+ vesi = alus (hüdroksiid) B rühma met. oks. met. oksiid + hap.oks = sool + alus + hape = sool + vesi + sool + vesi = hape + hap. oks hap. oksiid + alus.oks = sool + hape + alus = sool + vesi + sool + metall = sool + H2 pingerida! hape + met. oks = sool + vesi + alus = sool + vesi + sool = u. hape + u. sool + hap. oks = sool + vesi alus + hape = sool + vesi + sool = u. alus + u. sool
KEEMIA REAAL Happelised oksiidid : Mittemetalli oksiidid Aluselised oksiidid: Metalli oksiidid 1. alus + hape sool + vesi NaOH + HCl NaCl + H2O 2. aluseline oksiid + hape sool + vesi CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. happeline oksiid + alus sool + vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O 4. happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 5. aluseline oksiid + vesi alus Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O Ca(OH)2
veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (I ja IIA rühm) oksiidid on tugevalt aluselised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised. Aluseliste oksiidide reageerimine veega · Veega reageerivad ainult tugevalt aluselised oksiidid. Nad reageerivad väga aktiivselt.
PUHASTUSAINED 9. Klass KODUNDUS SISUKORD 1. Puhastusainete liigitus pH järgi 2. Neutraalsed puhastusained 3. Nõrgalt aluselised puhastusained 4. Aluselised ja tugevalt aluselised puhastusained 5. Nõrgalt happelised puhastusained 6. Happelised ja tugevalt happelised puhastusained 7. Hoiatusmärgid 8. Tensiidid 9. Doseerimine 10. Ühikute teisendamine 11. Puhastusaine pudelite etiketid 12. Ülesanded 13. Kui tahad rohkem teada... EELMINE PUHASTUSAINETE LIIGITUS pH JÄRGI pH 11-14 Tugevalt aluseline pH 10-11 Aluseline pH 8-10 Nõrgalt aluseline pH 6-8 Neutraalne
2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide
Anorgaanilised ühendid Oksiid – hapnikuühend mingi elemendiga Aluseline Amfoteerne Happeline Neutraalne oksiid oksiid oksiid oksiid metallioksiid sellel võivad Mittemetalliok happelised ja avalduda nii siid aluselised omadused aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega Li2O, CrO, Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, SO2, SiO2 CO, NO, N2O Na2O, FeO, ZnO NO2, CaO, NiO CO2,
Liigitatakse: 1) leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid. Need on I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). 2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim neist on lubimört. Nt Hiina müür on tehtud lubjamört. 4) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline
Mis on alus? Aine, mis koosneb metallioonist ja hüdroksiidioonist Mis on hape? Aine, mis annab lahusesse vesinikioone Mis on oksiid? Aine, mis koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Mis vahe on aluselistel oksiididel ja happelistel oksiididel? Aluselised on metallioksiidid ja happelised on mittemetallioksiidid. Mis on leelised? Leelised on tugevad alused. Lahuse pH. (näitab vesinikiooni sisaldust lahuses) 0-7 happeline ülekaalus H+ -ioonid 7 suurem aluseline ülekaalus OH- -ioonid 7 neutraalne H+ ja OH- -ioone lahuses võrdselt Hapete omadused Hapukas maitse, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad aluste ja aluliste oksiididega, reageerivad metallidega eraldades vesinikku. Hapete liigitus
Kus võime igapäevaelus kokku puutuda alustega ? Aluseid kasutatakse sageli pesemisel: nii pesupulbrid kui nõudepesuvahendid on aluselised. Mis on sarnast erinevate hüdroksiidide koostises ? Nad kõik sisaldavad lahustes anioonidega hüdroksiidioone OH. Millest on tingitud alustele iseloomulikud omadused ? Nimeta neid omadusi. Need omadused on tingitud sellest, et nad kõik sisaldavad hüdroksiidioone. Need omadused on : sööbiv toime, indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes, reageerimine hapetega, reageerimine happeliste oksiididega. Mis on neutralisatsiooni reaktsioon
Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse põletamisel * Mg + O2 - 2MgO * ja lihtainete *metall ja mittemetall* omavahelisel reaktsioonil *4Fe +3O2 2Fe3O3* Oksiide liigitatakse happelisteks oksiidideks, aluselisteks oksiidideks, anforteerseteks oksiidideks ja neutraalseteks oksiidideks. Happelised oksiidid siia kuuluvad enamasti mittemetalli oksiidid ja kõrge o.-a. Metalli oksiidid. *CO2; NO2; P4O10; CrO3; Mn2O7* Aluselised oksiidid siia kuuluvad enamasti metalli oksiidid. *Na2O;FeO* Amfoteersed oksiidid siia kuuluvad Al2O3; ZnO; Fe2O3; Gr2O3 Neutraalsed oksiidid siia kuuluvad mittemetallid *CO; NO; N20* Oksiidide keemilised omadused. 1. Happelised oksiidid reageerivad veega *CO2 + H2O H2CO3* 2. Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega *CO2 + Na2O Na2CO3* 3. Happelised oksiidid reageerivad alustega *N2O5 + 2KOH 2KNO3 + H2O* 4
............................ dikloortrioksiid .......................... Tsinkoksiid ............................ naatriumoksiid .............................alumiiniumoksiid ....................... Vask(II)oksiid .......................... baariumoksiid ..........................dikloorheptaoksiid ....................... Oksiidide liigitamine 1. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega. Nende hulka kuulub enamik metallioksiide. Aluselised oksiidid omakorda jaotatakse 1) tugevalt aluselised aktiivsete metallide ( IA, IIA ) oksiidid ja 2) nõrgalt aluselised vähemaktiivsete metallide oksiidid. Kõikidele aluselistele oksiididele vastab kindel alus. Näit Na 2O NaOH; CaO Ca(OH)2. 2. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega. Nende hulka
5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Ca -sulfaat b) Tugeva aluselised oksiidid reageerivad veega moodustades aluseid ehk hüdroksiide. (Tugevad alused + vesi = alus ehk hüdroksiid) CaO + H2O = Ca(OH)2 Ca – hüdroksiid Sama teevad ka: Na2O, BaO, Li2O, K2O Erand: Välja arvatud Mg! c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool (Alus + happeline oksiid = sool) CaO + CO2 = CaCO3 (CO2 + H2O = H2CO3)
Oksiidide saamine Lihtainete vaheline reaktsioon Paljusid oksiide võib saada lihtaine reageerimisel hapnikuga. Näide: C + O2 =CO2 Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel Paljusid oksiide on võimalik saada neile vastavate hüdroksiidide või ka mõnede soolade(eelküige karbonaatide) lagundamisel kõrgel temperatuuril. Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi.
OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape P4O10 + H2O -> 4H3PO4
OKSIIDID (R 68-75) Tööleht 1. OKSIIDID on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega II. 2. Oksiidide liigitamine: 3. ALUSELISED OKSIIDID e tavaliselt metallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega. · Aluselised oksiidid jagunevad: 1. tugevalt aluselised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib alus 2. nõrgalt aluselised oksiidid, mis ei reageeri veega 4. HAPPELISED OKSIIDID e tavaliselt mittemetallioksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega · Happelised oksiidid jagunevad: 1. Happelised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib hape 2. Happelised oksiidid, mis ei reageeri veega, aga millele vastab mingi hape 5. AMFOTEERSED OKSIIDID on väheaktiivsed oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete kui alustega, ei reageeri aga veega. 6
kolm-oksiid )) - N2O5 lämmastik (V)oksiid (( Loe: lämmastik-vii-oksiid)) · Elementide aatomite arv märgitakse eesliidete abil : - N2O5 - dilämmastiktrioksiid O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O
Oksiidid Liigitus keemiliste omaduste järgi: 1. ALUSELISED OKSIIDID: a) REAGEERIMINE VEEGA - tugevalt aluselised on leelis- ja leelismuldmetallide (IA ja IIA rühm) oksiidid. Reageerivad väga aktiivselt veega ning saadusena tekib leelis (tugevalt aluseline hüdroksiid). Li2O, K2O, BaO, Na2O, CaO CaO + H2O → Ca(OH)2 - nõrgalt aluselised oksiidid on vähemaktiivsete metallide oksiidid. Ei reageeri veega. CrO, Fe2O3, FeO, NiO, CuO, ZnO b) REAGEERIMINE HAPETEGA - aluseline oksiid + hape= sool+vesi Tugevalt aluseliste oksiidide korral toimub reaktsioon väga energiliselt. Nõrgalt aluselise oksiidide korral vajalik kuumutamine. BaO + 2HCl →BaCl2 + H2O 2. HAPPELISED OKSIIDID a) REAGEERIMINE VEEGA - enamik reageerib veega, moodustades vastava happe.
