Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega.
HPV e. papilloomiviirus Haigusetekitaja: Haiguse tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis nakatab nahka ja limaskesti ning levib nakatunud pindadega kokkupuutel. HPV- l on ~150 alatüüpi, neist 40 paiknevad eelistatult suguelunditel. Tunnused: ● Suguelundite tüükad (peamine sümptom) ● Palavik ● Väsimus ja peavalud ● Lümfisõlmede, lihaste ja liigesevalu paistetus ● Nahalööve ● Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus ● Öine higistamine Ravivõimalused: Papilloomiviirusevastane ravi puudub
- Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD JA VAJAVAD KOGU AEG UUSI VAKTSIINE! Papilloomiviirus - Evolutsioon: aeglane, areng koos peremeesorganismiga. - Genoom: Tsirkulaarne dsDNA (keskmiselt 8000bp) - Ümbris: puudub - Replikatsioon: rakutuumas peremeesraku replikatsioonimehhanismi abil. - Veise papilloomiviirus, inimese papilloomiviirus (HPV) (üle 100 HPV tüübi) - Enamik HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte. - Teatud HPV tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel erinevaid tüükaid.
HPV ja vaktsineerimine 3. Kursus Ämmaemandus Mis on inimese papilloomiviirus (HPV)? Inimese papilloomiviirus on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. On olemas üle 100 HPV tüübi, millest teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli esinevaid tüükaid, aga ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita. Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi
otsese kontakti teel üks suguhaigus võib kulgeda suguelundite limaskestal ja neid alaliik enamasti täiesti sümptomitevabalt, st ümbritseval nahal. Nende mittesuguliselt, teine alaliik haiguse kandjal pole tekitajaks on inimese kaitsmata tupe-, anaal- ja su haigusest aimugi. Kuni papilloomiviirus. Tavaliselt kolm kuud pärast esineb hulk väikseid nahavärvi useksi ajal partneritega, nakatumist võib tekkida üks näsasid, mis võivad kasvada ja kellel on herpes. või mitu haavandit selles levida. Huuleherpes võib suuseksi kohas (või ümbruses), kust
viirus on HPV ja tähtsus inimese jaoks? Hpv on inimese papilloomiviirus. väga väike viirus, kapsiidis 2 ahelaline genoomne DNA. Papilloomiviirus inimesel HPV tekitab soolatüükaid, käsnasid jt. Väga palju HPV alatüüpe - ~70. madala riskiga genotüübid põhjustavad silma konjuktiivi põletikku, ülemiste hingamisteede põletikke ja ärritust. Eristatakse kõrge riskiga genotüüpe, mis põhjustavad emakakaela vähki HPV-16 ja HPV-18. HPV on kõige levinum emakakaela vähi põhjus. tänapäeval võimalik vaktsineerida selle viiruse vastu 5. Joonista ja kirjelda bakteriofaagi T7 ehitust? T-faagid
Patsiendil esinevad vererohked menstruatsioonid. Küsida täpsustavalt: Menstruatsiooni tsükli kirjeldus: millal algas menarche, kui pikk tsükkel, kui kaua kestab verejooks, kas on valulik, kas tsükkel on regulaarne, kas esineb muid vaevusi (kõhuvalu, peavalu, jõuetus)? Seksuaalelu: Kas on alustanud seksuaaleluga? Kas on olemas kindel partner või pigem juhupartnerid? Mida on eelnevalt kasutanud? Vajalikud uuringud: PAP-test Suguhaiguste testid: süüfilis, gonorröa, papilloomiviirus, klamüüdia Sobivad kontratseptsioonimeetodid, lisakasu, mõju elukvaliteedile: 1) Kondoom + Rasestumisvastane vahend, mis kaitseb ka STLH eest. Kergesti kättesaadav. - Kallim pikemas perspektiivis, võib puruneda, maha libiseda. Võib kohe kasutama hakata. 2) Pillid Pillide puhul võib vaja minna suurema östrogeenisisaldusega preparaate. + Vähendab menstruatsiooni vererohkust
1. Milline on viirusosakeste ehitus? Eri viiruspartiklid on erineva kujuga. Siiski on neil ühiseid jooni. Südamiku moodustab pärilikkusaine, nukleiinhape, DNA võ RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on kapsiidi peal ka lipiididest ja valkudest ümbris. 1)pärilikkusaine (genoom) DNA- 2 ahelat, 1 ahel, rõngas RNA- 1 ahel, 2 ahelat Plussahelaline toimib kohe mRNA-na ---valk Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1. Kas viirused on elusorganismid? Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda. Seega on jõutud järeldusele, et viiruste puhul ei ole tegemist elusorganismidega. 2. Viiruste vs bakterite paljunemine. Viirused: · Viirus kinnitub märklaudraku pinnale · Viir...
