5.Redutseerimine Elektronide liitmine. 6.Oksüdeerimine elektronide loovutamine, sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine 7. Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) Soolade Füüsikalised Omadused : 1) Tahked 2) Erinev värvus (põhiliselt valge) 3) Vees lahustuv on ka erinev ( vaata lahustuvus tabelist) Soolade Keemilised Omadused : 1. Sool + Alus (mõlemad peavad olema lahustuvad) ja üks saadustest peab olema sade 2. Soolad reageerivad tugevamate hapetega 3. SOOL + HAPE = UUS SOOL + UUS HAPE vana hape on tugevam ja uus nõrgem ;) TUGEVAD HAPPED ON : H2SO4 kõige tugevam HCL HNO3
SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Keemilised omadused Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4 2Na+ + SO42- 1. Reageerimine metalliga uus sool + uus metall (metall reageerib ves lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3
9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 2)Vesiniksoolad: NaHCO3; NaH2PO4 3)Hüdroksiidsoolad: CaOHCl 4)Kaksiksoolad: KAl(SO4) 2*12H2O Keemilised omadused: 1)Reageerivad endast tugevama happega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 2)Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3) Vees lahustuvad soolad reageerivad metallidega aktiivsusrea alusel(iga aktiivsem tõrjub soolast vähem aktiivse)(va Li;K;Ba;Ca;Na kuna reag H2O) CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 4) Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3
SOOLAD R 81-83 Tööleht 1. SOOLAD on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest 2. SOOLADE LIIGITAMINE 1) Soolad (vaata punkt 1) 2) Vesiniksoolad on soolad, mis sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku 3) Kristallhüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett 3. SOOLADE SAAMINE 1) Hape + metall 2) Hape + aluseline oksiid 3) Hape + hüdroksiid 4) Hape + sool 5) Hüdroksiid + happeline oksiid 6) Hüdroksiid + sool 7) Sool + metall 8) Sool + sool 9) Aluseline oksiid + happeline oksiid 10) Metall + mittemetall 4. SOOLADE KEEMILISED OMADUSED 1) Sool + metall (pingereast Mg kuni Au) 2) Sool + metall (pingereast väga aktiivsed metallid Li kuni Na)
Päritolu järgi liigitub sool: 1.Järvesool - seda saadakse järvevee settimisel. 2.Meresool - merevee settimisel, meresool on kõige mineraalainete rikkam ning kõige tervislikum. 3.Kivisool ehk jämesool saadakse soolakaevandustest. Kivisool on hallika värvusega. Keedusoola sisalduse järgi: 1.Keedusoolad - NaCl sisaldus 97% 2.Mineraalsoolad - NaCl 50-60% 3.Flabanoidid - maitsepulbrid, saadakse rohelisest teest, õunakoortest, toime sarnane mineraalsooladega. Tuntumad kasutusel olevad soolad: Lauasool - ekstra peen sool, rafineeritud Jämesool ehk kivisool väga hea kala soolamisel. Meresool Pan-sool mineraalsool. Sobib hästi südamehaigetele. Seltinsool - mineraalsool Jodeeritud sool - juurde on lisatud joodi. Mõeldud nendele, kel on kilpnäärme alatalitus. Floori ja joodiga meresool - seda ei soovitata lastele Kosher sool ehk juudisool - üks puhtamaid soolasid, lisandivaba, tavaliselt jämeda teraline Soolahelbed /nitritsoolad - lihatööstusel kasutusel, pidurdab
Soolad Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord 1) Soolade koostis 2) Valemite koostamine 3) Nimetuste andmine 4) Ülesanne 5) Videod Soolade koostis Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist. Nt. NaCl Soolad Pildi lisamiseks klõpsakePildi ikooni lisamiseks klõpsake ikooni http://office.microsoft.com Valemite koostamine Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel.
Happe valem. Happe nimetus . Aniooni valem Aniooni nimetus. HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass SOOLAD ARGIELUS Referaat Juhendaja: Pille Ers Kohtla-Järve 2011 7 SISSEJUHATUS Peamiseks põhjuseks miks ma valisin selle teema on minu isiklik innukus keemiast ja bioloogiast. Töö eesmärk on teada saada kuidas ja kus kasutatakse soola igapäevases elus, suurendada oma teadmisi soolade omadustest ja kasutamisest argielus.
Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat
Anioon, soolad
KEEMIA · Halogeenide aatomiehitus: F Cl Br I F2 Cl2 Br2 I2 gaas gaas vedelik tahke kollane rohekaskollane punakaspruun must hõbehalli läikega +9| 2)7) +17| 2)8)7) +35| 2)8)18)7) +53| 2)8)18)18)7) 2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on I · Cl keemilised...
vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Aluste reageerimine happeliste oksiididega Tekib reaktsioonil sool ja vesi. Happelisele oksiidile vastava happe sool. SO2 - H2SO3 SO3 - H2SO4 2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O Soolad Sool koosneb metalli ioonist ja happejääkioonist. Nimetuse lõpp saadakse vastavalt happejääkioonile. Cl - kloriidioon - kloriid - oks. aste -1 SO3 - sulfitioon - sulfit - oks. aste -2 S - sulfiidioon - sulfiid - oks. aste -2 SO4 - sulfaatioon - sulfaat - oks. aste -2 CO3 - karbonaatioon - karbonaat - oks. aste -2 PO4 - fosfaatioon - fosfaat - oks. aste -3 NO3 - nitraatioon - nitraat - oks. aste -1 Soolade keemilised omadused · vees lahustuvad, soolad reageerivad leelistega
dissotsiatsioon Elektrolüüt -ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine Hape -ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapnikhape -hapnikku sisaldavad happed Happeline oks. -oksiid, mis reageerib alusega, moodustades soola ja vee SO2, P4O10. Hüdraat -vee molekule sisaldav keemiline ühend- soolad moodustuvad kristallhüdraate, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Hüdraatumine -aineosakeste(ioonide, molekulide) liitumine vee molekulidega Keemiline tasakaal -pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Kristallhüdraat -soolad, mis sisaldavad vee molekule, näiteks CaSO4·2H2O (kips)
aktiivsemate leelismetallide hüdroksiidid aga ei lagune isegi kuumutamisel kuni sulamistemperatuurini. · Naatriumhüdroksiid on väga oluline tooraine keemiatööstuses ning oluline reaktiiv keemialaborites. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimi on seebikivi. · Kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse seinte krohvimisel ja müüride ladumisel. Soolad · Kristalsed ained, milles on valdav iooniline side. · Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur · Plastilisus puudub, kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad · Enamasti valged · Tugevad elektrolüüdid. · Nende soolade lahustuvus vees on külaltki eriev. Leelismetallide soolad on reeglina vees hästilahustuvad. Leeliste ja tugevate hapete soolade (NaCl jne) vesilahused on neutraalsed. · Tugevate aluste katioonid ja tugevate hapete anioonid veega ei reageeri, seega
Anioonid Katioonid Li OH¯ Na Cl¯ K Br¯ NH I¯ Mg² S ²¯ Ca² SO³¯ Ba² CO²¯ Al³ SiO²¯ Pb² SiO¯ Fe² Fe³ Cu³ Ag Zn² OKSIID HAPPE HÜDROKSIID SOOL Suvaline aine + hapnik Vesinikioon + OH¯ + metalli o.a Metall + CaO ; AlO ;PO happeanioon sulgudes happeanioon HNO ; HSO ; Ca(OH) ; Al(OH) ; Ca(NO) ; HPO NaOH Al(SO) ; NaPO
Alused on ained, mis liidavad prootoni (H +). Vees lahustuvad alused e. LEELISED: NaOH, KOH, Ba(OH)2 Amfoteersed alused: Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Vees lahustumatud alused tabelis NaOH- seebikivi, sööbenaatrium; Ca(OH)2- kustutatud lubi Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl keedusool;CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Ca(OH)2 + CO2 à CaCO3 + H2O 2 NaOH + SO3 à Na2SO4 + H2O' CaO + CO2 à CaCO3 6 Na2O + P4O10 à 4 Na3PO4