difosforpentaoksiid P2O5 lämmastikdioksiid NO2 dilämmastikoksiid N 2O difosfortrioksiid P2O3 vääveltrioksiid SO3 süsinikdioksiid CO2 Kontrolli oksiidide valemid: Metallioksiidid Mittemetallioksiidid Cs2O CaO SO2 NO2 PbO Al2O3 SeO3 N 2O MgO ZnO Cl2O5 P2O3 Cr2O3 SnO2 CO SO3 Fe3O4 PbO2 P2O5 CO2 Oksiidide liigitus keemiliste omaduste järgi: · Aluselised oksiidid (reag.hapetega) Enamus metallioksiididest: Na2O, CaO,.... · Happelised oksiidid( reag. alustega) Enamus mittemetallioksiididest: CO2,SO3,... · Amfoteersed oksiidid( reag.nii hapete kui ka alustega): ZnO, Al2O3, Cr2O3,Fe2O3 · Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete ega alustega ega veega): CO, NO, N2O Aluseliste oksiidide keemilised om.: · Kõik aluselised oksiidid reag. happega, tekivad sool ja vesi MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O · Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste
Oksiidide keemilised omadused · Aluselised oksiidid reageerivad hapetega = sool ja vesi. · Aluselised oksiidid reageerivad veega = leelis. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA rühma ja IIA rühma metallid alates Ca) · Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega = sool. · Happelised oksiidid reageerivad veega = oksiidile vastav hape. Veega ei reageeri SiO2. · Happelised oksiidid reageerivad alustega = sool ja vesi. · Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega = sool. Hapete keemilised omadused · Reageerivad metallidega = sool ja vesinik Reag. < h2 · Reageerivad alustega = sool ja vesi · Reageerivad aluseliste oksiididega = sool ja vesi
Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3])
Oksiidid. · Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. · Oksiidid on elemendi ühendid hapnikuga. · Oksiide liigitatakse: 1. happelised S03 3. amfoteersed Al203 2. aluselised K20 4. inertsed (neutraalsed) CO · Oksiididele nimetuste andmine: 1. IA, IIA ja IIIA rühma metalli oksiididele nimetuse annan järgmiselt: Nimetan metalli ja lisan sõna oksiid K20 - kaaliumoksiid 2. Mittemetallioksiidide nimetused annan eesliidetega: mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka- N205- dilämmastikpentaoksiid 3
Keemia oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Aluselised oksiidid on aluseliste omadustega, reageerivad hapetega Happelised oksiidid- on happeliste omadustega, reageerivad alustega Tugeval aluseliste oksiidide - reageerimisel veega tekivad tugevad alused ehk leelised. Enamiku happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib vastav hape. Veega ei reageeri nõrgalt aluselised ning ka mõned happelised oksiidid nt SiO2 Oksiidide põhilised saamisvõimalused : 1. vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga, 2. suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagunemine Aluselised oksiidid on metall oksiidid(ainult I ja II A rühma metallid reageerivad veega) ja happelised oksiid on mittemetal oksiid. SO2 ja CO2 saamise võimalused: Põlemine,hingamine Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone
alus+hape 6. hape+sool H2SO#'H20+S03 CuSO, + 2NaOH = Cu(OHh1 + . metall+sool 8. Ieelis+sool Fe(OE1),- Fez03+3H20 Na:S04 . sool+sool IO. metall+mit JAGUNE I. Aluselised oksiidid, mis reageerides . O- sisaldavad happed HIP04, HN02 . Leelised—vees lahustuvad alused KOH, . Lihtsoolad NaS04 -naatriumsulfaa MINE hapetega annavad soolaja vcc. CaO, Cuo .O- mittesisaldavad happed HCI, Hl, H2S NaOH, . Vesiniksoolad . Happelised Oksiidid, mis reageerides . Vesiniku aatomite arvu jargi: 1- Vees lahustumatud alused — kOik KHSOa- kaaliumvesiniksulfaa
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)
Oksiidideks nim liitaineid mis koosnevad 2-est elemendist millest üks on hapnik. Saamine: 1)Metall+HapnikOksiid 2Ca+ O2=2CaO 2)Alkoholi põletamine C2H5OH + O2 2CO2 + H2O 3)Lihtaine põletamine S + O2 SO2 4)Aluste lagunemine Cu(OH)2 CuO + H2O 5)Soolade lagunemin CaCO3 CO2 + CaO Liigitus: Aluselised oksiidid ehk metalli oksiidid ja Happelised oksiididel mittemetalli oksiidid. Keemilised omadused: Aluselised 1) Reageerivad H2O CaO+H2O -> Ca(OH) 2 2) Reageerivad hapetega CuO+H2SO4 -> CuSO4+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3 Happelised 1) Reageerivad H2O SO2+H2O -> H2SO3 2) Reag alustega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 3) Reageerivad oksiididega
BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=alus CaO+H2O=Ca(OH)2 Ühinemisreaktsioon Nõrgalt aluselised: aluselised (enamik ülejäänud metalliga algavaid oksiide) lagunevad kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide
elektrofiilne asendureaktsioon. Fenoolid on hüdroksüareenide üldnimetus. Fenool on hüdroksübenseen. Laengu delokalisatsioon elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel. Miks on fenool happelisem kui etanool, kuigi neil on sama funktionaalrühm? Fenoolil on hüdroksüülrühma aromaatse ringi tugev vastastikmõju. Kumb on aluselisem kas aniliin või etüülamiin? Selgitage erinevuse põhjused. Aniliin, sest lämmastiku vaba elektronpaar on delokaliseerunud, seega on aniliini aluselised omadused nõrgemad kui etüülamiinil. Alkeen+H2 CH2=CH-CH3-+H2 (H+) CH3-CH2-CH3 Alkeen+HCl pent-2-een + HCl CH3- CH=CH-CH2-CH3+HCl CH3-CH2-CHCl-CH2-CH3 alkeen+H20 CH2=CH2+H2O (H+) CH3CH2OH alkeen + halogeen CH2=CH-CH2-CH3+Br2 CH2Br-CHBr-CH2-CH3 Reaktsioonitsenter aromaatses tuumas nukleofiilne,tema reageerimine algab elekrofiili ühinemisega. Areen-aromaatne ühend.Fenool- hüdroksüareen.Miks ei ole fenoolide reaktsioonil elektrofiilidega
Metalliline side keemiline side metallides, mis tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Vesinikside molekulide vaheline jõud, mis moodustub, kui H aatomiga on seotud tugev elektronegatiivne elemendi aatom (F, O, N). EN suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Rühmas ülevalt alla metallilised omadused suurenevad; mittemetallilised omadused vähenevad; aluselised omadused tugevnevad ja happelised omadused vähenevad. Perioodis vasakult paremale metallilised omadused vähenevad; mittemetallilised omadused suurenevad; aluselised omadused vähenevad ja happelised suurenevad.
