Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8
neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand Valkjaskest tunica albuginea Ajukestad Epikard
Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktamaasid. Tsütotoksiinid lõhustavad vere vormelementide membraane. Eksfoliatiivne toksiin (epidermolüüs). Toksilise šoki sündroomi toksiin (TSST-1) ja superantigeen toksiline šokk
tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 11. Liigese ehitus (JOONIS.!) Liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest ja toodab liigesevõiet. 12. Liigese abiseadeldised Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 13. Üheteljelised liigesed Ratasliiges sisse- ja väljapööramine (nt küünar- ja kodarluu vahel)
5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid
Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid. Erinevad suhkrud: mannoos,arabinoos jt. Gram-positiivsetel puudub raku välismembraan, esineb vaid tsütoplasmamembraan.
articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik
articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd
· Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploidsed ja tuumamembraanita. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad. · Jagunevad kuju järgi: kera- e kokid, pulk- e batsillid, spiraalsed e sprillid, keerits- e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid.
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel
absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) − moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed
Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka vasaku rangluualuse veeni ja vasaku sisemise kägiveeni ühinemiskohta. · Joonis lk 177 + tv joonis 5 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne. Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehaosad. Nendessu suubub tavaliselt mitu lümfisoont (toomasooned), ning väljub 1-2 viimasoont. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, millest tungivad sisemusse vaheseinad trabeekulid. Lümfisõlme pindmine osa koor, sellle all asub säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub lümfotsüütidega. Veel on seal lümfifolliikul ja kihn. · Lümfisõlme ülesanne on toota lümfotsüüte ja filtreerida lümfi (hävitades teistest organitest lümfiga siia sattunud võõrkehi ja -aineid. · Joonis lk 178 + tv joonis 5 130
Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapselist (kihn) Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed ja sporogenees Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks. Eose kuju on kas ümar, ovaalne või veidi välja venitatud, peaaegu kepikujuline.
129. Lümfisüsteemi ehitus Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka 130. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub mitu toomasoont, väljub vaid aga 1-2 viimasoont. Katab sideokoeline kihn, eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes palju pilujaid ruume lümfisiinuseid. 131. Regionaalsed lümfisõlmed Ülejäse: küünar- ja kaenlaaeuk Alajäse: põlveõndlas ja kubemes Pea ja kael: kukal, kõrvalesta ees ja taga, lõuaalune kolmnurk, kägiveenide läheduses Rindkereõõs: hingetoru ümbrus, keskseinand, kopsuvärat Vaagen ja kõhuõõs: piki suuremaid veresooni, peensoole kinnistiarteri läheduses
Kollane luuüdi on toitainete eriti rasvade varupaik . Punane luuüdi on vereloomeelund . Osa punastest luuüdist asendub vanades kollase luuüdiga. Luud on lihaste kinnitumiskohad . Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil . Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät , mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav . Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega . Kõhrega kaetud luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs . Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes . Luuotsi hoiavad liigestes paigal väga tugevad liigesesidemed , kõõlused ja lihased . Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme
Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) - moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude (bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi) eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed
ainevahetusprodusktid verre. 22. Lümfisüsteemi ehitus Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka 23. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub mitu toomasoont, väljub vaid aga 1-2 viimasoont. Katab sideokoeline kihn, eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes palju pilujaid ruume lümfisiinuseid. 24.Regionaalsed lümfisõlmed Ülejäse: küünar- ja kaenlaaeuk Alajäse: põlveõndlas ja kubemes Pea ja kael: kukal, kõrvalesta ees ja taga, lõuaalune kolmnurk, kägiveenide läheduses Rindkereõõs: hingetoru ümbrus, keskseinand, kopsuvärat Vaagen ja kõhuõõs: piki suuremaid veresooni, peensoole kinnistiarteri läheduses
Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal . Bakterrakk on hoploidne. Bakterirakul puudub tuumamemrbaan. Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngas
· Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust) · On baktereid, kellel on viburid · Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge) · Bakterite seest võib leida plasmiide(väikesed rõngas abikromosoomid). Võib olla 0 või mitmeid. Neid tekib vastavalt vajadusele. Plasmiidid on pidevalt töös, nende pealt toodetakse valke. Bakteri kaitsevahend keskkonna suhtes(konkreetses KK-s abiks)
NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l. 4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS: Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel
koevedelikku nimetatakse lümfiks Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ning paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka. Rinnajuha kogub lümfi pea, kaela ja rinna vasakult poolt ning vasakust ülajäsemest, kõhuõõnest ja alajäsemetest ning suubub vasakusse veeninurka. Toomasoon, lümfifolliikul, viimasoon, säsi, lümfisiinus, kihn ja vahesein Kubemes, küünarlohus, kaenlaaugus, kaelas ja põlves.