1. Viiruste ehitus Viiruspartikli südamiku moodustab pärilikkusaine, mis on nukleiiinhape DNA või RNA. Nukleiinhapet nim. viiruse genoomiks. Viirusgenoomi DNA või RNA võib ola kahe-või üheahelaline. Pärilikkusainet ümbritesevad valgud, mis moodustavad kaitsva kapsiidi. Kapsiidi peal võib veel olla lipiididest ja valkudest ümbris. Kapsiidi või ümbrise pinnal asuvad valgud, mis tunnevad ära viiruse paljunemiseks oleva märklaudraku. 2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeri...
Viirused ja bakterid Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest. genoom liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduv geneetiline materjal kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1.) struktuurgeenid sisaldavad infot...
molekulaarbioloogia laborites HeLa rakke * nakatatakse viirustega * katsetakse uusi ravimeid * õpitakse tundma raku jagunemist, geeni ekspressiooni, valgusünteesi * uuritakse mutageenide toimet * katsetatakse vähi ravi Vähirakke võimalik saada normaalsetest rakkudest töötlemisel kartsinogeenidega (kantserogeenidega, mutageenidega): * mutageensed ained aflatoksiin, bensopüreen, nitrosoamiinid * kiirgused UV-, röntgen-, gammakiirgus * teatud viirused papilloomiviirus Geenid, mille mutatsioonidest saab alguse vähi teke, jaotatakse kahte suurde klassi: Tuumor supressorgeenid Normaalsed produktid hoiavad ära rakutsükli jätkumise ilma teistelt rakkudelt tuleva signaalita Mutantse geeni puhul kaob kontroll rakutsükli üle produkt ei hoia ära raku jagunemist ilma signaalita Onkogeenid Normaalsete proto-onkogeenide mutantsed alleelid Proto-onkogeenid stimuleerivad rakutsükli iga faasi algust
käed). Kõige kartsinogeensem osa päikesevalgusest on UVB-kiirgus. Kasvajaeelseks seisundiks võivad olla aktiinilised keratoosid. 2. Nahapigmendi vähesus. Mida väiksem on nahapigmendi sisaldus (heledam nahk), seda suurem on risk haigestuda. 3. Organismi immunoloogilise seisundi langus. Haigestumise risk suureneb siirdatud organitega ja organismi immuunsust allasuruvaid ravimeid (tsüklosporiin, azatioprin) saavatel inimestel. 4. Inimese papilloomiviirus (HPV) HPV-l võib olla soodustav osa suguelundite ja emakakaela Lamerakk-kartsinoomi tekkimises. Tavaliselt leitakse HPV-16, harvem 18, 31, 33, 35 5. Keskonna tegurid Kokkupuude kartsinogeensete ainetega (arseen, vaik, tõrv, töötlemata parafiinõli, diisliõli) 6. Teatud pärilikud defektid Xeroderma pigmentosumi (pärilik haigus) põdejatel võib LK ja BK tekkida juba lapseeas. 7. Suitsetamine Huultel ja suu limaskestal tekkiva Lamerakk-kartsinoomi oluline soodustav tegur. 8
Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine,
BIOLOOGIA NAHK Referaat Juhendaja: Pärnu 2009 NAHK Nahk on organ, mis katab inimese keha. Selle kõige tähtsam ülesanne on kaitsta organi. Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Liigse soojuse äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja eri...
emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel juhul võib toimuda ka ühe aastaga (Secure, 2009). 4.2 HPV HPV-d ehk papilloomiviirused on väikesed DNA viirused. HPV-d nakatavad ainult epiteelirakke (Emakas). Inimese papilloomiviirus (HPV) on viirus, mis kandub väga kergesti edasi seksuaalsel teel ja ka nahalt-nahale. Praegu on klassifitseeritud umbes 100 HPV tüüpi, millest enamus on ohutud ja asümptomaatilised. Ligikaudu 30 tüüpi HP-viiruseid levivad seksuaalsel kontaktil ja põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi. Neid võib jagada kahte põhilisse kategooriasse: kõrge riskiga ehk onkogeensed, mis põhjustavad ka vähktõve, ja madala riskiga tüübid (Vaktsiin, 2009).
