Järve pindala on 9,6 km ², sügavus kuni 6 m. Ülemiste järvest saab Tallinn vett 14. sajandist alates. Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järve taimestik koosneb põhiliselt üheksast taime liigist: helofüütidest pilliroog, järvekaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi kirburohi ja veesisestest taimedest viis penikeele liiki (niitjas, hein, läik, kamm ja kaeluspenikeel; peale selle hein ja läik penikeele hübriid). Vee läbipaistvus suvel on 0,5 m. Ülemiste järv Tallinna veeallikas Ülemiste järv on varem Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv Tallinna kaguserval. Viimane nimi esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. Järv asetseb
1. Transkriptsioon DNA järgi sünteesitakse RNA molekulid. Geneetiline informatsioon kandub DNA-lt RNA-le. 2. Translatsioon RNA molekulide nukleotiidses järjestuses salvestatud informatsiooni põhjal toimub valkude süntees. DNA ülesandeks on pärilikkuse info säilitamine, selle edasikandmine järglasrakkudesse ja organismidesse ning selle andmine valgu sünteesiks. Kromosoom- DNA molekul, mis sisaldab geene Kromosoom- raku tuumas olev niitjas element, mis moodustub raku jagunemise ajaks Homosügoot vaadeldava geeni osas on alleelid sarnased Heterosügoot vaadeldava geeni osas on alleelid erinevad
Ebola viirus Ebola viirus Väga nakkav RNA viirus Ebola haiguse e. hemorraagilise palaviku põhjustajaks Seni ravimatu tapab 50-90% haigestunutest Ajalugu Esimene puhang 1976, Kongo Hiljem mõned Aafrikas, kui ka Euroopas, Filipiinidel ja Ameerikas Nimetus sealse Ebola jõe järgi Avastajaks Dr. Ngoy Mushola Tapnud 1200 inimest Iseloomustus Filoviiruste perekond Pikk ja niitjas Jaguneb 4ks: o Ebola - Zaire(Kongo) o Ebola Elevandiluurannik o Ebola Sudaan o Ebola Reston o Ebola - Bundibugyo Iseloomustus Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam, mis põhjustab sisemisi verejookse Nakatumine Kehavedelike kaudu kui ka kokkupuute teel Tervenenud inimene lühikest aega viirusekandja Peiteaeg 2 nädalat Sümptomid Esmased: o Palavik o Neelupõletik o Lihasvalu
Ebola viirus Ja "Lihasööja bakter" Ja "Lihasööja bakter" Üldist Ebola jõe org (KDV) 1976 Flaami nunnad Iseloomustus Kuulub filoviiruste perekonda Kuju: pikk, niitjas hemorraagiline palavik sisemised verejooksud neeruprobleemid hingamishäired Ebola Levik: inimeselt inimesele Peiteperiood 4-16 päeva Tervenenud inimene on lühikest aega viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam Esialgu tekib hemorraagiline lööve Sisemised verejooksud Ebola Ravi
Seeneraku ehitus: Seeneraku tunnused: · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi Bakterite tunnused: · Ainurakne · Puudub rakutuum · Paljun...
Silmviburlane 8 klass 1 · Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm pikkused algloomad. · Elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. · Silmviburlase nimi iseloomustab teda hästi, sest tal on liikumiseks keha esimeses osas pikk ja niitjas jätke vibur ning selle läheduses valgustundlik punane silmtäpp. 2 Silmviburlase ehitus. 3 · Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. · Ujumiseks kasutab viburit, ujumist soodustab ka tahapoole ahenev kehakuju. · Silmviburlase pelliikul on võrreldes amööbiga tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. 4 · Silmviburlane on hästi läbipaistvas vees roheline.
