Glükolüüs Püruvaadi transformatsioonid 1. Defineerige mõistet ,,glükolüüs" ja iseloomustage glükolüüsi järgmistest aspektidest: Glükolüüs : · Ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks · Raku tsütoplasmas kulgev universaalne ainevahetusrada · Anaeroobsetes rakkudes ainus ATP-d tootev rada · Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil a) lähtesubstraat / substraadid - glükoos b) millises raku kompartmendis reaktsioonid toimuvad - tsütoplasmas c) protsess on aeroobne / anaeroobne - hapniku defitsiidi korral toimub anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs, need erinevad püruvaadile järgnevate reaktsiooniproduktide poolest. d) kas / milline on energiavajadus (ATP vormis) protsessi käivitamiseks - esimeses faasis tarbitakse 2 molekuli ATP, et teda hiljem r...
SÜSIVESIKUTE METABOLISM TOIDU SÜSIVESIKUD Liik Esindajad Koostis, sidemed Tärklis , D-Gluc (14), (16) Polüsahhariidid Glükogeen , D-Gluc (14), (16) Tselluloos , D-Gluc (14) Sahharoos , D-Gluc (12) , D-Fruc Oligosahhariidid Laktoos , D-Gal (14) , D-Gluc Maltoos , D-Gluc (14) , D-Gluc Glükoos (Gluc) Monosahhariidid Fruktoos(Fruc) Galaktoos (Gal) jt. MONOSAHHARIIDIDE OMASTATAVUS Glükoos Galaktoos > Fruktoos > Mannoos > Ksüloos Süsivesikuid dieedis keskmiselt 400 g/ööp G...
12 Lisa 2 MIHKLI LAADA LUGU sõnad ja viis Ants Välimäe 1. Kui on juulikuu lauba number kolm, voorib massinaid nii et taevas tolm - ühed Koonga poolt, teised Oidremaalt, osad Kõima ja Rumba pealt 2. Täna junnlased siin üle Eestimaa Ega muul ajal nemad ju kokku ei saa- vahest harva ehk siis kui on matus või pulm Selle poolest meite elu on julm Refr: Aga vaat vaat vaat see on Mihkli Laat Pärnu meestel juba köhimas on õllevaat Kargab ninasse kõrbenud liha ving Sellest küllusest hõiskab hing 3. Iga põõsa all, iga kivi peal vanad sõbrad ajavad juttu seal , tuttvaid sõelumas ringi on maa ja ilm- nõnda palju kui mõedab silm 4. Kes on kaugel olnud see uudist saab kui ta mõne külaeidega juttu aab Et kes vahepeal surnd, kes on alla käind? Kes saand tite, kes mehel läind? 5
PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Aine kahjustab südame lihast tulemusena kudede kahjustus. Füüsilised ja keemilised omadused Keemistemperatuur: 55-58°C Sulamistemperatuur -88°C Suhteline tihedus (vesi = 1): 0.76 Vees lahustuv: segunev Auru rõhk, kPa 20°C: 25.7 Auru suhteline tihedus (õhk = 1): 2.0 Leekpunkt -29°C c.c. Isesüttimistemperatuur : 371°C Plahvatuspiir, mahu% õhus: 2.2-22 Tihedus 763 kg/m³ Pakkimisviisi valimine P602 vaat 1A1 (pakkimine tavapakendisse). Pakendi valimine (tüüp ja mis täh(ed)t (X, Yvõi Z) on vastuvõetavad pakendi markeeringus) X- pakendirühma I jaoks Pakendi märgistamine (CLP märgistus), märgid 100x100mm UN2334 (ÜRO number) ALLYLAMINE (õige veonimetus, PSN) (ohumärk või -märgid) 2 CLP märgistus Tunnussõna: Ettevaatust
Beantworte die Fragen! Kaimar Pihlapuu 1) An welchem Fluss liegt München? Liegt meine schöne Münch'ner Stad 2) Mit welcher Farbe beschreibt man den Fluss) Blut und Gold’nen,Wasser ist billig, rein und gut. 3) Wie sagt man in Süd-Deutschland “Guten Tag!”? Grüß Gott 4) “Ihresgleiche Stadt” = temataoline linn. (die Stadt). Kuidas võiks saksa keeles olla “temataoline mees” (der Mann)? Bleibt der Mann mal länger weg,ein braver Mann 5) Was ist “Hofbräuhaus”? (Guck Dir auch die Bilder im Internet an!) bezeichnete Brauereien oder Brauhäuser leiten ihr Präfix Hof von dem Umstand ab, dass sie zu Zeiten fürstlicher Regenten das Privileg hatten, einen Hofstaat mit Bier zu versorgen. Es finden sich heute aber auch „Hofbrauhaus“ genannte Betriebe, deren Brauereien inzwischen ausgelagert sind und in deren historischen Gebäuden lediglich noch eine Gaststätte mit Bierausschank geführt wird. 6) Übersetze...