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED JA NENDEST HOIDUMINE Referaat Koostaja: Mariliis Lindsalu Torma 2010 Mis on suguhaigused? Sugulisel teel levivad haigused on nakkushaigused, mis kanduvad inimeselt inimesele seksuaalvahekorra ajal. Haigestutakse nii vaginaal kui ka oraal- või anaalseksi kaudu. Millal on soovitav pöörduda suguhaiguste uuringuks arsti vastuvõtule? kui on toimunud kaitsmata vahekord uue või juhusliku seksuaalpartneriga pärast seksuaalvägivalda enne arstlikke protseduure, nagu spiraali paigaldamine, raseduse katkestamine jne. raseduse planeerimisel ja/või raseduse alguses kui tekivad ebamäärased vaevused ja kahtlus suguhaigusele Haiguse diagnoosimiseks ja ravimiseks tuleb kindlasti pöörduda kas naha-suguhaiguste arsti, naistearsti või meestears...
kontaktil leviv viirus, mille mõned tüved põhjustavad genitaaltüükaid, mõned tüved aga emakakaelavähki ja ka muude paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV- vastase vaktsiiniga. Kondüloomid esinevad suguelundite limaskestal ja neid ümbritseval nahal. Nende tekitajaks on inimese papilloomiviirus. Tavaliselt esineb hulk väikseid nahavärvi näsasid, mis võivad kasvada ja levida. Kondüloomid võivad tekkida nädalaid kuni aastaid pärast nakatumist ja tavaliselt iseenesest ära ei kao. Nakatumiseks piisab ka üksnes nahakontaktist. Kondüloome diagnoositakse vaatluse alusel, spetsiaalset proovi nende jaoks ei ole. Kondüloomide raviks kasutatakse erinevaid paikseid ravimeid, külmutamist, kõrvetamist või eemaldatakse need
Üpris sarnased sarnane näopiirkonnas, huultel kulgeva ohatisega ("külmavillid"). Genitaalherpes korral on tegemist eluaegse infektsiooniga, kord nakatunul jääb viirus organismi kuni surmani. Haiguse kulg on siiski väga erinev: osal õnnelikel nakkus haigusena ei väljendugi, kuid tavalisem on siiski aegajalt piinavalt-valusate villikeste esinemine suguelundeil. Kuigi nakkus on eluaegne on siiski kaasaegsed ravimid haiguse all kannatajaile oluliseks abiks. Inimese papilloomiviirus (Human papilloma virus - HPV) on üks viiruslikest sugulisel teel levivatest haigustest. Inimese papilloomiviiruste hulgas eristatakse 100 alatüübi, millest igaühel on oma number, nt. HPV-1, HPV-16 jne. Suguelundite piirkonna papilloomiviirus nakkus kui sugulisel teel leviv haigus fikseeriti 1954 aastal, ning nüüdseks on see suguhaiguste hulgast kõige sagedamini diagnoositavaks haiguseks üle kogu maailma. Suguelunditele tekivad pehmed, roosakad või kahvatud näsalised
Referaat: Vaktsineerimine koostaja: Saks, Birgit Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.a klass 20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 00...
Geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkate – kapsiid, millel loomaviiruste puhul on ka ümbris (envelope) Viiruse genoom on kas üksikahelaline või kaksikahelaline : dsDNA – bakteriofaagid T4 ja lambda, papilloomiviirus ssDNA – bakterifaag M13, parvoviirused (koinfektsioon adenoviirustega) dsRNA – reoviirused (hingamisteede haigused) ssRNA – gripiviirus, HIV Mõnedel viirustel on genoomiks RNA Tubaka mosaiigiviirus TMV Gripiviiruse genoom koosneb mitmest ssRNA segmendist HIV on retroviirus – tema genoomiks on ssRNA,
urineerimise valulikuks ja võib tekkida vajadus urineerida vähe ja sageli. Sümptomid võivad olla nii kerged, et neid on raske tähele panna. Mehed ei märka sageli mitte midagi. Mõnikord võib esineda hommikuti peenisest vähest eritist. Samuti võib peeniseots või kusitiava ümbrus olla ärritatud ning urineerimisel võib esineda põletavat tunnet. Trihhomonoosi on võimalik ravida. KONDÜLOOMID Kondüloomid esinevad suguelunditel ja nende ümbruses. Nende tekitajaks on papilloomiviirus. Naistel on need tupe ja päraku sees ja selle ümbruses ning meestel peenisel ja päraku sees ja selle ümbruses. Kondüloomid ilmnevad paar nädalat kuni mitu kuud pärast nakatumist. Tavaliselt esineb hulk väikesi näsasid, mis võivad kasvada ja levida. Kondüloomid on mõnikord seksuaalvahekorra ajal valulikud ja tavaliselt iseenesest ära ei kao. Arst ravib neid, peitsides vastava lahusega või mõnikord külmutamise, kõrvetamise või operatsiooni abil. Seda tehakse tuimestuse mõju all
1915. a. näitasid Twort ning 1917. a. d'Herelle, et ka baktereid nakatavad viirused - bakteriofaagid, põhjustades bakterirakkude lüüsi. Viriooni ehitus. Viiruspartikkel sisaldab nukleiinhapet, mis kodeerib viirusspetsiifilisi valke. Viiruse geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul. Eristatakse üksikahelalise (ss -single strand) ja kaksikahelalise (ds - double strand) genoomiga viirusi. dsDNA viirused on näiteks loomaviirustest papilloomiviirus ning bakteriofaagidest T4 ja lambda faag; ssDNA genoomiga on bakteriofaag M13. Reoviiruste (põhjustavad hingamisteede haigusi) genoomiks on dsRNA. ssRNA genoomiga viiruste näiteks võib tuua retroviirused, näit. HTLV, mis põhjustab leukoosi ja HIV, mis põhjustab AIDS-i. Retroviiruste genoomiks on ssRNA molekul. Pärast raku nakatamist retroviirusega sünteesitakse rakus viiruse RNA-le komplementaarse dsDNA. DNA sünteesi viib läbi pöördtranskriptaas e. revertaas, mis on viiruse
Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon. Reproduktiivne tervis - s.o. täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine või nõrk tervis valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ja selle talitlust ja toimimist. Reproduktiivtervis tähendab seega, et inimesed on võimelised elama vastutustundlikku, rahuldustpakkuvat ja ohutut seksuaalelu, on võimelised järglasi muretsema ning neil on vabadus otsustada kas, millal ja kui sageli nad seda soovivad. Vabadus seisneb meeste ja naiste õiguses omada ligipääsu ohututele, efektiivsetele, vastuvõetavatele viljakuse kontrolli meetoditele ning omada sellekohast teavet, samuti õiguses kasutada meditsiiniteenuseid, mis võimaldaksid naisele ohutult kulgeva raseduse ja sünnituse ning lapsevanematele terve lapse (WHO 1994). Erinevad aspektid: 1. "terve" seksuaalelu 2. võime lapsi saada 3. vabadus otsustada järglaste muretsemise ü...
leukoplaakia, põletusarmid, kroonilised säärehaavandid võivad kartsinoomi tekke aluseks saada. (Tampere I.a.) 4. Kemikaalid kui kartsinogeenid. Tuntud on arseeni vähki tekitav toime, millega võib inimene kokku puutuda tööstuses. Olmes on kantserogeense toimega näiteks tubakasuits. (Bogovski jt 1989.) 5. Geneetilised muutused. Võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Samuti võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (näiteks AIDS-i haiged või siirdatud elunditega patsiendid). (Tampere I.a.) 20 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004* (valitud paikmed) Mehed Haigestumuskordaja** 100 000 in. k 1000 Kõik paikmed
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 SISUKORD Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised...