Aluste omadused : a) Kätega katsudes libedad b) pH on suurem kui 7 c) oksiididega reageerimine Aluste liigitus : a) vees hästilahustuvad tugevad alused=leelised. b) Nõrgad alused (enamasti vees praktiliselt lahustumatud) Leeliste saamine : Vesi+Aluseline oksiid=Leelis Sool+Alus=uus sool(lähte ained lahustuvad, peab tekkima sade) Mittelahustuvate aluste lagundamisel(kuumutamisel): Mittelahustuv alus (temperatuuri märk) =aluselin oksiid +Vesi. SOOLAD · Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonist ja happe anioonist. Lahuses jagunevad vees lahustuvad soolad ioonideks: NaCL=Na+Cl · Vesiniksool mis lisaks metallikatioonile sisaldab ka ühte või mitut vesinikuaatomit. (Nt. NaH2PO4- naatriumdivesinikfosfaat)
KONTROLLTÖÖ nr 2 TEEMAD: Oksiidid, alused, happed, soolad. Ioonvõrrandi koostamine. 1. Oksiidide nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 2. Hapete nimetused + valemid. Vaata õp lk 132 tabel. 3. Aluste nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 4. Soolade nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 5. Oksiidide saamine. Metall / Mittemetall + hapnik -> OKSIID Näiteks: a) 4 Na + O2 -> 2 Na2O b) N2 + 2 O2 -> 2 NO2 Mittemetallid lihtainetena, millel on alati indeks 2: H2 O2 F2 N2 Cl2 Br2 I2 6. Hapete saamine.
SOOLADE TEEMA SELGITUSED • SOOLADE MÕISTE LIHTSUSTATULT Soolad koosnevad metalliooni(de)st ja happejääkiooni(de)st (happe aniooon keerukamalt öeldes). K + Cl- Al3+Cl-3 Ioonide laengud peavad kokku andma summa 0 – neutraalne aine ju! Valemi koostamine Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale ioonide laengud. Siis paneme ühe iooni laengu väärtuse teise iooni indeksiks: 3+ 2- SIIN NÄHA ’RISTI REEGEL’! (mu nooled võivad nihkuda)
Keemia. OKSIID- aine, mis koosneb 2-st elemendist, millest üks on hapnik. HAPE- koosneb vesinikust ja happejäägist. ALUS- koosnevad metallist ja OH rühmast. SOOL- aluse katioonist+ ja happe anioonidest- Elektrolüüt- vesilahuses või sulatatud olekus osaliselt või täielikult ioonideks.(happed alused soolad) Elektrolüütiline dissotsiatsioon- aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitte elektrolüüt- ained, mis neutr. molekulidena lahuses. Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid.(sool leelis) Molaarne kontsentratsioon. väljendab moolide arvu 1 liitris. Tugevad happed lahustuvad täielikult ioonideks. Tugevad happed aktiivsed ja ohtlikud. Elektrol. dis. on happe ja vee molekuli vaheline keem. reakts., milles tekivad
Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid SOOLAD-liitained, mis koosnevad HAPPED-liitained, mis koosnevad metallkatioonist ja happejääkanioonist vesinikkatioonist ja happejääkanioonist Cl-kloriid (hapnikuta ja hapnikhapped) F-fluoriid H2S-divesiniksulfiidhape I-jodiid HCl-vesinikkloriidhape Br-bromiid H2SiO3-ränihape S-sulfiid
OKSIID koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.-a. II) ehk siis Lihtaine + hapnik = oksiid Aluseline oksiid on aluseliste omadustega, reageerib hapetega (enamus metallioksiide on aluselised. Aktiivse metalli oksiid + vesi = hüdroksiid ehk leelis ehk tugev alus) Happeline oksiid - on happeliste omadustega, reageerib alustega (enamus mittemetallioksiide on happelised) Enamik happelisi oksiide + vesi = vastav hape HAPE aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (happeid liigitatakse 1. hapnikusisalduse järgi (hapnikhapped ja hapnikuta happed), 2. prootonite arvu järgi, 3. tugevuse järgi (nõrgad ja tugevad). Hapnikhape saadakse: happeline oksiid + vesi ALUS ehk hüdroksiid aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. (aluseid liigitatakse: 1. leelised (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu) Leelis (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiid) = tugevalt aluseline oksii...
