Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega.
HPV e. papilloomiviirus Haigusetekitaja: Haiguse tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis nakatab nahka ja limaskesti ning levib nakatunud pindadega kokkupuutel. HPV- l on ~150 alatüüpi, neist 40 paiknevad eelistatult suguelunditel. Tunnused: ● Suguelundite tüükad (peamine sümptom) ● Palavik ● Väsimus ja peavalud ● Lümfisõlmede, lihaste ja liigesevalu paistetus ● Nahalööve ● Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus ● Öine higistamine Ravivõimalused: Papilloomiviirusevastane ravi puudub
paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD JA VAJAVAD KOGU AEG UUSI VAKTSIINE! Papilloomiviirus - Evolutsioon: aeglane, areng koos peremeesorganismiga. - Genoom: Tsirkulaarne dsDNA (keskmiselt 8000bp) - Ümbris: puudub - Replikatsioon: rakutuumas peremeesraku replikatsioonimehhanismi abil. - Veise papilloomiviirus, inimese papilloomiviirus (HPV) (üle 100 HPV tüübi) - Enamik HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte. - Teatud HPV tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel erinevaid tüükaid.
HPV ja vaktsineerimine 3. Kursus Ämmaemandus Mis on inimese papilloomiviirus (HPV)? Inimese papilloomiviirus on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. On olemas üle 100 HPV tüübi, millest teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli esinevaid tüükaid, aga ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita. Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi
otsese kontakti teel üks suguhaigus võib kulgeda suguelundite limaskestal ja neid alaliik enamasti täiesti sümptomitevabalt, st ümbritseval nahal. Nende mittesuguliselt, teine alaliik haiguse kandjal pole tekitajaks on inimese kaitsmata tupe-, anaal- ja su haigusest aimugi. Kuni papilloomiviirus. Tavaliselt kolm kuud pärast esineb hulk väikseid nahavärvi useksi ajal partneritega, nakatumist võib tekkida üks näsasid, mis võivad kasvada ja kellel on herpes. või mitu haavandit selles levida. Huuleherpes võib suuseksi kohas (või ümbruses), kust
viirus on HPV ja tähtsus inimese jaoks? Hpv on inimese papilloomiviirus. väga väike viirus, kapsiidis 2 ahelaline genoomne DNA. Papilloomiviirus inimesel HPV tekitab soolatüükaid, käsnasid jt. Väga palju HPV alatüüpe - ~70. madala riskiga genotüübid põhjustavad silma konjuktiivi põletikku, ülemiste hingamisteede põletikke ja ärritust. Eristatakse kõrge riskiga genotüüpe, mis põhjustavad emakakaela vähki HPV-16 ja HPV-18. HPV on kõige levinum emakakaela vähi põhjus. tänapäeval võimalik vaktsineerida selle viiruse vastu
Patsiendil esinevad vererohked menstruatsioonid. Küsida täpsustavalt: Menstruatsiooni tsükli kirjeldus: millal algas menarche, kui pikk tsükkel, kui kaua kestab verejooks, kas on valulik, kas tsükkel on regulaarne, kas esineb muid vaevusi (kõhuvalu, peavalu, jõuetus)? Seksuaalelu: Kas on alustanud seksuaaleluga? Kas on olemas kindel partner või pigem juhupartnerid? Mida on eelnevalt kasutanud? Vajalikud uuringud: PAP-test Suguhaiguste testid: süüfilis, gonorröa, papilloomiviirus, klamüüdia Sobivad kontratseptsioonimeetodid, lisakasu, mõju elukvaliteedile: 1) Kondoom + Rasestumisvastane vahend, mis kaitseb ka STLH eest. Kergesti kättesaadav. - Kallim pikemas perspektiivis, võib puruneda, maha libiseda. Võib kohe kasutama hakata. 2) Pillid Pillide puhul võib vaja minna suurema östrogeenisisaldusega preparaate. + Vähendab menstruatsiooni vererohkust
immuunsüsteemi tööd. Sellest tulenevalt ei suuda organism haigustekitajatega enam tõhusalt võidelda, sagenevad muud nakkused ning haiguste kulg muutub palju raskemaks. Väga palju suureneb näiteks tuberkuloosi haigestumine. Seda seisundit nim. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiks, mida kõige laiemalt tuntakse inglisekeelse lühendiga AIDS. 4. Millised on levinuimad viirushaigused? Levimine. · Gripiviirus- levib õhu kaudu või pesemata kätega · Papilloomiviirus- levib sugulisel teel · C-hepatiidi viirus- levib verekontaktiga · Herpesviirus- levib nahakontakti kaudu ja kehavedelikega · Rõuged- levivad õhu kaudu · HIV, AIDS- vere või seksuaalse kontakti kaudu 5. Mille jaoks kasutatakse viiruseid ja baktereid biotehnoloogias? Viirusi kasutatakse selleks, et viia märklaudrakudesse soovitud geene, kasutades ära teatud viiruste võimet sisestada nende kapsiidides sisalduv geneetiline info märklaudraku genoomi
immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel Herpeseviirus-nakatumine on nahakontakti kaudu ja kokkupuutest kehavedelikega HIV ja AIDS-nakatumine toimub verega ja seksuaalse kontakti kaudu 5. Bakterhaigused: Tihti puututakse kokku õhu teel levivate bakterhaigustega, nt- kopsupõletik, tuberkuloos Bakteriaalse haiguse võib saada ka ebakvaliteetsest toidust, nt-
kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse, rakk jääb ellu. Siiski võib juhtuda nii, et viirus otsustab lüsogeensest tsüklist üle minna lüütilisse, sel juhul hukkub rakk ikkagi. DNA viirused RNA viirused rõuged, tuulerõuged gripp herperviirus marutaud soolatüügas, konnasilmad (papilloomiviirus) mumps, punetised TMV ehk tubaka mosaiigiviirus HIV Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismisele kahjulikud, põhjustades haigusi ning tihti ka surma. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias
molekulaarbioloogia laborites HeLa rakke * nakatatakse viirustega * katsetakse uusi ravimeid * õpitakse tundma raku jagunemist, geeni ekspressiooni, valgusünteesi * uuritakse mutageenide toimet * katsetatakse vähi ravi Vähirakke võimalik saada normaalsetest rakkudest töötlemisel kartsinogeenidega (kantserogeenidega, mutageenidega): * mutageensed ained aflatoksiin, bensopüreen, nitrosoamiinid * kiirgused UV-, röntgen-, gammakiirgus * teatud viirused papilloomiviirus Geenid, mille mutatsioonidest saab alguse vähi teke, jaotatakse kahte suurde klassi: Tuumor supressorgeenid Normaalsed produktid hoiavad ära rakutsükli jätkumise ilma teistelt rakkudelt tuleva signaalita Mutantse geeni puhul kaob kontroll rakutsükli üle produkt ei hoia ära raku jagunemist ilma signaalita Onkogeenid Normaalsete proto-onkogeenide mutantsed alleelid Proto-onkogeenid stimuleerivad rakutsükli iga faasi algust
käed). Kõige kartsinogeensem osa päikesevalgusest on UVB-kiirgus. Kasvajaeelseks seisundiks võivad olla aktiinilised keratoosid. 2. Nahapigmendi vähesus. Mida väiksem on nahapigmendi sisaldus (heledam nahk), seda suurem on risk haigestuda. 3. Organismi immunoloogilise seisundi langus. Haigestumise risk suureneb siirdatud organitega ja organismi immuunsust allasuruvaid ravimeid (tsüklosporiin, azatioprin) saavatel inimestel. 4. Inimese papilloomiviirus (HPV) HPV-l võib olla soodustav osa suguelundite ja emakakaela Lamerakk-kartsinoomi tekkimises. Tavaliselt leitakse HPV-16, harvem 18, 31, 33, 35 5. Keskonna tegurid Kokkupuude kartsinogeensete ainetega (arseen, vaik, tõrv, töötlemata parafiinõli, diisliõli) 6. Teatud pärilikud defektid Xeroderma pigmentosumi (pärilik haigus) põdejatel võib LK ja BK tekkida juba lapseeas. 7. Suitsetamine Huultel ja suu limaskestal tekkiva Lamerakk-kartsinoomi oluline soodustav tegur. 8
Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine,
albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). Sümptomid (Avaldumine) : Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine
emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel juhul võib toimuda ka ühe aastaga (Secure, 2009). 4.2 HPV HPV-d ehk papilloomiviirused on väikesed DNA viirused. HPV-d nakatavad ainult epiteelirakke (Emakas). Inimese papilloomiviirus (HPV) on viirus, mis kandub väga kergesti edasi seksuaalsel teel ja ka nahalt-nahale. Praegu on klassifitseeritud umbes 100 HPV tüüpi, millest enamus on ohutud ja asümptomaatilised. Ligikaudu 30 tüüpi HP-viiruseid levivad seksuaalsel kontaktil ja põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi. Neid võib jagada kahte põhilisse kategooriasse: kõrge riskiga ehk onkogeensed, mis põhjustavad ka vähktõve, ja madala riskiga tüübid (Vaktsiin, 2009).
