Otsingule "struktuurid" leiti 1218 faili

struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja s├Áltumatu ning m├Ájutavad ├╝ksteist. Ilma, et alati oleks see tingitud majanduslikust baasist.
1
docx

Valgud ja struktuurid

Esimest j├Ąrku struktuuri nimetatakse aminohapete j├Ą├Ąkide j├Ąrjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist j├Ąrku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks v├Ái voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat j├Ąrku str...

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
1
doc

Mitterakulised struktuurid

Mitterakulised struktuurid Priionid On keskn├Ąrvis├╝steemi t├Ávestavad valgud, mille poolt esile kutsutud haigus l├Áppeb alati surmaga. Jagunevad: 1. Normaalsed priionvalgud Teatud osa on alfaspiraalis a) k├Áikidel imetajatel ajus b) tegemist on ├╝rgsete valkudega, mille koostis ja struktuur on liigiti v├Ąga sarnased c) Normaalsete priionvalkude funktsioo...

├ťldbioloogia - Tartu ├ťlikool
17 allalaadimist
4
docx

Valkude ruumilised struktuurid

Sekundaarstruktuur ┬ş vesiniksidemetega (tekivad peptiidsideme koostisesse kuuluvate amiidr├╝hma H ja karbon├╝├╝lr├╝hma O aatomite vahel) fikseeritud pol├╝peptiidahela teatud l├Áikude konformatsioon ehk ruumiline struktuur. Sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas pol├╝peptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. Sekundaarstruktuuri t├╝├╝bid: ┬Ě ┬ş heeliks.. Val...

├ťldbioloogia - Tartu ├ťlikool
47 allalaadimist
10
pdf

Diskreetsed struktuurid

Kontrollt├Â├ lahendused Diskreetsed struktuurid 1. variant ├ťlesanne 1. 15 inimese hulgas on A ja B omavahel s├Ábrad ning C ja D omavahel vaenlased. Mitmel viisil saab need inimesed jaotada 5 ├╝hesuuruseks r├╝hmaks nii, et s├Ábrad kuuluksid samasse r├╝hma, aga vaenlased erinevatesse r├╝hmadesse? R├╝hmade j├Ąrjekord oluline ei ole....

Informaatika1 - Tartu ├ťlikool
42 allalaadimist
6
docx

Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused

normaalseid priioneid esineb k├Áigil imetajatel. 2. esinevad vaid keskn├Ąrvis├╝steemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud v├Ąga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ├Â├Âp├Ąevaseid r├╝tme. Erinevus normaalse ja t├Ávestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, t├Ávestav valk on aga beeta-struktuur. T├Ávestavad priionvalgud : ÔÇŽ tekitavad pr...

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
16
pdf

E-praktikum 1-Mitterauasulamite struktuurid 100%

T├Â├Âlaud / Minu kursused / Tallinna Tehnika├╝likool / Teaduskonnad / Inseneriteaduskond / Mehaanika ja t├Â├Âstustehnika instituut / MTM0150 / Praktikumid/E-praktikumid / E-praktikum 1. Mitterauasulamite struktuurid Alustatud p├╝hap├Ąev, 25. m├Ąrts 2018, 21.55 Olek L├Ápetatud L├Ápetatud p├╝hap├Ąev, 25. m├Ąrts 2018, 21.58 Aega kulus 2 min 32 sekundit Hindepunktid 1...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnika├╝likool
4 allalaadimist
2
doc

Valgud

Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE ┬ş koosneb aluseliste omadustega aminor├╝hmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboks├╝├╝lr├╝hmast (-COOH), ├╝lej├Ą├Ąnud osad (radikaalid ┬ş R)aga varieeruvad k├Áigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ├╝hendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ├╝he aminohappe aminor├╝hma ja tei...

Bioloogia - Keskkool
22 allalaadimist
17
odp

Aatomif├╝├╝sika ja Astronoomia

Aatomif├╝├╝sika ja Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Koostas: Gristi Adrat R├╝hm:TTP-10 Aatomif├╝├╝sika Aatomif├╝├╝sika on f├╝├╝sika haru, mis tegeleb ├╝ksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomif├╝├╝sika ja tuumaf├╝├╝sika s├╝non├╝├╝mideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumaf├╝├╝sika aatomi tuumas toimuv...

F├╝├╝sika - Kutsekool
16 allalaadimist
11
pdf

Projekt

Tallinna Tehnika├╝likool Raadio- ja sidetehnika instituut Projekt ainetes ,,IRT0030 Andmeside" ja ,,IRT0100 Kommunikatsiooniv├Árkude struktuurid ja teenused" teemal ┬źVoIP teenus┬╗ ├ťli├Ápila...