Kats naist omavahel! Oli üts nädalavahetus ning naised ootsid lahvkat , mis pidi iga hetk saabuma ning lahvka ooteplatsile jõudsid ka naabrid Maimu Kapsas ja Ülle Minevik, kes olid aastaid juba naabrid. Kuid täna kohtasid nad jälleüksteist. Maimu ja Ülle omavahel : . Üss teisele``Kuule Maimu kas sa juba meie küla uudist oled kuulanud?``. Oh ei ole mis meite külas siis kah eri on ? Maimu:aa vaat sihuke asi ,et meite külast leiti pomm koos padrunitega `` . ``Aa vat mina seda küll kuulnd pole , aga kus sa siis nii tark oled ja kõike küla asju tead?`` `` Aa vat mina kuulsin kuis poltsei mere poole sõistid aga mina ming mitte.`´ . `` Aga kuis sa siis tead , et sihuke asi just meite külas juhtus? `` . `´Aa vaat moole räägiti `´ Aga kes siis?´´ ``Mis kes ? ikke meie küla mutid ,kui me eila sauna majas käisime.´´ ``Aa mis keegi mulle ütelnd pole ma oleks kah sauna majja tulnd
Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika a...
Tänapäevane tarbimisühiskond millal saab küllalt? Tarbimise teemat käsitledes peame alustama inimese kui liigi, sealjuures aruka liigi, kujunemise varasematest etappidest. Soovime me seda või mitte, kuid ilma teatava filosoofilise varjundi lisamiseta siinkohal käsitletavat teemat lühidalt lahti mõtestada ei ole võimalik. Iga inimühiskonna arengu etapp on olnud teataval määral tarbimisühiskond, teadvustati seda nähtust siis hea või halvana, või kas ületarbimise peale üldse mõeldigi ... Tarbimise intensiivsuse tagatiseks on ikka ja alati olnud ressurss ja võimalus seda juurde hankida põhimõttel: minul on otsas aga naabrimehel, näe, veel on. Kallale talle! Paraku ongi Maailma kõikmõeldavad varud jaotunud ebaühtlaselt, sealjuures leidub ka piirkondi, kus loodusvarasid on vähe või on ligipääs nendele väga raske. Või ei ole kliima bioloogilise ressursi loomiseks sobiv. Paar eriti drastilist näidet arutu tarbim...
jäänud kaua elada. Ta tahab sinuga tõsiselt rääkida", - ütles ema ,,Mine tema juurde". ,,Tõsi? Milline õudus! Noh, ma lähen" oli Andres häiritud. Vanaisa ei elanud kaugel, oma majas. Ta ei tõusnud juba mitu päeva voodist üles. ,,Tere vanaisa! Sa tahtsid mind näha?" ,,Jah, ma tahan jutustada sulle paari sõnaga meie perekonna ajalugu. Seda lugu antakse edasi ainult meesliini pidi. Sinu ema, tädi ja õde ei tea midagi." ,,Kas nad mitte midagi ei tohi teada? Vaat kui huvitav!" ,,Nii, kuula! Sinu vanavanaisa oli venemaalt." ,,Kuidas? Kas ta oli siis venelane?" ,,Ei, ta oli eestlane" ,,Aga mida ta seal tegi? ,,Elas. Venemaal elas palju eestlasi. Kas sa tõesti seda ei tea?" ,,Ei" ,,Vanavanaisal oli lihane vend. Neil oli üks väga-väga kallis asi. Nad jätsid selle oma lastele päranduseks. Mis see oli, seda ma ei tea. Nad peitsid selle ära ja kirjutasid kirja. Kirjas nad viitasid, kus see asi asub. Pärast sinu vanavanaisa tuli eestisse ja
..........................Klass................Kuupäev.................. Tööleht nr 6 Mõõtmine/mõõteriistad 1. Vanasti kasutati mõõtühikuid, mille pikkus võis piirkonniti oluliselt erineda. Leia internetist, milliste suuruste mõõtmiseks loetletud ühikuid kasutati, ja kirjuta need õigesse lahtrisse pang, nael, küünar, karaat, penikoorem, toop, puud, jalg, vaat, süld, solotnik, kantjalg Pikkusühik Massiühik Ruumalaühik 3.