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi.
* kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn * alla jääb kest ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus * rakumembraan, teatud bakteritel kahekordne * puuduvad kõik tavalised siseorganellid * väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge * viburite arv ja asukoht sõltub liigist * viburid on liikumiseks * tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA * DNA piirkond nim. nukleoid * bakteri kromosoomis histoonid puuduvad.
Millest koosneb neer? Pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Mis on neeru struktuurilis- Nefron funktsionaalseks ühikuks? Mis toimub nefronis? Uriini valmistamine. Millest koosneb nefron? ● Neerukehakesest: veresoonte päsmake ja seda ümbritsev kihn ● proksimaalosa: vääniline osa, sirge osa ● distaalosa: sirge osa, vääniline osa Kus nefronid asuvad? ⅘ asub neerukoores väiksem osa säsis Milles seisneb neerude verevarustuse Sisaldab kahte kapillaaristiku. Neeruarteril on suur läbimõõt, iseärasused
ensüüme väliskeskkonda, Gram-- eritavad neid aga periplasmaatilisse ruumi; aeroobsetel mikroobidel elektronide transport ja oksüdatiivne fosforülatsioon. Nii kujutab rakumembraan endast mitokondrite sisemise membraani analoogi, mis on vajalik raku hingamiseks ja energia tootmiseks; Gram--l bakteritel on lisaks tsütoplasma membraanile veel välismembraan. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasmaatilise membraani ja rakuümbrise (kihn, glükokaalüks) vahel, on rakusein. Mikroobiraku sein on väga tugev, säilitab mikroobiraku sees olevat rõhku väga kõrgel tasemel (5-20 atm). Mikroobi rakusein väldib ka suuremate hüdrofoobsete molekulide läbiminekut, sest mikroobirakk on kaetud aminohapetest ja suhkrutest koosneva kihiga. Rakusein on Gram-+ ja Gram--l mikrorganismidel erinev: Rakuseinal võivad, kuigi ei pea, esineda veel mitmesugused lisakomponendid. Sageli
Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse neerukarikatesse ja neeruvaagnasse (pelvis renalis). Neeruvaagnast liigub uriin kusejuhade kaudu kusepõide, mis on uriini reservuaariks ja mis tühjeneb kusiti kaudu. Nefron koosneb glomerulist ehk neerukehakesest ja torukeste süsteemist (vt. joonis 3). Glomeruli moodustavad veresoonte põimik ehk päsmake (1) ja seda ümbritsev Bowmani kihn ehk kapsel (2). Kihnul on kaks lestet -- sisemine ja välimine; nende vahele jäävat ruumi nimetatakse kihnu õõneks. Glomeruli poolt alates on torukeste süsteemil järgmised osad: proksimaalsed väänilised torukesed (3), Henle ling (4), distaalsed väänilised torukesed (5) ja kogumistorukesed (6). Neerude funktsioonid Neerud täidavad organismi talitluses järgmisi funktsioone:
· Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. ) hambajuurte ja · Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid sompude vahel ühendavas kõhres pilu) 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. *Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Pindadest üks on kumer(liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk) *Liigese kihn koosneb: A)sünoviaalmembraanist (on sisemine, produtseerib liigesevõiet) B)fibroosmembraanist (on välimine ning on liigesepindade servadel kokku kasvanud liigestuvate luude luuümbrisega) *Liigeseõõs on luu otste ja iigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta. · Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk)
93. Kuseelundkonda kuuluvad organid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud. · Neerud paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. NEERUD ON VERE FILTRID. · Neeru katab 3 kihnu: o Fibrooskihn kõige sisemine, sidekoeline o Rasvkihn keskmine kihn o Sidekirme kõige pealmine · Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kitseülesanne. 95. Neeru välisehitus. Neerud on kumerad, (keskmiselt 150 g) Neerukoor, neerusäsi, suured neerukarikad, neeruvaagen, väikesed neerukarikad, neerusambad... Lülisambapoolset neeru süvendit nim neeruväratiks, mille kaudu suubub neeru neeruarter ning väljuvad neeruveen ja kusejuha. · Joonis lk 128 + tv joonis 14 96