rasestuda või on rasestunud, sest haigus võib olla ohtlik lootele. Herpesviirust ei ole võimalik lõplikult välja ravida. Tõhusad viirusevastased ravimid vähendavad viiruse hulka organismis ja lühendavad haigushoo pikkust ning leevendavad selle raskusastet. Eelistama peaks suukaudset ravi. Haiguse vältimiseks soovitatakse haiguse avaldumise ajal (villide tekkimisel) kasutada kondoomi ja külmavilli olemasolul huulel vältida suuseksi. HPV (inimese papilloomiviirus) Suguelundeid nakatavaid HPVsid ehk inimese papilloomiviiruseid (Human Papilloma Virus) on kahte tüüpi: madala riskiga viirused ja kõrge riskiga viirused. Madala riski viirused põhjustavad soolatüükaid kehal ja kondüloome suguelunditel. Kõrge riski viirused võivad aga tekitada vähkkasvajaid, emakakaelavähki. HPV on väga levinud viirus, enamik inimesi kannab seda vähemalt korra elu jooksul. Enamasti kaob ta organismist iseenesest, ohtlik on kui viirus
kontaktil leviv viirus, mille mõned tüved põhjustavad genitaaltüükaid, mõned tüved aga emakakaelavähki ja ka muude paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV- vastase vaktsiiniga. Kondüloomid esinevad suguelundite limaskestal ja neid ümbritseval nahal. Nende tekitajaks on inimese papilloomiviirus. Tavaliselt esineb hulk väikseid nahavärvi näsasid, mis võivad kasvada ja levida. Kondüloomid võivad tekkida nädalaid kuni aastaid pärast nakatumist ja tavaliselt iseenesest ära ei kao. Nakatumiseks piisab ka üksnes nahakontaktist. Kondüloome diagnoositakse vaatluse alusel, spetsiaalset proovi nende jaoks ei ole. Kondüloomide raviks kasutatakse erinevaid paikseid ravimeid, külmutamist, kõrvetamist või eemaldatakse need
Üpris sarnased sarnane näopiirkonnas, huultel kulgeva ohatisega ("külmavillid"). Genitaalherpes korral on tegemist eluaegse infektsiooniga, kord nakatunul jääb viirus organismi kuni surmani. Haiguse kulg on siiski väga erinev: osal õnnelikel nakkus haigusena ei väljendugi, kuid tavalisem on siiski aegajalt piinavalt-valusate villikeste esinemine suguelundeil. Kuigi nakkus on eluaegne on siiski kaasaegsed ravimid haiguse all kannatajaile oluliseks abiks. Inimese papilloomiviirus (Human papilloma virus - HPV) on üks viiruslikest sugulisel teel levivatest haigustest. Inimese papilloomiviiruste hulgas eristatakse 100 alatüübi, millest igaühel on oma number, nt. HPV-1, HPV-16 jne. Suguelundite piirkonna papilloomiviirus nakkus kui sugulisel teel leviv haigus fikseeriti 1954 aastal, ning nüüdseks on see suguhaiguste hulgast kõige sagedamini diagnoositavaks haiguseks üle kogu maailma. Suguelunditele tekivad pehmed, roosakad või kahvatud näsalised
vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-viirushepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni. Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole kahjuks vaktsiini olemas. Siiski on tänaseks laialdaselt kasutusel vaktsiinid mitmete ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse Eestis veel läkaköha. Tõhusad vaktsiinid on olemas veel A-hepatiidi, gripi, inimese papilloomiviirus-nakkuse (HPV), pneumokokk- nakkuse, puukentsefaliidi, rotaviirusnakkuse, tuulerõugete, marutõve ja menigokokk- nakkuse vastu. Maailma teatud piirkondadesse reisides on oluline ja mõningal juhul ka kohustuslik vaktsineerida end kindlate reisimisega seotud nakkushaiguste vastu nagu Jaapani entsefaliit, kõhutüüfus ja kollapalavik. Nakkushaigustest lähemalt: Tuberkuloos on raske ning pikaajalist ravi vajav haigus. Tuberkuloos võib kahjustada kopsusid, aga ka mitmeid teisi organeid
Geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkate – kapsiid, millel loomaviiruste puhul on ka ümbris (envelope) Viiruse genoom on kas üksikahelaline või kaksikahelaline : dsDNA – bakteriofaagid T4 ja lambda, papilloomiviirus ssDNA – bakterifaag M13, parvoviirused (koinfektsioon adenoviirustega) dsRNA – reoviirused (hingamisteede haigused) ssRNA – gripiviirus, HIV Mõnedel viirustel on genoomiks RNA Tubaka mosaiigiviirus TMV Gripiviiruse genoom koosneb mitmest ssRNA segmendist HIV on retroviirus – tema genoomiks on ssRNA,
urineerimise valulikuks ja võib tekkida vajadus urineerida vähe ja sageli. Sümptomid võivad olla nii kerged, et neid on raske tähele panna. Mehed ei märka sageli mitte midagi. Mõnikord võib esineda hommikuti peenisest vähest eritist. Samuti võib peeniseots või kusitiava ümbrus olla ärritatud ning urineerimisel võib esineda põletavat tunnet. Trihhomonoosi on võimalik ravida. KONDÜLOOMID Kondüloomid esinevad suguelunditel ja nende ümbruses. Nende tekitajaks on papilloomiviirus. Naistel on need tupe ja päraku sees ja selle ümbruses ning meestel peenisel ja päraku sees ja selle ümbruses. Kondüloomid ilmnevad paar nädalat kuni mitu kuud pärast nakatumist. Tavaliselt esineb hulk väikesi näsasid, mis võivad kasvada ja levida. Kondüloomid on mõnikord seksuaalvahekorra ajal valulikud ja tavaliselt iseenesest ära ei kao. Arst ravib neid, peitsides vastava lahusega või mõnikord külmutamise, kõrvetamise või operatsiooni abil. Seda tehakse tuimestuse mõju all
1915. a. näitasid Twort ning 1917. a. d'Herelle, et ka baktereid nakatavad viirused - bakteriofaagid, põhjustades bakterirakkude lüüsi. Viriooni ehitus. Viiruspartikkel sisaldab nukleiinhapet, mis kodeerib viirusspetsiifilisi valke. Viiruse geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul. Eristatakse üksikahelalise (ss -single strand) ja kaksikahelalise (ds - double strand) genoomiga viirusi. dsDNA viirused on näiteks loomaviirustest papilloomiviirus ning bakteriofaagidest T4 ja lambda faag; ssDNA genoomiga on bakteriofaag M13. Reoviiruste (põhjustavad hingamisteede haigusi) genoomiks on dsRNA. ssRNA genoomiga viiruste näiteks võib tuua retroviirused, näit. HTLV, mis põhjustab leukoosi ja HIV, mis põhjustab AIDS-i. Retroviiruste genoomiks on ssRNA molekul. Pärast raku nakatamist retroviirusega sünteesitakse rakus viiruse RNA-le komplementaarse dsDNA. DNA sünteesi viib läbi pöördtranskriptaas e. revertaas, mis on viiruse
kuna seep inaktiveerib spermitsiidis oleva toimeaine. Teiste vaginaalsete ravimite kasutamine samaaegselt on keelatud. Mehaaniliste kaitsevahendite eeliseks on kõrvaltoimete puudumine, kui lokaalselt ärritust ja võimalikku allergiat mitte arvestada. Lisaks rasedusest hoidumisele kaitsevad need ka sugulisel teel levivate haiguste eest. Erili oluline on kondoomi kasutamine - see aitab vältida nii bakteriaalseid (süüfilis, gonorröa, trihhomonoos, klamüdioos) kui viiruslikke (HIV, papilloomiviirus) suguhaigusi. Spermitsiidid e. keemilised rasestumisvastased vahendid kaitsevad küll bakteriaalsete, kuid mitte viiruslike haiguste eest. Kui kondoom rebeneb või irdub, kaob ka selle rasestumisvastane ja haigustevastane toime. Sellisel juhul tuleks tugimeetodina kasutada hormonaalset kontratseptsiooni, nn. "hädaabi pille". Pessari kasutamine võib tõsta kuseteede põletikke tekke ohtu, rasestumisvastase käsna