peapöördega. Lähenedes tervitatavale selja tagant, tuleb alustada tervitamist temast möödumise ajal. Rivis paigal olles antakse tervitamiseks käsklus ``VALVEL!''. Peale seda tuleb võtta valvelseisang ja käsklusele ``PAREMALE (VASAKULE, KESKELE) - VAAT!'' järel pöörata pea järsult kästus suunas, tõsta lõuga kergelt ja vaadata tervitatavale silma. Kui ta liigub, siis teda saadetakse pilguga ja peapöördega. Tervituse lõpetamiseks antakse käsklus ``OTSE VAAT!'' Koondrivis liikudes antakse tervitamseks käsklused ``VALVEL, SAMMU - MARSS!'' ja ``PAREMALE (VASAKULE) - VAAT!''. Alustatakse liikumise valvelsammul, seejuures tuleb samal ajal vasaku jala mahapanekuga antava täitekäskluse ``PAREMALE (VASAKULE) - VAAT!'' järel teha parema jalaga veel üks samm ning vasaku jala mahapanemise ajal pöörata pea tervitatava poolle ja saata teda pilguga. Tervitamine lõpeb käsklusega ``TAKTSAMMU - MARSS!'' · Liikumine ja peatumine
; – siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, nt Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi; 4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, nt Just see ongi põhiküsimus – see viitab tähendusseosele kontekstiga; 5) intensiivistava üldlaiendina, nt no, ometi, jah, vaat. Nt Vaat see on alles uudis. Sageli võib üks ja seesama sõna esineda lauses paralleelselt nii iseseisva (võimalik küsimustada) kui modaaladverbina (küsimust esitada raske). Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata. Sidesõnu on kõikides keeltes vähe. Eesti keeles on neid paar-
(LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11. 6. 4. 1. 2. 3. 5. 7. 9. 8. 10. VARIANT B 1. Viis venda, igal vennal ise kamber? (RIIETUSESE) 2. Valge vaat, punane pulk ees? (LIND) 3. Hommikul sünnib, õhtul sureb? (ILM) 4. Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?(LIND) 5. Õues mäena, toas veena?(ILM) 6. Mees kannab maja?(PUTUKAS) 7. Mees künnab, ei ole atra ega hobust?(LOOM) 8. Roog on, aga süüa ei kõlba?(TAIM) 9. Istub kui isand, tolmab kui tont? (MAJA OSA) 10. Keha kerge kepike, pea suur saunake?(KÖÖGIVILI) 11. Missugused jalad ei kõnni?(TAIM) 1 S Õ R
(Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) ? Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) ? Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) ? Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana) ? Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana) ? Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) ? Luust suu ja lihast habe. (Kukk)
1.2 Põhjendage kasutatavat pakkimisviisi, arvestage pakkimise erinõuetega (PPxx,veerg 9). 1.3 Märgistage pakend(id) vastavalt nõuetele, pidage silmas erinõuet SP 274 (veerg 6). 2. Võimaluse korral paigutage pakitud aine A konteinerisse, milles on juba terasvaati (1A2) pakitud 100 kg Barium powder, pyrophoric (BAARIUMI PULBER, PÜROFOORNE) ja märgistage see vaat nõuetekohaselt. 2.1 Pange konteinerile vajalikud märgid, ka siis, kui teie ainet A sinna ei saa pakkida, põhjendage miks ei ole võimalik? 2.2 Kirjeldage konteineris olevaid ohtlikke kaupu (aineid): - ÜRO tunnusnumber, - õige veonimetus (PSN) koos vajaliku täpsustusega, - ohuklass, - lisaoht või -ohud (kui on määratud), - pakendusrühm, - leekpunkt (kui on toodud veerust 17),
ÜTE on pöördumissõna, eraldatakse (koos juurdekuuluvate täienditega) komadega, nt Kus sa, armas väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle! OTSEKÕNE Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lah...
novell - tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on püant. Liigseid detaile pole, tegelased loo käigus eriti ei muutu. Giovanni Boccacio - novellizanri looja. Novellikogu "Dekameron" koosneb 100-st novellist, raamjutustus. Eriti lühike novell - novellel Eesti raamjutustus: August Gailit "Toomas Nipernaadi", Mehis Heinsalu Novelli liigid: *suletud ehk taskaana *Gervanteslik novell - vabama ja lõdvema struktuuriga *tsehhovilik ehk avatud: 19 saj. lõpul - ei pruugi olla puänti *Pärast II ms- i novell veelgi avatum - suurenenud huvi inimsuhete vastu. Kaadrid vahetuvad kiiresti, filmilikus, argipäevane, kõnekeel, eluprobleemid Edgar Allan Poe "Vaat amontilladot", Anton Tsehhov /"Ametniku surm" ja "Paks ja peenike"/, Peet Vallak, Friedebert Tuglas Mati Unt "Helgi Sallo lahkumine" puänt puudus Tunnused: *puänt(vajada tabada mingit erakordset seika, isikut ja erakordset ...
Lydia Koidula L. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Isamaluule kirjutamisele ajendas teda eesti rahvuse võitlus oma õiguste ja kultuuri eest. Kuidas väljendub Koidula luules armastus oma kodumaa vastu? Ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga nii kurbuses kui rõõmus. Ta tunneb isamaa valu. Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, (,,Mu isamaa on minu arm") Pöörates pilgu minevikule, leiab ta raskeid kannatusi, kuid samas ootab ta head ja helget tulevikku. Ja ahelas sa ennast väänsid, Ja orjaikkes ohkasid, (,,Mu isamaa, nad olid matnud) Vaat-elukoide tõuseb- Su haua äärele Üks ingel a...
üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga neilegi oli see liig. Ivan Bezdomnõi proovis algul kõigest väest kõigile selgeks teha, mis oli juhtunud, kui proovides seda paberile panna, sai vaat et närvivapustuse ja loobus. Harjumuspärasest lahti lasta paistis olevat võimatu. Ka politseinikud, kes asja uurisid, ei suutnud leppida sellega, et kõik oligi nii, nagu silmale paistis. Selle asemel püüti leida vähegi ratsionaalseid selgitusi seletamatule, longaku need siis ühte või kahte jalga. Alles siis, kui kõigele oli ,,selgitus" välja mõeldud, said inimesed jälle nautida oma piiratust ja tunda ennast mugavalt.
Näiteks islamis ei tohi naine tööle minna kui see peaks segama tema kohustusi abikaasa ja emana. Läänemaailmas sellist probleemi ei ole. Kui töökoha leiad siis palun mine ja tööta. See näitab, et islamimaailm on jäänud truuks traditsioonidele, samas kui lääneriigid on arenenud ja andnud naistele rohkem vabadust. Naised on viimase 200 aastaga astunud edasi suure sammu. Nad olid nõrgad ja võimetud, täna on nad paljudes riikides meestega vaat et võrdsed. Õrnem sugupool julgeb avaldada oma mõtteid ning nõuda õigusi, läbi on ajad mil oldi meeste vangid. Tänapäeval seisab naine enda eest.
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu ...
Nad küllalt kiiresti jõudsid kohale Natasa ja Andrei maja ajuurde. - tere, keda ma näen! Plju aastaid, palju talvesid! peaaegu karjus Andrei, kui nägi Andrest. Kuidas ma tundsin sinu järele igatsust! Natalja seisis eemal. Ta oli läinud veel ilusamaks. Andres ei suutnud temalt silmi lahti rebida. Tekkis piinlik paus. Situatsiooni parandas Natasa. Ta rõõmsalt ütles. - Astu sisse, riietu lahti! Riputa riide kappi. Siin on tuhvlid. Milline on sinu (jala)number? - 45- - Vaat need sulle sobiavad. Kui tahad pesta käsi Vannituba asub seal kus varem. Ise tead. Kaua me ei ole näinud? - Täpselt 2 aastat. - Mu jumal, kui kiiresti jookseb aeg! Niisugune tunne, et see oli eile. Astu tuppa! - Jah, aeg lendab ruttu. Noh, kuidas te siin elate, mida uut? Nad suundusid tuppa ja alles siin, lõpuks, märkasid Kristajnit, kes kõik selle aja vaikselt seisis koridoris ukse juures. - Mu jumal toibus Andres. Ma ju ei tutvustanud teile oma uut sõpra
(Kell või krapp lehma kaelas) Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana) Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana) Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) Luust suu ja lihast habe. (Kukk) Vesi jookseb vastumäge üles. (Loom joob) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast.
Juhan Liivi aastaajad Kevad Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. --- Suvi Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema!
- Siis on meil veel gzel. - Kas ka kartongist! - Ise oled kartongist! Need on nõud või kujukesed portselanist. Nad on alati valge-sinised. - Portselan, keraamika, see on juba kallim! - Kui sa tahad kallimat, siis võib olla ,,finift".(emailkaunistusega ese). See on metall ja peal on email. - Mõnikord metall, mõnikord hõbe ja mõnikord isegi kuld. ,,Finift"- see on tavaliselt juveelehted. Emal on selline käevõru, ma näitan sulle. - Kuld, hõbe, vaat see on teemale lähemal. Ma ei usu, et vanavanaisa jättis matrjoska. Isegi kui se oli Palehast või Fedoskinost. - Kes teab, kes teab... - Sa oled mind juba ära piinanud oma rahvusküsimustega. Imekspandav, kui talendikas on vene rahvas! Noh, mis sul seal on veel jäänud? ütles rahulikult ja järsku peaaegu karjatas Laegas! Oh sa jumal! Laegas! Vanaisa jättis ju mulle laeka! Me peame teada saama, kus ta on! Vaja on kiiresti joosta võõrastemajja. -----------
masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest.(lk 83) Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.(lk 8) Suvest on Juhan Liiv palju luuletusi kirjutanud. Julgelt ning värvikirevalt kirjeldab Juhan Liiv suve tulekut ja olemust mitmeosalises luuletuses "Üks suvepäev". Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa?
masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest.(lk 83) Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.(lk 8) Suvest on Juhan Liiv palju luuletusi kirjutanud. Julgelt ning värvikirevalt kirjeldab Juhan Liiv suve tulekut ja olemust mitmeosalises luuletuses "Üks suvepäev". Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa?
