kõrvalmõjud. Mao nõre eritumise regulatsioon Maohappe tootmine toimub parietaalrakus. Rakud paiknevad enamjaolt maopõhimiku (funduse) piirkonnas. Sellel on kolme eri tüüpi retseptoreid. 1) M3 atsetüülkoliini suhtes tundlik. 2) H2-histamiinitundlik. Histamiin vabaneb parietaalrakkude kõrval olevatest ECL rakkudest. Histamiin reguleerib happe teket 3) CCK-B koletsüstokiniin, tema on tundlik niivõrd... vaid sellel on gastriin, mida toodetakse mao antrumi ehk lõpposa limaskesta G rakkudes. Maohappe regulatsiooni faasid: 1) Ajufaas stiimuliteks toidu lõhn, maitse, toiudu nägemine, toidule mõtlemine stiimul tekib uitnärvi tuumades. Erutus antakse uitnärvi kiudude kaudu parietaalrakkudele, mis hakkavad hapet produtseerima. (Histamiini vabastab gastriin) uitnärvi ärritus stimuleerib mao antrumi piirkonna G rakke, sealt
parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni. Humoraalne regulatsioon- gastriin, koletsütokiniin, sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis, stiimuliks närviimpulss või soole sisu ja mõjutavad seedenõrede sekretsiooni. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka. Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks.
parasümpaatiliste närvide koosseisus kesknärvisüsteemi. 3.2. Difuusne neuroendokriinne süsteem seedekulglas. Seedeelundite endokriinne funktsioon. Seedekulgla kuulub organismi kõige hormooniderikkamate ja hormoonaktiivsemate elundkondade hulka. Seedekulgla limaskestas on diferentseeritud 18 rakutüüpi, milles on tõestatud gastrointestinaalse toimega hormoonide või peptiidide olemasolu. Klassikalised GI hormoonid on gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, mis vastava ärrituse puhul lähevad verre ning avaldavad oma toimet lõpporganile. Bioloogiliselt aktiivsed peptiidid ei vasta kõigile hormooni kriteeriumidele, kuid avaldavad GI hormoonide omaga sarnast toimet. Mõned neist difundeeruvad neid moodustavast rakust otse lähedal olevasse efektorisse ilma vere abita (parakriinsus), teised vabanevad närvilõpmetes, toimivad samuti otsesel teel (neurokriinsus). Mõnedele
suhu sattumine. Süljenäärmetel suurim osa milleski. Mehhanism selles ajufaasis on järgmine: kõik stiimulid toidu lõhn, nägemine, rääkimine, söömine antakse vastavate närvidega nägemishaistmiskuulmis KNS-i ja lõppkokkuvõttes jõuab ta piklikkuajju uitnärvi tuumadele. Uitnnärvi kiud inerveerivad ka pankreast ja uitnärvi ärrituse tulemusena hakkab pankreas juba ajufaasis nõret produtseerima. Uitnärvi ärritus vabastas mao limaskesta G-rakkudes gastriini ja gastriin vere kaudu jõuab ka pankreaseni ja see stimuleerib ka pankrease talitlust, natuke nõrgemini siiski kui maonäärmete talitlust. Maofaas Makku jõudnud toit venitab maoseinu ja toidu koostises olevad valgud, mis võivad osaliselt lõhustatud olla peptiidid või üksikuteks aminohapeteks lõhustatud, need stimuleerivad üheltpoolt gastriini vabanemist ja gastriin stimuleerib pankreast ja teiseltpoolt mao venitust , vallandab mao ja pankrease vahelisi reflekse
maitse ja inimese puhul ka toidust rääkimine ja toidule mõtlemine. Need stiimulid põhjustavad piklikus ajus uitnärvi ärrituse. Uitnärvi ärrituse tagajärjel hakkavad maos parietaalrakud HCl’i produtseerima. Parietaalrakkudel on atsetüülkoliini suhtes tundlik retseptor. Atsetüülkoliin ongi selleks mediaatoriks, mis uitnärvi lõpmetel vabaneb. Uitnärvi ärrituse tagajärjel hakatakse mao limaskebsta G-rakkudes produtseerima hormooni gastriin. Veres ringlevate ainete kaudu käivitub ka humoraalne süsteem. Gastriin aga stimuleerib HCl’i produktsiooni. 2) Mao faas – toimivad need stiimulid, mis on maost pärit. Selleks on maovenitus, mis tekib toidust, mis on jõudnud mao sisemusse. Maost lähtuvate stiimulite hulka kuuluvad ka makku jõudnud toidu lõhustusproduktid - eriti valkude omad. Väga headeks edasisteks happesekretsiooni stiimuliteks on valgus, mis on enne seedesekretsiooni
HORMOON TEKKEKOHT TOIME AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib hormoonide moodustumist neerupealiste koores. adrenokortikotropiin == TSH (türotroopne hormoon) e. Türotropiin Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib troksiini moodustumist kilpnäärmes. == STH (somatotroopne hormoon) Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib valgusünteesi rakkudes ja organismi kasvu. somatotropiin e. Kasvuhormoon == Naistel stimuleerib koos LHga munaraku arengut munasarja folliikulis ja FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) e. Hüpofüüs (eesssagar) östrogeeni sekretsioo...