leukoplaakia, põletusarmid, kroonilised säärehaavandid võivad kartsinoomi tekke aluseks saada. (Tampere I.a.) 4. Kemikaalid kui kartsinogeenid. Tuntud on arseeni vähki tekitav toime, millega võib inimene kokku puutuda tööstuses. Olmes on kantserogeense toimega näiteks tubakasuits. (Bogovski jt 1989.) 5. Geneetilised muutused. Võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Samuti võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (näiteks AIDS-i haiged või siirdatud elunditega patsiendid). (Tampere I.a.) 20 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004* (valitud paikmed) Mehed Haigestumuskordaja** 100 000 in. k 1000 Kõik paikmed
kroonilised säärehaavandid jne. kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski. Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). 5.2 Sümptomid (avaldumine) ja ennetamine Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine
kogu aeg ümber seadistama. N: HIV, hepatiidi teatud vormid mis levivad biovedelike kaudu. d) Lüsogeenne tsükkel · viiruse DNA seostub peremeesraku kromosoomidega. · Põhjustab pärilikku muutlikkust, aga viirusosakeste tootmist ei järgne. · Viirus levib organismis siis kui rakk jaguneb (paljundatakse ka viiruse DNA). Toimub viiruse levik nn vaikivas olekus. · Mingil hetkelviirus aktiveerub. N: tugev füsioloogiline stress (tugev külmetus, alatoitlus) herpes, papilloomiviirus. 40
sügelevad või mitte. Peske voodipesu ja käterätid (soovitavalt 60 kraadi juures). Ravi on soovitav korrata nädala pärast. KAS ON NAKKAV? Sügelised võivad nakatada lapsi, noorukeid ja vanureid, harva imikuid. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene sellest teadlik olla. Soolatüügas - Verrucae vulgares Healoomulised moodustised nahal, mida põhjustab inimese papilloomiviirus. Soolatüükad paiknevad sagedamini labakätel, sõrmedel, huultel, lastel ka näol ja põlvedel. Algul tekib roosakaspunanesõlmeke, mis muutub hiljem hallikaks, konarlikuks ja kõvaks. RAVI/SOOVITUS Kasutatakse väga mitmekesiseid ravivõtteid. Soolatüükad võivad ka iseenesest taandareneda. Kasutatakse kooriva toimega ravimeid (salitsüülhape). Krüoteraapia külmutamine vedela lämmastikuga
· Kui viirus tabandab respiratoortrakti epiteelkude, tekib riniit ja hiljem lisanduvad teised hingamiselundite kahjustused. · Haigestumine sageneb talvisel ajal (novembrist-aprillini). VEISTE PAPILLOOMVIIRUS Ilma ümbriseta Põhjustaja: Papillomaviridae Ikosaeedriline Papillomavirus Veiste papilloomiviirus Kaheahelaline DNA Resistentne eetrile ja hapetele · Papilloomiviirused on ulatusliku levikuga, persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses. Viirused põhjustavad tuumorite (tüükad) moodustumist. · Naha papilloomid kaovad iseenesest kuude jooksul. Üksikjuhtudel jäävad papilloomid püsima. Limaskesta papilloomid võivad olla aluseks