kogu aeg ümber seadistama. N: HIV, hepatiidi teatud vormid mis levivad biovedelike kaudu. d) Lüsogeenne tsükkel · viiruse DNA seostub peremeesraku kromosoomidega. · Põhjustab pärilikku muutlikkust, aga viirusosakeste tootmist ei järgne. · Viirus levib organismis siis kui rakk jaguneb (paljundatakse ka viiruse DNA). Toimub viiruse levik nn vaikivas olekus. · Mingil hetkelviirus aktiveerub. N: tugev füsioloogiline stress (tugev külmetus, alatoitlus) herpes, papilloomiviirus. 40
sügelevad või mitte. Peske voodipesu ja käterätid (soovitavalt 60 kraadi juures). Ravi on soovitav korrata nädala pärast. KAS ON NAKKAV? Sügelised võivad nakatada lapsi, noorukeid ja vanureid, harva imikuid. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene sellest teadlik olla. Soolatüügas - Verrucae vulgares Healoomulised moodustised nahal, mida põhjustab inimese papilloomiviirus. Soolatüükad paiknevad sagedamini labakätel, sõrmedel, huultel, lastel ka näol ja põlvedel. Algul tekib roosakaspunanesõlmeke, mis muutub hiljem hallikaks, konarlikuks ja kõvaks. RAVI/SOOVITUS Kasutatakse väga mitmekesiseid ravivõtteid. Soolatüükad võivad ka iseenesest taandareneda. Kasutatakse kooriva toimega ravimeid (salitsüülhape). Krüoteraapia külmutamine vedela lämmastikuga
· Kui viirus tabandab respiratoortrakti epiteelkude, tekib riniit ja hiljem lisanduvad teised hingamiselundite kahjustused. · Haigestumine sageneb talvisel ajal (novembrist-aprillini). VEISTE PAPILLOOMVIIRUS Ilma ümbriseta Põhjustaja: Papillomaviridae Ikosaeedriline Papillomavirus Veiste papilloomiviirus Kaheahelaline DNA Resistentne eetrile ja hapetele · Papilloomiviirused on ulatusliku levikuga, persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses. Viirused põhjustavad tuumorite (tüükad) moodustumist. · Naha papilloomid kaovad iseenesest kuude jooksul. Üksikjuhtudel jäävad papilloomid püsima. Limaskesta papilloomid võivad olla aluseks
2) ioniseeriv kiirgus (tööstuslik, kiiritusravi, raadiumisoolad): nahavähk, kilpnäärmevähk, osteosarkoom; Kilpnäärme vähi juhtude arvu tõus Tsernobõli tuumaavarii korral (õnnetuses vabanes radioaktiivset joodi, mis kogunes kilpnäärmesse) Onkogeensed viirused DNA-viirused; RNA-viirused; Onkogeenne toime vaid, kui: a) rakk ei sure b) rakk säilitab paljunemisvõime c) viirusgeenid kantakse üle tütarrakule DNA-viirused · Inimese papilloomiviirus: Human Papilloma Virus (HPV) - madala riskiga tüved: anogenitaalsed papilloomid (teravad kondüloomid); kõri papilloomid; - kõrge riskiga tüved: emakakaela lamerakuline vähk; · Epstein-Barri viirus Burkitti lümfoom; · Hepatiit-B viirus hepatotsellulaarne vähk; RNA-viirused - inimese T-rakulise leukeemia viirus (HTLV-1) T- rakuline leukeemia Iatrogeenne kantserogenees Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke;
seljanärvis. Palavik 38.9-41.7°C, nohu, köha, isutus, depressioon, konjunktiviit. Neutrofiilide ja lümfotsüütide arvu suurenemine. Abordid võivad esineda 2-12 nädalat pärast nakatumist. Diagnoos: ninanõred, silmanõred, vereproov. Isoleerimine, kasvatamine rakukultuuris. PCR, ELISA, IFM. Parenhüümorganid aborteerunud loodetelt (näha nekroosid) ja mekoonium (soole sisu ehk esimene kaka). Papillomaviridae - ümbriseta Papillomaviridae –> Perekond – Papillomavirus -> Veise papilloomiviirus (BPV) -> Veiste papilloomatoos Persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses. Viirus põhjustab tuumorite (tüügaste) teket. Nahapapilloomid kaovad kuude jooksul ja on ohutud. Limaskestapapilloomid on potentsiaalselt pahaloomulised kasvajad. Enamasti on viirused liigispetsiifilised, kuid BPV 1,2 nakatavad veiseid ja hobuseid. Nakkusallikad: Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