Epiteel uueneb iga kolme ööpäeva tagant. Maos toimuvad perioodilised kontraktsioonid. Sammuseadjad annavad signaali iga 5s järel. Periplastilised lained viivad toidu edasi. Aeglased lained 10 korda / min. Peristaltilised lained e. tugevad. Regulatsioon nii neuraalne kui ka humoraalne. Sümpaatiline aeglustab seedimist. Kui toit jõuab 12-sõrmikusse, siis see vähendab maomahla peristaltikat. Peristaltikat reguleeritakse humoraalselt. Toidu jõudmisel lukuti ossa vallandatakse gastriin, see omakorda pepsiini. Peensoole hormoonid reguleerivad samuti seedimist. SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud.
Neil on autokatalüütiline aktiivsus st. pepsiin aktiveerib ise järgmise pepsinogeeni pepsiiniks. Proensüüm – et ei lagundaks rakku, milles teda toodetakse. Pepsiin lõhustab valke peptiidideks. Peptiidid stimuleerivad HCl sekreteerimist (pepsiin vajab tööks madalat pH-d). Maonõre sekretsiooni regulatsioon – näärmerakke stimuleerivad: * atsetüülkoliin – stimuleerib pearakke, parietaalrakke ja limarakke. pärit koliinergilistelt neuronitelt. * histamiin ja gastriin – stimuleerivad parietaalrakke * atsetüülkoliin, histamiin ja gastriin samaaegselt – maksimaalne HCl sekretsioon Atsetüülkoliin ja histamiin mõjuvad otse parietaalrakkudele. Gastriin mõjub kaudselt – esmalt mõjutab ECL rakke histamiini tootma ja histamiin mõjub ise otse parietaalrakkudele. Närviregulatsioon toimub läbi lühikese ja pika refleksi. Pikk refleks toimub uitnärvi kaudu, lühike aga maoseinas olevad närvid
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: ...
Vereringe vahendusel keha reserve kirjeldavad · Reguleeritakse seedeklugla silelihaseid signaalid peristaltikat Hormoonid · Valgurikas toit võimendab peristaltilist aktiivsuset Temperatuur ca 30-40% võrreldes süsivesikutega Psühholoogilised faktorid · Gastriin (valgutoidu tagajärjel) stiumueerib maohapete eritust ja kiirendab toidu liikumist 5 Signaalid toiduvarudest Hormoonid · Suhkru tase veres pärsib isu, suhkrutaseme · Hüpotalamus toodab toitumiskäitumist mõjutavaid langus suurendab isu peptiide:
ressurse u 15% kokku Miinuseks on see, et suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist Peptiidid On väikesed molekulid, mis koosnevad 2 - 50 peptiidsidemega seotud aminohappe jäägist. Saab jagada: 1. Looduslikud a) kehas tekkivad - kasvuhormoon 2. Sünteetilised - aspartaam Biofunktsioonid 1. Peptiidhormoonid nt ajuripatsis sünteesitav kasvuhormoon 2. Paljud peptiidid kontrollivad seedeprotsessi nt gastriin kontrollib maonõre eritumist. 3. Neuropeptiidid ajus kontrollivad emotsioone ja mälu - serotoniin (endorfiini koostises) 4. Teatud peptiidid on kehas antioksüdandid nt glutatioon (GSH) 5. Paljud peptiidid on tugevad mürgid (Eestis nt kärbseseentes - valges ja rohelises amanitiin) Toksilised peptiidid ei seedi!