a. metalli oks. 4Na+ O2=2Na2O Mg+O= MgO Na2O+H2O=2NaOH MgO+HCl= MgCl2+H2O Muutuv o.a.metalli oks. Fe+O=Fe2O Ni+O=Ni2O Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4 H2SO4+Li2O=Li2SO4+H2O HCl+NaOH=NaCl+H2O Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Püsiva o.a. valemid Na+Cl2=2NaCl Mg+HNO3=MgNO3+H2 Mg(NO3)2+Na2SO3=MgSO3!+2NaNO3 Na2Cl3+2HCl=2NaCl+H2CO3..CO2 ja H2O Muutuva o.a. sool Fe+HCl=FeCl2+H2 Cu+H2CO3=CuCO3+H2 FeCl3+3NaOH=Fe(OH)3+3NaCl CuCO3+HCl=CuCl2+H2CO3..CO2 ja H2O Metall+hape=sool+H Aluselineoks.+hape=sool+H2O Alus+hape=sool+vesi Sool+hape=sool+hape Leeline+sool=alus+sool Alus+happelineoks.=sool+vesi Oksiid+vesi=alus Aluselag.- sool+hape=sama eral.vesi ja jääkioon
Erinevad soolad ja suhkrud Soolad Mis on sool ? Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat kui pelgalt maitseaine. Tegelikult ei saaks me ilma soolata elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone. See teeb võimalikuks kõige elava olemasolu, sest elu sai alguse meie planeedi soolasest ürgookeanist. Erinevad soolad :
Kõik sooladest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest(näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). Soola sordid erinevad üksteisest naatriumkloriidi- ja lahustumatute lisandite poolest. Madalama sordi sool sisaldab rohkem lahustumatuid osi. Müügil on aga ka veel jodeeritud sool (vähese joodisisaldusega), mida soovitatakse tarvitada joodivaestes maakohtades. Sellises soolas esineb ühe kilogrammi soola kohta 0,0035 % - 0,0015 % joodi
Oksiidid Happed Alused Soolad Nimetused 1) Mittemetallioksiidide nimetustes tähistatakse Hapete nimetused peavad olema peas. Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette elementide aatomite arvud kreeka keelest "vesinik", mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid)
a Ia) lagundamine Cu(OH)2 = CuO + H2O · Liitaine + hapnik CS2 + 2 O2 = CO2 + SO2 · Soolade lagundamine CaCO3 = CaO + CO2 Happed alused soolad Definitsioon Arrhenius: Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel Liitained, mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti vesinikioonid (H+) dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid metalliioonid) ja anioonidest (happejäägiioonid)
vastava metalli oksiidiks ja veeks. Näide: Ca(OH)2 = CaO + H2O 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O Aluste saamisvõimalusi · Leeliste saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega. nt: CaO + H2O = Ca(OH)2 Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri, seega neile vastavaid hüdroksiide ei ole võimalik sel viisil saada. · Aluse(hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega. Nt: CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 Soolad Sool koosneb(aluse) katioonidest ja (happe)anioonidest. Soolade saamine · Lihtainete vahelisel reaktsioonil Nt: 2Al + 3Cl2 = 2AlCl3 · Aluse ja happe vahelisel reaktsioonil 2LiOH + H2SO4 = Li2SO4 + 2H2O · Aluselise oksiidi ja happe vahelisel reaktsioonil Li2O + H2SO4 = Li2SO4 + H2O · Aluse ja happelise oksiidi vahelisel reaktsioonil 2LiOH + SO3 = Li2SO4 + H2O · Aluselise oksiidi ja happelise oksiidi vahelisel reaktsioonil
P4O10 P4O10 + 6H2O 4H3PO4 Ei reageeri P4O10 + 12KOH 4K3PO4 + 6H2O Indikaatorpaber muutus siniseks, lillakaks CO2 CO2 + H2O H2CO3 Ei reageeri CO2 + 2KOH K2CO3 + H2O Indikaatorpaber läks roheliseks kui sellele kõrrega peale puhusin Keemia praktiline töö Soolad 1. Oli vaja saada 15 soola nii, et soola teke oleks märgatav. 1) BaCl2+ FeSO4 BaSO4 + FeCl2 - Tekkinud lahus oli hall 2) BaCl2 + CuSO4 BaSO4 + CuCl2 - Tekkinud lahus oli sinine 3) K4[Fe(CN)6]2 + CuSO4 Cu2[Fe(CN)6] + K2SO4 4) H2SO4 + AgNO3 HNO3 + Ag2SO4 - Tekkinud lahus oli valge 5) H2SO4 + Pb(NO3)2 2HNO3 + PbSO4 -Tekkinud lahus oli valge 6) CoCl2 + Na2CO3 CoCO3 +2 NaCl -Tekkinud lahus oli lilla 7) CuSO4 + Na2CO3 CuCO3 + Na2SO4