N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon happelised - enamasti mittemetalli oksiidid (B met max o- MgBr2 + 2KOH - Mg(OH)2 + 2KBr astmega) · täielik ioonvõrrand amfoteersed - nii aluselised kui happelised Al2O3, Zn Mg + 2Br + 2K + 2OH - Mg(OH)2 + 2K + 2Br neutraalsed - ei al ega hap, NO, CO, N2O Mg + 2OH Mg(OH)2
Kaitsmine: lakkimine, vahatamine, õlitamine ja värvimine. *PVC TARKETT SPIRIT260 Canada Hind: 7.36 m2 Omadused: on tehismaterjal, ei talulahusteid ja tugevaid happeid, talub rohket niiskust, ei talu kuumi esemeid, kaitsmata pinnale võivad värvilised plekid jäädavalt kinnituda. Sobib niisketesse ruumidesse aga kööki ei sobi sest seal võib kuuma vett maha minna ja PVC ei talu kuuma. Hooldamine: tavalises puhastuses neutraalsed ja nõrgalt aluselised puhastusained, suurpuhastuses pesta aluseliste puhastusainetega ja loputada. Kasuta kergelt niiskeid ja niiskeid meetodeid- pinnad püsivad kauem tolmuvabad. Talub ka rohket vett kui katte ühenduskohad on veekindlalt ühendatud. Hoidu tugevatest hapetest- need sulatavad plastikut, muudavad pehmeks. Kui on vaja eemaldada roosteplekke, kasuta nõrkade hapete lahuseid (sidrunhape). Lahustid kahjustavad pinda- vajadusel lühike mõjuaeg.
Happelised Hapetega annab soola Neutraalne oksiid Neutraalne oksiid vastab HNO3 segu omadused/ 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 puuduvad Happelised/ aluselised Happelised/ aluselised aluselised omadused puuduvad omadused puuduvad 2KOH + N2O5 = 2KNO3 2KOH + 2NO2 = KNO3 omadused vees tekivad hüdroksiidioonid + H2O
8.kl konspekt ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH - . Alused on ained, mis seovad lahusest prootoni H +. Alustele vastavaid oksiide nim. aluselisteks oksiidideks; aluselised oksiidid on metallioksiidid, kuid mitte kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid. Kindlalt on aluselised oksiidid IA ja IIA metallide oksiidid. Alustele vastavates oksiidides on metalli OA sama, mis aluses. Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks): VEES LAHUSTUVAD ALUSED VEES PRAKTILISELT LAHUSTUMATUD ALUSED
nimetuse keskel sulgudes. Kui metalli o.a on -SO4 sulfaat -S - sulfiid -NO2 - nitrit püsiv, siis seda nimetuses ei märgita. -SO3 sulfit -NO3 - nitraat Keemilised 1) Aluselised Oksiidid reageerivad: 1) Hapete molekulid dissotsieeruvad 1) Reageerivad happeliste 1) Reageerivad metallidega uus sool ja uus metall. a) hapetega sool ja vesi. Toimub alati. vesilahustes vesinikioonideks ja happe- oksiididega, tekib sool ja vesi: Reageeriv metall peab olema aktiivsem, kui soola koostises omadused b) veega leelis. Ainult aktiivsete metallide anioonideks
H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ............ tina(IV)oksiid.......... kroom(III)oksiid .......... CaO ....................... Cr2O3 ...................... CuO ...................... Li2O ........................ Millised neist on tugevalt aluselised? 2. Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) süsinikdioksiid.......... tetrafosfordekaoksiid......... SO3 ......................... N2O ........................ SiO2...