1.Erutuvateks kudedeks nimetatakse: skeleti-,sile ja südamelihaskudet 2. Neurolemmotsüüdid e Scwanni rakud on neurogliia rakud, mis: moodustavad müeliinitupe perifeerse närvisüsteemi neuronite aksonite ümber 3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse: ganglioniteks 4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine, mälu) neuraalne keskus asub: suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemise...
Sisesekretoorne osa produtseerib hormoone. Kõhunäärme eritumise regulatsioon. Eritumist reguleeritakse nii närvisüsteemi kui hormoonide vahendusel. Ajufaas sekretsiooni käivitajateks toidu lõhn, nägemine ja söömine ise. Stiimulid kutsuvad esile KNS'i erutuse, peaajukoore erutuselt levib erutus piklikku ajju uitnärvi tuumadele. Uitnärvi kiudude kaudu pankreasele - algab eritumine. Uitnärvi ärritusel vabaneb maolimaskestalt gastriin. Gastriin vere kaudu jõuab ka pankreasele ning stimuleerib pankrease nõre eritumist. Maofaas pankrease jaoks kõige tagasihoidlikum. Stiimuliteks on mao venitus, maos sisalduvad toiduhüdrolüsaadid (lõhustunud toiduained). Maolt saab alguse refleks mille sensorid on mao limaskestas. Refleksikaare täidesaatev osa lõpeb pankreasenäärme rakkudel. Gastriin on samuti täidesaatja. Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud
STH, - lipokaiin, epinefriin, kortikotropiin, glükokortikoidid, insuliin 3. Aminohapete ja valkude metabolismi reguleerijad STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. 7. Universaalne toime metabolismile iseloomulik väga lai toimespekter ja toime paljude kudede rakkudele kilpnäärme hormoonid T4 , T3 - reguleerivad SV, V ja L ainevahetust (eriti katabolismi) neerupealsete hormoonid dopaniin, epinefriin, norepinefriin neerude hormoonid- erütropoetiin epifüüsi hormoonid melatoniin 8
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega), maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega), rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traum...
rakkude ainevahetusprotsesse. On ka erandeid. Mõnede hormoonide toime ei ulatu tekkekohast eriti kaugele ja mõjutavad vaid neid produtseerinud raku kõrval või lähikonnas paiknevate rakkude ainevahetust või siis toimimad vaid neid sünteesinud raku siseselt. Kõik hormoonid ei teki sisenõrenäärmetes. Ka teistest kudedes on rakkusid, mis sünteesivad hormoonide funktsioone täitvaid aineid. Neid nimetatakse koehormoonideks. (nt gastriin, sekretiin) Vastavalt tegevusraadiusele saab hormoone klassiitseerida järgnevalt: Endokriinsed hormoonid – produtseeritakse sisenõrenäärmetes, läbivad vereringes pikki vahemaid ja mõjutavad ka kaugel paiknevaid rakke. Parakriinsed hormoonid – eemalduvad tekkekohast vähe, toimivad naabruses olevate rakkude suhtes. Autokriinsed hormoonid – toimivad peamiselt samas rakus, kus nad on sünteesitud. Hormoonide keemiline struktuur
Kõrvaltoimed: söögitoru, suulimaskesta ärritav toime, hambaid kahjustav toime – selle vältimiseks juuakse kõrrega. 1.3. Maohapet neutraliseerivad ained: naatriumvesinikkarbonaat, magneesiumoksiid, alumiiniumhüdroksiid, nende ravimite toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused. ANTATSIIDID – SOOLHAPET NEUTRALISEERIVAD – Na, Mg, Al kompleksid – maohappe neutraliseerimiseks ma liighappesuse korral (Ca-soolad ei sobi, sest soodustavad pepsinogeeni sekretsiooni nagu gastriin füsioloogiliselt) Magneesiumoksiid, magneesiumhüdroksiid, magneesiumtrisilikaat – neutraliseerivad soolhapet (reaktsioonil tekib magneesiumkloriid) – neutraliseerimine toimub pikkamööda Alumiiniumhüdroksiid – reaktsioonil tekib alumiiniumkloriid – toime kestab tunde Toimemehhanism, kasutamine: Mao liighappesuse korral, mao- ja duodenaalhaavandi ravikompleksis (lokaalne limaskesti kaitsev toime, seovad sapphappeid, Pg- de