Andmeside - Tallinna Tehnika├╝likool
62 allalaadimist
6
doc

├ťldloodusteaduse kordamisk├╝simused-vastused

Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning f├╝├╝sikalis-keemilised omadused. Aine all m├Áistetakse f├╝├╝sikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt m├Áistetuna vastandatakse ainet v├Ąljale. 2.Kuidas t├Áestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate k...

├ťldloodusteadus - Tallinna Tehnika├╝likool
164 allalaadimist
2
docx

9.klassi ├Ápiku l├╝hendid - s├╝sinik. s├╝siniku

S├╝siniku t├Ąhis. 2. S├╝siniku asukoht tabelis, kas metall v├Ái mittemetall. 3. S├╝siniku elektronskeem, mitu e'd on v├Ąliskihis? 4. Mitu kovalentset sidet s├╝siniku aaton tavaliselt moodustab? 5. T├Ąhtsamad maakoores leiduvad s├╝siniku├╝hendid(4). 6. T├Ąhtsamad ├Áhus leiduvad s├╝siniku├╝hendid(2). 7. S├╝siniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju k├Ávem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10...

Keemia - P├Áhikool
316 allalaadimist
6
docx

Bioloogia kordamine

Kordamine ┬Ě Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ├Ąrritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o K├Árge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine ┬Ě Organiseerituse tasemed o Molekul ┬ş m...

Bioloogia - Keskkool
25 allalaadimist
4
odt

Bioloogia- eluomadused, elu organiseerituse tasemed, organismide koostis, s├╝sivesikud, rasvad ehk lipiidid, valgud ehk proteiinid

ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisv├Áime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ├╝hinemine(ka ├Áistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorof├╝l.Selline toitumisviis-fotos├╝ntees b)heterotroofne av-peavad s├╝nnist surmani tarbima orga...

Bioloogia - Keskkool
15 allalaadimist
6
docx

Keemia KT Mittemetallid

M├Áisted Allotroop ÔÇô sama aine erinevad struktuurid (nt teemant ja grafiit) Isotoop ÔÇô sama aine erineva massiarvuga teisendid 2. Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis ├╝leval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest v├Ąhem, looduses aga rohkem. Max. o-a v├Árdub r├╝hmanumbriga (oksiidid), min. o-a v├Árdub r├╝hma number ÔÇô 8 (├╝hendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja r├╝hmas...

Keemia - Keskkool
14 allalaadimist
6
docx

Bioloogia kontrollt├Â├ 11. klass

Aminohapped-amino-ja karboks├╝├╝lr├╝hmast ning igale aminohappele sobivast k├Árvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgus├╝nteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun v├Ái tertsstruk. lagunemine v├Ąlise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise m├Ájutamise toimel. DNA-DESOKS├ťRIBONUKLEIINHAPE-mole...

Bioloogia - Keskkool
8 allalaadimist
1
doc

Bioloogia ÔÇô Organismide koostis

Ande Andekas Bioloogia ┬ş Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse k├Ąigus. Iga organismi ehituses...

Bioloogia - Keskkool
117 allalaadimist
3
doc

Valgud

abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. pol├╝meeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur ┬şaminohappej├Ą├Ąkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel)...

Bioloogia - Keskkool
78 allalaadimist
7
doc

Suure Paugu teooria ja ajalugu

Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli h├╝poteetiline s├╝ndmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria k├Ąsitleb ka universumi varajast arengut p├Ąrast...

F├╝├╝sika - Keskkool
95 allalaadimist
20
doc

K├╝simused ja vastused Arvutid I eksamiks

Arvutid I eksamik├╝simuste vastused Eero Ringm├Ąe mai 2002 ├Áj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ├╝hendat...

Arvutid i - Tallinna Tehnika├╝likool
650 allalaadimist
2
rtf

Info├╝hiskond

Info├╝hiskond Info├╝hiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni t├Ąhtsustav ja seda k├Áigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ├╝hiskond. Info├╝hiskond on koondm├Áiste r├Áhutamaks info ja infok├Ąitluse mahtude ja t├Ąhtsuse suhtelist suurenemist t├Ąnap├Ąeva ├╝hiskonnas. See on k├Áikeh├Álmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Info├╝hiskonna peamiseks tunnuseks...

├ťhiskonna├Ápetus - Keskkool
152 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !