneregul: PS kiirendab, SP aeglustab. ·Enterogastrilinerefleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat. ·Humoraalne: gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärimismaonäärmeid eritama pepsinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP (vasoactive intestinal peptide; gastric inhibitory peptide) erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: ·Paks (üle 1mm) kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ·Kiiresti uuenev pinnaepiteel Peensool Peensoole osad: ·Kaksteistsõrmiksoole duodeenum(30 cm) ·Tühisoole jejunum(2/5; 1,5-2,5 m)
Ja sellele järgneb maomahla sekretsioon, mis toimub enne, kui toit jõuab makku tänu n.vaguse reflektoorsele mõjutusele: toidu nägemine, lõhn, maitse, kaetud laud. Pavlov pidas seda faasi väga oluliseks järgnevale seedeprotsessile ja nimetas seda isumahlaks. 2. Gastraalne faas s.o.seedimine maos See faas algab u. 30 minutit peale toidu saabumist.Toit maos, täpsemalt maoseina venitus stimuleerib hormoon gastriini sekretsiooni püüloruses. Gastriin läheb otse vereringesse ja stimuleerib maonäärmetes maomahla produktsiooni (eeskätt HCl ja seedenõrede hulka, mitte aktiivsust). Valgu töötlemisel tähtsamaks ensüümiks on pepsinogeen, mis HCl toimel aktiviseerub pepsiiniks ja lagundab valgu polüpeptiidiks. Rasva lammutab ensüüm lipaas, mida maomahlas leidub vähesel hulgal, toimib ainult emulgeeritud rasvade (piimarasv). Teised rasvad maos ei allu lammutusprotsessidele. Piima
kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine · Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab · Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3)
kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine · Neuraalne regulatsioon: PS kiirendab, SP aeglustab · Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3)
Happeline keskkond aitab kaasa valkude denatureerimisele. Seedetrakt Seedetrakti eesmärgiks on toidu segamine seedemahladega ja piki soolestikku edasitoimetamine. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus Kõigil muundtakse keerukad suured molekulid väiksemaks. süsivesikud -> monosahhariidideks rasvad -> rasvhapeteks vagud -> aminohapeteks. 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. Hormoonid reguleerivad tasakaalu anablismi ja katabolismi vahel. Nad reguleerivad kiirust, millega aineid talletatakse või võetakse kasutusele, ning ka ühtede substraatide muutumist teiseks. 25. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis.
rakkude ainevahetusprotsesse. On ka erandeid. Mõnede hormoonide toime ei ulatu tekkekohast eriti kaugele ja mõjutavad vaid neid produtseerinud raku kõrval või lähikonnas paiknevate rakkude ainevahetust või siis toimimad vaid neid sünteesinud raku siseselt. Kõik hormoonid ei teki sisenõrenäärmetes. Ka teistest kudedes on rakkusid, mis sünteesivad hormoonide funktsioone täitvaid aineid. Neid nimetatakse koehormoonideks. (näiteks gastriin, sekretiin) Ainevahetuse regulatsioonis toimimine – Hormoonide toime rakkude ainevahetusele realiseerub põhimõtteliselt selle kaudu, et nad ühel või teisel viisil muudavad erinevate ensüümide aktiivsust rakus. Niisuguse efekti saavutamiseks on omakorda järgmised võimalused: 1) muudetakse olemasolevate ensüümimolekulide struktuuri, kutsudes seega esile inaktiivse ensüümi transformeerumise aktiivseks vormiks;
Aminohapetest sünteesitakse histamiini, mis tõstab veresoonte läbilaskvust. Väga sageli allergia all kannatavatel inimestel. Aminohapetest saab sünteesida ka teisi ühendeid teatud süsivesikuid. 11 Peptiidid on aminohapete jääkidest koosnevad väikesed molekulmassiga ühendid, ühes peptiidis võiks olla 2 kuni 50 AH-d. Näited ja biofunktsioonid: 1. Peptiidhormoonid: lokaalse tähendusega nt seedekulglas toimivad hormoonid (gastriin). Organismitasandil nt vererõhku reguleerivad hormoonid (vasopressiin). 2. Embrüogeneesis, embrüonaalsete induktoritena, mis määravad ära teatud organsüsteemide kujunemise (nt neuraalne induktor määrab ära närvisüsteemi kujunemise). Valkude seedeprotsessis tekivad peptiidid. Teatud peptiidid on väga mürgised (näiteks valge ja rohelise kärbseseene mürgisus põhineb peptiidil amanitiin). Osadel peptiididel on antioksüdantne toime (GSH- glutatioon)
annaabi.ee 