Mittemetallioksiidid: CO2, CO,SO2,NO,NO2 Hüdrooksiidid e. alused On + laenguga metalliioonidest ja laenguga hüdrooksiididest (OH) koosnevad ühendid. Üldvalem : Men+(OH)n , kus Me on mingi metal ja n metalliiooni laeng. NImetus: Metalli eestikeelne nim(metallic oa) +hüdrooksiid. Oa ainult muutuva oa-ga metallidel . Näited:Na+OH-Naatriumhüdrooksiid. Happed : on vesinikusisaldavad ühendid, milles vesink on osaliselt või täielikult asendatav metalliioonidega tulemuseks on soolad. Hapete valemid algavad minu jaoks ainult H-ga. Happe valemid saad tuletada lahustuvustabeli abil. Selle vasakpoolses püstreas on happeanioonid (va OH-). Happe valemi saad, kui kirjutad kõigepealt vesiniku sümboli H ,selle järele indeksiks happeaniooni laengu ilma märgita, ning seejärel happeaniooni valemi. Soolad-on enamasti mood. + Laenguga metalliioonidest (lahustuvustabelis ülemine vertikaalrida) JA laenguga happeanioonidest (lahustuvustabelis vasak püstrida va OH-)
Happed (kordamine) happele happe happe anioon ja selle vastava happe nimetus soola nimetus valem nimetus soola valem (näide) vesinikfluoriidhape HF F- fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksul...
docstxt/14760882859977.txt
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH]
Püsiva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. II ( rühm) Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. 4+ - (laeng) Mn(OH)4 mangaan(IV)hüdroksiid 3+ - Kroom(III)hüdroksiid Cr(OH)3 INDIKAATORID JA PH. Ph on negatiivne kümnendlogarihm vesinikioonide konventatsioonist. 0 10 = 0 pH 0 1 10 = 10 pH 1 2 10 = 100 pH 2 3 10 = 1000 pH 3 SOOLAD. Püsiva oksüdatsiooniastmega soolad ( IA- IIA + Zn ) K2SO3 - kaaliumsulfit GaBr3 galliumbromiid Muutuva oksüdatsiooniastmega metalsed soolad + 2- Ag2S hõbe(I)sulfiid 3+ 2- Fe2(CO3) raud(III)karbonaat 2+ 2- Mo2(SO4)2 molübiidium(II)sulfaat 3+ - Alumiiniumnitraat AlNO3 +4 2- Vanaadium(IV)sulfaat V2(SO4)4 2 +2 2-
H2O + HCl H3O + Cl molekulidega Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad mitmes järgus H2SO4 H + HSO4 HSO4 H + SO4 Hapete saamine: happeline oksiid + vesi hape sool + hape hape + sool Alused on ühendid, mis dissotseerudes annavad lahusesse OH ioone Leelised - tugevad alused KNaCaBa Aluste saamine · aluseline oksiid + vesi hüdroksiid (+ vesi) · aktiivne metall + vesi · lahustuv alus + hape ml alus + vesi Soolad soolade dissotsiatsioon l soolad on tugevad elektrolüüdid ja dissotseeruvad täielikult Al2(SO4)3 2Al + 3SO4
Ooker, mida leidub ka Eestis sh(seal hulkas) Hiiumaal. Ookrit on kasutatud peamiselt ,,värvimullana" keeduvärvides, näitkes majada vävimiseks. Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. Rauarikkas vees leiduvad FeII ühendid oksüdeeruvad õhuga kokku puutudes FeIII ühenditeks. `Vabanevat energiat kasutavad ära rauabakterid, kes tekitavad veetorudes limajaid ja niitjaid kogumikke ja põhjustavad ummistusi. Soolad Fe(HCO3)2 raud(II)vesinikkarbonaat, leidub looduslikes vetes, muudab katlakivi pruunikaks. FeSO4*7H2O raudvitriol (raud(III)sulfaat-vesi) - kasutatakse taimekaitsevahendina seenhaiguste tõrjeks - kasutatakse peitsina riide värvimisel - kasututakse keeduvärvide valmisstamisel FeCl3 raud(III)kloriid on punakaspruun väga hügroskoopne aine. Kasutatakse metallide söövitamisel. Raua keemilised omadused
Happed ja soolad Hapeteks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist. Sooladeks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb metallist ja happejäägist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Näidis VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 ...