2) ioniseeriv kiirgus (tööstuslik, kiiritusravi, raadiumisoolad): nahavähk, kilpnäärmevähk, osteosarkoom; Kilpnäärme vähi juhtude arvu tõus Tsernobõli tuumaavarii korral (õnnetuses vabanes radioaktiivset joodi, mis kogunes kilpnäärmesse) Onkogeensed viirused DNA-viirused; RNA-viirused; Onkogeenne toime vaid, kui: a) rakk ei sure b) rakk säilitab paljunemisvõime c) viirusgeenid kantakse üle tütarrakule DNA-viirused · Inimese papilloomiviirus: Human Papilloma Virus (HPV) - madala riskiga tüved: anogenitaalsed papilloomid (teravad kondüloomid); kõri papilloomid; - kõrge riskiga tüved: emakakaela lamerakuline vähk; · Epstein-Barri viirus Burkitti lümfoom; · Hepatiit-B viirus hepatotsellulaarne vähk; RNA-viirused - inimese T-rakulise leukeemia viirus (HTLV-1) T- rakuline leukeemia Iatrogeenne kantserogenees Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke;
seljanärvis. Palavik 38.9-41.7°C, nohu, köha, isutus, depressioon, konjunktiviit. Neutrofiilide ja lümfotsüütide arvu suurenemine. Abordid võivad esineda 2-12 nädalat pärast nakatumist. Diagnoos: ninanõred, silmanõred, vereproov. Isoleerimine, kasvatamine rakukultuuris. PCR, ELISA, IFM. Parenhüümorganid aborteerunud loodetelt (näha nekroosid) ja mekoonium (soole sisu ehk esimene kaka). Papillomaviridae - ümbriseta Papillomaviridae –> Perekond – Papillomavirus -> Veise papilloomiviirus (BPV) -> Veiste papilloomatoos Persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses. Viirus põhjustab tuumorite (tüügaste) teket. Nahapapilloomid kaovad kuude jooksul ja on ohutud. Limaskestapapilloomid on potentsiaalselt pahaloomulised kasvajad. Enamasti on viirused liigispetsiifilised, kuid BPV 1,2 nakatavad veiseid ja hobuseid. Nakkusallikad: Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga
toimeaine. Teiste vaginaalsete ravimite kasutamine samaaegselt on keelatud. Mehaaniliste kaitsevahendite eeliseks on kõrvaltoimete puudumine, kui lokaalselt ärritust ja võimalikku allergiat mitte arvestada. Lisaks rasedusest hoidumisele kaitsevad need ka sugulisel teel levivate haiguste eest. Erili oluline on kondoomi kasutamine - see aitab vältida nii bakteriaalseid (süüfilis, gonorröa, trihhomonoos, klamüdioos) kui viiruslikke (HIV, papilloomiviirus) suguhaigusi. Spermitsiidid e. keemilised rasestumisvastased vahendid kaitsevad küll bakteriaalsete, kuid mitte viiruslike haiguste eest. Kui kondoom rebeneb või irdub, kaob ka selle rasestumisvastane ja haigustevastane toime. Sellisel juhul tuleks tugimeetodina kasutada hormonaalset kontratseptsiooni, nn. "hädaabi pille". Pessari kasutamine võib tõsta kuseteede põletikke tekke ohtu, rasestumisvastase käsna kasutamisel on kirjeldatud Staphylococcus aureus'e toksiini poolt põhjustatud
ka viiruse geenid, vabanevad teatud füsioloogiliste vaeguste korral ja minnaks üle lüütilisse (herpes, papilloomi viirus). Organismi loomulik kaitse viiruste vastu. Terved biobarjäärid, bioloogiliselt aktiivne keskkond (happeline maosisu, sapp jms), immuunsüsteem- antikehad, leukotsüütide teatud vormid. Viiruste jaotus 20 I lähenemine: DNA/RNA DNA viirused (tuulerõuged, herpesviirus, papilloomiviirus) RNA viirused (gripp, HIV, marutaud, entsefaliit, punetised) Tõvestatud organismi kuuluvus Bakterviirused ehk faagid Taimeviirused (Kuidas taimed nakatuvad? Valdavalt nendest toituvate loomorganismide vahendusel). Tihedal kokkupuutel viirushaige taim-tavataim. Viirushaige taime tunnused: viirushaigused vähendavad põhiliste füsioloogiliste protsesside aktiivsust (fotosüntees, mineraalne toitumine, hingamine) ehk saagikus langeb kuni 30%. Kas viirushaige taime saadusi
annaabi.ee 