Nematoda -Secernentea Brit Truuts 160882MLBB.LT Tallinna Ülikool 2017 Nematoda • Nimi tuleneb kreeka keelest, kus nemas tähendab niiti • Üle 80 000 liiki, kellest 15 000 parasiteerivad • Väga laialt levinud (ookeani- ja magevees, mullas, loomades ja taimedes) • Jaotatakse kaheks alamklassiks: fasmiidituteks ja fasmiidseteks • Mõõtmed 0,08 mm kuni 8 m • Keha niitjas, ristlõige ümar Nematoda • Liiguvad nagu maod (lebavad küllili) • Keha on kaetud kutiikulaga • Osadel liikidel on arenenud ka silmad • Seedeelundkond keerulise ehitusega • Lahksugulised loomad • Vastsed kestuvad neljal korral • Puuduvad hingamis-ja ringeelundid Ehitus Secernentea (fasmiidsed) • Nende hulgas on palju looma-, inimese- ja taimeparasiite • Siia kuuluvad väga spetsialiseerunud ümarussid • Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria
Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse.
Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised.
Bioloogia KT Seeneniit: ehk hüüf on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida. Hüüfid moodustavad mütseeli. Mütseel ehk seeneniidistik: on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Viljakeha: on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustis. Viljakeha kannab seene eoseid. Seene viljakeha lihakat osa nimetatakse seenelihaks. Viljakeha ülaosa nimetatakse seenekübaraks. Kitiin: sellest koosneb seene rakukest Toituvad: valmis orgaanilisest ainest (lagundamine), parasitism, sümbioos
SPERMATOGENEES- nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites. Meestel kestab spetmatogenees elu lõpuni. PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased KROMOSOOM- on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide moodustunud sügoodist areneb uus isend
1. Esimest järku struktuuri nimetatakse aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks või voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat järku struktuur tekib siis, kui sekundaarstruktuuriga valgu molekul kägardub kokku. (kerajas ehk gloobul ja niitjas ehk fibrili) Neljandat järku struktuur koosneb mitmest kolmandat järku struktuuriga valgu molekulist. (Hemoglobiin) Tema kõrgemat järku struktuuridega Aminohappelise järjestusega (primaarstruktuuriga) DNA Täpsemalt DNA nukleotiidjärjestusega (primaarstruktuuriga) Ensümaatiline ülesanne valgud on biopolümeerid ehk ensüümid, mille abil toimuvad rakkude keemilised
3. Bakterid paljunevad pooldumise teel. Soodsatel tingimustel iga 20-30 minuti järel. 4. Bakterid võivad olla liikuvad ja liikumatud, kusjuures liikuvus on suhtelisel püsiv tunnus. Liikuvus oleneb bakteri liigist, see antakse edasi pärilikkuse teel, enamasti liiguvad viburite teel. Osad bakterid õivad liikuda ka nn. Reaktiivselt, eritades ainevahetusprodukte. Mõned on kinnitatud mingile liikuvale kehale. 5. EOS- 6. BATSILL-pulkjas, niitjas bakterirkk, mis tekib ebasoodsate tingimuste puhul. 7. HÜÜF-seeneniit 8. MÜTSEEL-Hüüfide kogumik 9. RISOMORF- Ebasoodsates tingimustes hüüfid ühinevad gruppideks, kattuvad paksema kestaga ja moodustub risomorf. 10. BAKTERIOFAAG-bakterite õgijad. Nad on väikesed mikroorganismid, leidub kõikjal, kus leidub baktereid. Nad on parasiidid ja toituvad bakteritest. Kasutatakse meditsiinis, veterinaarias raviks ja profülaktikas. 11
IBiloogia kontrolltöö: SEENED JA SAMBLIKUD 1. Joonisele märkida seeneosad ja tunda ära mis seeneda on tegu (sampiljon või kärbseseen) V: 2.Kuidas seened paljunevad? V: Seened paljunevad peamiselt eostega. 3. Millest seened koosnevad, ehk mis moodustavad seene? V: Seened koosnevad, seeneniidistikust, jalast ja kübarast. 4. Mõisted hüüf ehks seeneniit, seene niitjas rakkude rida autoroof- taimnetoitumisviis heterotoof- loomnetoitumis viis. 5. Mida tähendab sümbjänt? V: Organism, kes elab koos teiseorganismiga. Parasiit kes elab teisesorganismis. Vahe märkus:(Seened on loomse toitumisega) Nõgiseen (mürgine), Jahukasteseen(mürgine), majavamm(kahjustab pitu, lagundades) auster servik (söögi seen). 6. Mis ülesannet täidab seenejuures ehk mükoriisas, seeneniitide põimik?