2) Hape + aluseline oksiid sool + vesi Vaata pingerida! HSO + NaO NaSO + HO 3) Hape + metall sool + vesinik HNO + Na NaNO + H 4) Hape + sool hape + sool CaCO + HCl CaCl + HCO Tingimused: *Tekib nõrgem või lenduvam hape *Tekib sade Oksiidid Oksiidid koosnevad mittemetallist või metallist ja hapnikust (O). Jagunevad samuti kaheks: 1) Aluselised oksiidid: metall + O 2) Happelised oksiidid: mittemetall + O Nimetamine: Happelised: Aluselised: 2 di Kui metall on 1., 2. või 3. A rühmas, siis 3 tri metalli nimi + ,,oksiid" 4 tetra 5 penta Kui metall asub mujal, siis 6 heksa metalli nimi(metalli oksüdatsiooniaste) + ,,oksiid" 7 hepta 8 okta 9 nona
mittemetalli oksiidi nimetamine: mittemetall x(lad k nr) Oy metalli oksiidi nimetamine: metall (metalli o.a.) OKSIID (erandid: IA IIA IIIA ja IIB) c) Oksiidide saamise reaktsioonid metall + hapnik -> metallioksiid mittemetall + hapnik -> mittemetallioksiid (lihtainetena kirjutatakse mittemetallidest alati indeksiga kaks järgmisi: H2, O2, N2, Cl2, F2, Br2, I2, teistel indeksit ei panda, nt: S, P, Si) d) Oksiidide reageerimine veega aluseline oksiid (metalli oksiid) + vesi -> leelis (millised aluselised oksiidid reageerivad veega ja millised mitte?) IA IIA reageerivad veega Näide: CaO + H2O Ca (OH)2 happeline oksiid(mittemetalli oksiid) + vesi-> hape (ainukesed erandid NO, CO ja SiO2, nemad veega ei reageeri) Näide: SO3 + H2O H2SO4 2. Happed a) Nende valemite ära tundmine, peab seostama nimetust ja valemit Hapnikuta happed ja hapnikuga happed b) Hapete nimetamine peab olema selge (vaata tabelit lk 106) c) Hapete saamise reaktsioonid happeline oksiid + vesi -> hape
Aineklassid Mõisted: 1) Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik 2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks
Valged tahked ained, mille Kristallivõre koosnrb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. Vesilahused on värvusetud. 2+ + 2+ 9. vastavad metalliioonidele hüdroksiidide valemid Ba Ba(OH)2 ; Cu CuOH ; Fe Fe(OH)2 10. Aluseline oksiid+vesi= hüdroksiid+vesinik 2Na2O+ 2H2O=4Na OH + H2 BaO+H2 O= Ba(OH) 2 11. Tugevalt aluselised oksiidid reag veega, nõrgalt aluselised ei reageeri 12. Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks. 13. Hüdroksiid kuumutamisel=metalli oksiid+ vesi Cu(OH) 2 = Cu O+ H2 O 2Cr(OH)3 = Cr2O3 +3H2O Alus+hape= sool+vesi 3KOH+ H3PO4 =K3PO4 +3H2 O Cu(OH) 2 +2HCl=CuCl2 +2H2O 2HNO3 +Ca(OH)2=Ca(NO3)2+2H2O 14.Aluste (hüdroksiidide) saamine Tugev alus saadakse aluse oksiidi reageerimisel veega Ca O+ H2 O = Ca(OH) 2
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit
tuumaga. Enneaegset stop-koodonit sisaldav mRNA molekul, mis on jõudnud tsütoplasmasse, pääseb suure tõenäosusega lagundamisest. NMD on alati seotud lagundatava mRNA translatsiooniga - NMD toimumiseks on vajalik translatsiooni terminatsioon enneaegsel stop-koodonil. 7. Regulaatorvalkude olulisemad alaklassid pro- ja eukarüootsel geeniregulatsioonil? Heeliks-pööre-heeliks motiiviga valgud. Homeodomääni valgud. Tsinksõrme sisaldavad valgud. Aluselised leutsiini-tõmblukku sisaldavad valgud. Aluselised heeliks-ling-heeliks valgud. POU-domääni valgud. Steroidhormoonide retseptorid 8. Iseloomusta heelixlingheelix regulaatorvalgu ehitust joonisena ja kirjelda funktsiooni? Kaks -heeliksit [polüpeptiidahela spiraalne sekundaarne struktuur], mis on ühendatud pikema, painduva aminohappelise linguga. Selline ehitus võimaldab heeliksite vaba ruumilist liikumist. Aluselised valgud
OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide)
on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel. Leelismetallide soolad on vees hästi lahustuvad valged kristalsed ained
Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO Soolatekitajad jagunevad: 1. aluselised 2. happelised 3. amforteersed 1. Aluselised oksiidid: Metallioksiidid, kui metalli o-a on 1,2,3, näiteks CuO. Keemilised omadused: 1. Mõned neist moodustavad veega aluse (IA ja IIA rühm, va Be) 2CaO + 2H20 => 2Ca(OH)2 + H2 2. Reageerivad hapetega, tekib sool ja vesi, ei toimu kui hape on väga nõrk. Na2O + H2SO4 => N2SO4 + 2H2O 3. Reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool. CaO + CO2 => CaCO3 2. Happelised oksiidid: Mittemetallide või metallide oksiidid, kui metalli o-a on 4-7.
Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid.
Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel 1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta. 2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).--------1)aluselised oksiidid: CaO-kaltsiumoksiid 2)happelised oksiidid: SO₂- vääveldioksiid 3)amfoteersed oksiidid: Al₂O₃- alumiiniumoksiid 4)neutraalsed oksiidid: CO-vingugaas 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, ------- Üheprootonilised: HBr-vesinikbromiidhape; Mitmeprootonilised happed: H₂SO₄-väävelhape b. hapniku sisalduse,--------hapnikhapped: H₂SO₄- väävelhape; Hapnikuta happed: HCl-vesinikkloriidhape c. tugevuse järgi?-------tugevad happed: HCl-vesinikkloriidhape;
Proovi KT Nimi: Sinu punktid /10p Kuupäev: 1. Mis on oksiidid? (1p) 2. Lõpeta lause: happeline oksiid + alus = . (0,5p) 3. Mis tingimustel reageerivad veega aluselised oksiidid? (alati/ainult tugevad/ainult nõrgad/mitte üldse) (0,5p) 4. Mis on keemiline sool? (1p) 5. Millised on happelised oksiidid? (1p) 6. Nimeta järgmised ühendid. (3p) a. Na2O b. MgSO3 c. HNO3 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonid (3p) a. H2SO4 + MgO → b. Vesinikkloriidhape + naatriumhüdroksiid → c. Kaalium → kaaliumoksiid Boonus: (1,5p)
Alaniin (Ala, A) Valiin (Val, V) Kaks ülemist happelised Aspartaat (Asp, D) Glutamaat, Glu, E) Neli alumist Metioniin, Met, M) Trüptofaan (Trp, W) apolaarsed Fenüülalaniin (Phe, F) Isoleutsiin (Ile, I) Kolm Treoniin (Thr, T) Tsüsteiin (Cys, C) esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised Lüsiin Arginiin (Lys, K) (Arg, R) Biokeemia 3 Loeng 3 N. Samel Polaarsed neutraalsed (laenguta) aminohapped Glütsiin (Gly, G) Seriin (Ser, S) Asparagiin (Asn, N) Glutamiin (Gln, Q)
Keemia kordamisküsimused 9.klassile 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: #
Keemia kordamisküsimused 9.klassile põhikool 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: #
Anorgaanilised aineklassid Aineklass Tunnus valemis Tunnus nimes Näide Oksiidid Metalli(aluselised, Metall ja hapnik -oksiid lõpp CrO amfoteersed) kroom(II)oksiid Mittemetalli (happelised, Mittemetalli ja -oksiid lõpp Cl2O7 - neutraalsed) hapniku dikloorheptaoksiid Happed Vesinik + happe -hape lõpp HCl -
annaabi.ee 