Jooga on spirituaalne ja näitlemine samuti, mis siis, et see toimub Hollywoodis, mis on pealiskaudne. Võrreldes modellitööga, mis Urbi hinnangul on üksjagu kerge ja tühine, sest ei paku erilist võimalust täiustumiseks, on ta mõistnud, et näitlemine, kus tuleb kasutada kogu oma olemust, pakub piiramatuid võimalusi enda arendamiseks. Unistab suurelt Urb on näinud, kuidas need, kes jahivad Hollywoodis raha ja tuntust ehk põletavad küünalt korraga kahest otsast, jõuavad sageli vaat et südameatakini ning lõpetavad pahatihti pettunute ja kibestunutena. ,,Neile valetatakse, sest nad lasevad endale valetada," nendib ta. Seetõttu ei seagi Urb endale tulevikuks konkreetseid sihte, sest need piiraksid teda. Küll aga on ta seadnud endale suuna, mis jätab rohkesti vabadust. See suund, kui hästi läheb, võiks viia ta ükskord suurtesse filmidesse ning anda võimaluse valida, millist osa võtta ja millist jätta.
Kõigepealt valmistan parajad kadakalipid mille üksteise järel nii korralikult kui võimalik mähise sisse lapin. Tünni teen kokku 4 päeva, 3 päeva valmistan, ja viimase päeva viimistlen. Tünn tuleb ilus, nii et temaga võib isegi paarkümmend aastat vett vedada, sest ei ole karta et ta mädaneks, kuna ma immutasin kadakalipid ennem tõrvast läbi kui ma naad üksteise külge liimisin. Esimese päeva õhtuks võin rahuliku südamega puhata, sest ma tean et olen graafikus ja vaat saab töepoolest valmis 4 päevaga nagu lubatud. Täpsus on tulevase meistri juures tähtsaim omadus, tuletatakse mulle ikka ja veel meelde. Oh kui ükskord meistriks saaks, see on minu elu unistus. Hetkel aga lähen praeguse meistri majja magama, nagu see meil meistriga kokku lepitud oli, sest ometigi on temal ju üks tuba vaba ja minul on tarvis öömaja. Mis ta seal tühjana seisab siis. Tegelikult on ju mul oma tagaplaan ka, nimelt on meistril ilus tütar kes minulegi silma on jäänud.
Eriti avaldas mõju eesti ja venemaa sidemetele Põhjasõda. Pärast seda eesti ja venemaa said üheks maaks. - See oli sõda Sveitsi ja venemaa vahel. Algas ta 1700-ndal aastal. Ja kestis 21 aastat. Vedas seda sõda Vene tsaar Peeter 1 – rääkis Andrei – ma tean sõdadest kõike! Alguses Venemaa kaotas Narva all, aga pärast võitis Poltaava all. - Eesti talupoegade peredes varem oli lapsi palju, aga maad – vähe – jätkas Kristjan. Vaat eest talupojad läksidki Venamaale. Siberisse, kaukaasiasse, Krimmi, Volga äärde. Seal oli palju vaba maad ja ta oli väga viljakas. Maad anti tasuta või väikese hinna eest. Pljud eestalsed isegi läksid lutherlusest õigeusku üle. Eriti palju talupoegi sõitis ära, kui eestis kaotati pärisorjust, kui oli ikaldus ja nälg., kui anti passid ja talupojad said perekonnanime. Palju rahvast sõitis ära 19 saj keskpaigas - Aga kuidas see kõik puutub vana-vanaisasse
pikapeale ta m õistis,et ema ei hooli tem ast. Emal oli koguaeg palju tegem ist ja teda ei huvitanud m is tütrega juhtus. Hanna m õistis,et koju ei saa ka tagasi m inna,nii veetisgi enamuse aega iseenda seltsis. Probleemi lõpplahendus Järgm isel päeval koput as keegi uksele,kui Hanna ukse avas seisid uksel isa koos kasuem a ja õdede - vendadega.Annam aria lausus- Jam inil on sulle m idagi öelda.Jasm in vabandas nende valede pärast ja soovis Hannaga ära leppida.Isegi Alex vaat as t eda kuidagi sooja pilguga.Koju jõudes rõõm ust as vanaem a väga Hanna koju t uleku üle.Järgm isel õht ul üt les Hanna ,et m eist hakkab juba päris perekond saam a ,t äna ei t ülit senud üht egi korda. Huvitavad ütlused ,,kuningalapsed" tulevad täna hiljem. ,,Tobe leheneeger" Me panime eile oma uuele perekonnale vundamendi alla. Kas sa tõid oma looduslapse sarmi Ameerikast kaasa. ,,Need kaks lottet käivad mulle jube närvidele.