2) Kondrofibrooskest, mis koosneb hüaliinse kõhrkoe plaadikestest. 3) Adventitsiaalkest, milles esineb hulgaliselt rasvkudet. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolides kõhrkude ja näärmed. Sein koosneb kahe või üherealisest silinderepiteelist, mis väikestes bronhioolides madaldub kuupepiteeliks. Epiteeli alla jääb sidekoeline päriskiht ja tsirkulaarne lihaskiht. 16. Neerukehakese ehitus Neerukehake (corpusculum renale) on ümara või ovaalse kujuga struktuur, mida ümbritseb kihn. Neerukehake areneb aordi algest ja kujutab endast kapillaaride võrgustikku. Neerukehakest ümbritseb glomerulooskihn (capsula glomeruli Bowmani), millel on välimine leste (pars externa), kihnuvalendik (lumen capsulae) ja sisemine leste (pars interna). Neerukehakese keskel asub verekapillaaridest moodustunud päsmake e. glomeerul (glomerulus corpusculi renis). Soonpooluseks nimetatakse seda kohta, kus on veresoonte seos päsmakesega (toomasoon ja viimasoon)
mõningaid ensüüme väliskeskkonda, Gram eritavad neid aga periplasmaatilisse ruumi. *aeroobsetel mikroobidel elektronide transport ja oksüdatiivne fosforülatsioon. Nii kujutab rakumembraan endast mitokondrite sisemise membraani analoogi, mis on vajalik raku hingamiseks ja energia hoidmiseks. * Gram l bakteritel on lisaks tsütoplasma membraanile lisaks välismembraan. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasmaatilise membraani ja rakuümbrise (kihn, glükokaalüks) vahel on rakusein. Mikroobiraku sein on väga tugev, säilitab mikroobiraku sees olevat rõhku kõrgel tasemel (520 atm). Mikroobi rakusein väldib ka suurenevate hüdrofoobsete molekulide läbiminekut, sest mikroobirakk on kaetud aminohapetest ja suhkrutest koosneva kihiga. Rakuseinal võivad, kuigi ei pea, esineda veel mitmesugused lisakomponendid. Sageli on bakterid varustatud ühe või mitme viburiga, mis on pikad spiraalsed proteiinid. Viburid
pidevühendeid: fibroossed ja kõhrühendid. Fibroossete ühenduste alaliigid: · sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel); · õmblused koljuluude vahel; · tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrühendite alaliigid: · kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); · sümfüüs (liigeseõõne alge) 9. Nimeta liigese kolm osa: liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest. 10. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide: Liigesemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder). 11. Nimeta üheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ratas- ja plokk- ehk sarniirliiges. Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus (nt sõrmede ja
m. Istmikuköber Sääreluu köprus Painutab ja m. Istmikuköber Sääreluu --"-- semitendinosus pöörab säärt semimembranosus mediaalne põnt, sissepoole, põlveliigese kihn, fikseeritud sääre õndlalihase korral sirutab sidekirme keret Reie 2-pealihas KESKMINE RÜHM Kammlihas
Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamiseks erituselunditeks on neerud. Neerud on paarilised ja kaaluvad kokku umbes 300 g. Nad on 10-12 cm pikkused ja oakujulised. Neerud asetsevad sügavamal ja kõrgemal kui tavaliselt arvatakse. Lülisamba suunas on neerul süvend, sälgutaoline neeruvärat, mille kaudu suubub neeruarter ja väljuvad neeruveen ning kusejuha. Neere katab sidekoeline kihn ja seda omakorda paks rasvakihn. Parema neeru ette jääb maks, parem käärsoolekoold ja kaksteistsõrmiksool ning vasaku ette kõhunääre, magu, vasak käärsoolekoold ja peensool. Neerude põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. Neerufunktsiooni
