Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "turvas" leiti 848 faili

turvas on kogu lasundi ulatuses hästi lagunenud, kõrge mineraalainete- (tuhasus ülaosas üle 10%) ja lämmastikusisaldusega, mõõdukalt kuni nõrgalt happelise reaktsiooniga (pHKCl 5,0-6,5, toorhuumuslikel mätastel ka happelisem). Veerežiim: erinevalt päris-madalsoodest toimub lodus soostumine läbivoolulise toiterikka veega, kõrge veeseis püsib mätastevahelistes lohkudes pikemat aega ja ainult kestvalt kuivadel perioodidel laskub mõnekümne sentimeetri sügavusele.

Õppeained

Turvaseadised -Kutsekool
turvas

Kasutaja: turvas

Faile: 0
11
odp

Turvas

c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Turvas Orgaaniline maavara Suure veesisaldusega Turbavaru Eestis on väga suur Turba leiukohad Eestis Turvase koostis Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõ...

Loodus õpetus - Põhikool
9 allalaadimist
22
doc

Turvas referaat

3 Turvas....................................................................................................4 Esinemiskohad......................................................................................5 Kasutusvaldkonnad...............................................................................6...

Loodus - Põhikool
3 allalaadimist
2
doc

Turvas

Turvas Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode te...

Ökoloogia - Eesti Maaülikool
50 allalaadimist
1
docx

Turvas

Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanar...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
42
pptx

Turvas

TURVAS Sandra Kaasik  Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis.  Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 %  Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8  Turbalasundi juurdekasv aastas on...

Loodus - Kutsekool
5 allalaadimist
34
pdf

Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Lahtine turvas

Antud teema aru saamiseks oli uuritud erinevaid materjalid, lisaks oli ka läbi viidud vestlus kahe kapteniga, kes saaksid jutustada selliste kauba transportamisest. 3 Kauba iseloomustus Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90% vett, õhkkuivas turbas on vett 30 ‑ 40%. Turvas on üks unikaalsemaid looduslikke materjale, mida ei paljuski ei ole tänapäeval veel suudetud tehnoloogiliselt jäljendada. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav....

Logistika - Tallinna Tehnikakõrgkool
1 allalaadimist
1
doc

Õppimiseks geograafia kontrolltööks

Merevee om ­ soolsus (madal ­ riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik ­ niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik ­ kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus ­ sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saare...

Geograafia - Põhikool
90 allalaadimist
4
doc

Mis on muld, selle tähtsus, mulla tekke tegurid

Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maail...

Geograafia - Keskkool
158 allalaadimist
2
rtf

Pedosfäär

Pedosfäär Kui mullad on inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastunud, kasvab ka põhjavee saastumise oht. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee õhu ja elus org. toimel. Murenemine on pidev protsess. Lähtekivim- pindmised, peenemad murenenud kivimid.Just lähtekivim on see, kuhu peale tekib mullak...

Geograafia - Keskkool
18 allalaadimist
1
rtf

Kütused

Nim 3 põhjust,miks on kütustes peituv keemiline energia üks paremaid energia salvestamise võimalusi. -1.püsib kütustesse salvestatud energia väga kaua- praktilise kasutamise jaoks piiramatu aja.2.saab kütustesse salvestatud energiat igal ajal vajalukus koguses kasutada.3.Saab energiakandjaid-kütuseid- lihtsal viisil ühest kohast teise transportida. 2.Kust on pärit kütustesse salvestunud keemiline en...

Keemia - Põhikool
42 allalaadimist
4
doc

Alternatiivsed energiaallikad (essee)

Alternatiivsed energiaallikad ja nende kasutamise võimalused Eestis Essee Energia on tänapäeval kujunenud kogu maailmas kõige olulisemaks probleemiks. Teravaks probleemiks on meie põlevkivielektrijaamad, mis on kogu Põhja-Euroopa ühed suuremad reostajad. Peale tuha annavad nad ka keskkonda tonnide kaupa pliid, elavhõbedat, radioaktiivseid isotoope, väävliühend...

Keskkonnatehnoloogia - Tartu Ülikool
95 allalaadimist
61
doc

Geograafia eksam

LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maa...

Geograafia - Keskkool
160 allalaadimist
3
docx

Energiamajandus

Energiaressursid: Energiarassur Plussid Miinused Muu ss Nafta +energiasisaldus -vajab töötlemist Kõige kasutatavam suur -piiratud varud ­ ahjukütus, +palju -tuleohtlik elekter, kasutusalasid...

Geograafia - Keskkool
36 allalaadimist
1
doc

Geograafia KT "Eesti Loodusgeograafia II"

Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? ­ Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti ran...

Geograafia - Põhikool
54 allalaadimist
2
docx

Fossiilsed kütused

Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütu...

Keemia - Keskkool
53 allalaadimist
14
pptx

Eesti energiamajandus

EESTI ENERGIAMAJANDUS Sandra OG Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb looduslike energiavarade hankimisega, töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ja viimaste kättetoimetamisega tarbijatele, samuti sellealaste äriteenuste osutamisega. Energia Energia on üks kasutatavamaid ja hinnatumaid ressursse, ilma milleta on tänapäeva elu raske...

Geograafia - Keskkool
51 allalaadimist
11
doc

Aiandus

ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonim...

Aianduse tehnoloogiad - Eesti Maaülikool
96 allalaadimist
4
doc

Turbataimla tegemine

Turbataimla tegemine Mitmed tuntud aiataimed (rododendronid, kanarbikud, erikad jt) vajavad normaalseks arenguks happelist pinnast. Neile sobiv pH tase on 4-5 ühikut. Tavaline aiamuld on enamasti 6,5-7,5. Näiliselt on ju vahe tühine. Kas tasub selle paari pügala pärast muretseda? Kindlasti tasub! pH olemus on üsna keeruline - negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Seega tegeli...

Aiandus - Kutsekool
40 allalaadimist
2
odt

Soo põhitüüpide võrdlus

SOO PÕHITÜÜPIDE VÕRDLUS Madalsoo Siirdesoo Raba Sademed, nõrgem Sademed, põhja-, Veereziim ja sellest põhja- ja tulvavete Ainult sademed; pinna ja tulvaveed; tulenev toitum...

Bioloogia - Keskkool
27 allalaadimist
9
doc

MÄNNI MAJANDAMINE

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused...

Metsamajandus - Kutsekool
18 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun