Otsingule "turvas" leiti 1105 faili

Formaat: Tase:
turvas on kogu lasundi ulatuses hästi lagunenud, kõrge mineraalainete- (tuhasus ülaosas üle 10%) ja lämmastikusisaldusega, mõõdukalt kuni nõrgalt happelise reaktsiooniga (pHKCl 5,0-6,5, toorhuumuslikel mätastel ka happelisem). Veerežiim: erinevalt päris-madalsoodest toimub lodus soostumine läbivoolulise toiterikka veega, kõrge veeseis püsib mätastevahelistes lohkudes pikemat aega ja ainult kestvalt kuivadel perioodidel laskub mõnekümne sentimeetri sügavusele.
turvas

Kasutaja: turvas

E-mail:
Faile: 0
Turvas
11
odp

Turvas

c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Turvas  Orgaaniline maavara  Suure veesisaldusega  Turbavaru Eestis on väga suur Turba leiukohad Eestis  Turvase koostis  Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. ...

Loodus õpetus - Põhikool
4 allalaadimist
Turvas
2
doc

Turvas

Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 910...

Ökoloogia - Eesti Maaülikool
40 allalaadimist
Turvas
1
docx

Turvas

Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
Turvas
42
pptx

Turvas

TURVAS Sandra Kaasik  Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis.  Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 %  Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8  Turbalasundi juurdekasv aastas on...

Loodus - Kutsekool
2 allalaadimist
Õppimiseks geograafia kontrolltööks
1
doc

Õppimiseks geograafia kontrolltööks

Merevee om – soolsus (madal – riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik – niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik – kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus – sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared,...

Geograafia - Põhikool
77 allalaadimist
Mis on muld-selle tähtsus-mulla tekke tegurid
4
doc

Mis on muld, selle tähtsus, mulla tekke tegurid

AT – toorhuumuslik horisont – tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumishorisont. Jääb A ja T vahele O – orgaanilise kõduhorisont – koosneb lagunemises olevast vari T – turvas – vee ja orgaanilise aine rikas, soomulla horisont. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt. Kliimas ja veerežiimist lähtudes võib mullad jaotada kolmeks: Läbiuhteline veerežiim – sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale Tasakaalustatud veerežiim – mulda imbuv sademe...

Geograafia - Keskkool
142 allalaadimist
Pedosfäär
2
rtf

Pedosfäär

Väljauhte horisont- vaestunud, saviosakestest ja toite elementidest. Läbiuhteline veerežiim- vesi jõuab vähemalt kord aastas lähtekivimi põhjaveeni Tasakaalustatud veerežim- ei ulatu põhjaveeni. Auramise ülekaaluga veerežiim- lahustunud soolad liiguvad mullavees maapinna lähedae. Gleihorisont- kõrge põhjaveesisalduse tõttu jaolt märg. Turvas- orgaaaniliselt rikas aine. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad . Gleistumine- pidevalt liigniiskuses ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, milles toimub hapendumine. Turvastuminne- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjamine mulla pindmises horisondis veerohkeskeskkonnas. Leetumine- org. ainete kogunemisel tekkivate hapete mõjul kantakse mullas olevad ühendid veetoimel ära. mulla vi...

Geograafia - Keskkool
18 allalaadimist
Kütused
1
rtf

Kütused

2.Kust on pärit kütustesse salvestunud keemiline energia? -Päikese energiast 3.Milliseid ühendeid saab kasutada kütusena? -igasuguseid ühendeid,mille koostises on mõni võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga? -leek tekib ainult siis,kui põlevad mingid gaasid või aurud 7.Millistel tingimustel leek tahmab? -kui kütuse koostises on suhteliselt palju süsinikku jääb osa s...

Keemia - Põhikool
40 allalaadimist
Alternatiivsed energiaallikad-essee
4
doc

Alternatiivsed energiaallikad (essee)

Puudusteks: tehnoloogia on küllalt töömahukas ja seadmed kallid(koristus-ja istutusmasinad), kahjustused kahjurite poolt(mida looduslikes kooslustes samadel liikidel ei esine). Puit on ikkagi Eestis üks alternatiivsemaid alternatiivkütuseid. (“Alternatiiv- ja väikeenergeetika” Tartu 1997) Pikalt on kasutatud kütteks turvast . See on ajalooliselt kõige vanem ja levinuim turba kasutamise moodus. Kuna Eestis on sademeid rohkem kui auramist, siis leidub meil küllaldaselt soid ja märgalasid, kus on head tingimused turba tekkeks. Turvas on Eesti üks olulisemaid maavarasid, mille kasutamiseks on vaja luba. Turba kaevandamisega kaasneb alati soode kuivendamine, mis toob endaga kaasa veerežiimi muutuse ja elustiku hävinemise. Sood on tähtsad puhta magevee reservuaa...

Keskkonnatehnoloogia - Tartu Ülikool
86 allalaadimist
Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas.(Halb mulla protsess, ei ole viljakas). Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. (Toimub must muldades, muudab mulla viljakaks). Soostumine-(turvastumine) pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks. Turvas-Lõpuni lagunemata orgaaniline aine, õhku on mullas vähe, ei lagune lõpuni. Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. (Muld on väga tihe, poore mullas pole, iselo...

Geograafia - Keskkool
123 allalaadimist
Energiamajandus
3
docx

Energiamajandus

is ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus õhku väheneb, varud suured Turvas; põlevkivi; -madal küttväärtus Ei osale pruunsüsi => ebaotstarbekas maailmaturul Vee-energia +omahind madal -HEJ ehitamine kallis NB! Kaudne +väheneb lisaks veel hooldus energia transport! üleujutuste oht -peab olema suure Kui odavat energiat +tekiva...