15‐30 min pn praktiliselt kõik süsivesikud lammutatud duodenumis (двенадцатиперстная кишка) • Soole ensüümid (enterotsüüdid) • Laktoosi talumatus 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. 50 Gastriin (mao antrumist) Sekretiin (duodenum) Kolestüstokiniin (CCK, duodenum) Pankrease polüpeptiid (pankreas) Magu inhibeeriv polüpeptiid (GIP: jejunum ja duodenum) Motiliin (jejunum ja duodenum) Glükagooni-sarnased peptiidid GLP-1 ja GLP-2 (ileum ja jämesool) Neurotensiin (peensoole alumised osad) 25. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis. Jämesooles
Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl) Pearakud toodavad pepsinogeeni G-rakud toodavad gastriini Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen parietaalrakud HCl Limanäärmed Maolukuti e. püloorus pearakud pepsinogeen G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin pH tõus stimuleerib, langus pidurdab 49) Mao motoorika ja tühjenemine. Mao motoorika: Proksimaalses osas nõrgad toonilised
keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist. Peensooles toimub põhiline osa toitainete imendumisest (vesi passiivse diffusioonina, el.lüüdid aktiivse transpordiga, Ca imendumine tugevalt sõltuv vitamiin D olemasolust, Na imendumine aga sõltub aldosterooni tasemest). Peamised maonõre sekretsiooni stimuleerivad faktorid on paras NS stimulatsioon ja Ach viimase mediaatorina, gastriin ja histamiin. Pankrease sekretsiooni stimuleerivad uitnärvi lõpmetest vabanev ACh ja sekretiin ja koletsüstokiniin, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Sekretiini vabastatakse, kui soolesisu pH langeb, kui happeline toitmass saabub maost peensoolde. Jämesooles toimub olulisel määral vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Taimed Tüüpiliselt on rohtsete taimeosade veesisaldus keskmiselt 70 % kaalust. Kuivust taluvad
Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl) Pearakud toodavad pepsinogeeni G-rakud toodavad gastriini Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen parietaalrakud HCl Limanäärmed Maolukuti e. püloorus pearakud pepsinogeen G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin pH tõus stimuleerib, langus pidurdab 49) Mao motoorika ja tühjenemine. Mao motoorika:
*Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on
*Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on allutatud NS-le
parasümpaatiline NS: kiireneb seedetegevus, peristaltika ja maomahla eritus (toidu lõhn ja toidu nägemine, mao venitus) sümpaatiline NS: mao tühjenemine ja talitlus aeglustuvad (valu, stress) toidukördi ja soolhappe jõudmine peensoolde tekitab enterogastrilise refleksi, mis vähendab maomahla eritumist ja peristaltikat Toidu jõudmine makku käivitab humoraalse regulatsiooni: hormoon gastriin verre pepsinogeen, sisemine faktor, soolhappe gastriini. Veel eritatakse muid hormoone (GIP) Maks (1) Arenenud soole seinast, suurim nääre Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed: - rasvade emulgeerimine - sappi eristades toimib maks erituselundina - eemaldab verest toksilisi aineid - toitainete akumuleerija - sünteesija (plasmavalgud) - vere akumulatsioon
Teema I SEEDETRAKTI HAIGUSTE RAVIKS KASUTATAVAD RAVIMID Kirjandus: Toitumine ja seedimine Lege Artis lisaväljaanne mai 2007 Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend http://www.eestiarst.ee/static/files/027/ea0906lk427-431uus.pdf Iivelduse ja oksendamise farmakoloogiline ravi Lege Artis nr 2 (16) veebruar 2003 Lahtistid – sõbrad või vaenlased Toomas Kariis Lege Artis nr 9 (13) 2002 KÕHUKINNISUS Ravimiinfo bülletään nr 8/9 1996 Ravimitega saab seedetraktis mõjutada... Maomahlasekreet Seedimises osalevaid ensüüme Sapi moodustumist ja eritumist Oksendamist Soole motoorikat ja väljutamist A(1...12) I. MAO VAEVUSTE PUHUL KASUTATAVAD RAVIMID: Kõrvetised- mõru,-hapu, kibe maitse suus( rinnakeskel).lapsel valus. Puhitused Röhitised Iiveldus,oksendamine Kõhu-, maopiirkonna valud 1) Kõrvetised- põ...
1. vett 2. mineraalsooli 3. lima, mida sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel 4. soolhapet ja sisemist faktorit (süsivesikurikas valguline aine) - sisemine faktor aitab B12 vitamiinil imenduda (peensoole lõpposas) - sisemise faktori ravita jätmine põhjustab raske aneemia. 5. pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas, HCl toimel muudetakse ta PEPSIINIKS. 6. püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormooni GASTRIIN - kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni. Maomahla komponentide funktsioonid: 1. vesi - niisutab allaneelatud toitu 2. HCl - hapustab toidu - lõpetab sülje ptüaliini (a-amülaas) toime - hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle elutegevusel läheks toit roiskuma - kindlutab happelise keskkonna pH (1,5-3,5), mis on vajalik efektiivseks seedimiseks pepsiini toimel. 3
◦ STH, β- lipokaiin, epinefriin, kortikotropiin, glükokortikoidid, insuliin 3. Aminohapete ja valkude metabolismi reguleerijad ◦ STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, ◦ angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad ◦ parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad ◦ gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. LIPIIDID LIPIIDID Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.). Neid võib tinglikult jaotada kaheks: ◦ tsütoplasmaatiline s.o. rakkude tsütoplasma rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul.
Sel juhul hormooni lisamine ei aita. Ülekanne cGMP vahendusel · Ülekanne transmembraanse GC vahendusel (ANP, guanüliin, enterotoksiinid, jt · Ülekanne tsütoplasmaatilise lahustuva GC vahendusel (lämmastikoksiid NO) Valk ja retseptor on koos GC. Kui tuleb hormoon, siis tekib kohe GTP-st cGMP, tekib proteiinkinaas, mis hakkab fosforüülima teisi valke. Ülekanne IP3 ja Ca2+ vhanedusel · GnRH, TRH, LH, ADH, oksütotsiin, substants P, CCK, gastriin, serotoniin, adrenaliin, angiotensiin II, atsetüülkoliin, histamiin, PDGF, tromboksaan Sarnaselt cAMP-le tekib GTP. See aktiveerib PLC (fosfolipaas C). PIP2 toodab IP3-e (inositooltrifosfaati). Mõlemad on sekundaarsed signaalmolekulid.IP3 avab kaltriumikanalid endoplasmaatilisest retiikulumist (ER). Kalmoduliin ühineb selle valguga, tekib kaltsium-kalmoduliini aktiivne kompleks, mis mõjutab kaltsium-kalmoduliin- sõltuvaid ensüüme. Seeläbi tekib metaboolne vastus.
3. Saamisallikad (vitamiinide ja mineraalide) Kõhunäärme eritumise regulatsioon Eritumist reguleeritakse nii närvisüsteemi kui hormoonide vahendusel. Kolm faasi: 1. Ajufaas sekretsiooni käivitajateks toidu lõhn, nägemine ja söömine ise. Stiimulid kutsuvad esile KNS'i erutuse, peaajukoore erutuselt levib erutus piklikku ajju uitnärvi tuumadele. Uitnärvi kiudude kaudu pankreasele - algab eritumine. Uitnärvi ärritusel vabaneb maolimaskestalt gastriin. Gastriin vere kaudu jõuab ka pankreasele ning stimuleerib pankrease nõre eritumist. 2.Maofaas pankrease jaoks kõige tagasihoidlikum. Stiimuliteks on mao venitus, maos sisalduvad toiduhüdrolüsaadid (lõhustunud toiduained). Maolt saab alguse refleks mille sensorid on mao limaskestas. Refleksikaare täidesaatev osa lõpeb pankreasenäärme rakkudel. Gastriin on samuti täidesaatja. 3.Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud aminohapped,
organismis stabiilse veresuhkru taseme säilitamine plasmas muutuvates eksistentsi-tingimustes. Peale selle intens. B(ka A) rakkude sekretoorset aktiivsust ka aminohapete konsentr. veres(I peamine füsiol.funkts. on sood. aminoh. aktiivset trantsporti verest kudede rakkudessi ja stim. valgusünteesi,glükagooni roll glükoneogeneesi intens. maksas (kaasates aminoh-d).Somatostaiinil, epinefriinil ja nor-epinefriinil I sekrets. pärssiv toime, seedetraktis produtseeritavad gastriin, sekretiin ja koletsüstokiniin stim.B rakkude talitlust. Kattehhoolamiinid mõjut. glükagooni eritumist verre, soma.. ja ins. pidurdavad.AutNS para-sümp. osa aktiivsuse tõus stimuleerib,sümp.NS akt. tõus pärsib I sekrets.Lang.saarekeste B rakkudes(glükagooni prod. rakkude talitlusele vastupidine).Isekretsiooni neuraalne kontroll-mehhanism on sekund-se tähtsusega, esmasega on glükoosi vahetu mõju B rakkudele . VERI
HORMOONID ·1902.a.inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte kaksteistsõrmiku limaskestast valmistatud ekstrakt põhjustab verre süstituna intensiivset kõhunäärmesekretsiooni. ·Aastal 1905 võeti E. H. Starlingi ettepanekul kasutusele hormooni mõiste. ·Maosekretsiooni keemilisest mehhanismist kirjutas esimese ülevaate J. S. Edkins 1905. Aastal ja kasutas sõna gastriin. ·Aastal 1928 kirjeldasid A. C. Ivy ja E. Oldberg hormooni, mis stimuleerib sapipõie tühjenemist. Selle nimetasid nad koletsüstokiniiniks. (cholkr sapp) ·1943. Aastal Ieidsid A. A. Harper ja H. S. Raper, et kaksteistsõrmiku limaskest sisaldab pankrease ensüümide sekretsiooni stimuleerijat ja nimetasid selle aine pankreosümiiniks. ·Alles siis kui J. E. Jorpes'i ja Viktor Muti laboris saadi 1966. Aastal nende ainete
Ja sellele järgneb maomahla sekretsioon, mis toimub enne, kui toit jõuab makku tänu n.vaguse reflektoorsele mõjutusele: toidu nägemine, lõhn, maitse, kaetud laud. Pavlov pidas seda faasi väga oluliseks järgnevale seedeprotsessile ja nimetas seda isumahlaks. 2. Gastraalne faas s.o.seedimine maos See faas algab u. 30 minutit peale toidu saabumist.Toit maos, täpsemalt maoseina venitus stimuleerib hormoon gastriini sekretsiooni püüloruses. Gastriin läheb otse vereringesse ja stimuleerib maonäärmetes maomahla produktsiooni (eeskätt HCl ja seedenõrede hulka, mitte aktiivsust). Valgu töötlemisel tähtsamaks ensüümiks on pepsinogeen, mis HCl toimel aktiviseerub pepsiiniks ja lagundab valgu polüpeptiidiks. Rasva lammutab ensüüm lipaas, mida maomahlas leidub vähesel hulgal, toimib ainult emulgeeritud rasvade (piimarasv). Teised rasvad maos ei allu lammutusprotsessidele. Piima
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
rakkude ainevahetusprotsesse. On ka erandeid. Mõnede hormoonide toime ei ulatu tekkekohast eriti kaugele ja mõjutavad vaid neid produtseerinud raku kõrval või lähikonnas paiknevate rakkude ainevahetust või siis toimimad vaid neid sünteesinud raku siseselt. Kõik hormoonid ei teki sisenõrenäärmetes. Ka teistest kudedes on rakkusid, mis sünteesivad hormoonide funktsioone täitvaid aineid. Neid nimetatakse koehormoonideks. (näiteks gastriin, sekretiin) Ainevahetuse regulatsioonis toimimine – Hormoonide toime rakkude ainevahetusele realiseerub põhimõtteliselt selle kaudu, et nad ühel või teisel viisil muudavad erinevate ensüümide aktiivsust rakus. Niisuguse efekti saavutamiseks on omakorda järgmised võimalused: 1) muudetakse olemasolevate ensüümimolekulide struktuuri, kutsudes seega esile inaktiivse ensüümi transformeerumise aktiivseks vormiks;
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