SOOLAD · Soolad koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Enamik soolasid lahustub vees hästi, 1A ja 2a rühma metallide ja ammooniumisoolad. · Väheaktiivsete metallide soolad lahustuvad vees halvasti. · Soolad on väga värvilised. SOOLADE NIMETAMINE · Soolade nimetamisel tuleb nimetada metalli katioon ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat SOOLADE SAAMINE · Happe+alus -)Sool + vesi N: HCL + NaOH -) NaCl +H2O · Aktiivne metall +hape -) Sool+Vesinik (1avõi2arühma Metall) N: Ca +2Hcl -) CaCl2 +H2
ja nähtav ka töö ajal). OLULINE: tabelis on anioonide tulbas OH- ja katioonide reas H+, mis on erandid. OH- ei moodusta koos vesinikuga hapet (moodustab H2O ehk vee)! (Nt: HCl, HBr, H2S, H2SO4, H3PO4) Alused: koosnevad metallist (tabelis värvitud teistest erinevalt) ja hüdroksiidioonist (OH-). Metalliioon kirjutatakse ette ja OH lõppu. Kui metall kuulub IA või IIA rühma, siis on tegemist leelisega ehk väga tugeva alusega. (Nt: NaOH, Cu(OH)2, Cu(OH)3, Ca(OH)2, Hg(OH)2, Mg(OH)2) Soolad: Koosnevad metallist (näiteks lahustuvustabelis katioonide reas) ja anioonist (lahustuvustabelis anioonide reas). OLULINE: tabelis on anioonide tulbas OH- ja katioonide reas H+, mis on erandid. OH- ei moodusta koos vesinikuga hapet ega H+ koos hüdroksiidiooniga alust (moodustavad H2O ehk vee)! (Nt: NaCl, MgSO3, Ca3(PO4)2) Reageerivad oksiid ja vesi 1. Vaata, kas tegemist on aluselise (metall+O) või happelise (mittemetall+O) oksiidiga
Kordamine keemia kontrolltööks Kordamine, 9. klass Elemendi järjenumber = elektronide, prootonite arvuga ja tuumalaenguga. Neutronite arv on ümardatud aatommassi ja järjekorranumbri vahe. Elektron kihtide arv = perioodi nr-iga. Kui element asub A rühmas siis on tema elektronide arv viimasel kihil = rühma nr-iga. Reaktsioonivõrrandid Hape H ja happejääk, nt HCl Alus Hüdroksiid, OH lõpuga Mittemetalli oksiid Mittemetall + S+O2, SO2 Metalli oksiid Metall + O2 Sool Ca(NO3)2 ; NaCl ; CaCl2 ; Na2CO3 1. Alus + hape = sool + vesi Nt: NaOH + HCl = NaCl + H2O 2. (mitte)metalli oksiid + hape = sool + vesi Nt: CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O 3. Mittemetalli oksiid + metallioksiid = sool Nt. CO2 + CaO = CaCO3 4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5. mittemetalli oksiid + vesi = hape Nt: CO2 + H2O = H2CO3 6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed ...
Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. Na 2O – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al 2O3 – alumiiniumoksiid N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH - HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid
Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ............ tina(IV)oksiid.......... kroom(III)oksiid .......... CaO ....................... Cr2O3 ...................... CuO ...................... Li2O ........................ Millised neist on tugevalt aluselised? 2. Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) süsinikdioksiid.
ained, mis jagunevad täielikult ained, mis ei anna või osaliselt ioonideks lahustes lahustesse ioone, vaid esinevad molekulide ning aaatomitena tugevad nõrgad oksiidid, lihtained, gaasid, soolad nõrgad alused vesi, enamus orgaanilisi tugevad alused nõrgad happed aineid tugevad happed Dissotsatsioon aine jagunemine ioonideks lahustumisel vees Elektrolüütilist dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine. Hüdraatumine aineosakeste seostumine veemolekulidega Hüdraatumisel energia vabandeb (eksotermiline protsess) Aineklasside dissotseerumine: 1) Soolad NaCl Na+ + Cl 2) Alused KOH K+ + OH
Naatriumkarbonaat NaCO3 ehk sooda, toiduainetööstuses ja koos liiva ja lubjakiviga klaasi koostises. · Metallide hävimine ümbritseva KK mõjul. Keemiline korrosioon esineb siis, kui aatomid reageerivad oksüdeerivate ainetega ( nt Fe3 +O2= Fe2O3) Selle vastu saab: Kroomi sisaldavate roostevabade terastega. Korrosioonikindlate materjalidega katmisega ( NT. Värvilised metallid/Sn, Zn,Ni/ või värvid) 1. Vastus: Soolad-koosnevad metallist ja happejäägist. K+Cl- , Na+Br-, BaCO3, = sool, Na2C03=sooda Happed- koosnevad vesinikust ja happejäägist. HNO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 Alused- koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast. NaOH, KOH, Ba(OH)2 Oksiidid- On liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. H20, N2O, Al2O3, C02 Määra aineklass, kirjuta nimetus: 1. Al2O3 2. MgSO3 3. Zn( OH)2 4. CuCl 5. Fe(OH)3 6. ZnO 7. H3PO4 8. NaCl 9. HNO3 10. KNO2 11. H20 12
Iseloomusta neid lühidalt. Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallidega, veega, hapetega. On hästi aktiivsed, seetõttu esinevad looduses vaid ühenditena. Annavad leegile iseloomuliku värvuse. Iseloomusta leelis- ja leelismuldmetallide oksiide, hüdroksiide ja soolasi (füüsikalised omadused). oksiidid hüdroksiidid soolad valged tahked, imevad valged kristalsed ained, kõvad, haprad, valged, niiskust tugevalt hügroskoopsed, kristalsed, kõrge lahustuvad vees sulamistemp, tugevad elektrolüüdid Mis on anioniit, milline on tema tööpõhimõte. On anioone vahetavad ioniidid. nad vahetavad vees sisalduvaid anioone (HCO3-, Cl-, SO42-)
docstxt/12111423782268.txt
NaOH, Ca(OH)2, Fe(OH)3...) o Tugevuse järgi Tugevad alused ehk leelised IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid leelised; lahustuvad vees: NaOH, Ca(OH)2... Nõrgad alused ülejäänud metallide hüdroksiidid; tavaliselt ei lahustu vees (va NH3H2O ammoniaakhüdraat, vananenud ammooniumhüdraat NH4OH): Fe(OH)3, Cu(OH)2... · Soolad (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3...) o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid
Karboksüülrühm +alussool+H2O Karboksüülhapped R-COOH +soolsool+nõrgem -hape hape +alkoholester+H2O +H2aldehüüd+H2O Karboksüülrühm, kus H Karboksüülhappe on asendatud metalliga soolad R-COOmetall Nimetus algab metallist metallinim...-aat Karboksüülrühm, kus H on asendatud +O2CO2+H2O Estrid radikaaliga +leeliskhsool+alkohol R-COO-R -üül...-aat +H2OH+khape+alkohol Karboksüülrühm, kus +O2CO2+H2O OH on asendatud NH2 +leeliskhsool+NH3
+ ALUS = SOOL + H2O +AL. OKSIID = SOOL + H2O = UUS SOOL + UUS HAPE + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu H2, tekib sool, oksiid ja H2O). + HAP.OKSIID = SOOL + H2O =...
annaabi.ee 