Sandro Botticelli 1445- 1510 Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Seal registreeriti ta Alessandrona, parkal di Mariano dei Filipepi pojana. Sandro oli pere neljas laps. Hüüdnime Botticelli (väike vaat, tünn) pani talle vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisimaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570
,,Tänapäeval on traditsioon paljude otsustajate arvates primitiivne, sest on peavooludest kõrvale jäänud. Kui tahad ajaga sammu pidada, siis uuenda ja veel kord uuenda, kõlab käsulause." Kuidas aga saavutada tasakaalu traditsioonide ning innovatsioonide vahel, selles on küsimus. Eudaimonistlikult kollektiivset õnne tagada nii, et leiduks kuldne kesktee ja kõik osapooled oleksid rahul, pole vist siiski võimalik. Suurte uuenduste tuules võib vaat et täielikult kaduda igasugunegi tahtmine endisest kinni hoida. Mis jääb siis järgi meist endist, eestlastest, kui viie rikkaima riigi hulgas lõpuks troonil istudes üle õla vaadata ning seal vaid traditsioonide varemeid näha? Vastus on lihtne ääretu kurbus.
TEGELASED: Räppar Pimp (värviliste, sädelevate riietega) Pahur vanamees Mängur 1 Mängur 2 Stjuardess Sookoll Koletised Koletiste pealik Tegelased on lennujaamas. Kõik peale kahe mänguri istuvad ja ootavad lennukit. Vanamees loeb ajalehte. Mängurid on leidnud mängude toa ning mängivad seal video mängu. Räppar räpib koos Pimpiga. Pahural vanamehel hakkab sellest kõrini. Pahur vanamees: Kas te saaksite juba vait jääda? Ma ei suuda seda lärmi enam kuulata! Räppar: Mis sul sellest, vanur? Pimp: Loe enda lastekirjandust edasi! PV: Mis lastekirjandus?! See on parem kui teie nõmedad laulud! Räppar: Vähemalt me ei konuta siin vaid saame kuulsaks! Pimp: Vähemalt meil on selline loov mõtlemine! Meil tuleb uus album välja ja puha! Räppar: Kingime sulle ka, papi? Muutud natukene rõõmsamaks. PV: Minege oma albumiga metsa! Albumis käivad pildid! Ma ei taha teie koledaid nägusi vaadata. RjaP:naeravad:Albumiskäivad pildid,vaat kustark Vanameesvõtaboma...
kuulunud vanimate andide hulka. Jõuka pruudi veimevakas võis vööde arv ulatuda sajani. Tavaliselt oli veimevakas siiski kümme-kakskümmend vööd. Kuigi naiste vöökudumisoskus oli üldine, tellisid jõukamad pruudid vöid külakäsitöölistelt. Vöökudujate meisterlikkusest annab tunnistust viiekümne nelja erineva kirjaga kirivöö, mis on tehtud Eesti Rahva Muuseumile 1913. aastal. 5 Vaat mis juhtus! Ükskord astus klassi õpetaja kellel oli käes valge paber. Alustasime tunniga. Kui kõik olid vaikseks jäänud teatas õpetaja, et haridusminister võttis vastu seaduse, mis käsib homsest alates käia koolis rahvariietes. Seda uudist kuuldes tekkis klassis suur lärm. Õpetaja aga teatas, et see on kohustuslik kõigile ja ilma õige riietuseta tundi ei võeta. Õhtul oli kodus üks suur segadus, sest ema oli pahane uue seaduse pärast, sest küll
elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70%
Liiv suhtus looduse pisiasjadesse kui endasugustesse. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne ning mees on suutnud välja tuua jooni ja hetki, mida paljud ei suuda sõnadesse panna, kuid sisimas tunnevad sama. Kirjanik pööras palju tähelepanu loodusdetailidele, ta kirjeldas üksikut lilleõit, metsa puhkamist tormist, pikset väga detailselt. Loodus justkui elas luuletajas : mees kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui säras päike. Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa?
Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm andis mulle piima Kümme varvast kahel jalal Piima viisin pagarile Pagar tegi mulle kingad · Mina olen Hiinas käinud Kingad viisin pruudile Hiinas palju pilte näinud Pruut andis mulle musi Hiinas seisab väike vaat Musi jätsin endale Vaadi sees on vanataat · Üks helevalge tuvi · Oad herned õitsesid Lendas üle Inglismaa Ahvipojad tantsisid Inglismaa oli lukku pandud Oad herned valmis said Lukuvõti katki murtud Ahvipojad ära sõid Ütle, mitu seppa peavad seda parandama? · Meile toodi titevoodi Titevoodis oli vann
Ühe akna juures oli daam, kes aknast välja ühe saare poole vaatas. Talle lähenes üks härrasmees. ´´Preili. Kas te annaksite mulle au teiega tantsida?´´ Daam lihtsalt noogutas ja nad asusid tantsima. Läheme tagasi nüüd nende kahe madruse juurde, kes veest ühe vaadi leidsid. Nad üritasid seda nööri külge seotud konksuga kätte saada, et seda laevale tuua, sest midagi väärtuslikku võis ju seal sees olla. Väga lihtne see neil ei olnud, kuid lõpuks ikkagi õnnestus vaat kätte saada ja laevale tirida. See oli üsna raske ja sellest järeldades arvasid nad, et seal sees oli vein. Üks madrustest, kes laeva otsas saart jälgis märkas, et saare tagant tuli välja üks piraadilaev. Selle lipp oli luukerepea millele oli punane süda peale märgitud. Mees hakkas paanitsema. ´´Häda tüürpoordis! Masti otsas on piraadilipp! Vaenlase rünnak! Vaenlase rünnak!´´ Piraadilaev avas tule ja kolm kahurikuuli lendas välja, kuid õnneks ükski laeva ei tabanud
järgnema negatiivne tegu ja seejärel tuleb tasu, ehk kuld ja see kuidas inimesed oma sisemuses selle teadmisega edasi elavad on juba nende endi mure. Ja siit tõusebki üles küsimus, et kas õnn peitubki ainult rahas? Kogu eetiline ja moraalne piir lükati lõpuks niikaugele, et kõik olid valmis õnne nimel sooritama üht julmemat pattu üldse võtta ligimeselt elu. Ja seda mille pärast, et lõpuks saabuks linnakesele kauaoodatud õnn ja rikkus. Vaat niikaugele võib viia inimest teatud hüvis ja kellegi teise kaasaaitav oskuslik manipulatsioon. Sealsed inimesed olid minu arvates oma loomult kõik arad, kuna nägid ainsa väljapääsuna kogu oma muredele kulda. Selle asemel oleks pidanud linnale enesele pikemad prioriteedid paika seadma ja tulnuks leida muu viis linnaelanike õnne leidmiseks. Kala mädaneb peast, ja nii ka selles loos. ,,Parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll.
Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida." "Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse," ütles rebane. "Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru. Kui tahad endale sõpra, siis taltsuta mind!" "Mis tuleb selleks teha?" küsis väike prints. "Tuleb olla väga kannatlik," kostis rebane. "Kõigepealt istud minust veidi eemale, vaat nii, rohu peale. Ma vaatan sind silmanurgast ja sina ei ütle mulle mitte midagi. Keel on arusaamatuste allikaks. Kuid iga päev võid sa istuda natukene lähemale..." Järgmisel päeval tuli väike prints uuesti. "Oleks parem, kui oleksid tulnud samal ajal,"ütles rebane. "Kui tuled näiteks pärastlõunal kell neli, siis hakkan end juba kella kolmest saadik õnnelikuna tundma. Iga minutiga tunnen ma end ikka õnnelikumana
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallut...
Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / pa...
habemes mehe poole) Kadri ema: Ütle, isa, kes sa oled ja mis teil asja. Habemes mees:Kes ma olen ja mis meil asja? (Vastas sügaval häälel) Siin on mu pass ja kiri tal peal, selge kui seisnud kaljapära.(Ta tõmbas vöö vahelt tallekese naha, silus sõrmedega villa,luges villast) Süld vorsti, küünae käkki, kaks asssinat hapukapsaid, tapetud siga, lahitud lammas, tegu haput leiba, kaks tegu kakuleiba, kültu kaunvilja, tünder türgi ube, ankur õlut, vaat viina, pulk meie pool ja kakskümmend silmavalgust- see on minu pass. Eks ole tõsi? Kadrisandid: Tõsi, tõsi! (Hüüdsid kadrisandid kooris ja liigutasid taktis jalgu) Üühätüühät- küühät-küühät! (ning pill ajas pikka toru) Kadri isa: Ega ma asjata tulnud.Asi mul oli ja tähtis asi. Oleksin tulnud juba märdi ajal aga õnnestus juhtus. Kukkusin puuhobuse seljast, lõin lepakännu otsas istumise neljaks, lõhki nagu lamba südame- kas ma lõin? Kas ma lõin?
Hunt mõtles selle peale, et on ikka rumaluke neiuke, jääb uskuma et ma memm, eh eh eh eee! Viskunud seejärel tütrekese peale, teinud ka temast kena einekese, jäänud tuttu. Kuid metsaraiujad oli just lõunapausi pidamas, kui söök otsa sai. Läinud siis külakosti memmekesele, majja number 99, ja teinud siis suure imestuse memmekese üle. Kuid üks raiujatest oli kena inimese tundja, arvas tema siis et see küll mingi memm pole, tõmbas hundilt siis riided maha, ja eh näe! Vaat, kus on kaval sindrinahk raisk. Vot kus alles petab !!! Tõmmanud siis kirve seljapealt välja, lõiganud hundi kõhu lahti, ja kaks toredat persooni tema seest välja hüpanud. Nii elasidki memm ja punamütsike elu kenasti edasi ja kõik olid rõõmsad! Linnud muidugi laulsid, ja päike ikka paistis...