monosahariidist)nt:tärklis,tselluloos,kitiin 17.Mis halba teeb kolesterool-kolesterool ladestub veresoonte seintele ja põhjustab veresoonte lupjumist ja võib põhjustada ka kõrgvererõhu tõbe 18.Valgu molekuli 1 järku truktuur see on aminohapete järiestus valgu molekulis 19.Valgu molekul 2 järku struktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel on heeliksi kujuline või voltunud 20.Valgu molekuli 3 järku struktuur on gloobuli kujuline või fibirjaalne ehk niitjas 21.Valgu molekul 4 järku struktuur- tekib valgu adrekaat 22.Valkude denaturatsioon see on valgu struktuuri lõhkumine 23.Valkude renaturatsioon-denaturatsiooni pöörprotsessi nim renaturatsiooniks 24.Valkude funktsioonid ehk valkude ül 25.Valkude ensümaatiline struktuur-ensüümid on bioloogilised katalisaatorid mis kas kiirendavad või aeglustavad organismis toimuvat reaktsiooni 26.Valkude rregulatoorne funktsioon-seda täiendavad valgulised hormoonid 27
papuloosne lööve suureneb, tekivad roseoolid. mikrotsirkulatsioo ni häired. Elektrolüütide kaost tekivad hüpokaleemia tunnused: lihashüpotoonia, südametegevuse häired, kõhupuhitus sooleperistaltika nõrgenemisest. Pulss niitjas, südametoonid tuhmid, hingamine sagenenud, pindmine, anuuria.Kujuneb eksikoosi- toksikoosi seisund, mille süvenedes kujuneb välja hüpovoleemiline sokk.
rate isenditena veel kadakat, haaba, pihlakat, paakspuud ja paju. Põõsarinne Hõre või keskmiselt tihe, esinevad Esinevad pajud, vaevakased. pajud, paakspuu, madal kask, Lääne- Eestis porss. Rohurinne Suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab Ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine pudeltarn, eristarn, mätastarn. huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas.
Paljunemine Ainuraksed paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt. Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil paljunevad põlvkonnad.Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüstidena. Fariza Imanova MK13-TE2 VETIKAD Kuju/Ehitus Niitjas keermikvetikas Üherakuline koppvetikas Tallusjas põisadru Paljunemine Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega.
on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid 2) Ehituslik ülesanne, nt keratiin juuksed, küüned; kollageen kõhredes, luudes,
VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibrill, nt lihasraku valgud , fibriin IV järku struktuur (kvaternaarstrkt) tekib mitmest III järku struktuuriga molekulist. Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon. DENATURATSIOON-valgu kõrgemat(II, III, IV) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Kõrge temperatuur, happeline keskkond, mehhaaniline tegur. RENATURATSIOON valgu kõrgemat(II, III, IV)järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördeprotsess.