Organ on iseloomikulu kuju, asendi ja talitlusega ehituslik üksuiss. Organite kogum on aparaat või süsteem (nt. seedeaparaat, närvisüsteem). Organute ehitusprintsiip: jagatakse kaht gruppi: kompaktsed organid(nt. lümfisõlm) ja torujad e. õõnesorganid (nt. veresooned) Kompaktsed organid Suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prsostata, testis, kopsud, endokriinorganid, bulbouretraalnääre. Komp. Organeid ümbritsed tihe sidekoeline struktuur kapsel või kihn. Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid. Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida nim. Sagarikeks (lobuli), lihaste, närvide ja kõõluste puhul räägime kimpudest e. fastsiikulitest (fasciculi). Sidekude võib ollla ka sagarike vahel (nt. maksas), nim. Interlobulaarseks sidekoeks. Kapsel koos põrkadega moodustab strooma. Parenhüüm on organi talitlust kandvate elementide kogum, see paikneb orgainisisese sarra siseruumides. Põrna puhul on selle nimi pulp
kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk). Definitiivne peremees, suurem röövkala, invadeerub plerotserkoide sisaldavaid kalu süües. Patogeensed on plerotserkoidid, kuna sooltorus parasiteerivad täiskasvanud paelussid, vaatamata oma suurusele, erilist kahju kalale ei tee. Forellides parasiteerides saavutavad plerotserkoidid suuremad mõõtmed kui teistes kalaliikides. Parasiidi poolt eritatavate ensüümide toimel sidekoeline kihn pidevalt lahustub, väljastpoolt aga kasvab uut sidekude juurde. Areneb maksatsirroos, kalade suremus võib eriti suur olla noorte vikerforellide hulgas ja see algab tavaliselt juba mõni päev või nädalapäevad pärast invadeerumist. Haiguse tõrjeks tuleb takistada invadeeritud sõudiklaste sissepääsu forellitiikidesse, seega ei tohi tiike varustavas veekogus olla invadeeritud hauge. Plerotserkoide maksas hävitada ei saa (joonis 3). Joonis 3
piisav venitamine, kindlasti on vaja üle kontrollida varustust. Treeningkoormust ei tohiks tõsta järsku, vaid tasapisi ja treeningrutiini tuleks tõstma hakata alles siis, kui alguses tehtud liigutused ning harjutused ei ole enam valulikud. (http://www.triinuteebtrenni.blogspot.com) 1.3.2. Lihaste ja kõõluste rebend Liigese ehitus on luude vaheline liikuv ühendus, liigespinda katab kõhr, liigest ümbritseb liigese kihn. Kõhr, mis on kõige tähtsam osa liigesel, siis enamus vigastusi mis tekivad, tekivad just kõhrekoes. Selle ehituslikuks aluseks on rakud, mis on kõhre põhiaines koos kollageensete kiududega. Kollageensed kiud annavad kõhrele elastsuse. Kõhre pind, mis on sile, tagab liigesel vabama liikumise. (http://www.noorus.ee) Kui kõhrel ei ole verevarustust, siis toitumine toimub tal liigeseõõnt täitva liigesevedeliku kaudu. Toitumise pärast võib olla ainevahetus kõhrel tunduvalt
tagant - vikerkest ja silmalääts. Tagakamber on pilujas ruum, mille eesseina moodustab vikerkest, tagumise seina - silmalääts, ripsvöötmeke ja ripskeha. Kambrid on omavahel ühendatud vikerkesta ja silmaläätse vahel oleva pilu kaudu. Vesivedelikku toodavad ripskeha ja vikerkesta veresooned. See osaleb ka sarvkesta toitmises ja hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel.. * Silmalääts on kaksikkumer, ta asub vikerkesta ja klaaskeha vahel. Väljastpoolt katab teda läbipaistev kihn (kapsel). Selle eesmisel pinnal paikneb epiteel, mis produtseerib läätserakke. Olemasolevad rakud tihenevad ja umbes 40.a. vanuses moodustub läätse keskele tuum. Lääts sisaldab ~63% vett, ~35% globuliine, ~2% mineraalsooli. Tema valgustmurdev võime on 13 dioptrit. Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid põhineb läätse omadusel muuta fookuskaugust see on akommodatsioon. * Klaaskeha on läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel
Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe: · Primaarne folliikul esineb primaarseid ühekihilisi ja prim.mitmekihilisi folliikuleid. Esimesed neist on kaetud 1-kihilise kuupepiteeliga, keskel on munarakk ning hakkab moodustuma oolemm. Mitmekihilise folliikuli puhul on epiteel mitmekihiline, munarakk on ikka keskel ja on moodustunud ka zona pellucida. · Sekundaarne folliikul hakkab formeeruma teeka sidekoeline kihn; munarakk liigub perifeeriasse; folliikuliõõne alged · Tertsiaarne ehk Graafi folliikul teeka on 2-kihiline (sise- ja välisteeka); folliikuliõõs on täidetud vedelikuga; munakühm, kus paikneb munarakk; folliikuliepiteeli nim granuloosaks; vahetult munarakku ümbritsevad epiteelirakud paiknevad kiirjalt ja mood kiirpärja (corona raiata) Kasvavate ja jagunevate granuloosrakkude vahele moodustub vedelikku ning tekib küps munasarjafolliikul ehk Graafi folliikul
suubumine vereringesse) Parem lümfijuha- - Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest) - Suubub paremasse veeninurka Rinnalümfijuha- - Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest - Suubub vasakusse veeninurka 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne -ovaalsed v ümmargused - hernetera suurused - lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed - katab sidekoeline kihn - sisemused vaheseina- trabeekulid - pindmine osa-koor- selle all asub- säsi - suubub mitu lümfisoont- toomasooned - väljub viimasoon - arvukalt lümfisiinuseid Ülesanne- filtreerida lümfi ja hävitada baktereid, toota lümfotsüüte 130. Regionaalsed lümfisõlmed Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks.
koosneb polüsahhariididest, kui on valke ja lipiide. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburi/tega. Karvakest abiga kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad nad liikumiseks. Mõnedel bakteritel eritab kest limakapsli. See on kaitseks ja hõlbustab liikumist. Piilid on kinnitumiseks; geneetilise informatsioonid vahetuseks (karvakesed). Limakapsel ei esine kõigil. Elusorganismides on kihn oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Tsütoplasma ja ribosoomid. Tsütoplasma on liikumatu (väiksed mõõtmed). Ribosoomid asendavad ka mitokondreid. Pärilikkusaine. Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal. Bakterirakk on haploidne. Plasmiidi on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määrvad mitmesuguseid raku omadusi. Spoorid on moodustised, mis on ebasoodsate tingimuste üleelamiseks vajalikud
Enamikus neist asetsevad rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Pineaalkeha käbi- ehk pineaalkeha on kolmanda ajuvatsakese dorsaalse seina väljasopistis. Ta asetseb mediaantasandis nägemiskühmude ja nelikkeha vahel, olles pealt kaetud otsaju hemisfääride aboraalsete osade poolt. Organit katab väljastpoolt aju õrnkestast moodustunud kihn, mis seostub organisisese põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb
suubumine vereringesse) Parem lümfijuha- - Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest) - Suubub paremasse veeninurka Rinnalümfijuha- - Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest - Suubub vasakusse veeninurka 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne -ovaalsed v ümmargused - hernetera suurused - lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed - katab sidekoeline kihn - sisemused vaheseina- trabeekulid - pindmine osa-koor- selle all asub- säsi - suubub mitu lümfisoont- toomasooned - väljub viimasoon - arvukalt lümfisiinuseid Ülesanne- filtreerida lümfi ja hävitada baktereid, toota lümfotsüüte 130. Regionaalsed lümfisõlmed Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks.
pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Koostis: Raku sisemus- Genoom,plasmiidid, tsütoplasma, inklusioonid Raku välispind Raku sein, kihn, vibur, pili G-positiivse bakteriraku seina komponendid: Tehhoiinhape ja lipoteihhoiinhape on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahariidid. Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide konsentratsiooni kõrge. Tehhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. G-negatiivse bakteriraku seina komponendid: Gram- negatiivsete rakkude välismembraan
Endokriinnäärmete ehituses puudub ühtlane printsiip. Enamikus neist asetsevad rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Pineaalkeha käbi- ehk pineaalkeha on kolmanda ajuvatsakese dorsaalse seina väljasopistis. Ta asetseb mediaantasandis nägemiskühmude ja nelikkeha vahel, olles pealt kaetud otsaju hemisfääride aboraalsete osade poolt. Organit katab väljastpoolt aju õrnkestast moodustunud kihn, mis seostub organisisese põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal
Enamikus neist asetsevad rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Pineaalkeha käbi- ehk pineaalkeha on kolmanda ajuvatsakese dorsaalse seina väljasopistis. Ta asetseb mediaantasandis nägemiskühmude ja nelikkeha vahel, olles pealt kaetud otsaju hemisfääride aboraalsete osade poolt. Organit katab väljastpoolt aju õrnkestast moodustunud kihn, mis seostub organisisese põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb
toodetud. Tertsiaarsed munakestad, nt. munavalge, lisanduvad munajuhas. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Primaarsed folliikulid asuvad munasarja koore kõige pindmises osas, otse sidekoelise valkjaskesta all, munarakud on neis kaetud vaid folliikulepiteeli rakkude ühe kihiga (kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites hakkab formeeruma teeka (sidekoeline kihn), munarakk liigub perifeeriasse, zona pellucida on selgesti eristav ja tekivad folliikuliõõne alged. Tertsiaarsetes folliikulites e. Graafi põiekestes on teeka kahekihiline, follikuliõõs täitunud vedelikuga ning tekib ootsüüti sisaldav munakühm, millest vabaneb munarakk ovulatsioonil. Kihistunud folliikulepiteeli nimetatakse granuloosaks, selle rakud paiknevad munaraku ümber radiaalselt ning moodustavad kiirpärja.
2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool) 131) Lümfisõlme ehitus, ülesanne Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis muudavad mikroorganismid kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt siinuseid (säsi vahelised urked) mida lümf läbib. Ülesanne: sorteerib verd 132)Regionaalsed
protoplastidele, neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsiliinile. Bakterid võivad verehaavades moodustada mürgistusi. L-vormid moodustavad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldavad penitsiliini. Rakusein neil puudub ja välisseinas on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirimine on ebaselge. Kapsel ehk kihn on ekstraktsellulaarne limane polümeer ehk polüsahhariid, mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile.
ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka. 2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool) 115) Lümfisõlme ehitus, ülesanne? Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, siinused on säsi vahelised urked mida lümf läbib. Ülesanne: sorteerib verd 64 116) Regionaalsed lümfisõlmed?
protoplastidele, neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsiliinile. Bakterid võivad verehaavades moodustada mürgistusi. L-vormid moodustavad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldavad penitsiliini. Rakusein neil puudub ja välisseinas on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirimine on ebaselge. Kapsel ehk kihn on ekstraktsellulaarne limane polümeer ehk polüsahhariid, mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile.
annaabi.ee 