mägioja,mille vett peeti surmatoovaks 2. argonaudid 50 meresõitja laeval '' argos'', kes tegi läbi ohtliku retke, et tuua kreekasse tagasi röövitud kuldvillak 3. moirad saatusejumalannad,kellest üks ketras elulõnga ja teine määras lõnga pikkuse ja kolmas lõikas lõnga katki 4. pandora ja pandora laegas - ..maajumalanna ,esimene naine, kelle Zeus saatis ''kauni pahena'' inimeste hulka, kaasas vaat või laegas , millest ta päästis inimeste hulka kõik pahed peale petlike lootuste. 5. platon filosoof,ideeõpetuse,idealismi rajaja ( idee eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju) 6. Mens sana in corpore sano terves kehas terve vaim 7. achilleus, achilleuse kand müütiline kangelane vapraim võitleja Trooja sõjas, kelle ema oli muutnud ambroosia ja tule abil kannani haavamatuks 8. hades allmaailm , surnute riik 9
Kuna negatiivne emotsioon on positiivsest tugevam, jääb see paremini meelde ning kaalub lõpuks üles kõikvõimalikud plussid, mis töö anda võib. Pikema aja vältel kogunevad need emotsioonid nii suurtesse hunnikutesse, et väike inimene ei suuda neid oma kabinetti jätta vaid võtab koju kaasa, kus need aja möödudes kuhjuvad positiivsete asjade peale, jättes need varju. Pessimism jääb inimesi kummitama ning sellest lahti saada on väga keeruline, kui vaat et võimatu. Juristid esindavad õigust. Kahjuks on õigust raske mõista inimestel, kes ei ole isegi üdini õiged. Seetõttu tekivad inimestel õigusest erinevad arusaamad. Ühe "õiguse" võit on seega paraku teise "õiguse" kaotus. Kumbki neist pole vale, kuid tekib konkurents, otsides üht ja ainust õigust. Niimoodi vaieldes ja oma õigust taga nõudes jääb tagaplaanile kogu vaidluse tuum - leida kompromiss kahe õigusttäis inimese vahel.
Diabeedihaige laps lasteaias Diabeet on immuunsushaigus, mis avaldub, kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini või kui organism ei suuda toodetud insuliini efektiivselt kasutada. Lastel on levinud eelkõige esimest tüüpi diabeet, mille puhul ei tooda keha kõhunäärmes olevad rakud elutegevuseks vajalikku insuliini, seega tuleb seda süstida või pumbaga manustada. Üha sagedasemaks hakkab muutuma juba ka teise tüübi diabeet laste seas, mis on seotud rasvumisega. Praeguseks on Eestis esimest tüüpi diabeet avastatud umbes viisesajal kuni 15-aastasel lapsel ja noorel. Neist umbes 150-200 on lasteaiaealised. Eestis on kokku ligi 500 lasteaeda ja ELDÜ (Eesti laste ja noorte diabeedi ühing) sooviks on, et diabeediga lapsi võetaks vastu neist igaühte. Miks on Eestis just nii palju diabeedihaigeid lapsi? Iseenesest pole see number katastroofiline, kuid kindlasti võiks olukord palju parem olla. Isiklikult olen arvamusel, ...
17.12.2011 13:33 Lenno Vaitovski, Hooaeg Kommenteeri | Prindi Konstruktor on ilmselt üks universaalsemaid mänguasju, mille kohta ei saa ükski laps öelda, et see talle ei meeldi. Meeldivuse määrab ju ära alles see, mida mängu osadest valmis teha! Ja teha saab vaat et kõike... Mis teeb aga konstruktorist lapsele ka väga kasuliku mänguasja, rääkis Kaubamaja ajakirjale Hooaeg psühholoog ja Tallinna Ülikooli arengupsühholoogia lektor Kadi Liik. Konstruktorite pakendeid uurides kohtab tihti teksti: «arendab loomingulisust ja loogilist mõtlemist». Kas neid saab pidada lapse arengu seisukohast kõige olulisemateks? Loovus ja loogiline mõtlemine on kindlasti lapse arengu seiskohast olulised omadused
Jättiski mulje Constancest nagu ta tõepoolest olekski eriskummaline ajudega naisterahvas. Constance abikaasaks oli edukas Londoni ars John, keda etendas Aarne Üksküla. Aarne Üksküla, kes on kogenud näitleja, tuli talle antud tegelase kujutamisega toime. John oli vähese jutu ja emotsioonidega mees. Teda näitleja kujutaski tagasihoidlikuna, mõtlikuna ja rahulikuna. Emotsioone üritas näitleja väljendada läbi silmade. Näiteks silmad pärani lahti kulm kortsus otse vaat tähendas pahameelt. Ta ei pidanud selle emotsiooni väljendamiseks kasutama kõrgemat hääletooni ega vihaselt vehkima. Üksküla sobis sellesse rolli, see oli tema näost ja kehakeelest näha. Tal õnnestus anda vaatajale edasi Johni tegelaskuju. Tiiu Übi vastutas kujunduse eest. Tema oli kuntsnikuks ja tegi oma tööd hästi. Kogu tegevus toimus elutoas. See oli küll ainult üks suur tuba, aga sellest piisas rohkemat polnud vaja. Ruumi stiil ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