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde
MADALSOO Millised taimed Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki
brüoloogia. • Madalad (kasvavad kuni paarikümne cm pikkuseks). SAMBLAD ON • Ürgne KASVAVAD taimerühm. LÜHIKESED NING ENAMASTI TIHEDALT KOOS. 2. Süstemaatika SAMMALTAIME D LEHTSAMBL MAKSASAMBL KÕDERSAMBL AD AD AD 3. Ehitus 3.1. Morfoloogia • Väikesed kitsad lehed. • Juuri pole, neid asendavad risoidid. • RISOID – niitjas varre väljakasve, millega sammal kinnitub kasvupinnale (kuna juhtkoed puuduvad, vett ei ima). • Kaks eluperioodi: 1.Gametofaas – suguline (haplofaas, n) 2.Sporofaas – suguta (diplofaas, 2n) GAMETOFÜÜDI EHITUS VARS LEHED RISOIDID SPOROFÜÜDI EHITUS eoskupar SPOROFÜÜ harjas T GAMETOFÜ lehed vars ÜT risoidid
tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida[ mütseel ehk eeneniidistik- on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustanud seene paljunemisorgan arhe- nende rakus puudub rakutuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Spoor ehk eos. 3. Epitee-, lihas-, närvi- ja sidekoe põhilised iseloomulikud ehituslikud iseäraused ja nende kudede ülesanded. Epiteetkude- keha ja elundite pindasid kattev kude, mis piirab kehade ja organeid ja kaitseb neid.
kromosoomide kromatiidiosade vahetusena. Ristsiirde sagedus kahe lookuse vahel sõltub nendevahelisest kaugusest piki kromosoomi. Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Heterogameet(-sus) indiviid, kellel sugukromosoomid on erinevad XY sugurakus Homogameet(-sus) indiviid, kellel on sugukromosoomid samasugused XX Kromosoom -- 1) eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne moodustis rakutuumas, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nuleotiidijärjestused. Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke -- histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. Kromosoomid läbivad mitoosi ja meioosi eel ning ajal keerukaid reproduktsiooni,
Struktuur tekib polüpeptiidiahela spontaantsel, spetsiifilisel kokkukeerdumisel, mida suunavad teatud seistusvalgud (chaperonid).Aminohapete hüdrofoobsed radikaalid paigutuvad struktuuri sisse, hüdrofiilsed aga struktuuri pinnale. Struktuur on seotud aminohapete radikaalidevaheliste nõrkade sidemete ja vastasmõjudega ( vesinik ja ioonne side, wan-der Walsi jõud, hüdrofoobsed interaktsioonid) ja kovalentsete S-S sidemetega cys jääkide vahel.selle struktuuri vormideks on gloobul või niitjas struktuur.Kvaternaarstruktuur- oligomeersete valkude iseloomulik struktuur, so valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Struktuuri fikseerivad nõrgad mittekovalentsed sidemed subühikute vahel. Mikrotuubulid : õõnsad silindrilised polümeerid. Koosnevad tubuliini dimeeridest. Funktsioonid: Formeerivad raku kuju, säilitavad ja muudavad seda, mikrotuubulid on peamisteks struktuuriühikuteks viburites ja ripsmetes bakterirkul
Hiljem settis katseklaasi põhja sinakas sade. KATSE 4: Soola sisalduse (kloriidioonide) määramine Lisasime 3 erinevasse vesiekstraktiga katseklaasi hõbenitraadi lahust. Kloriidioonide olemasolul peaks tekkima valge AgCl sade: AgNO₃ + NaCl → NaNO₃ + AgCl↓ Tulemus: Piraat; Estrella – vesiekstrakt võis olla liialt hägune ning muutust lahuses polnud märgata. Lay’s – vesiekstrakt oli väga selge, mistõttu hõbenitraadi lisamisel tekkis koheselt valge niitjas sade, mis hiljem muutus kollakaks ( põhjuseks võis olla algse lahuse kollane värvus). Sisaldas kindlasti kloriidioone ja seega oli krõpsude valmistamisel ka kindlasti kasutatud NaCl soola. KATSE 5: Krõpsude põlemine Krõps võeti pikkade pintsettide vahele ning põletati leeklambiga. Tulemus: Estrella –tugevam oranž leek – viitab suuremale naatriumi sisaldusele – reaktsioonil hõbenitraadiga võis siiski tekkida AgCl sadet, kuid hägususe
vaheseinte kohal pannalühendused(nõgi-ja roosteseentel puudub, mittesugulised eosed väga varieeruvad. Biotroofid- jahukaste, ebajahukaste, nõgi-ja rooste, viirused, fütoplasmad, Nekrotroofid- lahelaiksused, ja mädanikud, juure- ja viljamädanik, vaskulaarne närbumine, vähk seeneniidistik e. mütseel- seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistrukstuur seentel. Kasvab ja toitub substraadis, kus seen eluneb. Seeneniit e. hüüf- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel. Võib-olla üherakuline vaheseinteta(tsönotsüütne) või hulkrakne. Diam. 3-4-30 mikromeetrit. HETEROTROOF- saab elutegevuseks vajaliku energia valmis org. ainest. BIOTROOF E. OBLIGATOORNE PARASIIT- TOITUB ELAVA ORGANISMI ARVEl vajab elusat peremeest oma haigustsükli läbimiseks NEKROTROOF- surmab peremeesorganismi, misjärel elab ja toitub surnud org. a. (sabroob) SÜBMIOOS-mükoriisa seened FAKULTATIIVNE E. VALIKUVABA SABROOB- enamasti
vastu.19.saj. Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki Karl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja 18.saj. Kromosoom on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke - histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse kromatiiniks.
valgulistest fibriididest ühtseks tervikuks, võimaldab koosnev rakuvaheaine liikumist Rakutuum Membraanidega piiritletud Säilitleda ja edasi anda päristuumse raku osa, milles geneetilist infot. Juhtida raku asuvad kromosoomid. Keskel elutegevust. on tuumake. Kromosoomid Niitjas nukleoproteiidne DNA ja valgu molekulide organell kompleks(nukleoprotiin) Tsütoplasmavõrgustik Membraanse ehitusega, Karedas valkude süntees ja kanalite ja tsisternide töötlemine. Siledas süsteem. Karedal asuvad sünteesitakse lipiide ja ribosoomid süsivesikuid.
· Valkude ehituses eristatakse neli struktuuritasandit: 1) Primaarne str näitab ära valkude aminohappelise järjestuse 2) Sekundaarna str iseloomustab valgu polüpeptiidahela keerdumist -heeliksiks või paigutust ß-struktuuriks mõlema puhul on AH-d valgu sees seotud vesiniksidemetega. 3) Tertsiaarne str erinevate lisasidemete (vesinikside, ioonsed sidemed jt) abil kokku pakitud gloobuliks (ümar) või fibrilliks (niitjas). 4) Kvaternaarne str ei esine kõigis valkudes - selle puhul on mitu polüpeptiidahleat (millel on tertsiaarne str) omavahel ühendatud. Valkude omadused · Füüsikalised omadused: - vedelad (munavalge), poolvedelad (lihastes), tahked (küüned); - mõned lahustuvad vees, mõned hapetes, mõned leelistes; - puudub sulamistemperatuur, kuumutades nad lagunevad · Keemilised omadused:
jagunenud *eoskand Gameet, gamete - diferentseerunud sugurakk või sugulise funktsiooniga tuum, mis on võimeline *sugulise paljunemise protsessis ühinema vastassugupoole suguraku või tuumaga. Gametangium, gametangium - *sugulise paljunemise struktuur, milles tekivad *gameedid. Gametotallus, gametothallus - *tallus, millel tekivad *gameedid Haustor, haustorium - *peremeesorgansimi rakku tungiv spetsiaalne, mõnikord harunev niitjas *talluse osa või *seeneniit, mille abil organism *parasiitselt toitub. Helmintovoor, nematode predator - nematoodidest toituv kiskjaseen Heterotalne (liik), heterothallic - *suguline paljunemine toimub kahe erineva, suguliselt sobiliku (kompatibiilse) *talluse ühinemisena. Holobasiid, holobasidium - üherakuline *eoskand Holomorf, holomorph - seenorganism koos kõigi oma erinevate arengustaadiumidega (*anamorf(id) ja *teleomorf koosvõetuna).
Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismisele kahjulikud, põhjustades haigusi ning tihti ka surma. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias. Selle abil saab läbi viia ka geeniteraapiat. Baketrid bakter eeltuumne (ehk prokarüoot) üherakuline organism Bakteri kuju on kerajas, niitjas või kruvikujuline. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe raku membraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest ning täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest lima, moodustub limakapsel, mis kaitseb ning hõlbustab liikumist. Patogeensed bakterid eritavad mürkainetena bakteritoksiine, mis võivad olla eluohtlikud. Üldiselt võib
· Selle üksik niit on mikroskoopiline. · Tavaliselt kasvab koos sadu vetikaid. · Kinnituvad otsa pidi veealustele esemetele ja lehvivad veevoolus. · Iga vesijuukse rakus, v.a. kõige alumises, on vöökujuline kloroplast. · Paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Keermikvetikas · On ka niitvetikas · Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. · Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste. Karevetikad · Nende niitjas tallus on harunenud. · Elavad magevetes, madala soolsusega Läänemeres. · Kinnituvad veealustele kividele, paeplaatidele jm. · Sageli kasvab koos tuhandeid vetikaniite (Nii moodustavad nad rohelisi põõsasjaid kogumikke.) · Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist. PRUUNVETIKAD · On ainult makroskoopilised. · Võivad kasvada 30-60 m pikkuseks. · Enamasti on ehitus keerukas. · Meenutavad taimi või nende lehti.
Nende hulgas leidub klorofülli sisaldavaid ja värvusetuid organisme. Esimesed on lähemal taimedele, teised loomadele. Paljud süstemaatikud vaatlevad viburloomi kui lähterühma, mis seob taim- ja loomorganisme. Toitumine Enamik vetikaid sisaldab klorofülli ja toitub autotroofselt, kuid sageli on roheline värvus maskeeritud teiste pigmentidega. Ehitus Tallus võib olla üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, sõltuvalt rakkude asetusest niitjas või plaatjas. Talluse vegetatiivsed rakud on kaetud tugeva kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne, mis on vetikate
· Silmviburlasel on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on vibur. · Valgust tajub silmviburlane punase silmtäpiga. · Silmviburlane saab valguse käes fotosünteesida, sest tal on kehas kloroplastid (nende tõttu on ta ka roheline). · Pimedas omastab silmviburlane orgaanilisi aineid läbi kehapinna. · Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Mõisted: · vibur silmviburlase keha eesmises osas asuv pikk ja niitjas jätke. Seda keerutades ta nagu kruvib end vees edasi. · silmtäpp see on valgustundlik ja punane; selle abil tajub s. valgust, mille poole ta ujub. 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 2 1319659837129285.doc Kärt Roomäe Joonis 3: näide silmviburlasest 1.4 Kingloom liigub ripsmete abil · Kingloom on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane.