Geograafia - Keskkool
31 allalaadimist
Geograafia KT-quot Eesti Loodusgeograafia II quot
1
doc

Geograafia KT "Eesti Loodusgeograafia II"

6. Milline on Eesti jõgede veereziim ja millest see sõltub? Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veerežiimiga. 7. Millisteks jõgikondadeks Eesti jaotatakse? 8. Seleta: kliima, ilm, veelahkmeala, põhjavesi, allikas, soo, turvas . Kliima – paljude aastate keskmine ilmastik Ilm – hetke seisund kliimas Veelahkmeala – kõrgem maa-ala, kust saavad alguse jõed Põhjavesi – sügaval maakoore kihtide vahel asuv vesi Allikas – põhjavee väljavoolu koht Soo – toitaineterikas niiske ala Turvas – sootaimede osaliselt lahustunud mass 9. Mis põhjustab Eestis jõgede ebaõhtlast paiknemist? 10. Mis põhjustab Eestis järvede arvu muutusi? J...

Geograafia - Põhikool
42 allalaadimist
Fossiilsed kütused
2
docx

Fossiilsed kütused

Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas . Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee...

Keemia - Keskkool
46 allalaadimist
Eesti energiamajandus
14
pptx

Eesti energiamajandus

Energiaallikad Energiat ei saa inimene ise luua, vaid ainult hankida looduses juba olemasolevatest varudest. Energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia tootmine Mille abil? Varad Põlevkivi ->Eestis Turvas -> Eestis Tuuleenergia -> Mägedes, veekogu lähedal Helioenergia -> Kõikjal Hüdroenergia ->Veekogu lähedal Nafta ->Venemaa Gaas ->USA Kuidas jõuab tarbijani? 1. (nafta ja gaasi Looduslike energiavarade hankimine ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandmine, rikastamine jne. ) 2. Elektri-, soojusenergia, mootrikütuste tootmine (elektrij...

Geograafia - Keskkool
41 allalaadimist
Aiandus
11
doc

Aiandus

4) tänapäeval on raske leida mulda, mis ei sisaldaks herbitsiidide jääke. Orgaanilise päritoluga substraadid Orgaanilise päritoluga kasvusubstraadi komponentidest on tuntuim ja enim kasutatud rabaturvas. Rabaturba eelised mineraalmulla ees: 1) rabaturvas on puhas (ei sisalda patogeene), 2) rabaturvas on kuivalt väga kerge, seega on transpordikulud väiksemad, 3) rabaturbal on suur veeimamisvõime, 4) rabaturvas sisaldab rohkem õhku, on poorsem. Rabaturba puudused: 1) pH on väga madal ja vajab enamiku kultuuride kasvatamiseks neutraliseerimist, 2) tekstuurilt on rabaturvas väga ebaühtlane ja vajab seetõttu enne kasut...

Aianduse tehnoloogiad - Eesti Maaülikool
70 allalaadimist
Turbataimla tegemine
4
doc

Turbataimla tegemine

Seega tegelikult on vesinikioonide koondumus happelembestele taimedele sobivas mullas 100 korda suurem kui aiamullas. Sauna ei lähe ju keegi 0 °C juures, ikka köetakse esiteks leiliruum +100 °C-ni ja alles siis saab saunamõnusid nautida. Järelikult peame midagi tegema, et oluliselt suurendada happelembeste taimede juurte piirkonnas vesinikioonide arvu. Turvas auku või kuhja? Käepärane happeline materjal olukorra parandamiseks on turvas . Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, millesse istutame taime või puistame maapinnale kuhjakese turvast ja istutame selle otsa taime. Paraku asi nii lihtsalt ei käi - mõlemad võtted vajavad täiendavaid meetmeid, et keskkord taime juurte ümber pikemat aega happelisena püsiks. Aukuv...

Aiandus - Kutsekool
38 allalaadimist
Soo põhitüüpide võrdlus
2
odt

Soo põhitüüpide võrdlus

SOO PÕHITÜÜPIDE VÕRDLUS Madalsoo Siirdesoo Raba Sademed, nõrgem Sademed, põhja-, Veereziim ja sellest põhja- ja tulvavete Ainult sademed; pinna ja tulvaveed; tulenev toi...

Bioloogia - Keskkool
20 allalaadimist
MÄNNI MAJANDAMINE
9
doc

MÄNNI MAJANDAMINE

Nõmmemetsi leidub rohkem Põhja,-Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel.Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt.): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad. Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. Soometsad( siirdesoo, raba):Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. Kõdusoometsad(mustika-kõdusoo,Jänesekapsa-kõdusoo):kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30-100 cm....

Metsamajandus - Kutsekool
11 allalaadimist
Turba hõõrdeteguri määramine
4
docx

Turba hõõrdeteguri määramine

Töövahendid: Tensomeeter, arvuti, turvas , kaalupommid, kaal, kuivatusahi, hõõrdeteguri määramise seade. Tööruumi tingimused: Laboritöö toimus Eesti Maaülikooli labori ruumis. Antud ruumi temperatuur oli keskmiselt 22,6º. Keskmist niiskust mõõta ei saanud, kuna ruumis puudus vastav aparaat, mis keskmist niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühik...

Looduskaitse -
1 allalaadimist
Maavarade referaat
3
docx

Maavarade referaat

Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (...

Eesti hüdrometeoroloogilised... - Kutsekool
2 allalaadimist
T e a t a   v e a s t