puudub membraan. Tuumake moodustub tuumakese organisaatorpiirkonna (NOR) ümber, see on koht kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene. NOR-id paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine. 13. Mõisted kromosoom, kromatiid, kromatiin. Nende vahelised seosed. Kromosoom - eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Kromatiid - – ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Kromantiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). 14. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid. Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja moodustab kromosoomi. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid
4 · Vähem eutrofeerunud aladel on põhjataimestiku roll põhjaeluviisiga suurselgrootutele suur, samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk. · Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem. · Niitjate vetikate ja filtreerijate karpide hulk suureneb rannikumeres o Fucus vesiculosus varud vähenenud Idotea baltica üle läinud alternatiivtoidule ( niitjas vetikas Pilayella littoralis). · Niitjal vetikal on oluline roll lehtsarve dieedis ning põisadru puhmad pakuvad lehtsarvele suurepärast kaitset. · Mõõdukalt eutrofeerunud merealadel kasutati niitjat vetikat Pilayella littoralis toiduobjektina ning põisadrut varjepaigana. · Vetika fotosünteetilise aktiivsuse suurenemisel tema toiteväärtus (atraktiivsus) vähenes. · Mesoherbivoorid tarbivad olulise osa efemeersetest makrovetikatest ning sellega aitavad
Rohurinne: Tarnad, lubikas, sini-helmikas, sookastik. Samblarinne: Teravtipp, turbasamblike esinemine, karusammal, tüvik sammal. Männikute ja sanglepikute kasvatus. Künklik reljeef (kännu mättad) Rohusoometsad- Kuivendamata on suur loodusväärtus kuna neid on vähe ja omapärased. Eestis on 80ha kuivendamata lodusid. Allikaid ja madalsoid on 30 km 2 eesti kohta. Md-märg madalsoo KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sookask Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat. Rohurinne: Tarnad, niitjas, pudel-tarn, soomadar, kollane-võhumõõk, ubaleht, harilik soo- sõnajalg, ussilill, soopihl, soo osi, konna osi, pilliroog. Samblarinne: Soovildik, tervatipp, turbasammal, tüviksammal. Märg neutraalne madalsoo muld. Ld-lodu KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, sookask Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk-tarn, ussilill, kollane võhumõõk, harilik soo- sõnajalg, mets-kõrkjas, soo-osi, soopihl, soomadar, soo-kastik, pilliroog, metsvits, lepiklill.
Bakterite kujurühmad 2011. T Sphaerotilus natans S. natans. Näha tuped, kinnitusplaadid ja viburitega goniidid. Tuped aitavad kinnituda pinnale ja neid baktereid võib sageli leida just voolavas vees kinnitununa pindadele. See aitab oligotroofses keskkonnas ellu jääda. Tuped kaitsevad ka algloomade eest. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Niitjad bakterid Niitjas limatupega rauabakter Leptothrix oksüdeerib rauda ja Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe sadestab seda niidi pinnal olevasse tuppe välja Leptothrix. Limatupega niitjad bakterid, kelle pinnale sadenevad raua- ja mangaaniühendid. See toimub siis, kui rakud lagundavad orgaanilisi rauaga kompleksis olevaid aineid, näiteks humiinaineid. Raua oksüdatsioonist energiat ilmselt ei saa. Kui rauarikkas vees on rauda oksüdeerivaid baktereid rohkesti,
liigivaesed roostikud(Phragmites australis).Laikudena kasvavad ka kõrkjad (Scirpus lacustris). Samuti esineb ka ahtalehine Hundinui(Typha angustiifolia) ja kollane Vesikupp (Nuphar luteum). Mudasel liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus-penikeel(Potamogeton perfoliatus)ning piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest juurduv vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed. Kohati massiliselt on levinud niitjas rohevetikas(cladophora glomerata) mis katab teisi taimi.Rohevetikas kinnitub vähestele põhjal olevatele kividele võib esineda ka lahtiselt põhjal või tõusta vee pinnale laikudena. Idapool esineb harvemini rohevetikas (Cladophora rupestris) ja pruunvetikas (Pseudolithoderma subextensum) Läänepiiril Kare Mändvetikas(Chara aspera) Lahe lääneosas esineb punavetikad(Furcellaria fastigiata,Polysiphonia nigrescens, Ceramium tenuicorne) · E.Kumari. 1985
väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel, niitjas penikeel ja tähkjas vesikuusk. 2) Siirdesoo, see on kesktoiteline (mesotroofne) soo ja selle toitumises on põhjavee osatähtsus väiksem; lubjavaese lähtekivimi korral moodustub juba esimese astmena siirdesoo. Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas, kuid vähem kui madalsoos. Iseloomulikuimad taimeliigid on
rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved
Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) -heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) -struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid.
teed-mahla, milles on teelusika jagu suhkrut ning noaotsatäis soola selleks, et asendada kaotatud elektrolüüdid. Siin peab olema tähelepanelik joogi valikul – ei energiajoogid ega puhas vesi pole siin sobilikud joogid. Juhul, kui suu kaudu ei õnnestu kaotatud vedelikku asendada, on vajalik pöörduda arsti poole, et seda saaks teha tilkinfusioonina veeni. Tunnused, mis viitavad vedelikupuudusele ja vajadusele kiiresti tegutseda, on janutunne, suukuivus, madal vererõhk, kiire ja niitjas pulss, väikelastel nutt ilma pisarateta, uriinierituse puudumine, naha limaskestade kuivus, kaalukaotus ja segasusseisundi teke. Profülaktika. Kas noroviirusnakkust on võimalik vältida? Noroviirused on võimelised välja kannatama nii külmumise kui temperatuuri tõusu kuni 60 kraadini, veelgi enam, selles kloorilahuses, mida kasutatakse ujumisbasseinides ja veesüsteemides, nad ei hävi. Seega toidu sügavkülmutamine ei hävita noroviirust.
Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) α-heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) β-struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid.
karudele ja ilvstele (Eesti kaitsealad, 2007). Kohata võib kärpi, nirki ja levinumatest loomaliikidest põtra , rebast, kährikut jt. Harvem esinevatest linnuliikidest pesitsevad siin kaljukotkas, kassikakk, soo-loorkull ( Eestimaa. Looduse teejuht, 2005). Taimestik. Siirdesoo puurinde moodustavad sookased, esineb ka üksikud mände; põõsarinnet esindavad paakspuu ja tuhkurpaju. Puhmastaimedest on iseloomulikud porss ja kanabrik, rohurinde moodustavad pilliroog, niitjas tarn, sinihelmikas ja raba-jänesvill. Raba on valdavalt lageraba. Puhmarindes valitseb kanarbik, rohurindes raba- jänesvill ja tupp-villpea. Samblarindes domineerivad Sphagnum rubellum ja S.fuscum. Rabase ulatuvad luited, mis on kaetud mändidega, alustaimestikus on ohtralt samblikke (Läänemaa loodus, 1998). Tänavjärves kasvab haruldast vesilobeeliat, järvelahnarohtu, lamedalehist jõgitakjat, silmailu pakuvad ka rohked vesiroosikogumikud
2) Sekundaarstruktuur: a) -heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) -struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 21.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 22.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline/katalüütilineensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist.
8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad. tekivad: Järve kinnikasvamisel u. 1/3 Eesti soodest · Põhjast · Pealt · Põhjast ja pealt üheaegselt Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest · Kestev veerohkus Madalsoo · 57% · Madalamatel aladel · Toitub mineraaliderikkast veest Isel. Taimestik: Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask Raba e. kõrgsoo 31% Ümbruskonnast kõrgem ala Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud
arteri seintesse, põhjustades ateroskleroosi. 15) Aminohape amfoteerne ühend, mille jäägid on valkude monomeerideks 16) Peptiidside sideme liik, millega on omavahel seotud aminohappejäägid valgu molekulis. Peptiidside moodustub ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel. 17) Globulaarnevalk tertsiaalstruktuuriga valk, mis on keraja vormiga 18) Fibrillaarnevalk tertsiaalstruktuuriga valk, millel on väljaveninud niitjas kuju 19) Denaturatsioon Nähtus, mille käigus valk kaotab oma kõrgema astme struktuurid. 20) Renaturatsioon Denaturisatsiooni pöördprotsess, mille käigus valk taastab oma kõrgema astme struktuurid peale denaturiseeriva teguri mõju lakkamist. 21) Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. 22) Vitamiin bioaktiivne madalmolekulaarne aine, mida loomorganismid saavad peamiselt toiduga ja mida on vaja mõningate ensüümide aktiviseerimiseks.
annaabi.ee 
